Hoian kätt pulsil? No kus ma siis ei hoia, eksju. Vahekokkuvõte. Võtsin vastu otsuse, et tuleb tagasi farmi minna. Ja mitte lihtsalt farmi, vaid suisa Loxtonisse. Naer jätta!! Esiteks, minu olukorras tuleb kõik hädaabinõud kasutusele võtta. Teiseks, Loxtonis olin ma suisa õnnelik.Ühesõnaga otsus tehtud. Samal päeval saan maili spordiklubist, et nii, pakume sulle su oma Combati tundi. Ja palun asenda see nädal ka spinningut. Kui tagasiside on hea, saad selle tunni ka omale. Mis te nalja teete nüüd või? Ma just nagu otsustasin jalga lasta! Hea küll. See 2 trenni nädalas mind niikuinii ei päästa. Ja Melbourne mulle tõepoolest ei meeldi nii palju, et teha lisaks mõnda mõttetut tööd ja vegeteerida ja ots otsaga kokku tulla. Tõmban ikkagi minema. Asjad pakitud ja autosse lükatud. Pappi on täpselt bensu jagu ja pole päris kindel kas esimese nädala üüriks jagub. Mis teha. Tuleb Papa Joele kutsikasilmi teha. Peab mulle tööd leidma. Ühesõnaga asjad autosse ja hakkame mehed minema. Või siis mitte. Kõne Kerstile kus pakutakse tööd kahele tibile. 3 päeva sel nädalal ja 3 järgmisel. Väike sull. Nomaitea nüüd. Mis töö? Promo. Australian Openil ühe firma promomine. Ohh! Kle, see küll sobib. Suva see promomine, suva see väike sull, aga krt vat see üritus. Et saangi minna Openile ja mänge vaadata ja lihtsalt ilutseda? Olen käpp. Peab ju meeldima. Lendame kohale. Antakse nänn kätte. Tuleb promoda ühte online poodi...www.fashionzoo.com.au. Õnneks mitte tavalisi paberlipikuid jagades. Vaid släppides. Mhm. Tuleb noori peksta. Käepael näeb välja nagu plastikust joonlaud. Laksad piki rannet ja asi kerib ümber käe ennast.Edev. Lihtne ju. Asi hakkab meeldima. Kuni lauseni, et teeme seda väravate ees. See tähendab mitte üritusel sees. Oot oot. Asi hakkab vähem meeldima. Seletus. Minge sissepääsu väravatele võimalikult lähedale ja kukkuge släppima. Peamiselt 15-22 aastaseid noori. Eriti tüdrukuid. Ahsoo. Noh hea küll. Peab ju meeldima. Lähme siis kohale ja kukume laksima. Suhteliselt kiirelt on turvad ligi, et oot oot kenad tüdrkud, te ei tohiks siin sellise asjaga tegeleda. Mismõttes nagu? Kahjuks jah. Meile väga meeldiks kui te seda siin teeks, aga tuli kõne, et kikkige välja tibid. No selge pilt. Firma pole üldse mingit luba sebinud promomiseks. Turvad juhatavad meid alale kus neid enam ei koti millega tegeleme. Võtame kõne. Öeldakse, et oii, aga minge siis sinna tänavale ja sinna väljakule jne. Nohhh hea küll, mott küll maas, aga kui juba siin olla ja jubinad kaasas. Tegeleme siis oma ebaseadusliku üritusega edasi. Kohtame kutte, kes tegelevad sama ebaseadusliku üritusega sama firma jaoks. Hakkame võidu laksima. Põnevus. Läbi jokutamiste päev tehtud. Järgmine hommik. Suurejoonelised plaanid. Täna võtame suurelt ette. Jagame mega koguse släpakaid laiali. Vähemalt oleme leidnud koha kus rahvas liigub (kõik teel Openile). Raske kott kaasa ja tööle. Trammiga linna (pilet 4audi - meie hetkeolukorras palju...10 pakki nuudleid). 