Wednesday, November 14, 2012

No tõesti


Ma sulle ütlen, et Melbourne on täis veidrikke, poolemeelseid ja joodikuid. Ja vat vahest kohe on selline päev kus sa koperdad nende kõigi otsa korraga. Ei saa rääkida isegi tervest päevast. Piisab vaid mõnest tunnist kui kodust tagotsa välja vead. No selgelt on tegu jällegi kolmapäevaga. Minu sõnavaras tähendab kolmapäev lihtsalt sitta päeva. Ausalt, just kolmapäevad on need kus kõik valesti läheb. Tead ju küll neid päevi, kus selle vasaku jalaga voodist välja astud. Olgugi, et astud iga päev vasaku jalaga välja, sest lihtsalt tuled vasakult poolt voodist üles. Aga kolmapäeviti astud sa selle vasaku jalaga näiteks voodi kõrval vedeleva telefoi ekraani segi. Sealt edasi vannitoas pillad iga jumala potsiku ja totsiku ja pasta ja harja maha. Sest just kolmapäeviti on su näpud palju vedelamad. Paned kohvipuru tassi asemel pudrukaussi. Avastad, et piim on hapuks läinud või lihtsalt otsas. Põletad suu ära selle kuramuse kohviga, mida sa tahtsid algselt pudrukaussi teha. Ei leia üles taskus olevaid koduvõtmeid kui sul just kiire on trammile või bussile. Paned oma valgusheigi pudelisse küll maasikad vamis, aga unustad valgupulbri panna. Võtad trenni kaasa küll shampoonid ja palsamid ja asjad, millel kotis korgid lahti tulevad ja teadagi mis uhtub, aga käteräti jätad võtmata. Jääd trammist maha ja järgmine tramm jääb pohhuilt vahele. Jaaa nii edasi jaaniii edasi. Aga mitte kolmapäevadest ei tahtnud ma rääkida. Vaid kohalikest pooletoobistest. Lihtsalt kokkusattumus, et just kolmapäeval neile kõigile otsa jooksen.
Niisiis alustagem trammist. Selgelt oled vaevu koduuksest välja saanud ja juba hakkab pihta. Sõidad paar peatust. Lükatakse trammi sigalakku täis onkel kellel moll konkreetselt segi. Verd lahmab otsaeest ja jalad ei kanna. "Sõber" aitab tüübi trammile nii, et kutt on sirali maas üle ukse ja "sõber" lükkab jalgadest järgi. Vahetatakse veel paar karmimat sõna omavahel. Väga sõbrad vist ei ole. Selgusetu on, et kas "sõber" aitas kaasa peahaava tekkele või kukkus tont ise ennast nägu ees pinki. Tuleb trammijuht asja kontrollima. Et, mehed mis lõhnad teil nokast tulevad ja mis siin toimub. Päss on kuidagi jalad alla saanud ja tuigub toru najal. Tuleb trammi tagaotsast järgmine kamraad, kelle meelteselgus on ka veidi küsitav, ja seletab trammijuhile, et noh tüüp on ainult natuke purjus, et las ta olla. Trammijuhile asi ei meeldi, aga annab alla peale mõningast vaidlust. Ulatab pässile salfaka, et pühi vähemalt veri ära või midagi. Too vahib tuimalt otsa ja ei taipa, et mis tegema peab. No hea küll. Liigub juht oma kabiini tagasi, aga enne kui tramm liikuma jõuab hakata kukub päss täie raksuga uuesti kummuli ja peaga vasta pinki kümpi jällegi. Aidatakse siis istuma. Tuleb trammijuht uuesti, et kuulge jätame selle pulli nüüd ära siin. Palub pässil nimetissõrmed omavahel kokku panna. Jota läheb õhku täis, et otseloomulikult. Lükkab põlve üle teise ja surub näpud kokku. Nojah. Juht kehitab õlgu ja läheb kabiini tagasi. Oleks mul kiire olnud, siis ma oleks kergelt endast õue läinud selle komejandi peale muidugi.
Astun trammist välja ja saan vaevalt 100m kõndida kui mis ma näen?  Selgelt tugevas joobes proua kisub keset tänavat püksid maha, perse paljaks ja hakkab südamerahuga urineerima. Mhm, kohe nii keset suhteliselt busy tänavat. Vastu tulevad prouad kirtsutavad nina ja üritavad ringiga mööduda. Mulle üritab asjaosaline ise vist mingeid selgitusi anda, noh et ega häda ei anna häbeneda vms. Aga mul on klapid peas ja no mis seal ikka, hüppan lombist üle ja jätkan teekonda.
Olengi jõusaalis. Ei teagi miks, aga hetkeks püüab mu pilku tüüp, kelle mõttes tembeldan "karvaseks üritajaks". Noh neid üritajaid ma näen iga päev. Kes selgelt käivad jõusaalis selleks, et sõpradele öelda, et käin ja teen trenni ja olen muidu kõva mees, aga üldiselt midagi ei muutu. See selleks. Tüüp on pikajuukseline (ei, see ei haara pilku, sest no selliseid on ju palju) ja kannab selgelt mitte oma eale vastvat musta t-särki, mille rinnal on heleroheline luukere kujutis. No las ta siis olla. Igaühe oma asi, mis riideid kannab ja kui pikad juuksed on või millise eesmärgiga trenni teeb. Pole kunagi minu asi olnud. Kui ta siis aga minu juurde tuleb ja küsib, et kas seda kangi kasutan? Vastan eitavalt ja naeratan nagu ikka. Kutt külje keerab, siis näen, et üks pool pead on siiliks aetud ja sinna siilisoengusse on numbrid 666 lõigatud. No tõepoolest noh! Rohkem ei olegi midagi öelda...

