Ohhoooooo...milline õhtu ahh?! Kolme milline. Nii ilusaks pole ammu ennast võtnud. Uus aasta tuli bemmus! Ei no ausalt! Mina olin Agnes ja autojuht oli Gabriel. Ausalt. Vähe sellest. Uus aasta tuli suure pi... hädaga. Missa hädaga teed? Lähed Rasputinisse ikka. Mis muud. Paak tühi ja peale peab ikka võtma. Võtame kurki peale? Võtab. Kurki koos jõhvikate ja viinaga. Tehtud. Lööme hapukurgid kokku ja klõmm. Klubisse. Edasi ei ole vist hea rääkida. Kell on 4:06 ja just aeti mu puhtale põrandale pokaal veini. ÄÄ pssss...killud pidid õnne tooma!

Aastavahetus ees ja taga

Hea küll, said need jõulud nüüd peaaegu läbi. Pekivõru ümber kere söödud ja hakkab uus trall peale. Nüüd vaja anda uusaastalubadusi. Milline on Britney uusaastalubadus? Millised on Savisaare uusaastalubadused? Mida lubad Sina uuel aastal korda saata?? Mis püha lehm see uus aasta siis nüüd on, et peab kummardades lubadusi andma? Miks ma ei või iga päev endale mingeid kohustusi seada ja neid teostada? Kindlasti peab olema mingi teostamatu suuuuuur lubadus, mida uue aasta puhul lubada! Luban 5kg maha võtta. Luban trennis käima hakata. Luban abielluda. Luban nädalas korra koristada terve aasta. Luban raha koguma hakata. Plaanin maja osta. Luban joomise maha jätta. Pean suusatamise ära õppima. Jne jne jne. No milleks? Neid suuri lubadusi mäletatakse maks 2 nädalat ja korras. Lännu. Tehtud. Ootame jälle uut aastat, et suuremaid lubadusi anda.

Ma ei suuda pühades midagi muud positiivset näha kui, et töölt on vabad päevad! Isegi joomiseks võib iga nädalalõpp põhjuse leida ja ei pea pühi ootama. Pekki süüa võib kah pühadevabalt.

Pühad ees ja taga

Vahet pole millise online uudistelehe lahti lööd, esimene pealkiri, mida näed, käseb jõulumuljeid jagada. No mida siin jagada on? Mis toimub? Miks ei taheta, et ma sünnipäeva muljeid jagaks või jaanipäeva muljeid või argipäeva muljeid või kassivõtu muljeid või vanniskäigu muljeid või jumal teab mis muljeid veel? No sellest olen ma varemgi rääkinud, et jõulud pole just minu teema. Inimesed lähevad ju pööraseks kõik. Miks seda rahu ajaks nimetatakse?? Ärapööramise aeg. Jaanuaris kõigil kontod tühjad ja miljonilised telefoniarved ees. No on siis hea või? Pole võimalik poodi süüagi ostma minna ilma, et 5km järjekorras seisma ei pea. Pole võimalik autot parkida ilma, et mõnele kobedale kutile otsa ei tagurda...Noh ma nüüd ei teagi kas see oli halb või hea õnnetus:D No enivei... imeb see jõuluaeg ma ütlen. Isegi oma maailma kalleima vanaema juures ei saa olla ilma, et emad ja õed kõrval ei viriseks, et lämme nüüd ära...vaja tööle ja jumal teab kuhu minna. Rahu aeg mai äss.

No kui ma lapsed ja asjad kunagi saan, äkki siis muutub see asi minu jaoks. Äkki ma ka siis tahan pea laili otsas mööda poode ringi tuuseldada ja kuuski tuppa vedada ja rahu nimel ära pöörata. Oeh oeh...

Aga üks asi on siiski hea kah - sööök! Tasuta süüa igal sammul ja ohtralt. Selle vastu mul tõesti midagi pole kui saan verivorsti hambusse ja klaasi veini kõrvale.. või kaks...või kolm... või.....Eile söötis ema kõhu täis ja siis tunni pärast söötis vanaema kõhu täis ja veel kahekordselt ja vajadusel olek söösel ema veelkord kõhu täis söötnud. Täna teeb Merka oma mampsiga mulle süüa...õuu jeeeahhh. Harju või ära nende krdi pühadega:P

Khmm khmm...Ühesõnaga! Täna sai nähtud jälle ühte "sirgelõikuseklienti". Seekord mitte salongis, vaid toitlustusasutuses. Ja vastupidiselt tavapärasele kiidan teenindajat ja punaharjastun kliendi peale. Olen valinud antud koha lõunastamiseks just sellepärast, et seal saab kiirelt päevaprae kätte. Täna oli selgelt rahvast rohkem kui tavaliselt ja võis aimata, et läheb kauem. Ma olen küll tühja kõhuga ilgelt närviline (no nagu muidu poleks eksole), aga täna ei tekkinud mõtet teenindaja peale ärrituda, sest ta tõepoolest lippas kandade välkudes. Ma hakkan sapitsema siis kui näen, et ettekandja muneb nurgas või sõbruneb omade jopedega kuskil. Täna oli aga näha, et tütarlapsel oli nutt kurgus ja tuli takus. Aga ega enamus prouasid ju ei süvene. Nemad peavad saama. Saama kõike. Alguses ei pannud nagu tähelegi kaks lauda eemal istuvat prouat. Aga kui kõrvu hakkas sõnavõtt, et kuulge ja kartulid on KA külmad, siis viskasin pilgu sinnapoole küll. Proua oli selgelt ärritunud ja tõenäoliselt mitte esimest korda ei saatnud teenindajat uue prae järgi. Tütarlaps vabandas ja lubas uue tuua. Mõne minuti möödudes aga hakkas tädi uuesti sõna võtma. Sest, oh püha taevas, ta polnudki oma tahtmist KOHE saanud. Kui (mitte tema laua) teenindaja mööda tuhises ja tema taldrikut kaasa ei võtnud, siis hüppas tädi püsti ja tegi enamustele kuuldavaks, et ta siis läheb tegeleb ise asjaga. Sirgeseljaliselt sammus oma näritud kartulitega köögi poole. Pakkus teepeal seda veel ühele ettekandjale, aga tollel oli jumal paraku 3 taldrikut praega käest. Köögis veetis aega 5 sekundit ja tuhises sama praega ka sealt välja ja suundus leti poole. Lajatas prae letile ja astus oma härra juurde tagasi, kes lõpetas oma prae mugistamist. Huvitav jah, et abikaasa (eeldatavasti) oli oma toiduga rahul. Nii, mis te pakute kas tädi jäi oma soojade kartulitega praega rahule? (ma isegi ei taha teada mismoodi sellistele klientidele TEGELIKULT kartuleid soojaks tehakse;)). Kui mina ruumist lahkusin, siis tõsteti ports härrale ette ja too tegeles praega edasi. Lihtne moodus mehel kõhtu täis saada. Kui üks ports jõuab nii kaua külmaks minna kui härra esimest sööb, siis tuleb teha skandaal ja lasta soe roog asemele tuua. Mul oli tõsine tahtmine minna ja härrale õlale patsutada ning öelda "tunnen kaasa"!

Valmis!!

Ja saimegi kolitud!

Tänasest täie hooga Eedenis. Paluks kohal olla, sest suvi pole enam mägede taga. Trenni PEAB ju tegema. Ja muide, klubi on kõvasti suurem ja ilusam ja parem nüüd;) Ja teen jah reklaami:P Kaks sõpsi tasuta trenni kaasa aasta lõpuni!

Ma kavatsen küll minna...

Nüüd tõmbasin küll teid kõiki alt. Jõudsin öösel 4 koju ja ei kirjutanudki:P Lihtsalt väsimus, viha ja keeeerleb, tiiiiirleb oli peal. Ja mis mul olekski öelda. Viimasel ajal ei oskagi enam midagi öelda. Kõik heateod saavad kunagi karistatud. Sossss sosss sosss. Nali ja nutt korraga peal. No mitte midagi pole teha, et mina olen otsekohesuse lemb. Selgelt teeb otsekohesus konfliktseks inimeseks. Midagi on öelda, siis tuleb seda öelda ja arutada. Samas, mis mina ka elust tean. Niiii mõnus on ju ühe nurga taga sossss ja siis teise nurga taga sossss. Täiskasvanulik käitumine ju ikkagist.

Ma pole jupp aega nii südamest irnunud, kõõksun pisarates. Msn on saatanast. Poleks seda sarvilise leiutist, siis ma ei saaks poole ööni arvuti taga istuda ja Merkaga enda tervist retsida. Sest krampide tekitamine pole füüsisele midagi head. Ühesõnaga msn on saatanast aga blogimajandus jumalast. Sest mind on õnnistatud ühe imetoreda blogistiga. Poleks seda kirjanurka, poleks ka minu naerupisaraid. Ja siinkohal ei saa ma öelda, et üllitis on mõeldud eheda komöödiana, see on lihtsalt nii välja kukkunud. Ma olen siiani hämmingus ja mõistmatuses, et kuidas lõpetatakse keskkool ja veel ports koole elementaarseid grammatikareegleid teadmata? Ja oi neid ideesid, mida üks blond peakene suudab kokku genereerida...Ma saan aru, et tekkis huvi lingi järele, aga ei. Seda tragikomöödianurka hoian ma aind endale ja Merkale! Lehmaliha teile keelepeale:P

Valikud

Nii, kell 4:30, päris paras. Pikk ja sisutihe vestlus naabrimehega seljataga. Ja segadust veel rohkem kui varem. Kas teha nii või teha teisiti või jätkata nii nagu on? Peast haigeks nuputanud ennast. Tulem suht null. Fuck it.

Aga üritus oli lahe. Musa hea (tänkjuu Poom) ja raffas noh nagu ikka, sjuupeer. Furoor minu juuksevärvi ümber ei näi vaibuvat. Mustmiljon küsimust, et miks ma nii tegin ja samas kohe mustmiljon arvamust otsa (vastust ootamata), aga väga super on! No mis inimesed loodavad vastuseks saada sellele küsimusele? Et mai taha enam blondiin olla ää? Oeh. Lihtsalt ja kõik. Ilma põhjuseta.

Aga ikkagi. Tahaks juba oma elus rahu majja saada ja need krdi otsused vastu võtta.

Triin, kussa jäid? Või oot, kus mina jäin vist? Ja mai kuulnud seda kõnet:( ja nüüd sina ei võtnud vastu. Ja elus esimest korda võtsin Macist ainult coca, ausalt kah, ilma burgsi ja friikateta!

Normaalne elu, oota mind pliis. On vaja eest ära paarutada siis või?? Mina ei mängi nii...

:P

Muide! Ma olen reaalne naine, mitte mingi klubipiff. Just öeldi. Pooose

Novat. Oleks nagu puhkus ja ei oleks nagu kah. Tahab keegi mu telefoni nädalaks endale? Koos öiste kõnede ja asjadega. Tasuta annan kasutada.
Mul on juhe ikka nii koos, et kõrgharidusega elektrik ei suuda siin ka midagi ära teha. Võtaks aja maha. Aga no mida sa siin võtad. Nokk ja saba korraga kinni...

Kohuke

Esmaspäeval tuli idee. Teisipäeval panin aja. Reedel astusin salongist süsimusta peaga välja. Sry Triin, et reeturiks tembeldasin sind. Lohutuseks, et ma nüüd ka kohuke ja teadmisega, et ega ma kedagi ära ikka ei peta!