15min jalutamist räigeraske kotiga. Kohal. Pargis. Paneme koti maha ja võtame hoogu släppimiseks. Plaan järgmine. Jätame koti siia posti taha ja liigume veidi ringi. Kohapeal seistes ei edene asi nii hästi. Rahvas haistab halba juba kaugelt kui tibid seisavad instrumendid näpus. Juu hakkavad midagi müüma. Liikumise pealt ei saada aga arugi. Aga mis värk sellega on, et Melbournis ainult halvad otsused sünnivad? Juba eemalt kahtlustame prügiautot. Sellepärast ei peida kotti prügikasti taha, vaid posti taha. Blondid. 100m eemalt näeme kuidas päss korjab koti autosse ja rallib minema. Asume prügiautot jälitama. Ja mitte ükski prügiauto pole mitte kunagi mitte kuskil maailma otsas niii kiiresti sõitnud ja haihtunud. Kaks eriti nutust nägu vahivad üksteisele otsa. Mis saab? Fakk. Kas see on võimalik? On. Aga kas on võimalik nii mitu valet otsust ühe päeva jooksul? No mitu siis? Päris mitu. Esiteks, võtsime hommikul kasti kraamiga Carlose autost välja ja panime panipaika. See tähendab, et tuleb koju tagasi minna, sest tüüp on juba linnas ja tööl. Raisk. Teine vale otsus, garaazi võti kaasa võtta. Mis tähendab, et ka Signe ei saa kraamile ligi, et seda meile linna ära tuua. Raisk. Ja noh siis see otsus, et kott posti taha panna, kust prügipäss selle ära varastada saab! Raisk. Noojahhh. Koju tagasi. See tähendab tund aega sõitu trammiga. Peab ju meeldima.Olgu, seekord võtame siis seljakotiga. Ehk kergem. Mott juba muidugi sajaga maas. Luba tegutsemiseks ju pole ja siis ka pannakse kraam piistu. Jagame kraami päris kiirelt ära ja koju tagasi. Jälle trammipilet! Sest nohh meie vedamise juures vist ei maksa riskida piletita sõiduga? Õhtul trenni minek. Spinni asendus. Mott on kahetuhandega maas. Peas ainus küsimus, et mis krdi asi veel trennis pekki minna saab? Sest noh alati ju saab. Ja eiii ole tuju kedagi motiveerida. Ja tead, enam ei huvita kah...uut trammipiletit ei osta! Trenn superkõva! Tagasiside veel kõvem. Pärast trenni võtavad klubi omanik ja manager mind letti, et kule tüdruk, kliendid armastavad sind. Me anname sulle su combati ja saad selle spinni kah ja äkki siis veel midagi. Oehhh. Mul on otsus tehtud, et lasen jalga ja Cairnsis pakub sama klubi ju ka trenne. Kiire vastus, me pakume siis rohkem. No pressure, aga jäääää ikka siia! Seebitavad mind moosiste juttudega jupp aega. Lõpuks näitan kätt, et stopp mehed, ma nüüd lähen koju mõtlema. Adminnist mööda minnes hakkab see ka veel halama, et kle sa oled nii lahe ja inimesed armastavad sind ja mina ka ei taha, et sa ära läheks. Kle, olge parem vait kõik. Ma ei jää paari trenniga ellu ja Melbs sakib. Raske südamega trammi peale. Mis te nüüd pakute kas järgmises peatuses tulevad kontrollid peale?? Ma isegi ei hakka vastama. Õnneks saan ülejärgmises peatuses maha enne kui minuni jõuavad. 45min jalutamist koju...Kas ma nüüd peaks tundma, et ebaõnn on pöördunud? Well...Muud ma ei tahtnudki öelda.