Monday, November 12, 2012

you ask i answer

I have been asked lately what and when do I eat? Well, it is not a secret and I can share it with you all. Here is a sample of my one day 6 meals. Actually I prepare all my one week food in one time. It makes my life way easier and takes a chance to eat more.

1. Breakfast at 6am (~566cal)
Oat-porridge:
*organic rolled oats 1/2 cup
*low fat organik milk 1cup
*bluberries (handful)
*cinnamon

*cup of black coffee

*supplements: capsule of fish oil and capsule for hair-nail-skin

2. Post-workout (gym) at 9:30am (~230cal)
*protein shake (Vital strength - muscle weight gainer)
*strawberries (few)

3. Lunch at 12pm (~370cal)
*Organic chicken fillet 150g
*spinach
*1/4 avocado
*low fat cottage cheese 1tblsp
*sweet potato 3 slices
*beans 1tblsp
*broccoly
*1/4 mango
*cup of black coffee

4. Snack at 3pm (~240cal)
*raw almonds (handful)
*2 organic dates
*cup of green tea

5. Dinner at 5pm (pre-workout) (~290cal)
*fish 100g
*spinach
*low fat cottage cheese 1tblsp
*1/4 avocado
*sweet potato 3 slices
*cup of green tea

6. Post-workout at 8pm (~130cal)
*1 boiled organic egg
*1 kiwi/banana
*cup of green tea

`*supplements: night multivitamin

Daily intake about 1826cal.
One day a week is a cheat day. It mean sweets and wine:) To be honest then lately there have been lots of cheat days. I'll try to get back to my organised nutrition plan and therefore my next blog will be about goals.

Thursday, November 08, 2012

no mine võta nüüd kinni...

