Mhm, sel õhtul ma ronisingi kell 20 voodisse...aaga järgmine õhtu läks jälle käest ära. Peab vist ikka tagasi koju tulema, et puhkusest puhata. Nooot! Plaan oli kohalikku ööklubi külastada. Sellest oli jutt juba nädal aega varem, et Sandra sünnipäev jätkub laulu-ja tantsupeoga laupäeval. Tuunisin siis Ave Pugatsovaks ja Sixmanni vaadatavaks. Endast tegin kah enam vähem roogitava räime. Pudel veini näkku ja 21:30 klubi poole ajama. Ei ole vaja irnuda. Jah, siin pannakse klubi juba 1 ajal öösel kinni. Või nohh. Mis te arvate, mis oligi juba kinni? Mhm, õige vastus. Öeldi, et lähim hetkel lahtiolev öökliubi on Berrys (u 20km). Ahsoo. Tuleb teha plaan B. Kõige tähtsam on leida buss. Autosse me ju 10kesi ei mahu. Tuleb Karlsson maast lahti peksta ja kaineks juhiks kupatada. Nii, aga kes seda tegema peaks? Nooh, Egle näeb ju pomm välja ja tal käivad nööbid nabani lahti. Oehh. Siiski siiski saime kõik korvi ja mina hommmikul vabandada selle halva nalja pärast Karlssoni ees. Käiku läks plaan C. Kohalik pubi. Viin ja rumm. Miks kõigil naljakas oli kuidas ma baarman Roryt ahistasin? Rory, wee need some better music. Rory, how old are you? Rory, Rory come back, how old are you? Jne. No mul oli lihtsalt paremat muusikat vaja. Kust tuli idee Johniga (Big John, meie must mees) särgid ära vahetada? No mul oli lihtne, see suur T-särk sobis hästi, aga minu särk jäi talle veits väikseks...huvitav huvitav. Kust tuli idee tagasiteel murukastjate all ennast leotada keset küla? Sinisena ja väriseva lõuaga hosteli tagasi jõudes. Kuivad riided selga ja pidu läheb edasi. Egle DJ pulti. Kella poole 3 paiku pistab Karlsson pea uksevahelt sisse, vaatab Brentile otsa: „Ise tead mees, hommikul kell 6 panen suitsualarmi tööle!“ Ja kaob. Aga vanadus teeb oma töö. Mina pakkisin oma kodinad juba 3 ajal kokku ja magama...Eile oli naaatsa slow päev. Wonder why? Hetkel Ave õitseb siin sajaga...aga sellest me ei räägi:p

Kuidas see kõik nüüd siis alguse sai? Toimub vist pöördumatu muutumine. Nüüd olen mina see, kes poole ööni rahvale muusikat mängib ja hosteli vara lõhub. Koostöös Adamiga saime eile õhtul lahti EXIT valgustist laes. Ise nad tahtsid Johniga minuga kakelda ja peksa ei saanud mitte ainult nemad kaks, vaid kahjustatud sai ka maja vara. Olin hirmus asjapulk seda fiksima, aga nad ei tahtnud lasta mul Mäkaiverit mängida. Karlsson siis fiksis ise hommikul asju ja ähvardas edaspidised peod südaööl ära lõpetada. Loodetavasti olen mina ingel edasi ja ta ei teagi, kes põhisüüdlane on. Osaliselt olen vastutav ka selle eest, et Ave hommikul Brenti voodis ärkas. No ma lihtsalt valasin oma rummikoksi tema klaasi ümber. Ennast säästes (ei tahtnud rummi