Long time no seen uh? Shit happens. Jaa jaa, kõik tahavad hirmsasti teada, et mis värk siis on nüüd. Et elad palmi all ja päike ja papp ja asjad. Mhm, nii siin on jah. Oli. Enne Melbournei. Ja mis ma siin linna ikka süüdistan, lihtsalt ise olen perses. Tahate, et räägin sellest? Ja kuidas veel tahate! Austraalia on ju tõotatud maa. Sinna minnakse rikkaks saama ja päevitama jne. Noh, nagu ma ka varem olen korduvalt öelnud, et paradiisi pole olemas ja pingutama peab igal pool. Bla bla. Vana kama. Olgu. Teenisime 6 kuud Loxtonis rutsi. Oiii kõiki huvitas pangakonto seis meeletult. Hea küll. Reisisme pärast seda 4 kuud. Nüüd võin teile vabalt pangakonto seisu avaldada. Mitte et varem poleks võinud. Aga nüüd on asjaolud vürtsikamad. No ühesõnaga. Austraalia läbi reisitud - lõunast põhja, põhjast itta ja tagasi lõunasse..või nohhh Melbournei. Hetkeolukorrast? Oen siin olnud alates 16.nov. Töötanud olen kokku 8 päeva ja andnud 3 asendustrenni. Pea poole ajast haige olnud. Hetkel totaalselt haige. Jaa jaa, kohe tuleb jutt, et no misss Austraalias oled ju ja soe ja värki, mis haige? Valgustan. Melbournei ilm: 30 kraadi sooja, 30min hiljem sajab kahesajaga. Järgmine päev 20 kraadi ja tuul puhub ajud välja. Järgmine päev 40 kraadi - higistad nigu loom ja paned kliima põhja. Järgmine päev 17 kraadi ja sajab ja tuul. Vabalt et asi on minus, et Melbourne mulle lihtsalt ei meeldigi. Aga kuidas saakski sellise ilmaga? Ja siin on suvi. Hea küll. Haige olen ühesõnaga. Kopsutükke lendab köhides. Ajud välja tatistanud. Palavik. Missa hing veel oskad tahta. Oi oskad ikka küll. Näiteks seda, et otsid tööd ja ei leia. Veel midagi? No ikka. Lisaks töötusele ja haigusele lõhkusin oma arvuti ära. Ei saa nüüd ilma elatud? Pmts ei saa...kogu mu elu on selles. Esmajoones muusika, mida trennide andmisel kasutada. Ka see pole veel kõik. Allakäigu trepist üles mineku boonusena saad kaasa miinuse. Mis miinuse? Rasvase miinuse sinu pangakontol. Nüüd on see koht kus kõrvad kikki lõid onju? Kohaliku pangakonto arvel istub mugavalt miinus 38,8 AUDi. Homme oleks tarvis maksta renti 165 AUDi. Eesti arvel vaba raha 80 EUR. Rahakotis 26AUD. Very naaaaiss onju. Mis ma virisen. Kapis on 3 pakki nuudleid ja külmkapis 3 muna. Ausalt öeldes on mul puhas sportlik huvi hetkel, et mis saab? Kuidas antud olukorras ellu jäädakse...Mhm, nüüd tuleb sõim, et alati saab hullem olla. Mõtle positiivselt. Ja kohe küsingi, et hullem kuidas? Aa, et ei pea ju paadi all elama. Noh, samas vaimus jätkates kohe peangi. Aafrikas lapsed nälgivad. Hm, nädala pärast mina ka nälgin, siis saavad nuudlid ja munad otsa. Ole tänulik oma tervise eest...khm khm...selle tervise eest, mis hetkel perses on jah? Aga eks vist saab jah alati hullem olla (no näiteks võib arvuti tuksi minna...oihhh...ongi ju)...Ütleme nii, et adreka laks on päris tugev - mis järgmiseks!? Püsige lainel

No tähendab, palun vabandust! Sain ise ka aru. Olen hakanud blogima reisikirjeldusi....eeemm, et nagu not really my style?! Paranadan kohe ära. Tahate reisikirjeldusi, siis ostke vastavad raamatud või lennake ise kohale. Tahtsin ainult öelda, et midagi nagu väga erilist pole sündinud vahepeal. Noh Sixmanni taheti noaga põõsasse vedades ära vägistada, mina tegin uue tätoka, käin ülepäeviti politseis päti profiili kokku panemas (pmts teen koostööd csi vendadega),käin korra nädalas rikkurite maju koristamas ja teenin nädala elamise sellega tasa...ma ei teagi, pole nagu midagi erilist! Palmid, meri küljeall,vihmamets 300m kaugusel, mäed paari kilta kaugusel, esplanaad tasuta trennidega, spordiklubi eriti proffide treeneritega, endiselt odav ja hea vein, bassein hoovis, 33 kraadi väljas, ilusad mehed linnas...noh, ei midagi erilist! Jõudu teile!

