Minu elu ajaloos nüüd vist esimene kord kus ärkan meigiga. Teksad on diivani ees maas, maika keset põrandat. Mahl on hea, aga püsti ja istuv asend pole hea. Oli seda nüüd siis jälle vaja?!
Aga õnneks ma mäletan, et homme on mul 4 sõpra trennis kohal nigu miilinkid!

Kell on 5 hommikul ja ma põhimõtteliselt ootan! Ootan, et ma naaaaatukenegi kainemaks saaks. Ma ei julge nii magama minna, sest ma ei julge nii hommikul ärgata. Plaan oli Coiziga väike snaps võtta, aga läks käest ära ja jõudsin just ööklubist. Neid lauseid olen kirjutanud 5min, sest ei tule välja ästi. Mööööda läheb. Kõik vilistab. Miks?? Kes meigi maha võtab? Halb. Päris selline seis võis olla ehk 3 a tagasi või midagi nii...Ei maksa loota, et ma normaalne oleks või midagi, mitte niipea...

Ikka on nii. Teed hommikul silmad lahti, vaatad aknast välja. Helesinine taevas. Pilvitu. Ideaalne. Selge, tuleb rannapäev! Jood kohvi ära, klikkad Postimehe kinni, vaatad aknast välja. Pilved. Vabandust! Vihmapilved! Ma ütlen, et asi ON minus...

aaa ja sa andke mulle andeks mu suuvärki hetkel. See on periood..küll läheb üle ja saan ropendamiseta hakkama.

Masu ja täpe

Ei no hakkab pihta raisk. No see on selge ja loogiline, et mees jätab su maha majanduslikult kõige raskemal hetkel. Ka see on normaalne, et televisioon ei jaksa normaalseid filme sisse osta enam. Vahi seda vana kräppi. Aga kas minu elu on vaja raskemaks teha sellega, et odavamate veinipudelite korgid on ka kümme korda raskemini pealt tõmmatavad?? Veinipudeli avamisele kulutasin kõva 10 minti, MINA! See ei kõlba küll enam kuhugi, et halvema alkoholiga pean leppima hakkama. Tule taevas appi!
Ja niipea kui single bellsi laulma hakkad, on kohe mingid tondid platsis..keda sa elus näinud pole, aga nemad leiavad, et on su südamesõbrad. Ühiseks jooneks nende gentlemanide juures on noorte iluste üksikute tibide kollektsioneerimine. Jumal paraku, et ma oma poolmeheajuga kõike pakutut vastu ei võta. Hähhh, süüdistage veel mind hooramises onju.
Ei maksa mind nüüd päris poolemeelseks ka pidada. Ma olen lihtsalt sitaks valiv...

...ja nüüd mõttetera meestele

Kui naine viriseb liiga palju, siis on naisel midagi viga:D

Aga tegelt, seda lehte siin loevad mõned mehed kah...jaa ma tean. Mehed, kui te tunnete, et teie kohustuste hulk hakkab üle pea kasvama, siis rääkige sellest naisega. Kui naine viriseb, et shampoon on otsas ja tampoone oleks ka vaja, siis te kas annate abikäe ja ostate vajalikud asjad koos piimaga õhtul poest VÕI räägite naisele, et see kohustus nüüd küll teile kuuluma ei peaks. Kui teate, et naisel selleks raha pole, siis kas annate selle talle või käsete tööle minna. Aga ärge korjake enda peale asju, mida te tegelikult ei taha. Kui te asjadest koheselt ei räägi, siis naine jääbki virisema ja kellel seda jama vaja on? Lahendus tuleb siis kui on liiga hilja? Kaks eite majas head jahu ei jahvata! Lõpuks on ikka naised süüdi oma vingumiste ja ükskõiksusega. Teil on vaja seksikat tibi koju? Siis ärge laske naisel kiisust maazaks muutuda...Kiisudele meeldib kui kodus on peremees. Kiisud muutuvad maazaks kui peavad ise pidevalt mehe rollis olema. Rääkige naisega, lööge kord majja...ärge olge eided!

Järgmine kord jagan õpetussõnu naistele.

Ja asi läks nüüd halvaks. Nimelt asi on hapu kui kodus on alla 2 pudeli veini ja mul oli aind pool. Päris viina peale üle minna oleks ka imelik. Kuigi olen oma isa tütar ikkagist. Kõigi maade eided ühinegem ja lämme ära magama.