ja veini segi lürpida) panin vaesekese silmad klaasistuma. Kuidas see kõik siis juhtus jälle? Brent kukutas minu veiniklaasi koos minuga maha (mhm, küünarnukk jälle marraskil) ja patu lunastamiseks keeras eri kange rummikoksi kokku. Võtsin lonksu, üritasin koksist kohe vabaneda, Ave jäi ohvriks. Nii lihtne see oligi. Piff hakkas ju eile juba poole päeva ajal oma pohmakat ravima veiniga ja jumal paraku on täna tal uus pohmakas. Kui mina öösel kella 1 paiku tuppa laekusin, siis Sixmann juba magas. Laksasin tule põlema, et taaskord hambapasta asemel näokoorijaga hambaid mitte pesta üritada. Vannitoast tagasi jõudes oli tuli jälle surnuks löödud. No krt, kaua mul siis läks nende hammastega? Keegi ei tea. Üritasin siis pimedas riideid seljast saada ja voodi üles leida. Võttis aega. Kohmnerdamine selgelt ei teinud Sixmanni uinumist kergemaks. Kukkus itsitama kui ma aru ei taipand kas panin sokid või stringid tossu sisse. Käskis tule põlema panna. Ja kui ta mind siis nägi, oli sekundiga voodist maas, kaamera käes ja filmis. Mai saa öelda, et see naljakas oleks onju kui purjus inimene vett juua tahab ja külmkapis siis vorstid avastab. Selle vorstiga oli mul tarvis millegipärast Gerti voodisse ronida (tema tilkus ikka veel rõdul) ja suurematest vorstidest rääkima hakata inglise keeles. Voodi rüvetatud, üritasin pea ees sealt alla tulla Sixmanni poolikut õhulendu imiteerides (oli kord, kus piff oleks lülisamba pooleks kukkunud, aga suutis varvastega seinast haarata ja ellu jääda). Edasine plaan nägi ette rõdule purjus Avet filmima minna. Six arvas, et püksid tuleks jalga panna. Mina keeldusin (Six alandlikult küsis, et kas peaks püksid jalga panema ja minu otsekohene vastus oli: „Eiii pane pükse jalga“). Jah kõige selle kohta on meil videosüüdistus olemas, aga seda te jube kahjuks ei näe. Lippasin siis oma nunnus lühikeses roosas ööriides rõdule. Ave pilk seisis täpselt ühel kohal ja oli vaid aja küsimus kui ta tooliga siruli käis (jah, saime videosse). Piff ei suutnud sõna Hiiumaa grammatiliselt õigesti kirjutada ja Leedu sokutas kaardil Venemaale. Vabsee aru ei saanud, et miks ta teisel pool Lätit peaks olema. Tsikk ärkas hommikul 9 paiku Brenti voodis, aga hämmastaval kombel mäletas kõike ja suutis omal jalal oma tuppa ronida! Mina ronisin voodisse poole 2 paiku öösel ja lubasin, et kes järgmine päev combatit teha tahavad, need peavad ise hakkama saama kahjuks. Siiski siiski, minu plaanid vabsee vett ei pea. Täna andsin trenni kell 12 juba. Anomaalia kuidas tsikid hommikul nii virged on. Aga noh osalisi oli tavalise 10 asemel 4, selgelt. Neil läheb täna õhtul pidu edasi. Aga minu lubadus hetkel on kell 20 voodisse ronida...