Nüüdseks oleme ringi kolanud 3 nädalat. Hetkel istun Cairnsis basseini ääres ja mõtlen, et mis ma teiega teen? Kas kirjutan kõigepealt reisist VÕI ajan teil harja punaseks hetkeolukorraga? Peaks vist algusest alustama onju? Heasti. Jäin vist Barossa juusrde viimase üllitisegas. Esimene ööbimine telgis (pärast 2 ööd voodis – kusjuures ei oska voodis magamist enam hinnata, telk ON mõnusam) Mount Remarkable National Park. Emud jalutavad üle tee pohhuilt ja kängud vahivad põõsas. Hommikul väike 20km matk Hidden Gorge Hike. Mis ma neid miljonivaateid ikka ülistan, vahtige pilte või veel parem, tulge kohale. Järgmine telkimiskoht ..eeemmm.... Plaan oli Flinders Ranger National Parki jõuda, aga see krdi Carmin (meie beaaatch GPS....selgelt naine) juhatas meid valele teele ja tuli ööbida suht põõsas. Hommikul võtsime kohalikku pässi kuulda ja tõmbasime Sixuga Black Caps Hike. Olevat rada, mida turismiinfo ei soovita. See siis tähendab, et mitte eriti hästi tähistatud rada (mis selgus hiljem). Oleks vaja olnud kaarti ja kompassi jne. Ühesõnaga. Rada algas kenasti noolega, et sinna tuleb minna. Jupi maa pärast, et follow the creek. Lihtne. Või siis mitte. Päris jupi maa pärast hargnes see creek kaheks. Hmm...no võtame natsa loogilisema, st laiema. Veel jupi maa pärast jällegi kaheks. Hmm, mis me siis nüüd teeme? Tagasi pole mõtet minna, Gerti sõitis autoga minema. Noh, kohta kus me peaks olema 3 tunni pärast (rada peaks kulgema otse, autoga minnes tund aega). Telefonil levi siin pole pmts kuskil (heal juhul linnades ja hästi vähe). Tuleb edasi minna. Kui creek uuesti kolmeks jagunes, siis tuli targaks hakata. Leidsime outroadi. See peab ju ikka kuhugi välja viima. Mööda jeepidele mõeldud rada 2h mägede vahel ja leidsimegi kruusatee üles. Olime juba suht valmis põõsas ööbima. Ainus mure, et riideid pole piisavalt ja öösel langeb temp alla 10 kraadi. Kruusateel tuli teha otsus. Kuhu poole minna? Vale otsus oli minna paremale. 5km kõndi ja siis tuttav koht. Et jõuda Gertini tuleb minna tagasi. See tähendab veel 15km kruusa ja 30km peateed. Hmm. Tuleb teha! Peateele jõudes kell juba peaaegu pime. Aga siin ei võeta ju hääletajaid peale. Kas tõesti veel 33km jala? Õnneks hakkas ühel vanapaaril meist kahju ja võtsid peale. Toimetasid ilusti nutva Gertini (jah, juba ässitas pargivalvureid meid otsima...no sest ta teab, et mina ei eksi ära tavaliselt, ju peab mingi tõsisem jama olema kui 3h asemel juba 7h kadunud). Korras sellega. Järgmine hommik uus matk. Noh kahe päevaga 50km tehtud, vähe! Sixmann jäi oma meeletuid ville lappima ja mina Gertiga uuesti mäkke. No seekord aind 2,5h ronimist. Jätsin Gerti poole mäe peale ja lubasin 10min tagasi olla (sest noh see tipp ei saa ju kaugel olla). No läks tund. Seekord tal veel paanikat ei tekkinud, sest noh minust võib kõike oodata. Next destination Alice Springs. Näis, kas saab otse kohale VÕI jääb teele midagi. Ikka jääb asju teele. Ayers Rock näiteks:P Aga sellest juba järgmisel korral...esiteks, te ei viitsi liiga pikka juttu niikuinii korraga lugeda ja teiseks, mul on natsa palav ja see bassein siin on liiga ahvatlev. Head aega!