Öös on asju

Täna öösel me ei maga. Või noh tänane öö polnud just parimate killast. Peale uue trennimusa ja kava kokku keevitamist saan magama miski 00-i paiku. Jalad valutavad. Näen unes surma. Üks mu lähedastest inimestest sureb ja ma ulun täiest kõrist ja palun surma, et ta rohkem ühtegi mu lähedast kaasa ei võtaks. Ärkan. Higine. Püherdan lina rulli. Jään uuesti magama läbi häda. Jalad valutavad. Kell 3 saan töökõne. Kruvin pool tundi vähemalt ja jään magama. Jalad valutavad. Kell 4 saan teise töökõne (see pole midagi ebatavalist, minu töö ongi selline). Nutma ei aja mitte kõned ja ärkamine, vaid uuesti mitte magama jäämine. Kell 4:53 vaatan kella ja veel ei maga. Rullin ja jalad valutavad. Peas taob trennimusa. Und umbes poolteist tundi ja äratus. Silmad paistes. Jalad enam ei valuta. Kohvilaks ja elu läheb edasi!

Hommikud pole vennad. Õed on hoopis

Kuda saab kaks hommikut nii erinevad olla? Tänane ärkamine ei alga valuka järele spurtides. Kael on peaaegu valuvaba ja pea ei tuika grammigi. Mac maitseb hästi. Ja kohe lähen ja saan uued küüned. Ausalt ka, tibi õnneks pole mitte midagi muud vaja.

Hakka või edaspidigi poolilusana klubitama. Järgmine päev vähemalt on helge ja kadunud pole ka midagi. Isegi raha on mõni kroon alles. Tavaliselt nii ei lähe. Eelmise nädala klubilaksu ajal kadus ära kõrvarõngas ja nii mõnigi rubla kontolt.

Tekkis kohe küsimus laiale ringile, et kui palju raha klubitöötajad peale pidu maast leiavad? Mitu kilo ehteid, murdunud geelküüsi ja muid aksessuaare?

Käti, väike aspikas?;)

Maii teeaa!

Üks asi siin räpases maailmas on ka kindel, nimelt peolt tulles ei jäta ma kunagi meiki maha kraapimata. Jäägu ma kasvõi vatitups ühes käes ja meigieemaldustotsik teises käes vannituppa magama. Aga maha see saast peab saama...
Kell on 2:22. Vara, te ütlete? No on jah, aga ma omajagu vana kah juba. Üks asi on veel kindel, et alt ma teid ei vea ja kasvõi kipsis kätega blogin kui koju olen jõudnud öösel. Krdi ö-täht ei töööööta hästi viimasel ajal...
Oeh oeh. Vähe sellest, et täna hommikune äratus oli peavalu mitte telefoni rõveda lalina peale, et magu on valukaid täis topitud, et 3 kilo täna saadud palgast on juba läinud (ja kohvrit mul ikka veel pole), et maitahamidagi on peal ja sahk ees, siis isegi ühte jäätist on palju palutud. Tuleb ikka ikk peale küll. Hea aga on see, et sain pakkumise minna töökohale kus võiks osata liitlauseid moodustada, siis selline asi tõmbab paar kraadi blondi staatatust maha küll - õnneks ma pole nõus, äkki lähen veel Triinu kolgata-teed ja teen ennast peast mitteblondiks. Kõhh kõhh
Ühesõnaga ennast ilusaks võtta ma täna ei suutnudki. Ja sellises olukorras klubisse minna on teadagi äärmine patt. Aga no mina ju olingi trennis kui kõrgemate võimude poolt mõistust jagati ...ja mälu kah. Futsk, inimesed võiks ka saada mälu juurde laadida endale - ma mõned kilod lükkaks kupli alla juurde küll. A kõhupealt laeks mõned kilod jälle maha...võdin võdin.
Wonder why kainemana klubi väiksem tundub alati ja inimesi kordades rohkem on ja kõik need inimesed korraga higistavad ja mulle pähe astuvad? Miks nagu? See on sama paratamatu asi nagu aevastamise ajal silmade kinni panemine või sama paratamatu, et söömise ajal alati telekast reklaam tuleb kus verd ja hambaid kraanikaussi sülitatakse või nelikmõrvu näidatakse? Vist klassifitseeruvad jah sama asja alla. Oeh oeh
Kodus on ikka parem kui klubis! Kes nüüd selle välgatuse peale irnub ja daaa ütleb, sellele ma rohkem ei kirjuta....
Lefitan nüüd kõigile juustega, silun tukka, pööritan silmi ja ütlen "Maii teaaaa"...ja keeran taguotsa teisele poole ja tõmban unede-planeedile. Nägemist

...järg

Jäi ütlemata, et maikamehel on seks punane habe ja eriti kähe hääl...krrr.
Katkeid töömeeste dialoogidest (mämmerdavad vaheseina kallal):
"...ai krt, täitsa pekkis"
"..tra...."
"...krt, minu mõistus ei võta"
" oehh jahh"
"..ptsi.."
"Lähme sinna kus me minema pidime ja siis tuleme tagasi"
"...ahh??"
"...kle mis me siin ikka, hakkame aga vaikselt nikerdama ja..." "tavai, lämme lämme!"
"..kle, siin on täitsa porrrrr.."
"kled vä? ei vääna välja!"
"hähh, augutäide!" "ongi nii??" "krdi põrsakari ikka!"
"...ai sa raisk..aisaraisk"
"...ei näe muffigi"
".. kle keegi helistab, oota...mingi stripitalu vä? krt küll...olen tööl pläskus, no enne toodi mind ära ja siis toodi sind ära...no külapealt kus olime noh...ma ei saa praegu rääkida, rahvast nii palju ümber...ähähh ja mitte vähe, muahahhaa...õhtul räägime, see on sinu number muidu vä?"
"teisel pool pole mingit kruvi kah" "..ja sikkamine ei anna ka mingit tulemust"
"..johhaidii"
Kehamassidest juttu. Sain teada, et suur mees kaalub 148kg ja pisikesel poisil ei tule 70ki täis.
Tõmban minema siit enne kui see vahesein mulle pähe kukub!

Töömehed

Kõhh kõhh. Me kolime. See tähendab seda, et mööbel viiakse paar korrust allapoole. See tähendab, et tööd tuleb teha nii, et su laud on keset kontorit tõstetud ja sa oled möllavate remondimeeste vahel...mmmm. Ja veel milliste remondimeeste. Ülemuse iseloomuga päss on hallis triibulises maikas nibud välkumas ja roosad(!) dressipüksid vööga kurgualla tõmmatud ning oranž nokats tagurpidi peas. Biitseps on 52cm, aga see on ka kogu keha lihasmass. Minu asemel ei tahaks ka ükski haistmismeelteta naine olla - oo seda aroomi mis eraldub vee väljutamisega higisagaratest. Naiss. Teine jorss ukerdab hetkel mul suht jalgevahel. Kolmas annab kasvu poolest Tarmo Mittile julgelt silmad ette, aga hääle poolest jääb Jüri Naelale kõvasti alla. Siuke nummi. No tema laua alla ei mahu, seega sinna lükatakse pisemad poisid.

Mina täna suud lahti teha ei julge teha. Lauda tõstma hakati, siis julgesin kobiseda, et no ma ei tea, see on koos kapiga, et vaadake kuidas saate. Nummi poiss siis tegi selgeks, et no Toomemäelt viiakse naisi üles, mis see laud siis ära tõsta on. Emmm, njah. On vast naistega mõni kokku puutunud.

MSN

Katre: kas pole mitte mõnus kui mingid mehad kuskil jalgeall sul puurivad :P?

Egle...: oo jaaa

Egle...: mõnna

Katre: varsti ronib päris jalgevahele laua alla

Egle...: ikka

Kaugel pole aeg, kui nad Otsapidi ka Katre jalgevahel pusserdama hakkavad:P Ja ooo seda puurimist...

Tissidega ussid

Kas täna kohe ongi selline päev, kus mind 200ga endast õue aetakse? Just sain uudiseid selle kohta KUI kadedad naised ikka tegelt olla võivad teiste naiste peale. Kohe peldikusse ajas see jutt mind - mulle tõesti aind roppused meenuvad hetkel.

Olen alati arvanud, et meeskollektiivis on kõvasti kergem töötada. Keegi ei ussita ja klats käib kõvasti süütumate teemade ümber. Niipea kui seltskonda ilmub üle 10 naise (teinekord piisab ka paarist ainult), siis hakkab pihta kümnevõistlus, et kes on ilusam, targem, osavam ja stiilsem. Mind on õnnistatud super laheda tiimiga, kus on ka kaks super lahedat sekretäri. Uskuge või ei, aga kolm kobedat tibi (te andke mulle mu meelevaldne ülistus andeks) võivad vägagi hästi läbi saada. Küll aga võib see kooslus mõnele teisele naiskooslusele suureks pinnuks (kui mitte Värniku odaks) ässas olla. Aga jah sa mõtle nüüd ise - tuleb kollektiivi uus ja sõbralik ja asjalik ja mis peamine ka ilus naine, siis selgelt on vana olija positsioon ohus. Mis on antud olukorras esimene samm? Otseloomulikult hakata otsima vigu. Perse on majas siis kui neid vigu ei leia. Aga ega ükski endast lugupidav perfektne naiseolevus ei jäta asja niisama. Teine samm on need vead tekitada. Tuleb vaid igat rivaali sammu tähele panna ja väiksemagi komistamise korral spurtida lähema ülemuseni ja siis panna kitse nii nagu keegi pole kunagi suutnud kitse panna. Jah, vot see on eduline tegevus. Esimene punkt kirjas. Asja juures tuleb muidugi alati ka sellega arvestada, et kuuldused õigete inimeseni jõuaks ja no jumala eest mitte otse rivaalini. Kuidas sa ikka lähed ja otse ütled, et kle sa tibi teed oma tööd sitasti? Siis peaks seda ju põhjendama hakkama veel. Ei ei, see oleks vale. Järgmise asjana tuleb hoolt kanda selle eest, et õiged inimesed selle krdi litsi letti võtaksid. No see tähendab, et tibi peab vaibale minema ja aru andma. See on soe kättemaks selle eest, et keegi on asjalikum ja kadestamisväärsem.

Õigeks sõjaks läheb aga siis kui selgub, et rivaali hindavad ka meessoost kolleegid ja silmarõõmud. Tuleriidale selle eest. Siis on järgmine samm otseloomulikult kõlakad. Ja palju ja korraga ja kõigile. Kõik peavad ju ometi valgustatud saama, et uus sljuha käib kõigiga ja võrgutab kõike mis liigub. Huhh, hästi pandud. Jälle jupp tööd ära tehtud!