No ei ole aega asjadega kursis hoida. Katsu ise päevast päeva süüa ja magada. Ma ei leia aega isegi tukastamiseks enam. See nädal oleme ühe päeva tööl käinud. Esmaspäeval korjasime 3h viinamarju ja pärst seda see leboland lahti läks. Hirrmus. Asjad on muutunud. Kui varem oli nii, et me kell 20 voodis olime ja värdjateks sõimasime kõiki, kes 2h kauem üleval olid. Ja lausidiootideks neid, kes poole ööni pidu panid. Siis nüüd on nii, et Eesti tsikid lahkuvad viimastena rõdult. Laupäeval oli grillipidu Karlssoni poolt. Pühapäeval Saksa tibide ärasaatmispidu. Esmaspäeval töönädala lõpu tähistamine. Teisipäeval maleõhtu veiniga. Kolmapäeval grillipidu viinamarja-võllide poolt. Täna Sandra sünnipäevapidu. Homme lihtsalt reede (sest noh meeletult kiire nädal on olnud ju), ehk siis nädalavahetuse vastuvõtupidu. Laupäeval tuleb kohaliku klubi ülevaatamine (ehk siis kerge laulu-ja tantsupidu). Ma teile ütlen, et raudne tervis peab olema, et sellele kõigele vastu pidada. Mis sai plaanist Austraalias kaine olla ja tööd teha? Kainet päeva ple juba 7 päeva näinud. Ave käib närviliselt ringi ja tahab peale võtta, sest kell on 12 juba ju. Eilne koduvein on oma töö teinud.Erik saatis paki Kalevi shokolaadi ja isetehtud leivaga. Pakkusin siis Adamile ja Brentile kah leiba, mille eest olen ise valmis suuri sõdu ja lahinguid maha pidama. Ja mida nemad tegid? Sülitasid selle välja. Kasssa saad aru? Aru ma eitaipa, mis neil aussidel viga on. Sõidavad valel pool teed. Päike käib valepidi. Verivorsti ja leiba ei söö. Aga muidu täitsa normaalne rahvas. Katsun oma loppis näo nüüd kokku võtta ja jooksmas ära käia. Muidu hakkab veel minu taguots ka täiskuud meenutama äkki...

Asi kisub käest ära. Jälle kergelt vine all. Karlsson vedas taaskord veini ostma. A mis siin muud teha. Tööl pole käinud juba 3 päeva ja enne ülehomset pole lootustki. Kuivõrd tegevusplaan ei näe ette muud kui magamist (eile lasin 13h jutti) ja söömist (eile õhtul kell 22 kloppisime köögis mune vahule – magusavajadus ajas koogelmoogelit keevitama), siis võtsin ette ja värvisin Gerti blondiks.

Ma ütlen, et pätiks me siin hakkame. Just õppisime poistelt kuidas pesumasinat vatitikkudega käima panna (muidu on see 3AUD). Ja päääris palju pesu sai pestud!

Toitume surnuks

Esimest korda tegin silmad lahti kella 6 paiku. Olgu ära öeldud, et täna on laupäev. Eilne õhtu läks vähe pikemalt. Shirazi süü! Isegi Gerti kukkus jooma ja ajas pool klaasi Shirazi piljardilauale. Vat vaga vesi, sügav põhi. Teist korda tegin silmad lahti 8 paiku kui Sixmann seisis mu voodi ees kohvitass näpus. Kassa kujutad pilti teenindust?! Ütles, et mõtles mu vastu hea olla täna...hommikul. Aga noh öösel tuli teda ka magama peksta. Eit lihtsalt jauras ja taidles ja mölises. Tahtis kõik külmkapid tühjaks teha, aga mina ei võtnud vedu. Hommikul oli kogu hosteli rahval kerge mälumäng. Või noh neil polnud, kes pole veel magama saanudki. Üks Ben´idest sai 8 paiku teada, et peab tööle minema (1,5h und ja põrand kõigub, aga noh peab ju meeldima). Ja teine Ben tegi teatavaks, et mul on kõige sinisemad silmad mida tema üldse näinud on. No järgmine lause oli muidugi, et tema pruta on rootslanna. Jälle ikaldus. Hiljem teavitas meie maailma kõige ilusama naeratusega John, et mina olen tema favourite. Aga järgmine lause oli, et Ave (kah meie masti Eesti tibi) is the best. Jälle ikaldus.
Sixmann tegi meile kuhja pannkooke vahtrasiirupiga hommikusöögiks. Algus on paljutõotav. Pärast hommikusööki saime nädala palga kätte. Eriti meeldiv. Nüüd lõunaks teeb Adam meile shushit ja puuviljasalatit ning õhtul on jälle Karlssoni poolt grill. Tähendab, asi hakkab mulle järjest enam meeldima! Hetkel on kerge segadus, et kas minna jooksma enne lõunasööki või võtta järgmine Shiraz lahti...Võtsin Shirazi.
Ja Bakery House tõi just saiakesi, kukleid ja MUSTA leiba jälle tasuta. Ma teile ütlen, et elu siin ON raske!