No ei ole lihtne aega leida kirjutamiseks. Tegusad. Täna sõitsime 800km maha näiteks. See selleks. Alustame siis algusest. Või mis algusest. Adelaidest. Ööbimine Backpack Oz´is. Juba tuttav koht. Soovitan küll, odav ja mugav. Saime Sixmanniga kahepeale suure laia voodi näiteks. Kadestage nüüd. Reede õhtu (no päev läks shoppamisele). Ööklubi HQ kodukas läbi surfatud ja otsustatud, et pidu tuleb nii reedel kui laupäeval. Reede siis minu jaoks – dnb laks. Rohkem sõnu pole vaja kui, et elu parim pidu! USA punt Evol Intent pani mind armuma. Ma lubasin suisa ühega sealt pundist ära abielluda (tema ei tea sellest veel midagi). Gigantor. Tema pulti hüppas, siis maailm haihtus minu jaoks. Ainult muss. Six istus ja ilutses nurgas ja ilastas ühte kobedat tüüpi taga. Selgelt diskorite sõps. Kui pärast pidu poole hommikuni punti googeldasin ja hommikul Sixu teavitasin, et USA punt ja täna esinevad juba Auclandis, siis see pidi silmad peast nutma. Miks ikka ei läinud tüübiga asja ajama? Vat seal me nüüd oleme onju. Laupäev poolpohmas jälle shoping ja sõõrikud ja asjad ja missioon Gerti segi jootmine. Õnnestus. Jälle pidu. Hirmus noore liha odavmüük. Copy Paste kleidid. Ausalt. Vahet pole kui pikk või pilbas või jäme sa oled, aga on MUST see minikleid selga ajada. Ja kui te arvate, et olete seda kõike (alaealised ja poolpaljad ja purjus jne jne) juba Atlantises näinud, siis oiii te pole midagi näinud. Ja no mina ausalt ei tea, mis musta-mehe-magnet mina olen. Punt niggasid ümber pool õhtut. Jah, pool õhtut, sest kell 1 ilusti kodus kotil.
Pühapäeval roadtrip alga. Esimene missioon Barossa Valleys nosu veinist täis tõmmata (noh mina kui kaasreisija antud hetkel) ja edasi põrutada. Natuke ajalugu antud viinamarjakasvatuse ja veinitootmise piirkonnast tuli ka kuulata ja noh testida sai julgelt. Shirazi taaskord, mhm.

Vahekokkuvõte

Ääägüll siis, teeb siis nii, et te ise siia tulema ei pea. Annan lühiülevaate olukorrast ja vaadetest. Ma ütlen, et mina pean olema see musta töö tegija onju, et teil hiljem lihtsam oleks sihtpunkte valida eksole.