No kas asi on minus või on maailm täis maailmaparandajaid? Või noh pigem wannabe maailmaparandajaid. Noh neid, kes tahavad näägutada jube hirmsasti ja kes teavad kõigest kõike. Aga millegi parandamiseni siiski ei jõua. Parandamine jääb tavaliselt katki selles punktis kui neile öelda, et mine nüüd vaata peeglisse ja alusta enda fiximisest. Nagu kohe koperdangi selliste otsa, kellel on pidevalt midagi öelda, et mis on valesti. Esimene asi on ikka, et kle relax and don´t worry. Ja siis hakatakse vigu otsima ja järgmiseks tuleb ikka, et don´t be like that. Like what?? Kui sa ikka seisad kahe jalaga maapeal, siis sa automaatselt oled ka negatiivne ja pead kiirelt abi otsima. Viitsid ennast sundida ja pingutada ja ei mõtle iga teine sekund riläksimisele, siis on sinuga asjad ikka halvasti kohe. Samas, millegipärast ei juhtu need "maailmaparandajad" ise eriti edulised olema. Või siiski - ringi hängimises ja chillimises püsivalt edukad. Küsimus, et kas asi minus, et just selliste otsa koperdan stabiilselt? Või ei saa mina sellest maailmast aru? Vat eriti ärritab lause "ära ole selline"! Milline? Ma ei või olla see kes ma olen? Minu küsimus alati on, et kui ma ei või olla selline, siis milliine ma olema pean? Ja ausalt, vastus isegi ei huvita, sest ma ei tunne meeletut vajadust ennast muuta. Siis tuleb, et eii eii sa ei peagi ennast muutma. Ot, aga selline ka olla ju ei või?! Teine küsimus on alati, et kui ma pole selline nagu peaksin olema, siis miks minuga suhelda üldse? Miks helistada ja kokku saada? Siis selgub, et noh ma ikka tegelt olen ju lahe. Vat ma üldse ei ärrituks ja ei tulistaks siin hetkel kui selliseid asju juhtuks ..noh ütleme...kuus korra või nii. No stabiilselt tuleb viimasel ajal. No kui nüüd analüüsida ja lahti hammustama hakata, siis eks asi ole ka palju selles, et kui ei saada oma tahtmist, siis otseloomulikult on minus kõik automaatselt valesti. Ja vat nii need asjad siin käivadki. Äärmiselt pealiskaudselt. Oh, täitsa pandav tsikk ju ja päris lahe ka. Aga päris kätte ei anna, siis tegelikult ikka lits ja peaks abi otsima jne. Miks ma viimasel ajal tunnen, et olen oma vallalise elust tüdinenud? Vat just selliste "parandajameeste" pärst. Kolm aastat vallalisena ringi töllerdada ja deitida nii, et maa must ..noh väsitab. No lihtsalt ei viitsi enam vaielda ja tõestada, et noh päris poolemeelne ma pole ja mentaalset abi ka ei vaja. Noh kui ikka üks leiab, et peaksin inimeste vastu parem olema (mis sisuliselt tähendab tema vastu ja suhtesse astuma ja sisse kolima) ja teine leiab, et noh niisama igaks juhuks võiks ju minna terapeudi juurde, mis siis, et midagi tegelikult korrast ära pole. Noh põhimõtte pärast. Sest vaata, kui su elu pole ikka igas valdkonnas ideaalne, siis terapeut aitab ju selle ideaalseks saada. Ja siis ma olen ju peast natuke valesti kui mina sellistesse asjadesse ei usu ja üdini skeptik olen. Kolmas leiab, et võiksin lihtsalt rohkem riläxida ja funnida (no mis sisuliselt tähendab lihtsalt kiirelt kätte anda). Ütle siis, et ei väsita. Tahaks ju, et oleks lihtsalt nunnu ka vahelduseks. Käigus on üli-eduline eksperiment, mis nullib sellised "parandajamehed" laksust ära. Nimelt polegi muud vaja kui, et öelda, et sry aga enne kolmandat deiti midagi enamat ei juhtu. Et siis õunte pealt vaatame mis saab. Mis saab mis saab..midagi ei saa, ei saa isegi ühte deiti. Kellel mis öelda on selle peale. Üks on aus, et "I don´t do dates". Ma siis, et "What do you do then?" "I like to meet people and have fun"...well...nohh. Minu küsimus järgmine, et kle mees kas sa tead kui paljud tahaks minuga funnida..ma ei leia, et see raske küsimus on. Aga keegi võiks natuke ixpleinida ja tõestada, et miks mina peaksin tahtma just nendega funnida?! Eii eii...siin meeste puhul ei ole üldse sellist küsimustki, et kas naised neid tahavad. Otseloomulikult, see on ju ilmselge - nemad on ju sünnipärased väärtkivid. Pigem peaks naised tõestama, et miks nemad midagi väärt on. Kõlab uskumatult? Hakake parem uskuma. Küsimuse peale "et mul on tunne nagu ma poleks kolme tassi kohvigi väärt" tuleb alati, et eiii eii... oled muidugi...a still nothing happens. Asjaolusid arvesse võttes nüüd siis otsus - aitab deitimistest. Kohe jupiks ajaks. Noh enough is enough! Edaspidi olen hea meelega kõrvaltvaataja...noh, et kuidas linnuriigis need asjad käivad. Isane edvistab oma üleslakutud harjaga ja emased ponnistavad kontsad ja kederuud pooleks, et tähelepanu saada ja kas või see üks õhtu endale võita. No eks ma sellega siiani olen ka tähelepanu osaliseks saanud, et ei viitsi ennast maksarebendisse rabeleda ja jälgin asja distantsilt...a noh hiljem ikka selgub, et hakka nüüd rabelema, et oma kolme deiti saada. Pfff

Tuesday, August 14, 2012

Minu vedamise juures....