Kui aga juhtub see, et ülemus ei kutsu enam vaibale ja meeskollege kah kõlakad ei koti, siis on see esialgu lämbumine ja paanikahoog igale normaalsele tissidega ussile. Tuleb käiku võtta terariistad. Tuleb asi isiklikumaks lükata valupunktidele rõhuda. Nii ajusagarad tööle, et mis võiks ühte korralikku sekretäri solvata - solvata rohkem kui märkused töö kohta ja süüdistused meesteröövimise osas? Jap, õigus. Riietus on veel puutumata. Kõige meeleheitlikum samm tuleb ette võtta ja teha selgeks, et rivaali riietus on mitte isegi ebakorrektne, vaid suisa labane. Ja seda ei tohi kogu maailma raha eest kah talle otse öelda. Seda peab samuti kõrgemate võimude kaudu ajama. Sest mis saab olla magusam kui, et beaats kutsutakse vaibale aru andma tema riietuse osas? Ma leian, et midagi magusamat vist ei annagi välja mõelda. Siinkohal ei oma tähtsust see, et tegemist on äärmiselt piinlikult korrektse riietuse valikuga sekretäriga. Psähhh. Ise on süüdi, et nabani dekolteed ei kanna ja vööga tutti ei välguta. See oleks ju kõvasti vähem labane. Ja vaukooreks tarretisel on see kui vastasleeri esindaja võtab asja hinge ja läheb nutab kodus riidekapi ees....ise on süüdi, et ta kõigile stiiliahvidele ei meeldi!

Pea vastu Käti ja tea, et sind hinnatakse nii sinu töös kui stiilitundes! Selle tõestuseks on ka ju see, et kadedus ei kõlba patta panna. Ja ikka on parem kui sust räägitakse (ju sa püüad pilku) kui see, et pole midagi öelda ja oled nähtamatu töll. Ma tean millest räägin;) Ka mul on omad kadalipud olnud...

Õnnis on vaimult nõder

Ma ei saa jälle asjadest aru! No pole vist üllatav, aga mind ajab närvi. Ma just käskisin Merkal, va litsil, vait jääda. Sest jummala valus on kuulata tõdesid, mis käivad selle kohta, et mõned on võrdsemad kui mõned teised. Ja selgelt mina, Triin ja Merka hetkel oleme vähem võrdsemad mõnest teisest kõvasti võrdsemast. Miks meie elu ei lähe nii nagu meie tahame??? Ja no ma ei ole nõus olema rahul asjadega, millega paljud teised ehk oleks - no paljalt sellepärast, et teised minu nahas olles oleks ilgelt rahul. Mina vada EI ole.

Kõik nutavad jah, selles ma ei kahtle. Aga vahe on selles, et mõni nutab pool elu õnnest. Mõni nutab valupisarad ära ja siis on ülejäänud elu õnnelik. Mõni teine nutab aga terve elu ja seda mitte joovastusest. Ma tahaks seal teise variandi hulgas olla. Noh loll oskab kopikate eest kah lootust osta. Mina just ostsin sellise lootuse, et ükspäev on minu taevas igavene päike ja suunurgad kõrvataha õmmeldud ja et ma ei pea olema vaimust nõder, et igas päevas ainult head näha. Et ühel päeval olen mina ka ilus ja oman natukenegi aju.

Samas! Milleks aju? Ma ülepäeviti tuvastan tegelasi, kes on pehmelt öeldes Keenjused, aga siiski ajakirjanikud ja juristid. Hmm. Kas keska lõpetamiseks ei peaks elementaarsed grammatikareeglid selged olema? No olgu. Ma ka ju kirjutan nii nagu jumal juhatab (õigemini kui juhataks, siis oleks asi parem), aga ma pole ka hariduselt ei ajakirjanik ega jurist. No see on ammu selge, et issi või emme või mehe rahakott lõpetab nii mõnegi kooli, aga kas see sama rahakott ostab töökoha kah? Ju siis.

Jõuame tagasi kohani kus mõni on võrdsem kui mõni teine. Meie peame oma otsused läbi higi ja vere vastu võtma. Ja ka siis ei pruugi need alati õigeimad otsused olla. Mõni teine ei pea aga midagi otsustama ja loovutama. Talle lihtsalt antakse. Kus on, sinna tuleb juurde. Kus on väljaheiteid, sinna tuleb neid ka juurde.

Ja no kas rumala persooni raha eest koolitamine on raha paberihunti laskmine? Vist mitte. Ajusid ei osta, aga paberi küll, ja see ju loeb (wc paber pühib kah ju mustuse maha)! Ja no kui on valida, et kas tahaks olla loll ja rikas või tark aga vaene. Siis no jumala eest, kas see on üldse mingi valik? Oled rikas, siis selgelt ostad endale hariduse ja ega rumal aru ei saa, et ta mõnest teisest vähem geniaalne on.

Vihale ei aja mind mitte lollid rikkad, vaid see, et meie kolme blondi rahulolu ei saa hetkel paraku ka rämedama papi eest osta!

Jah, ma still ootan, et mis hommikul mulle varuks on. Kaardimoor lubas ju mulle ilusat ja head elu:S Peab tulema! Nõuan!

Hästi panen

..just öeldi:P Üllitan!

Ühesõnaga pikka juttu ei tule. Kõigepealt, mul on maailma üks targemaid telefone, kui mitte isegi kõige targem. Pani kella ise õigeks. Seega kell 3:33. Voodis pikali. Juba?! Nojah, sest muidu oleks ju 4:33. Ah suva see.

Alguse sai asi meie kõigi elust - orkut loomulikult. Teinekord võib sealt nii mõndagi leida ja no ei saa öelda, et see nii mõnigi asi alati meeldima peaks. On nagu on, aga kõik ei pea mulle mokkamööda olema, ja kui asju tehakse minu testimiseks vms, siis no jummala eest...taffai. Peale seda siis pudel veini näkku (jah ma tean, et ma pole hea eeskuju viimasel ajal, ärge järgi tehke, aga ma olen ka inimene onju), Kätlin külla ja sealt teadagi mis edasi. Maasikas, meie kõigi hüljatud ja hülgamata hingede kodu. Suure varba kohapeale sukas tantsitud augud iagathes ütlesid, et sai hästi panud...no, et te kõik teaks. Sai nii mõnigi korv antud, sest no keda need mehed huvitavad hetkel?! Trossikari. Ja home sweet home again.

Siin ma siis nüüd olen. Pooleks nats. Ja täie huviga hommikut ootamas, et mis saab...kas on sitt olla või veel hullem? Samas, keda huvitab? Magan vähemalt õhtuni välja. Jap Triin, ikka lõpuni välja nohh (tule juba tagasi!) Multikad vaatan aind vahepeal ära, sest see on pühapäevade traditsioon. Siitpeale jäävad aga tradistsioonilised pannkoogid ära. Samas vaatame asja helget külge, saab äkki sellest neetud kahest lisakilost lahti... Ä pssss

http://www.youtube.com/watch?v=eL0xp6XIp0Y

Ja jällegi olen jõudnud vana tõeni, et usaldada saab VAID ennast!

Headache

Vat kuhu ma oma peavaludega jõudnud olen. Esiteks sain peale portsu Diclofenac´i, teiseks tuleb nõelravi maraton ette võtta ja kolmandaks 2x kuus massaazi (meeldiv)ja neljandaks pisike kompuuteruuring kah. Vahet ju pole, et järjekordadega on nii, et kui septembris helistad, siis öeldakse, et sry aga detsembri lõpuni ajad kinni, helistage oktoobris. Kui oktoobris helistad, siis öeldakse, et sry jaanauris ajad kinni, helistage novembri alguses, siis saame veebruari graafiku. Aasta pärast saab vast tehtud!

Coizi leid

Miks on mees, kes paljusid naisi põrutab, tegija, aga naine, kes paljude meestega magab, lits ? Aga sellepärast, et kui sul on võti, mis kõik lukud lahti teeb, on see päris kunn värk, aga kui sul on lukk, mille kõik võtmed lahti keeravad, on sul lihtsalt sitt lukk

Tahan sõna võtta taaskord. Ja blondide eest. Olgu, mitte just tingimata blondide eest, vaid väljanägemise eest. Käisime Merkaga eile tibide filmi vaatamas. No seda kus saalitäis kohalikke tibisid naersid filmitibide üle.
http://www.youtube.com/watch?v=coonC811-qQ
Aga olgem ausad, esimese kaadriga tuli tahtmine oma popkorn Merkale loovutada ja vastupidi. Tead, ole või puruloll, aga kui ikka selline raam olemas, siis no jumala eest. Ilus olemisega saavutab ikka nii mõndagi. Film ise oli jah hollivuudikas, et üks loll blond teeb koledad targad populaarseks ja vat siin see konks just ongi. Lemmikaluseks kogu filmist sai ikkai "Naised, jätke meelde, et silmad on nagu näo nibud". Oled loll, aga ilus, siis lööd läbi küll. Oled tark aga kole, siis nohh....Ja miks ei või siis olla ilus ja ajudega? Kui suur on variant, et koleda naise juurde tuleb kutt puhtast huvist, et äkki tal on sisemine ilu? Et raudselt lööb mu oma sisemusega jalust?! Njah. Kui suur aga on variant, et ilusa tibi juurde tuleb kutt keda esialgu tibi sisemine stuff ei huvitagi? Ma julgen väita et protsentuaalselt jõhkralt suurem. Ja kummal juhul on positiivne üllatus suurem - kui kole tibi osutub lahedaks ja sisemise ilu omanikuks, või kui ilus tibi osutub lahedaks ja arukaks? Või kummal juhul on pettumus suurem - kui kole tibi on pealekauba ka loll (joogi peale kulunud rahast kahju ju, ikaldunud õhtu), või ilus tibi osutub rumalaks(suht suva, ei oodanudki ju muud)?
Ole loll, aga ole ilus! Või noh... Teinekord on ikka mähkmeid tarvis kui üldtunnustatud iluduste juttu kuulata. See pole vist saladus, et meie kohalikud staarid ja starinnad teevad ilma oma väljanägemisega, aga nokast tuleb teinekord sellist lõhna, et linnud heidaks parvest välja. Eile näiteks sain teada, et paar meie staarbeibet (las need nimed jäävad) on raske küsimuse küüsis, et nagu et kuidas on õige kirjutada...kas Iraak või Iraan äää??!

OUT

Nu tavai! Kell on 3:10 - varajane olen onju? Ja mai saa Ixut alt vedada, ma olen kohustatud kirjutama. Vahet ju pole, et tema mind kogu aeg alt veab ja teiste blondidega petab (ei, Alex ei käi nende hulka). Aga ma tahan seda öelda, et täna pole ükski asi tavapärane. Kui ma antud olukorras tavaliselt esimese asjana larhvi puhtaks nühin 5kg meigi alt ja teise asjana voodisse kukun ja hoopealt juba magan. Siis täna teise asjana hakkasin trenniriideid kappi panema ja viskasin vanad makaronid potist ära. Siuke perenaine olengi jah.

Tavatu on ka see, et inimestele halvasti ütlen ja klubis esimese joogina apelsini mahla tellin. Tõuske nüüd püsti kes persili kukkusid. Nimelt sai üks kutt kuulda, et ta sittus juba esimesel kohtumisel oma maine ära ja üks teine kuulis, et ta on pede. Mina pole süüdi, ausalt. Minu sees on üks teine mina täna. Ja üleüldsegi pole mul tujuga sada prosa hea läbisaamine hetkel. Ja te andke mulle mu sõnavalik andeks, aga mul lihtsalt on pohlamoos...Ah ja Maci ka ei läind täna ja nüüd on kõht rämetühi.