Kassa kujutad pilti! Mina tegin shushit, noh elus teist korda. Põdesin hullult, sest teadsin, et Natsuki (Japsi tibi) on ka lauda oodatud. Ja ta kiitis. Oli suisa üllatunud. Vat see on tänase päeva higlight! Oodakem siis nüüd veel õhtust grilli.

Oeh oeh oeh! Tööpäevad 8h ja trennid otsa. Sry Katre, eiiii ole aega kirjutada! Mis siis siin vahepeal selgunud on? Ütleme nii, et asju. Adam ja Brent (jah, kutid, kes meid toidavad ja kohaliku eluga kurssi viivad) on valgustajateks. Tuli välja mitu tõsiasja. Esiteks, et keegi ei julge meiega siin hostelis suhelda, sest me olevat liiga ilusad. Teiseks, et kõik on nüüd Adami ja Brenti peale raskelt kadedad, et nemad meiega suhtlevad. Käivat suisa jutud, et me sebime nendega ja värki. Noh külajutud, millega mina harjunud olen. Pole oluline. Põnevam on hoopis see, et oleme siin tibidele eeskujuks. Kõvem sportimine läks lahti umbes sellest ajast kui meie siia jõudsime. Tsikid teevad nüüd juba rohkem trenni kui mina. Mind pandi 4 korda nädalas neid juhendama ja „minuvabadel“ päevadel käivad jooksmas. Nii mõnigi on paari nädalaga 2kg alla võtnud. Tundub, et algatusel on aktsioon, kus teavitatakse ka kohalikke Loxtoni elanikke toimuvatest trennidest ja meile eraldatakse äkki isegi suurem treeningruum. Näis.
Viinamarjadest olen ma igatahes umbes. Igal hommikul kell 6 äratus ja hakkab jälle otsast peale. Ühelt põllult teisele. Päike üleval (mhm üle 30C), takjad all ja viinamarjad kusagil vahepeal. Aga meeleolu on koguaeg üks. Klahvid kõrvuni. Hommik algab „Tere hommikust põllumehed!“ lausega ja ühtlane möla õhtani välja. Gerti teeb põllul kiirusrekordeid korjamise alal, aga puhtalt tänu meile. Ta lihtsalt eiii suuda meie möla taluda. Silmi peast häbenenud on juba tuhandeid kordi. Meie olem aga parandamatud. Eile hommikul bussis leiutasime uue sõna, mis tekitas Gertis tahtmise meid kohapeal maha lasta. Jutt oli töömehe kätest. Nimelt, meie käed ei näe välja enam eriti naiselikud. Rakkus ja mustad ja tuimad. Asjad ei püsi käes. Tahtsime väljamaalastele selgeks teha väljendit „näpud on nagu lehma nisad“. Aga kuidas on inglise keeles sõna nisa? Seletame siis, et nohh cow ja teeme lüpsmisliigutusi. No ei tule. You know like cow nipples? We have nipple-fingers! Kapish? Kanada kutt kujutas seda elavalt ette ja ütles, et ok rohkem ta saellele mõelda ei taha.
Teate kuidas maitseb känguru liha? Üüüüber hea! Adami näol on meil olemas master-kokk. Natsa kefa on see, et kui ma kunagi veel peaks restorane külastama, siis minust saab neile karm klient. Toiduga on juba raskelt ära hellitatud. Ise teen muidugi jätkuvalt nuudleid. Harva.
Üks asi on kidel, et siin ma õpin profiks sigareti-keerajaks. Peale meie kolme ja Kandada kuti (Aleks) suitsetavad siin kõik. Ahelas. Poest nad suitsu ei osta. Lihtsalt materjali. Hinnavahe olevat vähemalt kolmekordne. Vabal ajal tegeletakse suitsude meisterdamisega ja kui aega üle jääb, siis suitsetamisega.