Meil Avega on ütlemine "Noh meie vedamise juures...", mis tähendab, et kui annab minna siis ikka kohe ka läheb perse. No alustagem sellest, et hetkel näiteks ajasin oma viimase tilga veini ümber (jap, vaiba peale ilusti...vaip muidugi vähe kotib, aga see viimane tilk kotib palju)... Teiseks. Taotlesin siis oma higi ja pisarate ja vere ja asjadega teenitud palga juurest makstud maksu tagasi. Kas üldse on mõtet öelda, et ei saa ma midagi tagasi..või on ka mõtet öelda, et pean peale maksma? No mis too 1200AUD siis ära ei ole onju. Vat ma ütlen, et see on minu vedamise juures. Usalda, aga raisk kontrolli! Kui eelmine aasta nii mõnigi tuttav vasta pükse sai selles firmas maksude maksmisega, siis see aasta ma kohe alguses ütlesin, et ma ei pane sinna residendi lahtrisse midagi, et pange siis ise vastavalt sellele kuidas maksu maksate. Ja kui ma siis palgalehtede järgi arvestasin ja vaatasin, et maksan rohkem kui eelmine aasta, siis loogiline järeldus on, et ju pandi mind mitteresidendiks (nagu ka peaks) ja makstakse korra kohaselt taxe eksju. Vada ära ikka loogiliselt midagi tee selles firmas ja no tegelikult üleüldse selles riigis. Kui miski tundub sulle loogiline, siis oled sa asjadest valesti aru saanud. Ettevaatlikkus ei loe ka sittagi. Arvad, et oled kohusetundlik ja puha ja lähed raamatupidaja juurde ja lased maksulehed ära täita, et ise midagi perse keerata ei saa. Noh siis ise ei keeragi, lased teistel keerata. Ühesõnaga kui arvad, et peaksid korraliku summa tagasi saama, siis arva uuesti ja pead pealegi maksma. Hari räigelt punane ja jooksed siis sekretäri juurde, et nahhui mis värk toimub...sealt hakkab aga mingi mull tulema, et noh vada Austraalia on maksude osas fucked up riiik, et ega keegi ei teagi palju tegelt maksma peab ja ega keegi ei saagi seda õigesti tehtud, et paljud peavad peale maksma jne jne. Noh, rohkem ei viitsi ma antud teemasse laskuda. Minu seisukoht igal juhul on, et kui sa sünnid hõbé- ja kuldlusikad suus, siis pole vahet mis sa teed, sul lihtsalt veab kõiges. Kui aga kesiganes seal kõrgemal otsustas, et sinuga teeme vähe nalja ja vaatame kuidas sa sitast välja rabeleda suudad, siis sinu saatus lihtsalt ongi pasas ujumine..vahet pole siis kus sa oled ja mis sa teed. Edu saavutamiseks, või üldse millegi saavutamiseks, pead lihtsalt kordades rohkem vaeva nägema...ja siis ei saavuta sa ka ikkagi midagi! Vana, seal üleval, itsitab pihku, et vahi lolli! A, et mis ma muidu teen? Tööööd! Mis see muu ahvist inimese tegi - või vaesest vaese? Jah, töötan 70-80h nädalas. Ja siinjuures mulle räigelt meeldivad küsimused ala mis sa vabal ajal siis teed? Või, et noh oled mõne kuti ka leidnud? Te vabandage minu rumalust, aga mis krdi VABAL ajal?? Et see 5h mis mul ööpäevas töö kõrvalt järgi jääb, et seda ma mitte ei kasuta magamiseks, vaid jooksen mööda küla ringi ja otsin meest? Näide: eelmine neljapäev lõpetasin töö südaöösel. Koju jõudsin 00:15. Dushi alla ei läinud, vaid otse voodisse. Oleks pidanud tegelikult järgmisteks päevadeks söögi valmis tegema, aga köögi oli vallutanud Itaalia... ja jõudu ka nigu polnud. Ärkasin reede hommikul kell 5. Lollis lootuses, et no sel ajal peaks köök ikka tühi olema. Ei. Hiinalinn on siis kohal ja matsutab sulle rõõmsalt kõrva. Olgu. Kokatud ja kella 7ks tööle. 4,5h und ja olemine täitsa enam vähem. Noh kuni lõunani. Siis hakkab reaalselt pilti eest ära kiskuma (no ega juba reede ja ka terve nädal suht samas tempos möödunud)...kätes pole jõudu, ei ole jalgadeski, aga peab minema! Magad siis õhtusöögi pausil 20min lauataga ja saad pildi ette. Tuigud rõõmsalt tööpäeva lõpuni, mis seekord, tohhooo imet, on vaid kella 22ni. Nii.. ja vat selle näite najal ma tahan siis öelda, et otseloomulikult lähed sa sellises olekus (no täis energiat ja õhtu tulvil vaba aega täis) meest otsima pimedusse kuskile külapeale. Miks inimesed arvutada ei oska? Või õigemini, miks inimesed süveneda ei viitsi? Kui ma ikka ütlen, et töönädal on 80h, siis loogiliselt ei saa sul ju ööpäevas rohkem aega olla kui 5-6h magamiseks. Ja seda 6 päeva nädalas. Niii ja vat nüüd hakkame selle jutuga pihta, et mis sa rabeled seal nii hullult, tule ära sealt nüüd. No vabandust, aga kas selle aastaga on näiteks Eestis muru rohelisemaks ja taevas sinisemaks läinud kui varem? Tahan üle korrata, et vahet pole kus sa oled ja mis sa teed...kui sulle on antud "sinu vedamine!" siis see käib sinuga kaasas. Mõni volksutab ripsmeid ja ümmardajad langevad põlvili jalge ette. Mõni rabab maksa pooleks, aga ikka lakub panni...ma julgeks ennast sinna pannilakkujate hulka liigitada. Vähemalt on võlad makstud ja maks veel rebenemata...Peab ju meeldima. Niii krdi hullult kui ka ei tahaks alla anda hetkel (murdumispunkt ON käes)...peab ju meeldima ja tuleb edasi panna. Kes ei tööta..noh see ei tööta ja noh kes ei söö see ei söö. Ja ei söö see, kes töötab, sest aega pole!

