Ükspäev mõtlesin välja, et mul käib peal kolme sorti kasse. Ja kõikide nende peletamiseks on ka eri vahendid. Olemas on kalli-kass, üksi-kass ja ära-kass.
Kalli-kass on siis kui kohe on vaja kallistada kedagi ja pikalt ja kõvasti. See on nendest kõige leebem variant. Või mis ma nüüd ajan. See kass tuleb ju alati siis peale kui pole neid kallistusi võtta kuskilt. Ühesõnaga peletamiseks on vaja kallistada ja uputada. No vat uputamine käib nende kõigi juurde muidugi. See on see, et võtad kassil kuklast kinni ja surud ta näiteks veinipokaali või mõnda muusse alkoholi sisaladvasse klaasi.
Üksi-kass on see kui on vaja üksi olla täiega. Lähed koju, lükkad telefoni välja ja oled siis seal nii. Noh tegeled omaette uputamisega. Alati pole vaja abikäsi, et kass uputatud saaks. Võtad raamatu ette või paned hea filmi peale ja ignoorid muud maailma...
Kõige hullem on ära-kass. Vat muidu oleks see kõige lahedam kass, aga see omakasupüüdlik tegelane raibe nõuab ju pappi täiega. Ühesõnaga ära-kass on see kui on vaja minema minna. Ja kiiresti minna. Kevadel tegin selle kassiga nii, et kui ta selga ronis, ostsin kohe piletid ja lendasin üksi 4 päevaks Ateenasse. No ja suht uputatud ta seal saigi.
Mingi sisemine näriline ütleb mulle, et see üksi-kass on seljataga ja no ma tean, et ta suudab üli mega kiire hüppe teha ja kaela karata. Mis ma siis pean nüüd pooleks minema vä? Sest kust see aeg võetakse, et paariks päevaks üksi koju jääda....