Tänase päeva highlight oli taaskord veini ostmine. Jah, jälle 12 pudelit 35AUD eest. Tavaline eks? Asja teeb pisut erilisemaks see, et põllul ma vandusin, et seda krdi Shiraz veini ei joo ma kordagi oma elu jooksul. Nende marjade korjamine on tegevus, mis võiks olemata olla. Jaa need bladi shirazid on kallid. Kutid saavad kasti eest 25AUD. Meie saame kasti (umbes 15kg) korjamise eest 2AUD. Ja ma eiii taha teada, mis see pudel poes maksab. Kim (töödejuhataja) tõmbas kildu (mis võib ka vabalt mitte kild olla), et kui nende marjade kastid pole piisavalt täis korjatud, siis tulevad relvad mängu. Marjad lähevad nimelt mingitele Itaalja tüüpidele, kes nalja ei mõista. Röögivad ja vehivad relvadega. Shirazid korjates korrutame meie Sixmanniga vaid ühte lauset „nurgad täis, nurgad täis, kuhi peale, kuhi peale, mehed saavad surma, mehed saavad surma!“. Mis ma aga öelda tahan, on see, et täna ostsime 12 pudelit Shirazi ja vanaraisk kui hea see on! Ei imesta, et mehed surma saavad kui meie tööd ei tee.

Olukord järgmine. Oleme kõva 4 päeva viinamarjades rüganud ja mandlivoolikuid otsa teinud. Pole paha. Rutsi tuleb. Vähe küll (maksud maha exole), aga tuleb. Vähemalt hoiame latti kõrgel ja püsime stabiilselt esiviisikus käbeduse osas (paar kutti suudavad ära teha eesti maanaistele). Krdi mafiosside värk ma ütlen. Esimesel päeval saadetakse punt matse põllule ja siis vaadatakse, et kes kiiremad on ja valitakse neist põhitiim välja. Meie oleme õnneks nende 8 esi-matsi seas. See tagab meile mõneks ajaks igapäevase töörügamise võimaluse kindla viinamarja-bossi juures. Teised jõlguvad erinevate farmerite vahet. Eile oli korjamis-master Gerti (esikohal Kanada robot-korjamismasin Alexiga), täna võtsin juhtimise üle. Selge on aga see, et tulevikus õpetatakse siin ajalootunnis Exmaster ja Sixmanni (hirmu)valitsemisajastut.
Eile andin siin hostelis esimese Combati tunni. Osalisi oli 10 ja pealtvaatajaid teine sama palju. Asi meeldis ja olin sunnitud tunniplaani kokku panema. Kõik tahavad hirmsasti maksta ka selle eest ja ei saa ju kätt ette panna kui kommiraha pakutakse. No näis kauaks rahval tahtmist jätkub. Üks kutt kinkis huuleläike mulle tunni eest! Vat sellist tasu pole veel varem saanud. Tahab homme koos jooksma minna, noh et need musklid jälle välja tuleksid, mis tal 4 kuud tagasi Inglismaal veel olid hirmus head olnud. Vaatame, mis teha annab. Käisin ise ka täna kaalu peal ja no jumal paraku 3kg vähem kui kuu aega tagasi. Vat see on kui enam trenni ei tee looma moodi ja süüa ei taha tuhandete kilode kaupa. Ja pappi ei raatsi kulutada muu kui nuudlite peale. Hirmuga sõin hjuuudz tahvli shoksi korraga sisse. Greete, palun saada nüüd see kast nuudleid meile siia ära!
Täna on reede onju, seega palgapäev, seega joomarluse õhtu. Ilmselgelt oleme meie vanaks jäänud. No ei oska enam noortega koos pidu panna. Suudame kella 22ni seltskondlikud olla, veini lonksata ja mõned ringid kaarte mängida. Sealt edasi voodilaks. Noored jäävad võidu peale alksi-mänge mängima. Hetkel toimub koridoris väike lööma moodi tegevus jälle ja selge on see, et enne hommikut see pull otsa ei saa. Tuleb minna näod meelde jätta ja vaatame siis, kes hommikul bussi peale astuma peab!