Sunday, July 15, 2012

Joudsite ara oodata? Jah, olen kadunud olnud. Aga ei vabanda. Kiire on. Alles see oli kui virisesin, et tood pole exole. No nyyd on. Tagasi kohas, kus aasta tagasi. Voitlen kilidega. Loxton on imedemaa kollasele rassile. Mitte, et ta mulle poleks onju. Aga siin olen ka mina imeinimene selle kollase rassi jaoks. Nimelt on mind nyyd ylendatud meie tagasihoidliku pakkepaviljoni ja sorteerimis-loundzi supervisoriks. No olgem siinkohal tapsed, kvaliteedikontroll ja kilidearmee juhendaja. Isiklikult muidugi kasutaksin ametinimena lasteaiakasvataja. Nuta katki ennast voi irnu puru, aga see koik siin ON kummaline. Ma tegelt ka ei taha kolada rassistina voi midagi (noh kus ma siis olen kui pooled Melbournei mustad mehed on ara deiditud), aga Taiwani inimesed ON maailma koige rumalamad inimesed yldse. Sa naitad neile asja ette ja raagid yle. Siis naitad igaks juhuks yhe korra veel ja raagid yle. Noogutavad koik roomsalt. Jareldad, et said aru. Noh hakame siis liigutama! No tahendab! Kui just ei tule kysimust, et "aga mis ma tegema pean"? siis jookseb igayks eri suunas ja hakkab tegema eri asja. Votad oma viimase kannatuseraasu kokku ja naitad uuesti ette ja raagid uuesti yle ja palud koiki jumalaid, et nyyd asjast keegi ka aru saaks...no mina ei tea, minu karma vist on sitaks volgu, aga ykski jumal mind kuulda ei vota ja ikka iga kili ajab oma rida ja teeb risti vastupidst. No tahate naidet jah. Olgu. Ise kysisite. Votad koige pisemal kilil napust kinni ja viid ta kasitsipakkimise masina juurde. Koige pisema, sest ta mahub sinna sisse. No ole loll, aga ole kaval. Voi siis ole lihtsalt loll, sest kavalus siinkohal ei aita. Naitad masinat ja ytled, et see tuleb seest ara pesta. Nae, ronid sinna sisse, votad veepange kaasa ja pesed masina seinad seest ara. Naitan veel kate jalgadega ette ka, et nae siit ja siiit pesed ara .."Clean" saad aru? Aaaa clean jah..okkey. Noogutab. Selge, sai aru. Vist! Et siis nyyd mine ja too vesi ja hakka aga otsast koristama. Vaatab roomsalt otsa ja kysib: "but what I need to do?"!!! CLEAN raisk! Naitan uuesti, et vaata need seinad siin seest pesed ara. AAA okkey. Kurat, nyyd kyll sai vist aru. Olgu, hakkame siis mehed minema. Jalutab tibi tagasi pakkeliini juurde ja hakkab pakkima. Ma ausal ka loin alaloua vasta porandat tykkideks. Imestus oli niiii suur. Jalutan siis jargi ja ytlen, et vada sa void selle masina pesemisega nyyd KOHE pihta hakata. Aaaa...but but..ja hammeldunud nagu. Ma, et mine nyyd vota vesi koigepealt onju. Hakkab napuga osutatud suunas liikuma kuid segadus pilgust ei kao. Kutsin siis oma kaas-supervisori kohale (kes, tohhoo imet, on ka kili) ja lasen pika ja segase jutu ara tolkida mandariini keelde (tahtmine on see apelsini keeleks ristida). Mis te arvate, mitu korda ma selle aja jooksul oleksin joudnud selle masina ise ara pesta? Keegi ei tea...see koik ON kummaline. Veel naiteid? Ikka saab. Tuleb juhtkonnal imeline idee oovahetus kaiku panna. Sest kaes on ju niiii busy season, et paeval EI joua kogu tood ara teha. No olgem ausad, ei joua jah. Teed hommikul kella 7st oosel 23-24ni tood ja 6 paeva nadalas ja ikka ei joua. Nii, aga veel parem idee on, et paneme oosel toole 2 autopakkeri masinat ja nende peale 4 uut kili. Noh, kes antud toost ja apelsinide kvaliteedist mitte midagi ei tea. Ja koige parem idee on, et aga Egle hakkab selle vahetuse ylemuseks. Ehk siis teeb ara too, mida paeval teevad 2 tibi (sorteerijate kontroll ja kvaliteedokontroll ehk kastide ylevaatus ja arualndlus), pluss supervisori too. Noh koik arvutisysteemid ja orderite vahetused ja paberimajandus ja aluste kontroll ja bin kaartide sisestus jne jne. No pole hullu, saab hakkama. Ja saabki. Aga mis hinnaga? Esiteks teed kogu seda tood oosel (8pm-7am) ja majandad KILIDEGA. See koik oleks niiiiii lihtne kui sa vaid saaks koostood teha arusaajatega. Yhesonaga. Ytled tibidele, et jargmise orderi jaoks kleepekaid pole vaja, et on lihtsam. Noh, ei pea kleepsumasinaga jebima. Ahah, okey. Ytled veel peale orderi vahetust ka, et nii nyyd kleepekaid pole vaja. Ahah, okey. Astud juuurest minema, et muid asju ajada...kui siis tuleb forkliftijuht (minu partner in crime ja kaaskloun - nagu yks ylemustest meid kutsub) ja kysib, et kas sellel orderil lahevad kleepsud ka? Ma, et ei lahe. Aga miks nad siis kleepsumasinaga jebivad hetkel?? tra maivoiiii! Keeran otsa ringi ja jebivad jah. Lendan siis ligi, et mis vark on, kleepse pole vaja. Tuleb hala, et noh nae apelsinid lahevad nii ruttu ja kleepsumasin jookseb kokku ja ja ja....fakkk...kleepse EIIIII ole yldse vaja!! Saad aru, eiii ole vaja! Aaaa, kas ma siis lylitan selle masina yldse valja? BINGO!!! Vat siis niisis. Need on muide suhteliselt leebed naited. Oiiii kui mitu korda paevas ma tahaks oelda Shut up you fool ja paugu kirja panna! Niii, rohkem ma teiega ei raagi. See on mu ainus vaba paev..mille ma kulutasin uue lappari ostmisele ja ropult raha raiskamisele. No nyyd tuleb muidugi, aga nohhh ajad ju sitaks pappi kokku ja igayks hakkab otsast jalle rutsi lugema. No mis ma oskan oelda. Mul on koik sendipealt valja arvestatud mille jaoks ma hetkel teenin. Ja ei, ma ei aja sitaks pappi kokku. Kui on tarvis tapsemat aruandlust, siis osa raha laheb vola tagasi maksmiseks. Osa vajalike litsentside tegemiseks (kursused treeneritele siin ei ole odavad), osa Melbourneis elamisele kuu aega kui seal kohe tood ei saa. Osa Eestisse lennupileti ostmiseks (ei, kuupaeva eiii tea), osa juba laks lappari alla. Ja, et koik see summa kokku ajada, tuleb mul siin veel oktoobrini rygada samas vaimus. Vahemalt ei saa mul koneaine otsa...noh mis mu lemmik-rahvust puuudutab. Kell on ohtu ja tomban kylje maha...sest noh tahaks tavalise 5h asemel yhe korra 6h ka magada oo jooksul:P