Teate, mul on üks väike hirm. No kõigi mu suurte hirmude kõrval onju. Nimelt meeldib vein mulle liiga palju. No mis selles ikka halba kui kaaluprobleeme pole eksole? Aga kuivõrd ma niigi pole eredaim pirn lühtris, nagu me kõik teame, siis alkoholism võib viia mu rosinalaadse aju päris ära. No paps suutis paarkend aastat alkohoolik olla, asi mul see siis järgi teha pole. Aga tema sai trakatsi uksega vastu pead ja sattus haiglasse ja võttis mõistuse pähe. Ma pean nüüd põldu kündma minema, et pauk kirja saada ja inimeseks hakata? No way. Wonder why mind naiseks loodi? Et alalhoiuinstinkt oleks kõrgemal levelil? Mkmmm, mind õnnistati ju meeste mõtlemisega. Jah, mehed on sitapead ja mina kah. Vahe on vaid selles, et nemad eelistavad õltsi ja mina veini. Ja kui keegi kobisema tuleks praegu, et miks sa larbid, siis ma ka vastaks, et vait eit! ei nääguta! Eided mulle ei meeldi. Segi peaga ma rooli ei lähe, õllekõhtu ette ei kasvata ja lakku täis peaga norskama ei hakka. Milles siis probleem? Pole ilus kui naine joob? Psähhhh. Klõmm...Proska! Ja üleüldse vingun ma ülemäära ja austajaid on mul kah liiga palju...kõlab nagu nõutud eit:P

Kas ainult mulle tundub ebaõiglane kogeda ülekohut asjade eest, mida teinud pole? Saada karistatud asjade eest, mille eest ennast kaitsta ei oska, sest sa ei tea neist midagi. Sulle pole neist lihtsalt räägitud. Aga noh elu ongi ebaõiglane. Ja lõpuks võib see ju ometi isegi õiglaseks osutuda. Aeg pidi haavad parandama...iga õppetund sillutab teed uute ja paremini kaitsutud asjade poole.

Kõik halb on millekski hea. See hea tuleb vaid ära oodata.

Mulle meeldib päevas vaid 2 osa sellest. Hommik, ärkamine ja hommikukohv koos müsli ja jogurtiga teleka ees. Victoria ja Kodus ja võõrsil. Jaa jaaa seebikad! Ärkamine ei tohi olla kellapeale muidugi. No see on see, et teed silmad lahti ja mõtled, et kas tahan tõusta või on naaatukene und veel. Siis ringutad, lohistad ennast vannituppa ja sealt kaalu peale. See viimane muidugi pole meeldiv osa. Tass kohvi ja kerge eine läppar süles ja seebikad taustaks. Ma armastan oma kott-tooli. Ainus ese, mis suudab mu kehaga sobituda kaalust ja mõõtudest olenemata. Läpparit armastan ka. Sest kuidas ma muidu maailma asjadega kursis suudaks olla? Orkut, hot, postimees, facebook, seb, google jne. Kuidas inimesed ilma internetita elada suutsid? Lugesid EDASI läbi ja elasid teadmisega, et uudised on juba hapuks läinud.

Teine meeldiv osa päevast on trennid. Vahet pole kui mitu ja kui rasked. Trennis ma olen rahul. Ülejäänud osa päevast sakib.

Mul on jälle küsimus. No ma lihtsalt ei saa maailma asjadest aru. Või on mul igav? Midaiganes. Igatahes ei saa ma aru sellest, et miks tehakse avalikesse portaalidesse kontosid, aga varjatakse seal oma pilte? Noh, et kõik teaks, et mu nimi on Mari Maasikas, aga hea on kui te ei tea milline ma välja näen. Või äkki ei tea sõbrad päris täpselt miline ma olen? Sest no sõpradele ma ikka näitan oma ülisalajasi paljastusi. Maailm on ikka staare täis. Sest no mõtle ise kui Mari Maasika pilt lekib Kroonikasse. Sõbrad aga on kõik selgelt lojaalsed ja vaatavad kodus omaette seda top secret kraami, ega mõtlegi pilte lekitada ja meeletut pappi kokku ajada sellega. Ja ega on nats piinlik jah kui keegi veel peale 300 sõbra näeb kuidas ma pargis murul jalg üle teise lösutan. Samas, kõige kavalam on siiski mõned pildid kõigile avalikuks teha, aga meeletut varjamist vajavad portreed on vaid sõpradele nähtavad. Ei tea miks ma seda värki ei taipa, aga lihtsalt ei taipa. Aga võimalik, et kunagi olen ka ise nii meeletu staar, et vaid lillede ja liblikate pildid avalikuks teen massidele ja viinaklaasiga pilte vaid sõpradele näitan. Peigmeestega pilte vabsee aind ise vaatan. Neid staare juba terve Eestimaa nii täis, et ei usu, et mina enam sinna sekka mahun.

Lubadused lubadused lubadused! Kas on nagu ilmselge patt ära solvuda kui sulle lubatud asjadest kinni ei peeta? Appppiii kui palju võib ühest ja samast asjast rääkida??? Kuni lahutuseni?? Tõeliselt ära solvunud olen!

Haahhh..ilmselgelt kargan hetkel nii meeletult tühja, et pole sõnu. Olin kuu aega Miamis ja mul ikka pole sõnu. Poleee. Selgelt olen tagasitulemise sunnist nii löödud, et taguotsa laiaks istumine ja tühja pilguga ringi vahtimine on ainus asi mida teha suudan. Kurb nats nagu. Ei, nomiss, täna suutsin vannitoa ära koristada. Kõik pole veel kadunud. Küll ma terveks saan ja üllitama hakkan. Aga ei luba midagi!