Ma sulle ütlen, et Melbourne on täis veidrikke, poolemeelseid ja joodikuid. Ja vat vahest kohe on selline päev kus sa koperdad nende kõigi otsa korraga. Ei saa rääkida isegi tervest päevast. Piisab vaid mõnest tunnist kui kodust tagotsa välja vead. No selgelt on tegu jällegi kolmapäevaga. Minu sõnavaras tähendab kolmapäev lihtsalt sitta päeva. Ausalt, just kolmapäevad on need kus kõik valesti läheb. Tead ju küll neid päevi, kus selle vasaku jalaga voodist välja astud. Olgugi, et astud iga päev vasaku jalaga välja, sest lihtsalt tuled vasakult poolt voodist üles. Aga kolmapäeviti astud sa selle vasaku jalaga näiteks voodi kõrval vedeleva telefoi ekraani segi. Sealt edasi vannitoas pillad iga jumala potsiku ja totsiku ja pasta ja harja maha. Sest just kolmapäeviti on su näpud palju vedelamad. Paned kohvipuru tassi asemel pudrukaussi. Avastad, et piim on hapuks läinud või lihtsalt otsas. Põletad suu ära selle kuramuse kohviga, mida sa tahtsid algselt pudrukaussi teha. Ei leia üles taskus olevaid koduvõtmeid kui sul just kiire on trammile või bussile. Paned oma valgusheigi pudelisse küll maasikad vamis, aga unustad valgupulbri panna. Võtad trenni kaasa küll shampoonid ja palsamid ja asjad, millel kotis korgid lahti tulevad ja teadagi mis uhtub, aga käteräti jätad võtmata. Jääd trammist maha ja järgmine tramm jääb pohhuilt vahele. Jaaa nii edasi jaaniii edasi. Aga mitte kolmapäevadest ei tahtnud ma rääkida. Vaid kohalikest pooletoobistest. Lihtsalt kokkusattumus, et just kolmapäeval neile kõigile otsa jooksen.
Niisiis alustagem trammist. Selgelt oled vaevu koduuksest välja saanud ja juba hakkab pihta. Sõidad paar peatust. Lükatakse trammi sigalakku täis onkel kellel moll konkreetselt segi. Verd lahmab otsaeest ja jalad ei kanna. "Sõber" aitab tüübi trammile nii, et kutt on sirali maas üle ukse ja "sõber" lükkab jalgadest järgi. Vahetatakse veel paar karmimat sõna omavahel. Väga sõbrad vist ei ole. Selgusetu on, et kas "sõber" aitas kaasa peahaava tekkele või kukkus tont ise ennast nägu ees pinki. Tuleb trammijuht asja kontrollima. Et, mehed mis lõhnad teil nokast tulevad ja mis siin toimub. Päss on kuidagi jalad alla saanud ja tuigub toru najal. Tuleb trammi tagaotsast järgmine kamraad, kelle meelteselgus on ka veidi küsitav, ja seletab trammijuhile, et noh tüüp on ainult natuke purjus, et las ta olla. Trammijuhile asi ei meeldi, aga annab alla peale mõningast vaidlust. Ulatab pässile salfaka, et pühi vähemalt veri ära või midagi. Too vahib tuimalt otsa ja ei taipa, et mis tegema peab. No hea küll. Liigub juht oma kabiini tagasi, aga enne kui tramm liikuma jõuab hakata kukub päss täie raksuga uuesti kummuli ja peaga vasta pinki kümpi jällegi. Aidatakse siis istuma. Tuleb trammijuht uuesti, et kuulge jätame selle pulli nüüd ära siin. Palub pässil nimetissõrmed omavahel kokku panna. Jota läheb õhku täis, et otseloomulikult. Lükkab põlve üle teise ja surub näpud kokku. Nojah. Juht kehitab õlgu ja läheb kabiini tagasi. Oleks mul kiire olnud, siis ma oleks kergelt endast õue läinud selle komejandi peale muidugi.
Astun trammist välja ja saan vaevalt 100m kõndida kui mis ma näen? Selgelt tugevas joobes proua kisub keset tänavat püksid maha, perse paljaks ja hakkab südamerahuga urineerima. Mhm, kohe nii keset suhteliselt busy tänavat. Vastu tulevad prouad kirtsutavad nina ja üritavad ringiga mööduda. Mulle üritab asjaosaline ise vist mingeid selgitusi anda, noh et ega häda ei anna häbeneda vms. Aga mul on klapid peas ja no mis seal ikka, hüppan lombist üle ja jätkan teekonda.
Olengi jõusaalis. Ei teagi miks, aga hetkeks püüab mu pilku tüüp, kelle mõttes tembeldan "karvaseks üritajaks". Noh neid üritajaid ma näen iga päev. Kes selgelt käivad jõusaalis selleks, et sõpradele öelda, et käin ja teen trenni ja olen muidu kõva mees, aga üldiselt midagi ei muutu. See selleks. Tüüp on pikajuukseline (ei, see ei haara pilku, sest no selliseid on ju palju) ja kannab selgelt mitte oma eale vastvat musta t-särki, mille rinnal on heleroheline luukere kujutis. No las ta siis olla. Igaühe oma asi, mis riideid kannab ja kui pikad juuksed on või millise eesmärgiga trenni teeb. Pole kunagi minu asi olnud. Kui ta siis aga minu juurde tuleb ja küsib, et kas seda kangi kasutan? Vastan eitavalt ja naeratan nagu ikka. Kutt külje keerab, siis näen, et üks pool pead on siiliks aetud ja sinna siilisoengusse on numbrid 666 lõigatud. No tõepoolest noh! Rohkem ei olegi midagi öelda...