Meil Triinuga sai täna nii mõnigi elutõde selgemaks taaskord. Nimelt, et kõik asjad ei käi päris nii nagu meie tahame! A no mismõttes nagu?? Kas me oleme halvad inimesed või midagi? Me ei löönd isegi litsi täna.

No ühesõnaga maandusime tujutult samas klubis kus eelmine kord litrites trussikud meile koha kätte näitasid. Imelik, aga täna polnudki trussikuid. Olid aind mõned vööd ja säärikud, aga muidu tavapärased teksad ja topid. Huvitav millest see küll oleneb? Kuufassidest vist. Aga käitumismalle see siiski ei tundu mõjutavat. See on ikka nii, et emaste punt tantsib platsil ümber käekoti kuhja. Võimeldakse jalad kaela taha, et ainult tähelepanu oma võlude võdistamisega saavutada. Ei no tähelepanu täitsa olemas. Isased seisavad tantsuplatsi ümber keeled ripakil või nõjatuvad baariletile ja lasevad ilal suunurgast koksi sisse voolata. Päris põnev etendus kainele kõrvaltvaatlejale. Nagu loomariik ikka, ühed peibutavad ja edvistavad ja teised jahivad. Aind selle vahega, et inimeste seas need emased jäävadki sinna platsile võimlema ja isased lakuvad ennast kooma lootuses alkost julgust saada. Nii nad paaritumata jäävadki. Vähemalt sel korral.

Njah imelik päev täna. Kõik on teistmoodi. Olemine on endiselt selline nagu oleks suutäie sõnnikut söönud lonksu virtsa kõrvale...

Aga homme on kah päev! Kui pea endistviisi edasi valutab, siis samasugune nagu täna! Juhuu

Altsi nägemine teeb alati head! Ta lihtsalt on niiii lõbus ja no ei ole võimalik altkulmu passima jääda kui keegi nii positiivne silmapiirile ilmub. Ja siis saab tema käest veel kommi ka mõnikord ja sellega ostab mind always ära!

Ostsin just

http://www.youtube.com/watch?v=FobnjdYOnyw&feature=related

Mahe!
Otsustasin täna kõigile midagi head öelda...lihtsalt!

Aaa..ja põhimõtteliselt mina olengi normaalne. Kell on öö, luugid suhteliselt kinni, aga voodisse vedamine on täiesti viitsimise küsimus. Korraga internet, raamat ja telekas. Vana hea mina on tagasi...Teeb siis vist jälle nii, et mingi kell ärkab läppari kinniminemise piiksu peale? Et siis kui raamat on käest kukkund ja järg segi läind ja telekas on suurte inimeste saated? edulisus

mmm

Ah jaa...eelmise postituse lugu on siis meie uue korpi lugu. No, et ikka lõpuni välja!

Ma nüüd tahaks korraks juhtida tähelepanu sellele, et ma pole suurem asi eeskuju viimasel ajal. Ärge seda kodus proovige. Ma nimelt tulin nüüd ka Macist. Viimase 12h jooksul siis teist korda. Merkal isutas kah rämpsu järele ja ma ei saanud ju kehvem olla. Sry

http://www.youtube.com/watch?v=LASytHrJ-Q8&feature=related

Ei no kõik on korras! Vist. Kell kõigest 5:20 hommikul. Võiks ju palju rohkem olla. Selle mõne tunniga on nii mõnigi asi tehtud ja nii mõnegi maailma ime üle imestatud. Näiteks, et miks just neil kõige koledamatel naistel on meeste üle kõige rohkem võimu? Miks meie Triinuga oleme klubis kõige suuremad tropimagnetid? Ja miks üks ilus ajakirjanduse tudeng lihtsalt koju läks?

Asi sai alguse sellest, et oli väsind olla. Mõlemal. See on alati selge märk, et ei või koju vedelema jääda, vaid tuleb rohkem väsitada ennast. >No ikka lõpuni välja. Ja kui mõni teema ikka vajab arutamist, siis need tuleb ära arutada. Vahet pole, et tähtede vaatamiseks kasutame järsku stetoskoopi, sest no mingi koop ta oli. Lõime kahepeale uue blondide korbi ja läksime kell 4 Maci....(siinkohal jäin läppari taha magama ja nüüd on juba uus päev)

Ühesõnaga Triinu kehva päev algas sellega, et auto (millele ta sisse ajas tagant) omanik leidis, et parandus läheb paari kilo asemel 30K plekkima ja ta enda autonina pikaks tagasi tõmbamine kah kümpa. Minu päev polnudki kehva, aga väsimus ja peavalu tahtsid küll jalad alt ära sõita. Aga pole hullu. Tuleb leida õige sisuga ja õige suurusega pudel ja luua korp kus kehtivad kohustused mis kõigis teistes korpides on keelatud. Nimelt alkohol on kohustus ja ristpistes tikkimine keelatud. Põiki võib panna nii, et maa must. Pärsia auto (see on auto, mille nina on teatavatel põhjustel lühenenud) omamine on soovituslik. Ja kõige olulisem on hingelt blond olla! Korbil on olemas oma taksojuht. Eliitkorp.

Vahepealne pole eriti oluline, et klubi ukse taga tuli seista pool tundi, sest kogu Tartu tahab järsku just selles klubis tantsida (no seda seal vist tehakse?). Aru ei taipa aind, et kuidas staare, nagu meie, sisse ei lastud varem ja järjekorra väliselt. Ehk sellepärast, et me ei üritanudki oma staariseisust ära kasutada? Et lubasin miski vennaga sportima minna. Ja et vähemalt pool tundi peo lõpust istusime Triinuga peldikus ja arutasime maailma armuasju.

Olulisem on see, et mingi kell tuli otsus, et kõht tühi ja otsejoones Maci. Ebaoluline jällegi see, et driveinis saba autodest oli 5km. Oluline see, et autode vahel seisid 4 kutti kah järjekorras. Olid lahkelt nõus meid juurde võtma. Mõnsad rullnokad olid. Üks kobe tüüp oli neist aga eraldunud ja tuli välja, et ta oligi päris üksi. Kõhh, hetk hiljem oli temaga 2 tibi meie näol. Nii ebatruud me olemegi ja sama kiirelt kui tränameestele lootust andsime, sama kiirelt selle ka võtsime. Muidu olime omast arust täiesti normaalsed, aga piinlik hakkas siis (jah isegi meie tunneme seda tunnet teinekord) kui Triin jäi arutlema endaga, et kas me oleme kolmekümnendates või kahekümnendates eluaastates. Ta oli suhteliselt veendunud selles esimeses. Jällegi ühesõnaga armas ajakirjanduse tudengist Ott sai oma mäkikoti kätte ja läks ära koju. Hähh...sõime oma kotid siis mäki seina najal tühjaks nigu paar parmulisi ikka. Triinul kahetsus hinges, et otsustusvõime on meie nõrk külg ja et ei tulnud õigel ajal seda otsust Ottiga kaasa minna.

Öös oli veel sadu asju, ma tean...aga?

Ma täitsa vihkan ennast!

Ma olen kunagi mõelnud, et ma pole päris tüüpiline naine. Et mind ei rõõmusta ja ei lohuta päris samad asjad, mis muidu naisi. Kõik sõbrad teavad ka, et ma olen ikka suht poolmees. Aga kui ma nüüd ennast vaatan (mitte peeglist, seal olen ma jah vägagi naine), siis käitumine on teinekord ikka eriti eidelik. Ma nimelt shoppan jälle asju kokku. Nii kui hommikul tunnetan sitta tuju, siis on kindel laks, et lõunapausil tuleb paar vidinat juurde soetada. Kui hullult on naisel vaja teist punast rihma kui üks on olemas? Vabandus pole see, et üks on pükstel kandmiseks ja teine lai kampsunile iluasjaks. Kui väga on naisel vaja punast salli kui olemas on täpselt samasugune must? Ajus räägib väike pahalane, et noh punase koti juurde ON vaja punast salli JA kindaid. Shopeldes annab aju alla ja ei küsi, et milleks mustad kindad ja 5 salli kapis olemas on? Silmad lähevad krõlli ja kuulmine kaob ära kui näen letil asju, mida otseloomulikult juba mitu kuud otsinud olen, siis ei takista mind rebaserauad kah mitte. Ja kõik selle pärast, et mul lihtsalt on täna sitt tuju ja kõik. Kontoseis võiks ka teinekord mu tujudega arvestada ja mõelda, et olen Paris Hilton ja mitte kunagi tühjaks saada.

Ja ei maksa muide siin nüüd seost tuua nende osturalli päevadega. Need hulluhood käivad mul peal sõltumata rallidest, soodustustest, ilmast ja vajadustest!

Ma nüüd vihkan ennast järgmise palgapäevani. Enda vihkamine tekitab veel rohkem sitta tuju ja see omakorda....Palju õnne mulle. Ma siiski olen eit ja sõltlane.

Korras

Triin on kah reetur! Ta pole enam blond. Kas ma olen siin ilmas nüüd tõesti päris üksi???

Pöörased

Püha piinapink mai või! Tahad minna Kaubamajja tampooni ja kehakreemi ostma, siis nagu needusena pead sattuma Osturalli päevale. Mis juhtub inimestega kui vitriinidele ilmuvad roosad mustade mummudega kiled? Ära pööravad kõik otsejoones. Ajusse on kodeeritud, et kui kuuled sõna osturalli või näed roosat kilet, siis torma. Jookse kasvõi niisama. Ära mõtle, et kas sul on vaja midagi või et kas sul on raha või pole. Pole vahet. Jookse! Käpi kõiki ale märgi all olevad riideid ja sobra läbi kõik vöö- ja sallikastid. Sest raudselt leiad midagi sellist, mida elu aeg oled otsinud ja seda peaaegu tasuta. Ära osta midagi. See pole kohustus. Kohustus on minna ja tuulata ja joosta ja trügida! Kassas järjekordi pole, sest ega ostmine ise pole oluline. Hoopis soodushind on. Teekond meigiletist kehahooldustoodeteni võib võtta aega 2h. Kuda inimestel kõigil korraga tekib vaba aeg? Mul on vererõhu järsust tõusust silmad punased ja hari kah!

No tähendab, et...

...reaalsus lõi meile ükspäev labidaga näkku. Nimelt vaatas Merka mingit komöödiat (ma ei ütleks, et siin midagi naljakat on), kus räägiti iseseisvatest naistest. Et on järjest rohkem naisi, kes ise endaga hakkama saada tahavad ja rabelevad ninast vere välja (...nii hakkab looma). Ja see pole nende naiste vaba valik (mhmmm), et kui saaks siis elaks teistmoodi. Elaks nii, et ei pea iga päev 14h rabelema (just just). Aga lõpuks lajatati, et need naised lihtsalt on nii koledad, et keegi ei taha neid üleval pidada! Vana rsk. Vat siinkohal saime reaalsuselt litaka ära.

Hingepõhjani solvununa pärisin mõnelt tüübilt, et kle kas ma tõesti olen nii kole?! Noh, valetasid muidugi kõik. Üks ütles, et asi on selles, et ma lihtsalt olen nii iseteadlik ja ei lepi iga pässiga kah kes rahaga liputama tuleb. Õigus! Et kui ma ikka tahaks, siis piisaks avarama topi selga tõmbamisest ja klubis meelama pilguga ringi liikumisest. Nojah, seda pole ju harrastanud küll. Minu puhul on see jama jah, et mees peab esmajoones ilus ja äge olema.