Friday, January 20, 2012

Hoian kätt pulsil? No kus ma siis ei hoia, eksju. Vahekokkuvõte. Võtsin vastu otsuse, et tuleb tagasi farmi minna. Ja mitte lihtsalt farmi, vaid suisa Loxtonisse. Naer jätta!! Esiteks, minu olukorras tuleb kõik hädaabinõud kasutusele võtta. Teiseks, Loxtonis olin ma suisa õnnelik.Ühesõnaga otsus tehtud. Samal päeval saan maili spordiklubist, et nii, pakume sulle su oma Combati tundi. Ja palun asenda see nädal ka spinningut. Kui tagasiside on hea, saad selle tunni ka omale. Mis te nalja teete nüüd või? Ma just nagu otsustasin jalga lasta! Hea küll. See 2 trenni nädalas mind niikuinii ei päästa. Ja Melbourne mulle tõepoolest ei meeldi nii palju, et teha lisaks mõnda mõttetut tööd ja vegeteerida ja ots otsaga kokku tulla. Tõmban ikkagi minema. Asjad pakitud ja autosse lükatud. Pappi on täpselt bensu jagu ja pole päris kindel kas esimese nädala üüriks jagub. Mis teha. Tuleb Papa Joele kutsikasilmi teha. Peab mulle tööd leidma. Ühesõnaga asjad autosse ja hakkame mehed minema. Või siis mitte. Kõne Kerstile kus pakutakse tööd kahele tibile. 3 päeva sel nädalal ja 3 järgmisel. Väike sull. Nomaitea nüüd. Mis töö? Promo. Australian Openil ühe firma promomine. Ohh! Kle, see küll sobib. Suva see promomine, suva see väike sull, aga krt vat see üritus. Et saangi minna Openile ja mänge vaadata ja lihtsalt ilutseda? Olen käpp. Peab ju meeldima. Lendame kohale. Antakse nänn kätte. Tuleb promoda ühte online poodi...www.fashionzoo.com.au. Õnneks mitte tavalisi paberlipikuid jagades. Vaid släppides. Mhm. Tuleb noori peksta. Käepael näeb välja nagu plastikust joonlaud. Laksad piki rannet ja asi kerib ümber käe ennast.Edev. Lihtne ju. Asi hakkab meeldima. Kuni lauseni, et teeme seda väravate ees. See tähendab mitte üritusel sees. Oot oot. Asi hakkab vähem meeldima. Seletus. Minge sissepääsu väravatele võimalikult lähedale ja kukkuge släppima. Peamiselt 15-22 aastaseid noori. Eriti tüdrukuid. Ahsoo. Noh hea küll. Peab ju meeldima. Lähme siis kohale ja kukume laksima. Suhteliselt kiirelt on turvad ligi, et oot oot kenad tüdrkud, te ei tohiks siin sellise asjaga tegeleda. Mismõttes nagu? Kahjuks jah. Meile väga meeldiks kui te seda siin teeks, aga tuli kõne, et kikkige välja tibid. No selge pilt. Firma pole üldse mingit luba sebinud promomiseks. Turvad juhatavad meid alale kus neid enam ei koti millega tegeleme. Võtame kõne. Öeldakse, et oii, aga minge siis sinna tänavale ja sinna väljakule jne. Nohhh hea küll, mott küll maas, aga kui juba siin olla ja jubinad kaasas. Tegeleme siis oma ebaseadusliku üritusega edasi. Kohtame kutte, kes tegelevad sama ebaseadusliku üritusega sama firma jaoks. Hakkame võidu laksima. Põnevus. Läbi jokutamiste päev tehtud. Järgmine hommik. Suurejoonelised plaanid. Täna võtame suurelt ette. Jagame mega koguse släpakaid laiali. Vähemalt oleme leidnud koha kus rahvas liigub (kõik teel Openile). Raske kott kaasa ja tööle. Trammiga linna (pilet 4audi - meie hetkeolukorras palju...10 pakki nuudleid). 