No Loxtonist teate te juba kõik kõike. Las jääb. Liigume edasi. Känguru Saar. Esimene peatuskoht võsa. Või siis mitte. Kohale jõudsime kottpimedas, aga kohe sai selgeks, et pleiss on vapustav. Märgin ära, et pildid lisan hiljem.Koha nimi Brown Beach. Eelmise blogi pilt samas kohas tehtud. Järgmine päev jalutuskäik Island Beachil. Assa krt milline rand. Aga eks te kujutate ise ka ette, valget liiva ja selget vett jne. AGA, sinna randa viib tee, millest ühele poole jääb soine ala (no Endla raba on poisike) ja teisele poole Hiiuma mändidega võsa. Päris hirmus eks? Meeletult ilus! Mhm, ka mina oskan selliseid sõnu kasutada.Next stop Prospect Hill (mine muffffiii vaatega)ja Pennington Bay. Jah, see on surfirand. Kauneid sõnu on imelik kasutada - assa vanaraisk on täpsem väljend selle ranna kohta. Jumal paraku, et surfarid olid seekord vaid teismelised kutid (a noh hetkel pole päris hooaeg kah veel). Järgmine ööbimine Stokes Bay´s. Vat see oli koht, kus telgi lööd püsti aias, milles kängurud ringi töllerdavad ja meri külje alla loksub. Kablutasin mäkke (noh pigem kaljunukk), kus leidsin oma järgmise lemmikkoha/vaate. Istud kivale, känguru peesitab 10m eemal, ja vaatad alla helesinisesse vette. Sinna täitsa soovitan minna...no kui veel polnud aru saada, et kas on väärt pleiss. Järgmine päev trip Flinders Chase National Parki ja esimene matkarada - Snake Lagoon Hike. See koht, kus ma kätt sodiks tahtsin kukkuda. A missa hädaga teed, ma kivisid ja kaljusid näen, siis on MUST turnima minna. Edasi kiire põige Admiral Arch´i hülgeid vaatama. Jällegi koht, mis pani ka mind sõna otseses mõttes õhku ahmima. Noh, sest tuul oli niii kõva...aga no need lained ja vaated! Ööbimine Western K.I. Caravan Park´is.Järgmine päev Hanson Bay Hike. Lubati 6h matka, saime 4h-ga hakkama. Mhm, sesalt on pärit meie legendaarne vihmakeepide pilt! Rajal sai päikest (palaaavv onn), tuult, vihma, kängurusid ja vaateid. Järgmiseks põige Point Ellen´isse. Sellest ei taha ma rääkida...pisar tuleb. Kiljusin ja kargasin nigu plika lainete peale...Gerti ja Six olid juba valmis mind sinna maha jätma.Ööbimine Vivonne Bays.Seda kohta peetakse saare tõmbenumbriks, aga olgem ausad, vähemalt sellel aastaajal polnud seal midagi teha. Jah, atv-de rent ja liivalaudade rent jne jne. Nomaitea. Viimasel päeval jalutuskäik Little Saharas ja tagasi Brown Beachi aega parajaks tegema. Et võimalikult odavalt läbi saada, siis tuleb võtta saarele sõiduks õhtul kella 18:00 praam ja tagasi õhtul 19:30ne (vahet pole mitu päeva saarel viibid). Edasi-tagasi pilet natsa üle 100AUD. Toit suht kallis, aga kui nuudlid sobivad, siis normull. Ööbimine odav kui omal telk olemas.
Aitab küll. Pildid tulevad hiljem või vaadake feissist! Seiklustest Adelaides ja sealt edasi juba järgmisel korral (püsige lainel) Pean kodinad kokku pakkima, sest prouad juba ootavad...peame ju kunagi Alice Springsi ka jõudma (paar päeva veel minna).