Teine tüüp küsis lihtsalt, et kas sa ei oska siis ripsmepikendusi paigaldada? Eeemm oskan ju küll. Ühesõnaga sisu sama, et leiduks küll mehi, kes ülal pidada tahaks, aga mina ise ju ei taha neid.

Kolmas ütles, et mehed langeks loogu küll, aga paljud lihtsalt kardavad mind. Vat siinkohal lubasin Combati tegemise ära lõpetada...

Neljas ei öelnud üldse midagi...Mis siin öelda olekski?

Ühesõnaga, äkki me ikka pole nii koledad...oleme lihtsalt valivad ja piisavalt tugevad. Ja oma valikutega olen ma rahul küll:P

kõhh kõhh

Jäin just mõtlema, et ei tea mitu kõhukrampi inimesed teisel pool msn-i saaks kui mind kodusena näeks? Trennis kõhulihaste osa võib vabalt vahele jätta kui mind hetkel korraks ära näha. Noh punane saunamask näos, roosa peavõru peas, pesemata juuksed patsis ja roosad veninud taguotsaga shortsid jalas...Omast arust olen küll täiesti normaalne, aga aknast hoian veidi eemale millegipärast...Mõnus päss

mõnussss

Mis saab olla mõnusamat? Kui seljataga on tööpäev, raske trenn ja piinav massaaz. Kõht on täis. Vedeled oma mõnusas kott-toolis. Vaatad telekast etendust Valgre elust ja imestad selle üle kui noored olid näitlejad aastal 89. Ükski lihas ei liigu peale silmalaulihaste. Aju puhkab. On teadmine, et ees on kaks täiesti kohustustevaba päeva! Mis saaks olla veel mõnusam?

Mind kiusatakse meelega!?

http://www.youtube.com/watch?v=12PsUW-8ge4

Huvitav, kas ma olen ainus, kel õhtuti silmalaud 10kg kaaluvad? Miks ripuvad 10 kilosed hantlid just siis silmade küljes kui filmis on kõige huvitavam koht? Miks vajuvad laud kinni nagu läti nukul kui ta pikaliasendisse pannakse? Miks minu silmad teevad piiiiiki pilgutusi kohe kui diivanipatja näevad? Kas on palju palutud serjaali lõpuni lahti püsida? Miks just mina kõik ulmekad ja komöödiad kodus diivanil maha magan? Hea küll, selle kõik võib veel andeks anda ja arvata, et õhtuti on ripsmed eriti pikad ja rasked. Aga andeks ei suuda ma anda seda, et niipea kui ma diivanilt voodisse vean ennast, siis on luugid LAHTI ja nii kasvõi mitu tundi!!!

Ma ütlen, et Coizi sünnipäev on ainus koht ja aeg, kus saab isetehtud Selveri salatit ja isetehtud poe-kringlit ja iselõigatud kurgiviile. See on ainus koht, kus saab näha õiget paaristantsu...see on siis meeste paaristantsu. Ja see on ainus koht, kus saab teada, et 4 inimese transportimiseks peab alati kutsuma 2 taksobussi. Rohkem ei saa midagi, sest järgmine kord ta mind sünnipäevale ei kutsu kui siin palju lobisen! Coizism (ilma T-ta keskel)

Vot nii vot

Olen otsustanud, et siia ma kurbadest sündmustest ei kirjuta. Ja pealegi tõsistest asjadest ei taha üldse kirjutada. Peateemadeks on ikka mu enda vingumine ja maailma asjadest mitte aru saamine. Las siis jäädagi nii.

Käisime eile klassiõdedega taaskord väiksel kohvikutiirul. Wonder why ma ainsana veini lasin jälle? No ikka sellepärast, et ma ei läinud autoga ja ma olen ju eeskujulik asjapulk... Seltskond oli järgmine: asjapulk DHL-ist (kes teab natuke logistikast), asjapulk doktorantuurist (ei tea midagi logistikast, aga on muidu tark), mina (tean kõige vähem logistikast ja olen blond) ja rekkanaine (kes teab rohkem logistikast kui mõni logistik ise)! Jap, just nimelt rekkanaine. See, et üks mu klassiõdedest hakkas rekkanaiseks, on asjade loomulik käik. Ja meie silmad küll pealuust välja ei punnitanud kui sellest uudisest kuulsime. Ei maksa nüüd ekslikult arvata, et tegu on pool-lesbilisega või tunkedes mehemõõtu tädiga. Lokkidega tsikk tõmbab suvel lõhikutega kleidi selga ja ronib rekkarooli nagu miniseelikuga sekretär kontoritooli. Koormaotsa rihmade kinnitamiseks ronimiseks on muidugi mugavam teksa jalga tõmmata. Ma teile ütlen, et vat see on alles amet! Meie siin viriseme oma läpparite taga, et ei jõua ja ei jaksa ja õhtuks väsinud jne. Aga rekkanaine paneb veel õhtul lällari kaudu rekkamehi paika ja käib parte toitmas.

Ma ei väsi kordamast, et õige naistekas on ikka see kus teemadeks pole kodus peeretav mees ega roomama õppiv laps, vaid mööda maailma ringi kihutamine ja logistikute klatshimine. Mina sain teada, et kogu kaubaveoga tegelevat firmat hoiab koos ikkagi logistik. Kui see asjapulk on asjalik, siis on kõik rahul. Aga on olemas ka selliseid, kes ei tea aluste mõõte.

Teine teema on muidugi ka see, et miks me veel abielus pole ja lapsi ei taha. Sest me kardame sünnitusi ja niigi suure partii nabani vajumist. Kogu lugu. Ärge nüüd pooleks muretsege, küll meil ka ükspäev kell tiksuma kukub ja hakkab lapsi pudenema nagu sügisel õunu.

Aga mis saab olla jubedam kui snooblik naiste seltskond kus istuma peab tikksirge seljaga ja kuulama seda lõputut ussitamist...? Sest kui jala üle teise viskad ja kohatu naljaga hakkama saad (noh, et ah kõigil meestel on armukesed, ärge lootkegi, et te oma mehel ainsad olete), siis on parem juba kotid kohe kokku korjata ja taksot otsima minna. No tegelt on jubedamaid asju ka olemas, aga need pole teemaks.

Hetkel igatahes sobib mulle kohvikuõhtu rekkanaiste ja mitte suupeale kukkunud nn sekretäridega üli hästi. Oma vaimusilmas näen tegelikult ennast ka penskarina kohvikus naistega likööriklaasi mitte teetassi taga, arutlemas teemade üle, et kas on hästi või halvasti kui juba viies hammas ära kukkus? Mitte teemade üle, et tore, et lapselapsel juba viies hammas suhu tuli.

Igatahes, kui mul nüüd ükspäev kontoritööst pealaeni saab, siis mul on Rootsis ühe rekkanaise kõrvalistmel koht olemas:P

Endale

Väsimus võtab maad! Ilmselt on süüdi vanus. Pea nädala pärast lööb uue numbri ette jälle. Kohutav! Igal hommikul ärgates hoian hinge kinni, et äkki aeg jääb seisma. Et äkki saan vananemisele käe ette panna.

Või on asi ilmas? No vaevalt küll. Pole sitta ilma, on vaid vale riietus ja sitad tujud.

Või on asi ülepinges? Kah ei usu. Aastatega peaks mu pingetaluvus skaalal kõirgeimasse punkti jõudnud olema.

Ja tuju pole ju halb! Lihtsalt imelik on olla...isegi imelikult hea on olla.

Igatahes on viimasel ajal ainus tahtmine kodus olla ja raamatuid lugeda. Kui ma muidu olen filmifänn ja telekapede, siis viimase kahe õhtuga olen lõpetanud ühe krimka, läbi lugenud uue poolnaisteka ja alustanud kolmandat. Peale igaõhtust trenni pole isegi seda rampväsimust, ega tülpimust vms...on lihtsalt vajadus rahu järele. Tööd koju kaasa ei võta (isegi orksis surfamiseks läpparit koju ei vea) ja lisaks trennide juhendamisele jõusaalis ka ei mölla.

Ükspäev küsiti minult, et noh kas vanusega on mõistus ka pähe tulnud? No seda küll seoses väitega, et varsti hakkan tänu oma peavaludele mütsi kandma. Mõistuses pole ma kindel, aga arvatavasti seoses vanusega on tulnud tahtmine ka endaga tegelda. Elan ju päevast päeva teiste nimel. Tööl ajan asju teiste inimeste tarvis, trenne ei tee mitte endale, vaid klientidele...vaba aja elan sõpradele. Järsku on vist ajast kahju hakanud ja tahaks mingit osa päevast ka endale pühendada.

Järelikult pole asi ei vanuses, ilmas ega ülepinges, vaid vajaduses iseenda aja järele. Ju ma hetkel tunnetan seda lihtsalt väsimusena. Täna, peale teistele pühendatud tööpäeva ja teistele pühendatud trenni, loen oma eile alustatud raamatu läbi. Homse päeva pühendan jälle teitele tervenisti. Aga kukkugu mul kõik juuksed välja kui ma tervet pühapäeva ainult endale ei pühenda!

Oli nii...

Plaanisime kõigest kerget naistekat. Kõlakate levides hakkasid ka mehed teisi mehi minu poole kutsuma...aga see selleks. Viisakad inimesed ju kõik...või nohh...meil Triinuga läheb teine kord käest ära. Mina süüdistaks inimest, kes pidi piparmündi lehti mojito jaoks tooma, aga jäi kõigest paar tundi hiljaks. Lõpuks lihtsalt tuli veidi kiiremini oma janule leevendust leida, sest vein on ju eeljook kõigest. Suhteliselt ilusaks sai ennast võetud. Kuivõrd Triinul olid pidukingad jalas, siis tuli kahe klubi vahel valida selline klubi kuhu pole Shakira maikaga imelik minna. Ma lihtsalt ei viitsind riideid vahetada. Teine klubi oleks nõudnud lisaliigutust, et oleks tosse otsima pidand minema mõnele.

Klubiuksel makstud sotast hakkas alles nüüd kahju tegelt, sest siis ju sellele ometi ei mõelnud. Las minna. Teisest sotast, mis joogile läks....no sellest ikka kahju ei hakka.

Mis pilt siis avanes kurikuulsas Atlantises, mille uksepakule pole mu jalg vast poolteist aastat takerdunud? Suhteliselt kiiresti sai selgeks et kintsuteksad ja maika on sama hea kui kasukas. Oleks pool tundi kauem kohapeal olnud, siis oleksime stringide väel edasi lasnud, sest no arvestades taustsüsteemi, siis rannas käin ma ka kordades rohkemate riietega...Kahju hakkas küll natuke. Oleks rohkem sulli kaasas olnud, siis oleks annetama hakkand, sest piinlik on neid vaeslapsi vaadata, kel pole riiet ümber tuhara tõmmata ja kes kuiva suuga peavad leti ääres hõõrutama ja ootama abikätt, kes jooki ostaks. Aga mis mina ka sellest tean, äkki räägib minus kadedus? Noh, et ei julge oma tselluliiti letti tõmmata vms.