15min jalutamist räigeraske kotiga. Kohal. Pargis. Paneme koti maha ja võtame hoogu släppimiseks. Plaan järgmine. Jätame koti siia posti taha ja liigume veidi ringi. Kohapeal seistes ei edene asi nii hästi. Rahvas haistab halba juba kaugelt kui tibid seisavad instrumendid näpus. Juu hakkavad midagi müüma. Liikumise pealt ei saada aga arugi. Aga mis värk sellega on, et Melbournis ainult halvad otsused sünnivad? Juba eemalt kahtlustame prügiautot. Sellepärast ei peida kotti prügikasti taha, vaid posti taha. Blondid. 100m eemalt näeme kuidas päss korjab koti autosse ja rallib minema. Asume prügiautot jälitama. Ja mitte ükski prügiauto pole mitte kunagi mitte kuskil maailma otsas niii kiiresti sõitnud ja haihtunud. Kaks eriti nutust nägu vahivad üksteisele otsa. Mis saab? Fakk. Kas see on võimalik? On. Aga kas on võimalik nii mitu valet otsust ühe päeva jooksul? No mitu siis? Päris mitu. Esiteks, võtsime hommikul kasti kraamiga Carlose autost välja ja panime panipaika. See tähendab, et tuleb koju tagasi minna, sest tüüp on juba linnas ja tööl. Raisk. Teine vale otsus, garaazi võti kaasa võtta. Mis tähendab, et ka Signe ei saa kraamile ligi, et seda meile linna ära tuua. Raisk. Ja noh siis see otsus, et kott posti taha panna, kust prügipäss selle ära varastada saab! Raisk. Noojahhh. Koju tagasi. See tähendab tund aega sõitu trammiga. Peab ju meeldima.Olgu, seekord võtame siis seljakotiga. Ehk kergem. Mott juba muidugi sajaga maas. Luba tegutsemiseks ju pole ja siis ka pannakse kraam piistu. Jagame kraami päris kiirelt ära ja koju tagasi. Jälle trammipilet! Sest nohh meie vedamise juures vist ei maksa riskida piletita sõiduga? Õhtul trenni minek. Spinni asendus. Mott on kahetuhandega maas. Peas ainus küsimus, et mis krdi asi veel trennis pekki minna saab? Sest noh alati ju saab. Ja eiii ole tuju kedagi motiveerida. Ja tead, enam ei huvita kah...uut trammipiletit ei osta! Trenn superkõva! Tagasiside veel kõvem. Pärast trenni võtavad klubi omanik ja manager mind letti, et kule tüdruk, kliendid armastavad sind. Me anname sulle su combati ja saad selle spinni kah ja äkki siis veel midagi. Oehhh. Mul on otsus tehtud, et lasen jalga ja Cairnsis pakub sama klubi ju ka trenne. Kiire vastus, me pakume siis rohkem. No pressure, aga jäääää ikka siia! Seebitavad mind moosiste juttudega jupp aega. Lõpuks näitan kätt, et stopp mehed, ma nüüd lähen koju mõtlema. Adminnist mööda minnes hakkab see ka veel halama, et kle sa oled nii lahe ja inimesed armastavad sind ja mina ka ei taha, et sa ära läheks. Kle, olge parem vait kõik. Ma ei jää paari trenniga ellu ja Melbs sakib. Raske südamega trammi peale. Mis te nüüd pakute kas järgmises peatuses tulevad kontrollid peale?? Ma isegi ei hakka vastama. Õnneks saan ülejärgmises peatuses maha enne kui minuni jõuavad. 45min jalutamist koju...Kas ma nüüd peaks tundma, et ebaõnn on pöördunud? Well...Muud ma ei tahtnudki öelda.

