Mul on plaan! Müün korteri maha ja ostan uue - Pizzapoe peale. No sinna ju ehitatakse kortereid hetkel. Teen kiiremas korras bronni ära, sest muidu võib sellest eliitrajoonis asetsevast placest ilma jääda. Ja miks just sinna? No see lihtsalt on selline koht, kus pidevalt elu keeb.
Olin sunnitud üks õhtu sealt läbi minema, sest muud toidupoed kell 22 tabaluku taha aheldatakse. Kohe kahjutunne tuli peale, et seal viimase paari kuu jooksul käinud pole enam. Peale selle, et sealt kella 2ni öösel pizzat osta saab, saab sealt ka viina kella 2ni. Ja mõlema järjekorrad on kilomeetrised.
Kui mind mõni õhtu igavus painama peaks, siis lähen raudselt Pizzapoe ette - pargin auto vahetult ukse juurde ja jälgin elu. No tragikomöödiadraama filmimaterjali saab poole tunniga kokku.
Mina, tähtsusetu könn, läksin poodi vaid piima ja mahla ostma. Täielik võõrkeha poes. Et nagu psshhhh, et blond läheb viinapoodi piima järele.
Esimene asi, mis pilku ja kõrva haaras, oli lällav ärimees. Gentlemanil oli kõhulihas suurem kui padakonnal ja klotser sõrmes suurem kui 10kg kullakang. Ja ega selline staar ei pelga oma kohalolekut näidata. Kõigepealt sai turvamees sõimata: "Ükski turvamees ei hoia kätt taskus"! Turvamees seal poes on soliidses eas härra ja ei hakkand staaril kohe käsi seljataha väänama antud märkuse peale. Missa kunniga vaidled. Staar tükk aega mõnitas turvameest ja tegi selgeks, et ükski teenindava personali liige ei hoia käsi taskus. No selge! Tõmbasin ka kiirelt käed püksitaskust välja, et mitte üle tahi saada. No äkki ei või ükski klient ka käsi igale poole toppida. Järgmise asjana said kõik kassa järjekorras seisjad mõnitatud: "Et seisategi kõik nii siin hanereas vä??! No seiske seiske siis, mina lähen küll edasi!" Astus järjekorrast mööda kaks purki Gin´i näpus (nagu soliidsele käitumisõpetajale kohane). Ma olin sada prosa veendunud, et oma prõõkamise saatel astub kohe ka poest välja. Aga ei, ega rikkus ei tule mehe majja nii, et jätad poes asjade eest maksmata. Nii võib veel pisikuriteoga vangi minna, kus kõik suured krim asjad päevavalgele tulevad. Härra astub pizzaletti ja tõenäoliselt mitte järjekorra lõppu, et oma väikse ostokorvi eest kiirelt maksta ja siis linnapeale lällama minna. No olgu, ühest kentsakast kliendist oleme vabanenud.
Järgmisena püüab pilku poodi sisenev keskealine proua. Esimese pilguga tuvastatav, et tegu pole kaine naisega. Vähe sasine soeng ja kõikuv samm ning segaduses silmad. Kondab väikse tiiru lettide vahel ja jõuab järjekorra sappa, kus ma endiselt viimane olen...vaatab saba ja laksab lahtise käega otsaette: "Issand siin poes aind üks kassa töötabki või??!" No sellise laksuga otsaette oleks mina oma mõistuse igatahes paigast löönud. Aga no ju tädi on seda eelnevalt harjutanud. Kehitan õlgu, et noh jah. Tädi kaob uuesti lettide vahele ja saabub järjekorda tagasi pudel veini näpus.
Järgmisena sisenevad poodi samuti ilmselgelt ebakained mehed. Ka keskealised ja just-tõusin-voodist soengutega. Normaalne, et ebakained kodanikud tulevad poodi uue alkoholi järgi, aga ebanormaalne see, et koos lapsega. Ühe kuti näpuotsas ripub umbes 10 aastane poisiklutt. No ei imesta kui poisist mees tehakse ja õlut tallegi ostetakse.
Järjekorras tagasi vaadates püüab pilku veel miilustav paarike - samuti keskealised tegelased ja ma ei saa öelda, et kained. Kaelakuti ja nokkapidi koos nagu esimesed armastajad. Nii nummi...
Nüüd meenub, et kui viimane kord seal poes käisin, siis sai üks jota teise käest vastu tatti ja nõudis võlga tagasi. Väga timm.
Põnev elupaik - ostke kõik korterid sinna ja te näete kuidas päriselt elatakse!