Mis siis silma hakkas? No lisaks rinnahoidjatele ja ultra-mini seelikutele võis näha nii valgeid säärsaapaid kui ka ainult litritest ehitatud trussikuid (mille peal midagi muud polnudki). Ütleme nii, et diskokera laes ei helkinud nii silmipimestavalt.

Ma usun, et see oli siiski kadedus, mis meid poole tunni möödudes sundis sülitama meie kontsakingadele ja võtma ette plaani B. Nimelt minna ikka tossuklubisse! Kaua sa ikka litsi lööd ühe koha peal. Kindel oli kõik litsid ära lüüa õhtuga ja ikka lõpuni välja minna (vähemalt peo lõpuni).

Vähemalt 5km oli tee ühest klubist teise. Illukas on vist 10min jalutust Atlantisest onju? Arvestame juurde kontsad, mojitod, kõhukrambid - no teeb umbes 5km. Ainus küsimus, mis selle pika maa peal lahendust ei leinud, oli...et kui tõmmata peavõru hästi kõvasti pähe (noh tukk kinni nii, et tutid tagant püsti jäävad), kas siis tavalisest litsist saab Hiina lits?

Aga edasine jutt sellest kuidas me klubisse sisse ei mahtunud järjekorras oleva 10 tuhande inimese pärast...ja kuidas me mõne haritlashärra ees ennast blondiks tegime ja oma nimekaaslastele häbi tegime...vat sellest ei paendu suu enam rääkima!

Sjuupeer!

Uskumatu, et on olemas minuvanuseid not married naisi veel! Eile käisime endiste klassiõdedega dringil. Naisi oli kokku 7 ja ükski ei oma lapsi, ei ehita maja ja ei vorbi pulmakutseid veel. Jumal on mulle armuline ja näitab, et ma pole ainus friik linnas. Nii vaba suhtlust naiste seltskonnas pole ammu olnud. Ikka tuleb ju jutt, et mu mees on mats ja uii uii lapsel tuli eile esimene hammas...ja siis teine vastab, et aga minu oma sööb juba porgandit...ja siis läheb jutt pesupulbritele ja lasteaiale ja mehe töökohale jne jne. Selleks ma tavaliselt väldin naistekaid, no neid naistekaid kus on abieluinimesed ja lapsevanemad.

Vat ei ole ka päris nii, et vallaliste naiste seltskond sellest kõigest ei räägi. Rääkisime küll, aga hoopis teises võtmes - "meie ajal olid ainult marlimähkmed ja sealt see meie tselluliit pärinebki".

Siiski on mul väike kahtlus, et oleme viimased omavanused vallalised naisolevused maal. Väljasurev liik. Aga pole hullu, peame vastu. Kui me kõik suudaks ka oma vanaemadele selgeks teha, et ei ole vaja keska lõpus sünnitama kukkuda...siis no oma 5 aastat peaks veel lõtva vastu.

Ja siinkohal tahan ma tänada maailma kõige lahedamat teenindajat. Kui ma siin hiljuti kahel korral samast toitlustuskohast rääkisin kui müstiliselt imeliku teenindusega asutusest...ja seda mitte positiivses valguses, siis täna söön oma sõnu. Sinna on tulnud tööle vaieldamatult lahedaim ettekandja. Kõiki pisivigu tunnistas ausalt ja keeras naljaks. Tundis pidevalt huvi kas oleme piisavalt söönud ja joonud ja sealjuures polnud pealetükkiv. Siuke hullult minu masti naine oma kildude kogumiga- retsept!

Paneks ilu patta?

Huvitav kas koledad inimesed on alati ka targad? Ilu on vaataja silmades ja kole ei saagi kellegi kohta öelda, aga mind ärritab enda väljanägemise eest hoolitsevate inimeste liigitamine tibideks. Kui sul on kunstküüned, värvid juukseid ja käid solaariumis, siis oled raudpolt tibi ja jumala eest aju ei oma? Ma saan siis õigesti aru, et kartulikoore karva, kahvatud ja kindlasti lühikeste küüntega inimesed on meie riigi aju? Interesting....

Lugesin täna just kellegi sellist arvamust, et kui oled näiteks spordiklubi administraator, siis oled blond loll tibi. Ma julgen väita, et arvamuse kirjutas vast ametit üldse mitte omav kade kana.

Eile suhtlesin ühe sotsiaalabi töötajaga, kes rääkis mitu põnevat lugu sellest kuidas tema välimusse suhtutakse. Keegi proua oli kriiskand, et ta on 50 aastane ja tervis on niiiii sant ja mida sina noor blond üldse elust tead. Kui see blond siis ütles, et rahu, ma ei ole teist just palju noorem,... siis ei jäänud proual muud üle kui väita, et nohhhhh siis olete hästi säilinud. Just nimelt hästi säilinud. Ja mitte lihtsalt säilinud, vaid säilitanud. Inimene vaatab piinliku täpsusega mida sööb, omab kunst-küüsi, -ripsmeid ja blondi pead. Sõu?? Ja ongi oma eakaaslastest palju ilusam. On see siis häbiasi ja teeb inimese kohe lolliks? Vastupidi mumeelest - inimene omab piisavalt aju, et teada kuidas hea välja näha.

Aga eks siinkohal teeb kadedus oma töö. Sellest olen ammu aru saanud, et blondi pead omavad naised peavad ennast kordades rohkem tõestama. Aga lohutuseks on jällegi see, et kui blond lolluse oma kaunitelt huultelt poetab, siis see antakse talle andeks, sest ta vähemalt näeb hea välja...aga kui pudelipõhjadega kartulikoor seda teeb, siis on ta lihtsalt mõttetu kana:P

Vaatan praegu Foorumit, kus riigikogu liikmed isiklikult leiavad, et meie sisemine riigi valitsemine on äärmiselt nõrk ja järjest kefemaks asi läheb. Ja, et see vabalt õhutab suurt vene karu meile ükaspäev käppa peale panema...ei no proosit selle peale...klõmaki pokaal veini! Seppa ajudes pole ma kunagi kahelnud ja nüüd ei kahtle tema otsekohesuses ka enam...a no ma usun, et nii mõnigi mees ütleb nüüd, et kle kana ole vait, eided ei tea midagi..las mehed valitsevad riiki ja naised kaduge kööki...

Ma sulle ütlen, et ole loll, aga ole järjekindel! Ma olen endale korduvalt lubanud, et vähemalt lõunale ma sinna teatavasse toitlustusasutusse enam ei lähe (millest siin allpool oli juttu ka kunagi), sest siis peab 2h lõunat arvestama vähemalt. Söögid ja värki on seal muidu head ja mõnus koht just kulgemiseks, aga no sa anna mulle andeks mis eksperimendid teenindajate näol. Muidu armsakesed onju, aga see ka kõik.

Saab oodatud menüüd julgelt 15min. Tuuakse menüüd. Mind tegelt huvitab rohkem, et mis päevapraeks pakutakse? Eeemmm...oootttt...mis see nüüd oligi...ma tean küll..eeemmm. oot.. (võtab kahe käega peast kinni), eemmm...oot oot oot...ma lähen vaatan, ...ei lähe kah, ma tean küll...kohe kohe tuleb meelde...mis see nüüd oligi...päevapraad...ooot ....kapsas on ...emm ja keedetud kartul on ka juures. Aaa okeii, aga äkki on siis mingi liha kah juures? Jaaaa, õige liha on ka jah:)) No hästi, tooge siis üks ports kapsast apelsini mahlaga.

Vahepeal kolib lauda veel ports sõpru, kes väljast herilaste parvest põgenevad. Ilmselgelt on herilastaru ka kuskil köögipoolel olemas. No tee meega ja herilastega.

Vaatan, et üks sõpradest sööb päevapraadi, aga ilma kapsasteta. No olgu, tellis ilma siis. Kuuleb huumorit ka välislaudade teenindusest.

Tuleb tibi mureliku näoga poole tunni pärast ja teavitab, et kapsaid pole enam, et saab toorsalatiga, et kas sobib? Äääägüll, sobib - tahaks süüa. Solvu või ära kolleegi peale, kellel kõht täis juba, aga mul pole kapsaid eeski veel, st mittekapsaid siis nüüd.

Aga näe, ei lähe päris 2 tundigi kui kõht täis. Tuuakse klaas vett kah, et see käivat päevaprae juurde. Eehhee, sõps ei saanud:P No tegelt võis see olla liha lahtileotamiseks muidugi, sest nuga ei taht hästi peale hakata.

Arve maksmise aeg. Üks kolleegidest sirutab kaardi, et maksaks sellega. Selgub, et arvelt on paar jooki puudu. Lubatakse eraldi arve teha juurde. Olgu, aga võtke kaart kohe kaasa, et saaks pärast aind alla kirjutada ja tööle tagasi minna. Tuuakse arve ja kaart tagasi ja allkirja ei küsita. Kolleeg teeb nutuse näo ja väristab lõuga ning küsib pisarsilmi, et kas allkirja ei saagi anda. Ei, pole vaja jah:) Et mõsmõttes pole vaja, et pin koodi teil ometi pole ju? Ei, meil oli siin väike segadus kaardimaksetega, aga nüüd kõik korras ja pole vaja muretseda....No ma usun, et kutt tehti vaeseks:P

Huvitav kas ma olen ainus? No ainus kes suht tihti monolooge peab - monolooge väheste ääremärkustega. Mõne inimesega suhtlemine tihti on nagu bestselleri kirjutamine kuhu kriitik (ehk siis vestluspartner) paar ääremärkust lisab.

Aadamapojad

Kell on 4 öösel, peolt säfilt tagasi jõutud ja 4kg krohvi sihverplaadilt maha kooritud, aga eksistentsiaalsed probleemid ei lase magama minna. Nimelt on mul küsimus, et kuda see nii läks, et mehed ja naised mõlemad võrdselt inimesteks nimetati? No olgu, mul on päris mitu vastassoost tuttavat, keda võib isegi inimeseks tituleerida, aga no tihtipeale tekib arusaamatuse tunne sisse, et miks meeste jaoks miskit eri liiki välja ei kuulutata? No nälkja ja roomaja vahepealset midagi. Ei, ärge saage valesti aru, mul ei ole meeste kui selliste vastu isikkikku viha...aga paanikahood käivad peal küll. (Ja see 4kg meiki pole pelgalt vaid meeste jaoks, vaid enesetunde küsimuses).

Nimelt täna (nüüd siis juba eile õhtul) sõbrannaga kokku saades küsisin kohe, et noh kuidas kodust välja saamine kulges. Ütles, et kle üllatavalt täitsa ilusti. Tavaliselt (aastas 2x) see nii lihtsalt ei kulge. Öeldi, et mine mine, ma olen kodus ja joon õlli. Ei no ilmselgelt pidi siin mingi konks olema. Oligi - suisa ankur ma ütleks. Klubis 5min ringi jalutanud ja juba tuju sisse saanud, selgub et üllatusmoment on käes. Siin see ankur on. Samas klubis ja juba varem kohal. Kontroll peal - narkokoera töö kahvatub selle kõrval. Ei, siin ei teki vaidlust selles osas, et misk koos ei võiks peole minna jne - esiteks ka naistel on lubatud aastas 2x naiste seltsis veeta ja teiseks pole palju palutud märku anda, et "tibu, kuidas läheb, ma tulen ka peole". Targem on täis kaanida ja küsida, et nohh kussa olid, ma ammu siin:P

A noh mida mina ka neist asjust tean.