Wednesday, January 11, 2012


Long time no seen uh? Shit happens. Jaa jaa, kõik tahavad hirmsasti teada, et mis värk siis on nüüd. Et elad palmi all ja päike ja papp ja asjad. Mhm, nii siin on jah. Oli. Enne Melbournei. Ja mis ma siin linna ikka süüdistan, lihtsalt ise olen perses. Tahate, et räägin sellest? Ja kuidas veel tahate! Austraalia on ju tõotatud maa. Sinna minnakse rikkaks saama ja päevitama jne. Noh, nagu ma ka varem olen korduvalt öelnud, et paradiisi pole olemas ja pingutama peab igal pool. Bla bla. Vana kama. Olgu. Teenisime 6 kuud Loxtonis rutsi. Oiii kõiki huvitas pangakonto seis meeletult. Hea küll. Reisisme pärast seda 4 kuud. Nüüd võin teile vabalt pangakonto seisu avaldada. Mitte et varem poleks võinud. Aga nüüd on asjaolud vürtsikamad. No ühesõnaga. Austraalia läbi reisitud - lõunast põhja, põhjast itta ja tagasi lõunasse..või nohhh Melbournei. Hetkeolukorrast? Oen siin olnud alates 16.nov. Töötanud olen kokku 8 päeva ja andnud 3 asendustrenni. Pea poole ajast haige olnud. Hetkel totaalselt haige. Jaa jaa, kohe tuleb jutt, et no misss Austraalias oled ju ja soe ja värki, mis haige? Valgustan. Melbournei ilm: 30 kraadi sooja, 30min hiljem sajab kahesajaga. Järgmine päev 20 kraadi ja tuul puhub ajud välja. Järgmine päev 40 kraadi - higistad nigu loom ja paned kliima põhja. Järgmine päev 17 kraadi ja sajab ja tuul. Vabalt et asi on minus, et Melbourne mulle lihtsalt ei meeldigi. Aga kuidas saakski sellise ilmaga? Ja siin on suvi. Hea küll. Haige olen ühesõnaga. Kopsutükke lendab köhides. Ajud välja tatistanud. Palavik. Missa hing veel oskad tahta. Oi oskad ikka küll. Näiteks seda, et otsid tööd ja ei leia. Veel midagi? No ikka. Lisaks töötusele ja haigusele lõhkusin oma arvuti ära. Ei saa nüüd ilma elatud? Pmts ei saa...kogu mu elu on selles. Esmajoones muusika, mida trennide andmisel kasutada. Ka see pole veel kõik. Allakäigu trepist üles mineku boonusena saad kaasa miinuse. Mis miinuse? Rasvase miinuse sinu pangakontol. Nüüd on see koht kus kõrvad kikki lõid onju? Kohaliku pangakonto arvel istub mugavalt miinus 38,8 AUDi. Homme oleks tarvis maksta renti 165 AUDi. Eesti arvel vaba raha 80 EUR. Rahakotis 26AUD. Very naaaaiss onju. Mis ma virisen. Kapis on 3 pakki nuudleid ja külmkapis 3 muna. Ausalt öeldes on mul puhas sportlik huvi hetkel, et mis saab? Kuidas antud olukorras ellu jäädakse...Mhm, nüüd tuleb sõim, et alati saab hullem olla. Mõtle positiivselt. Ja kohe küsingi, et hullem kuidas? Aa, et ei pea ju paadi all elama. Noh, samas vaimus jätkates kohe peangi. Aafrikas lapsed nälgivad. Hm, nädala pärast mina ka nälgin, siis saavad nuudlid ja munad otsa. Ole tänulik oma tervise eest...khm khm...selle tervise eest, mis hetkel perses on jah? Aga eks vist saab jah alati hullem olla (no näiteks võib arvuti tuksi minna...oihhh...ongi ju)...Ütleme nii, et adreka laks on päris tugev - mis järgmiseks!? Püsige lainel