Tead, ei hellita! Te kõik oleks valmis nii mõndagi andma selle vaate eest, mida mina hetkel oman. Istun oma mugavas matkatoolis kalju serval vaatega helesinisele merele, kus üks hüljes lihtsalt chillib. Sry, kellele ekslikult ütlesin, et jälgin vaala (aga selles lahes pidada ka neid olema). Jah, need vaated, mida postkaartidelt näeme, ikka on päriselt ka olemas ja photoshopimata kujul! Kuidas ma siia sattusin? Lihtne. Panime reedel hüvastijätupeo püsti ja tõmbasime pühapäeval Loxtonist lesta (laupäev oli liiga helesinine). Võtsime Gerti Adelaidest peale ja kruiisisime Kangaroo Islandile. Viies ja viimane päev siin. Mis ma oskan öelda, kõik me teame, et minusugust on raske kiljuma panna. No tuim tükk ja asi. Aga see saar on ülesandega hakkama saanud. Kui eile mitmemeetriseid laineid vastu kaljut peksmas nägin, siis kiljusin kui plika. Gerti juba arutas Sixmanniga, et ei tea kas siin telkida ka saab, sest tundub, et Egle sellelt kaljult enam ära ei tule. Mind ei eruta just paljud asjad, aga hiiglaslikud lained, mägimatkad ja ...ja...ja rohkem ei olegi... võtavad ikka põlvist nõrgaks.Mis me siis siin teinud oleme? No saarele ringi peale noh. Tundub juba tavaline, et telgid kohas kus ühel pool on ülivõrdes võimas merevaade ja teisel pool aas kängurudega. Nähtud on hülged ja muud kohalikud pudulojused. Tehtud 18km matk (lubatud 6h asemel 4h-ga), mille jooksul sai päikest, vihma, kängurusid, siile ja jällegi awsome merevaate. Paljud sellest aru ei saa, aga mina kaifin igal õhtul uue telkimiskoha otsimist, nuputamist kus ja kuidas süüa saab ja kohvivee soojaks, mis päeval dushi alla trehvab ja kui matka jooksul ka sahmaka vihma kaela saab – ausalt! Ühesõnaga, täisrindel elunautimus hetkel! Aind õng on puudu. Täna poes ühte roosat nägin, aga proua ei lubanud osta... Ühel matkal oli tarvis minna ronima kividele kuhu ronima minna pole eriti soovituslik eksju ja käsi peaaegu sodiks kukkuda. Õhtul oli väike hirm, et järgmine päev tuleb lahas abiks võtta ja arstiounu juurde manguma minna, aga Gerti imetabased valuvaigistid ja põletikurohud abiks ikka! Hea küll, lähen nüüd ära Adelaide laaberdama...

Ja ehitasimegi. Sõjad said maha peetud. Karjusime, vaidlesime, ütlesime halvasti, natuke ka hästi...aga toast välja tõstetud nad said. Ja uued Eesti tibid asemele. Enam ei peagi võõraid rinnahoidjaid, kilekotte, käterätte, rahakotte ja suitsupakke oma voodist ja voodi alt ära koristama. Viinapudeleid (enamasti pool täis või peaks ütlema pool tühjad), musti nõusid, toitu, võtmeid, münte, riideid, kaarte, tablette ja käekotte põrandalt üles korjama. Ela nigu paradiisis. Aga nädal aega inglastega ühes toas ja taipad kui normaalsed võivad isegi kilid olla. Sest noh kui su toanaabrid ikka hommikul ärgates esimese asjana pudelist klõmaka puhast viina panevad ja öösel vähemalt 2-ni telekat vahivad, siis norskavad prantslased ja lesbilised kilid on ikka amatöörid. No mis ma nüüd siin räägin, tibid käisid kaks päeva siiski tööl kah. Apelsine korjamas. A siis lasti lahti. Aeglased. Üllatusmoment eksole.
Pärast nädalast puhkust hakkasin ka tööinimeseks. Puhastasin mandlipõllul (jap, samas kohas kus alustasin tööd sellel mandril) veevoolikuid. Ja korjasin 2 päeva oliive (jap, samas kohas kus viinamarju korjamas käisin). Võin meeletu farmi-cv kokku panna juba. Nüüd jälle puhkan. Või noh. 2-3 trenni päevas ja päikesevõtt. Ei ole kerge ma ütlen. Sixmann käib veel 2 päeva tööl. Nädala lebotame ja planeerime. Jah, ja uskuge või mitte...tõmbame tuld Loxtonist! No ega siin nüüd nii halb kah ei olnud. Oskan vähemalt ropendada päris mitmes keeles.