Aga nii mõnegi mehe moto on ikkagi, et tee ise, aga ära lase teistel teha! Teine moto on see, et kui sul on kodus naie ja laps, siis võta peol teine naine juurde ja parem veel kui mitu! Sai nähtud...

Eile õhtul sai klassikat tehtud ja Stallone "Cobra"t vaadatud. Aeg on ikka edasi läinud ma ütlen. No Stallone on ise juba vanemaks saanud nüüd onju ja kobedamaks läinud. Aga no kui praegu selline film tehtaks, siis oleks see suure kolinaga läbikukkumine muidugi. No nii sisu kui efektid jne jne...aga ajad ongi teised. Ja mitte see pole oluline, vaid minu põhiküsimuseks jäi ikkagi, et mitu krdi pakki tikke selle filmi võtete jooksul kuluda võis???

No anna kannatust inimeste geniaalsust küll. Ma loen harva netis artiklite kommentaare (no kui on mõni põhjapanevam uudis), sest ega seal ajuhiiglased ju aind sõna võtavadki. Aga no võta sõna teemal, mida ise valdad. Saan aru kui lõõbid teemal, et oi karmi uudist küll, et Katil on raseduse ajal iiveldushood - isegi imestasin sellise pommuudise üle. Aga teemal kus isimesed surma saavad ja kommentaatorid kohe süüdlasi otsima hakkavad, siis võiks natuke sündsustunnet ikka otsida kuskilt paksuperse tekasde tagataskust! Uudis, et Alpides üks Eesti naisronija surma sai, tõi kohe päevavalgele tohutu hulga spetsialiste - ma kahtkustan, et kohe suisa mägede hunte. Pooltel on ütlemist, et no tere idikad grupijuhid, et ei tee turvavarustuse kasutust kohustuslikuks - ma ütleks teilegi tere idikad. Käiks enne Munamäe otsas ära ja siis võtaks sõna. Krt Munamägi jääb vist neile tegelastele kõrgeks, alustame ikka Vooremäe madalaima künkaga.

Kui öeldakse, et grupi turvalisuse huvides ei kasutatud julgestusköit, siis ju see grupi turvalisuse huvides oligi, et surma ei saaks kogu grupp kui tekib oht. Ei no pole ju kerge taibata, et kui järsul nõlval üks inimene libastub, siis tõmbab kogu köie otsas oleva kaadri endaga kaasa.

No ilmselgelt arvavad suured mägede vallutajad, et naine läks paljajalu mäkke, et turvavarustust ei omanud! Ma kahtlustan, et minu ajude kõrvale on maetud veel päris suur hulk geeniuste ajusid ja kalmistul kohtade arv pole piiratud...

Kaastunne lähedastele! Mägironijate lähedased ei saa kunagi südame rahuga istuda ja pereliiget mägedest tagasi oodata kui teisest toast tulevat naist....Mina emale öelda ei julge kui mäkke lähen...Hetkelgi rahutu olla, sest üks lähedane inimene Leninit vallutab:S

Kui keegi ütleks mulle kuhu mu ajud maetud on, siis ma läheks viiks hauale lilli isiklikult! Peale selle, et ma taas single bellsi laulan ja endiselt tööstressi all vaevlen, siis jällegi on veinipudel ees ja enesehaletushoog peal. Kui Aafrika nälgivad lapsed või Viru hotelli prostid mind näeks, siis mul oleks muidugi mark nagu. Et mille krdi üle nagu on viriseda? Kõik on olemas. Nälga pole, janu pole, peavari olemas, auto tuhara all, tervis peaaegu korras, töö olemas ja sõbrad kah. Aga eidel on vaja laliseda - palju tööd ja keegi mind ei taha jne jne. Mõni töötab 24h ja enamikke ma ikka ise ei taha....a on vaja laliseda. Samas mul on tunne, et see rahulolematus on edasiviiv jõud muidugi, krt et ta mulle veel miljonit kontole pole toonud ja peeglisse häppi feissi.
Kui ma kaalule astun, siis näen isaelevanti numbrites, samas enamik naisi oleks valmis paljustki loobuma, et seda numbrit seal ees näha ja ma saan täitsa aru, et mõrvamõtted käivad peas kui kuulevad et ma võiks kilo maha võtta.
Mind vaevab praegu aind mõte, et kui kõrgel mu latt siis on? Meestelt ootan võimatut ja pank läheks lõhki kui minu jaoks piisavalt raha majas oleks.
Aga samas nii kaua kui on olemas minust ilusamaid ja edukamaid inimesi nii kaua ma ka hauas rahu ei saa...Palun öelge kuhu mu ajud maeti!

teenindusimed

Puhkuse viimane päev ja otseloomulikult alustasin ma seda tööd tehes...no see selleks. Ixu ütles ka, et töö teeb ahvist tööahvi. Ja ma vabsee vastu ei vaidle.

Stress on mind sinnani viinud, et käisin teist korda kinos seksi ja linna vaatamas - dsiiis, ma eidestun juba! Nüüd sõbrannadega msn-itud ja orkut läbi kammitud ja jälle vein ees, tahan ma jagada tänast teeninduskogemust. Käisime nimelt sõbrannaga kohvitamas. No kohvitamine tähendab minu jaoks alati ka söömist, sest üle 3h söömata olemist tähendab minu jaoks surmaeelset seisundit. Suvi teeb vist oma töö. Menüüd ootasime 40 minutit. Korra tabasime teenindaja ja ütlesime, et võtaks menüü - tüüp vatas, et kohe! ja jäigi kadunuks. Sõbrants tõi need lõpuks ise ära ja küsimusele, et kuidas selle ajaga siin on, et oleme 40 minutit oodanud, sai ta vastuse, et ütlen teenindajale edasi. Seda ütles siis teine teenindaja. Toiduvalikuga läks mul 2 minutit ja edasi vasardas peas mõte teise kohta minna, sest seal saan oma lemmikroa alati kiiresti kätte. Aga oh imet, kutt ilmus välja ja võttis tellimuse.

Otseloomulikult sain ma tellitud seenepasta asemel singipasta, aga olin nõus selle ära sööma, sest uut oodates oleks loojakarja minek olnud. Kohvikusse jõudmisest alates 1h ja 15 min hiljem saime toidu.

Kõht täis ja hea olla, aga sõbrannal suitsud otsas. Tellib siis teenindajalt paki suitsu ja rõhutab, et tooge sinine, et see pole kõige kangem. Kutt toob pruuni paki ja avaldab, et pruun ikka sobib ju? Sõbrants, et ei sobi, et tõesti ei suuda seda kanget tõmmata. Kutt vabandab ja toob siis sinise. Et kuda tuleb arvamus, et äkki tahaks pruuni kui tellitud sai sinine?? No ju ta arvas seda ka, et mis ma neist seentest saan ja sink kuluks mulle ära psata sees.

Arve toomist ei ole ka mõtet ootama jääda ja otsustame letti maksma minna. Seal ei tunne esialgu ükski kolmest teenindajast meie vastu huvi. Kui siis omavahel on arutatud, et kelle lauast me oleme, siis üks kuttidest hakkab küsima, et mis me siis tellisime. Loen oma tellitud kraami ette ja seda hakatakse sisse toksima, kui imeväel ilmub välja meie laua teenindaja. Tänatakse jumalat ja edasi tegeleb meiega siis õige inimene. Saan korra veel oma tellimuse üles lugeda ja lõpuks ka arve makstud...ei surnudki inimkond enne välja, vahi imet!

Olen jah vingats:P

kiirus maksab

Siin ma nüüd olen - varbaküüntelt lakk eemaldatud (süvapediküürini ei viitsi laskuda), veinupokaal ees ja otsustusvõimetus kõrvadevahel. Et kas vaadata mõnda väärtfilmi või natuke vähem väärtfilmi või üldse väärtusetust filmi? No üleüldse millal viimati mul oli aega omaette veini juua ja niisama vedeleda? Ma arvan, et saurused elasid sel ajal veel kindlasti. No mida ma virisen, töö tegi ju ahvist inimese ja üleüldse tööga pidi ju rikkaks kah saama...siinkohal teema lõppeb! Ma lihtsalt pole hetkel millegagi rahul...no ja las ta jääb.

Filmide juurde tagasi tulles, siis käisin eile jälle kinos. Aga rääkida ei taha ma mitte filmist nagu arvata võite. Hoopis toredatest kaasmaalastest. Ei tulnud jälle üllatusena onju? No ühesõnaga, oli kinos just eelmine seanss lõppenud ja parkla veel pilgeni autosid täis. Isegi lapsevankrit poleks sinna saanud parkida. Enne parklasse sisse keeramist oli mõistlik sealt autod välja lasta. Suund sisse ja ootele. Aeglaselt parkla tühjeneb, aga sisse sõita ei saa, sest sisse- ja väljasõidutee on üks ja kitsas. Taha tekib veel järjekord sissesõitu ootavatest masinatest. Kõik kannatlikud tegelased roolis ja kannatajad pidid ju kaua elama kah. Aga rikkaks ükski kannatlik tegelane tõenäoliselt ei saa. Sest sabas olevad autod kõik suht keskklassi masinad. Siis tuleb rivist mööda erikuradi tuunitud sport bemmu ja keerab maailma kõige lõdvema londiga parklasse sisse, no sinna kuhu tegelt nagu ei mahu, aga teistele ette ikka mahub ju. Autost väljumisega tekib kutil muidugi probleeme, sest ei taha ju oma helekollaseks tuunitud autoust mõlkima hakata väljasõitvate pannide vastu. Teisest reast teeb üks jeebimees sama lükke ja jääb konkreetselt väljasõitvatele autodele ette parkima. No mida mina ikka kögisen...tugevamal on ju võimu.

No see selleks. Lõpuks väljub spordikast kutt, kellel on kinno jõudmisega kõige kiirem. Autost astub välja kutt, kellel jalas ilusad lumivalged kingad ja seljas nahktagi, mille seljal lumivalge tähekombinatsioon D&G, no minu lailihas nii lai pole kui need tähed seal, aga see selleks. Ju ma kade olen onju.

Parkimiskoht leitud ja kinno sisenedes jääb aga see sama kutt kohe silma - on endale veel kolm kambajõmmi leidnud ja istub saali uksetaga. Krdi idikad ei saa aru, et kui staar on kohale jõudnud, siis tuleb saali uksed ju tema jaoks avada. Inimesed seisavad veel ilusti popkorni järjekorras ja puha, aga tema puhkab jalga. Hiljem selgub, et üks sõpsidest pidi ka jumal paraku järjekorras seisma, et ka staarile popkorn ja cola kätte tuua. Seda vist ei tohiks poliitilise korrektsuse mõttes ära mainida, et tegu vene rahvusest kodanikega.

Saali sisenedes torkab pähe mõte, et kas saaks olemas olla suuremat irooniat kui, et kutt istuks näiteks minu kõrvale? Saab küll olla - ta nimelt istub minu seljataha. Nojah, sinna kus vaata selga saab peksta jalgadega eesistujale. Seda kommet ralliässal õnneks pole - sügav kummardus, suisa intelligent. Aga no ilmselgelt on tegu ju arukate ärimeestega, sest sissetulevad telefonikõned tuleb ikka ilusti vastu võtta ja üle filmi kõigile teatavaks teha, et saftra budet kohtumine. Novat siis niisiis. Ai promiss,et järgmine kord võtan kõik kõned kinos vastu ja ülejärgmine kord lähen juba Armani mantliga kinno!

Rohkem polegi mille kallal viriseda...nii kahju, larbin oma veini nüüd edasi ja jään vist ikka poolväärtfilmi juurde (ei ole porno:P)

Huvitav! Kas ma tõesti näen ikka veel maailma liiga roosana? No omateada olen küll piisavalt realistlik beaach ja ei arva, et konn muutub suudeldes printsiks ja kunagi valitseb maailmas rahu ja kõik inimesed on head. Kaugel sellest. Vägivald ja õelus on täiesti tavapärane nähtus. Samas äkki ma ei taha seda kõike näha, mis ilmas sünnib või endale tunnistada, et juhtub ka halbu asju. Ma ei näe, et on olemas koduvägivald ja et juba lasteaias saab üks titt teise käest vastu tatti, sest tal pole D&G teksaseid jalas või et just on. Ma lihtsalt ei puutu nende asjadega otseselt kokku. Aga täna toodi mind rohkem maapeale tagasi. Kodust väljudes ja lifti oodates kuulsin kuidas naabrinanine karjus oma nutva lapse peale täiest kõrist, et jää vait! Siis kostus veel kõvemat lapse lärmi ja kolinat. Vaatasime Erikuga üksteisele otsa ja tema näitas näpuga vereplekkidele, mis lifti juurest lapsevankrini läksid (vanker seisab neil alati seal uksetaga). Ma hakkasin õigustama, et no need plekid olid seal juba üleeile, no ju kukkus mõni nina veriseks endal, sest lastega ikka juhtub. Ta vaatas mind nagu elu roosat blondi ja ütles, et kle need on vereplekid ja kuuled mis seal täna toimub. Ma täitsa ehmusin. Hakkasin vabandusi otsima, et no need vast on punapeedi plekid, mis läbi kilekoti tilkus - nagu see oleks tavaline, et naabrinaine käib turul kilekotiga peeti ostmas! Mind vaadati uuesti kui kuupealt kukkunud naiivitari ja küsiti, et kas sa tõesti näed maailma nii roosana? Mul nutt kurgus ja suu lukus nagu oleks püksi teind ja ei julge öelda!

Tööle jõudes ja Postimeest lahti lüües vahivad kohe otsa artiklid lapse laipa põletanud emast ja oma sugulase surma videos näinud inimestest.....The world is really sick! Ja ma ikka ei ole nõus seda tunnistama - ma tahan oma roosas maailmas edasi elada!

Elu käib

Mul on plaan! Müün korteri maha ja ostan uue - Pizzapoe peale. No sinna ju ehitatakse kortereid hetkel. Teen kiiremas korras bronni ära, sest muidu võib sellest eliitrajoonis asetsevast placest ilma jääda. Ja miks just sinna? No see lihtsalt on selline koht, kus pidevalt elu keeb.
Olin sunnitud üks õhtu sealt läbi minema, sest muud toidupoed kell 22 tabaluku taha aheldatakse. Kohe kahjutunne tuli peale, et seal viimase paari kuu jooksul käinud pole enam. Peale selle, et sealt kella 2ni öösel pizzat osta saab, saab sealt ka viina kella 2ni. Ja mõlema järjekorrad on kilomeetrised.
Kui mind mõni õhtu igavus painama peaks, siis lähen raudselt Pizzapoe ette - pargin auto vahetult ukse juurde ja jälgin elu. No tragikomöödiadraama filmimaterjali saab poole tunniga kokku.
Mina, tähtsusetu könn, läksin poodi vaid piima ja mahla ostma. Täielik võõrkeha poes. Et nagu psshhhh, et blond läheb viinapoodi piima järele.
Esimene asi, mis pilku ja kõrva haaras, oli lällav ärimees. Gentlemanil oli kõhulihas suurem kui padakonnal ja klotser sõrmes suurem kui 10kg kullakang. Ja ega selline staar ei pelga oma kohalolekut näidata. Kõigepealt sai turvamees sõimata: "Ükski turvamees ei hoia kätt taskus"! Turvamees seal poes on soliidses eas härra ja ei hakkand staaril kohe käsi seljataha väänama antud märkuse peale. Missa kunniga vaidled. Staar tükk aega mõnitas turvameest ja tegi selgeks, et ükski teenindava personali liige ei hoia käsi taskus. No selge! Tõmbasin ka kiirelt käed püksitaskust välja, et mitte üle tahi saada. No äkki ei või ükski klient ka käsi igale poole toppida. Järgmise asjana said kõik kassa järjekorras seisjad mõnitatud: "Et seisategi kõik nii siin hanereas vä??! No seiske seiske siis, mina lähen küll edasi!" Astus järjekorrast mööda kaks purki Gin´i näpus (nagu soliidsele käitumisõpetajale kohane). Ma olin sada prosa veendunud, et oma prõõkamise saatel astub kohe ka poest välja. Aga ei, ega rikkus ei tule mehe majja nii, et jätad poes asjade eest maksmata. Nii võib veel pisikuriteoga vangi minna, kus kõik suured krim asjad päevavalgele tulevad. Härra astub pizzaletti ja tõenäoliselt mitte järjekorra lõppu, et oma väikse ostokorvi eest kiirelt maksta ja siis linnapeale lällama minna. No olgu, ühest kentsakast kliendist oleme vabanenud.
Järgmisena püüab pilku poodi sisenev keskealine proua. Esimese pilguga tuvastatav, et tegu pole kaine naisega. Vähe sasine soeng ja kõikuv samm ning segaduses silmad. Kondab väikse tiiru lettide vahel ja jõuab järjekorra sappa, kus ma endiselt viimane olen...vaatab saba ja laksab lahtise käega otsaette: "Issand siin poes aind üks kassa töötabki või??!" No sellise laksuga otsaette oleks mina oma mõistuse igatahes paigast löönud. Aga no ju tädi on seda eelnevalt harjutanud. Kehitan õlgu, et noh jah. Tädi kaob uuesti lettide vahele ja saabub järjekorda tagasi pudel veini näpus.
Järgmisena sisenevad poodi samuti ilmselgelt ebakained mehed. Ka keskealised ja just-tõusin-voodist soengutega. Normaalne, et ebakained kodanikud tulevad poodi uue alkoholi järgi, aga ebanormaalne see, et koos lapsega. Ühe kuti näpuotsas ripub umbes 10 aastane poisiklutt. No ei imesta kui poisist mees tehakse ja õlut tallegi ostetakse.
Järjekorras tagasi vaadates püüab pilku veel miilustav paarike - samuti keskealised tegelased ja ma ei saa öelda, et kained. Kaelakuti ja nokkapidi koos nagu esimesed armastajad. Nii nummi...

Nüüd meenub, et kui viimane kord seal poes käisin, siis sai üks jota teise käest vastu tatti ja nõudis võlga tagasi. Väga timm.

Põnev elupaik - ostke kõik korterid sinna ja te näete kuidas päriselt elatakse!

Ripplihas

Okei, aim sõu sorri. Ma saan täitsa aru, et olen ilmselgelt oma fännidele liiga teinud ja kirjutamise maha jätnud. No päris nii see tegelt pole - on paar huvitavamat projekti hoopis:P Ja no mis siin salata - tuleb öelda, et mai viitsi, mai jaksa ja mai taha ja ma ei saa. Mitte, et mai viitsi kirjutada, vaid pole millest kirjutada. Ja pole kirjutada sellepärast, et ei käi kuskil ja ei tee midagi. Null põnevust nagu või nii.
Pool joppamise peale kutsusin reedel Merka välja istuma. Et no pole ammu käind ja nii. Pool joppamise peale oli ta ka nõus. Plaan oli lihtsalt istuda ja mullivett juua. No ok, minu jaoks on vein mullivesi eksole. Mida õhtu edasi seda haledamateks me muutusime. Meil hakkas iga 5 minutiga järjest rohkem kohale jõudma millised töllid me oleme. Pool aastat pole koos peol käinud. Põhi vabandus on ikka see, et mai jaksa, ma olen niii väsinud, mul on homme trenn, mul on täna trenn, ma olen haige....no gaad seikk. Varem oli nii, et iga jumala nädalavahetus 2x peol ja kohvikud ja muud asjad. Nüüd aind hale lalin. Niu niu niu...ühesõnaga me saime 3 tunniga selgeks kui kohutavalt igavaks tölliks on võimalik muutuda. Meil on nüüd uus hüüdnimi - ripplihas! Saaks aind vinguda ja mitteviitsida. Me ajasime üksteist oma haledusega oksele ja lõpuks oli ka Merkal veiniklaas ees. Ei, vabandav argument pole see, et meil on töö ja trennid ja muud asjad. Maksarebendisse võib vihastada ennast - kõik see stuff on ju ka varem olnud ja siis ei seganud miski. Argument pole ka see, et oleme vanemaks saanud - watch Anu Saagim! Argument pole ka see, et maks on läbi - kesse kurat käseb juua...saab ka ilma.
Ma jälle hakkan meie haleduse peale ärrituma!
Argument pole ka see, et Tartus pole kuskil käia - kus kurat teised käivad?
Ühesõnaga läksime lõpuks kluppi ja koju jõudsin kell 6 hommikul.....

Ma olen ilgelt normaalne! Hommikul astusin kaalu peale ja nägin lisakilo. Lohutasin, et olen tegelt ilus ja see on lihas, aga magusat võiks natuke piirata küll. Peale lõunasööki ostsin poest karbi maasikaid shokolaadis ja keerasin korraga sisse. Nüüd joon iivelduse leevendamiseks tomatimahla! Gaad seikk kui normaalne ma olen!

Kuulge, mis teema sellega nüüd on, et politsei peaks hakkama rikkurite suvilaid valvama, mitte roolijoodikuid taga ajama??! No loogiline ju täiesti. Mis maksab ühe lapse elu (kelle lakku täis idioot alla ajas) nõks kallima teleka kõrval? Tühine ju. Me ikka peaks ju rikkuritest ka aru saama, ega nemad ei jõua ju endale turvamehi palgata, kes suvilaid ja maju ja asju valvaks. Politsei on ikka see, kes rahva raha eest selle ära tegema peaks. Daaa...Las need joodikud rahus kulgevad ja mõrvavad - peaasi, et mõnel mehel vara alles jääks!! Sest muidu ei saa ju Katile tisse osta, mida Makro käppida saaks ja mille eest sa jeebi ostad, millega teise mehe maad üles künda saab? Prioriteedid on ikka nii paigast ära, et tapab. Mina teen ettepaneku rikkuritel streikima hakata!

Spordipäev

1,5h trenni, 1h koristamist, 3h mäesuuska ja 3h sin city´t - mega ma ütlen!!

No kurat küll maivõi!! Palkan endale kommipaberi avaja! On soovijaid?? Säilivad kauem mai äss....see on see pakend, mis tuleb olmejäätmetesse visata onju? Et mida enam kasutada ja ümbertöödelda ei saa jah? Ei no saan nüüd aru küll, et ka paber peab kauem säilima ja jumala eest mitte kunagi ära lagunema - hakkan taipama. Enam ei virise ja avan edasi komme kääride abil...