Juuksevidinad maivõi...

Ma olen selle asja üle nüüd ikka pikalt ja laialt mõelnud. Oleme antud teema üle Merkaga sisutihedaid arutelusid pidanud. Aga no ei ole veel aru saanud. Et mis värk nende lilleliste juuksekummidega on??? Ja üleüldse peavõrud, plastikust suurde lilledega juuksekummid ja juuksenupud....No aru mai taipa, kas need on ilusad või mis nendega on? Et lõikaks tuka ette, siis ostaks miski lillelise roosa juuksevõru ja lükkaks tuka üles püsti sellega!? Või mis tundega tuleb osta suure roosiga juksekummi. Et seisan leti ees ja kujutan ette kuidas see lilla-roosa-punase segune lill mul peas välja näeb....et kindlasti on hullult ilus?

Arutelude käigus oleme aga jõudnud järeldusele, et tuleb ära proovida. Sest kõik nende meeletult maitsekate ja silmapaistvate aksessuaaride kandjad on kas abielus või omavad vähemalt rahuldavat suhet. Kui sa ikka lähed tänavale pärlitega ehitud peavõru peas, mis kelmikalt tuka üles lükkab nii, et juuksetutid on peas püsti, ja siis juuksed veel taha hobusesabasse paned suurte klaasist roheliste kuulikestega juuksenupuga. Siis mehed võtavad järjekorda ja hakkavad lööma, et kes selle võluva neidise endale saab.

Muide kuidas neid juuksenuppe üldse pähe pannakse? Mul lasteaias olid, aga ema pani ja ma usun, et siiani ise ei oska. On vist nii, et teed paar tiiru patsile peale ja siis tõstad ühe kuulikese teisest üle?

Ilmselgelt olen ma äärmiselt maitselage ja igav oma 10 eeguste peenikeste tavaliste mustade juuksekummidega. Sest tänaval näeb igal teisel peas midagi harukordset!

PS! Täna ostsin peavõru (tavalise, ilma vidinateta), et teada saada, mis tundega seda tehakse. Krdi imelik ja mark oli olla seal poes. Sest no ei ole kohe selliste asjade soont mul!!! Aga nalja hakkab alles nüüd saama. Merka usub, et olen järgmine, kes mehele läheb!

Mõtlesin, et kirjutan oma teisipäevasest tetrikogemiusest. Etendus "Kõik aias". Aga ei kirjuta, sest tänase Eesti Ekspressi vahel olevas lisalehes on see tükk väga hästi ära lahatud. Mina olen õnnelik vaid selle üle, et naispeaosa mängis Helena Merzin, kes on loodud kõigi oma rollide jaoks - minu absoluutne iidol!

Ja raha eest saab päriselt ka kõike...

Kohvi!!

Miks ma ei suuda loobuda kohvi joomisest???

Ja magusat söön ka palju...

Ja üks asi on veel hea...

....aga tegelt pole mõte paha. Me Leenuga lähme laupäeval kluppi, seisame ja hakkame numbreid lugema (sest ei mäleta liigutusi ju). 1,2,3, pearing, 5,6,7,8....ja siis otsast peale. Ja kui kopp saab, siis loeme aind 4,4,4,4,4,4 nii kaua kui pea ringi käima hakkab. Ja siis juhtub see, mis reedel juhtus Ennuga - breigime käe kipsi. Seekord oli Enn klubis täispeaga Janu mitte Sprite...

kõige popimad tantsusammud?!

Njah, tegin silmad lahti sita tujuga, sest unenäod olid kehvad. Voodist väljusin sita tujuga. Hambaid pesin sita tujuga.

Terevisioonis on võimlemisminutites täna Monika Tuvi, kes teatab, et kohe õpime selgeks selle nädala tantsuklubide kõige popimad tantsusammud! Et mismõttes nagu?! Kas iga nädal on klubides omad popid ja veel kõige popimad tantsusammud? Kus ma elanud olen? Vat nüüd enam küll ei julge Atlanti minna, sest kamoon, mai tea ju millised selle nädala sammud on. Noh okei, sel nädalal saaks ju minna, sest nägin ära kuidas praegu tantsima peab...a kui nüüd sama rütmiga musa ei tule? Ja no ega pähe ka väga ei jäänud - mäletan, et igale sammule tuli number anda ja number 4 oli pearing. Rohkem ei jäänd meelde. Tantsuminutid lõppesid ka lausega, et need on selle nädala tantsuklubide kõige popimad tantsusammud. Ooo õudu...minu klubitamistel on nüüd kriips peal - kuigi ega juba niigi oli!

Tööle kõndisin ka sita tujuga....

No mida värki?! Ma tean, et Eesti naised on ilusad ja ma tean, et väljamaa mehed on nende peale sillas, aga no mida värki?!

Istun mina reede õhtul Suudlevates ja tähistan nii natukene sünnipäeva - no pokaali veini ja õhtusöögiga. Kõrval lauas istuvad kolm neiut (kellest ühte isegi natuke tean) ja ajavad naiste jutte eksole. No reede õhtu ja täiesti normaalne minna välja sõbrannadega, võtta väike jook ja ajada naiste jutte - ilma, et keegi segaks. Mingi kell ilmub välja kaks välismaist meest. No miski üle neljakümnest. Küsivad neiudelt lahkelt luba teisele diivanile istuda. Neiud mõtlevad, et no olgu olgu, diivan on ju tõepoolest tühi, vahet pole, et sama laua taga. Korralikud härrad, no las istuvad siis. Üks härradest on turske kiilakas ja teine vast vanuselt sinnakanti kiitsakas, esmapilgul soliidne. Mõni hetk hiljem ilmub välja kolmas sõberpoiss, kes kohe no tee mis tahad ei tundu kaine olevat. Härrad istuvad ühele diivanile. Misiganes, et raske on sinna kolmekesi ära mahtuda. Turske vend pannakse keskele. Kõik löövad oma parema käe diivani seljatoele, nagu hoiaks kallimalt ümbert kinni - no ju on head sõbrad. Las olla. Aga no uhke kell peab ju kohe varruka varjust välja ulatuma, muidu arvaks, et tal polegi kella äkki või veel hullem kui arvaks, et tal polegi Armani kella äkki. Vanadel on peenemat sorti joogid ees. Sest ega odava viinaga ju neiude lauda ei istu. Riietus peab ju ka näitama, et tegu pole tossikestega. Disaineri teksad ja puintsak ikka peal, et härramad välja paistaks. Omavahel räägivad jumal teab mis keelt, no ehk norrakad või rootslased. Ei saanud ju süveneda, sest oma lauas istuvale kaaslasele tuleb ju ka tähelepanu pöörata. Kuigi meie mõlema tähelepanu oli kõvasti sinna kõrvallauda tõmmatud! Mingi hetk on härrastel tungivalt vaja neiudega vestlusesse astuda. Neile tehakse teiselt poolt lauda selgeks, et näe teie istute seal pool ja meie siin ja las jääb nii. Neiudel on ju omad jutud ja neid ilmselgelt D&G särk ei tõmba. Härrased taltsutavad ennast, kuid üleolev suhtumine hakkab juba ka minul õhtusööki seest välja kiskuma. Mina nüüd ei teagi kas on naljaks selliseid ennasttäis rootsi kunne vaadata, kes üksteist kaisutavad ja lösutavad jalg üle põlve poosis....sest no nemad on ju tulen-löön-su -raharulliga-oimetuks mehed, või on selliseid hale vaadata. Igatahes tüdrukutest oli retsilt kahju. Vennad muutuvad järjest ülbemaks. Sest see 500 eeku maksnud koks peab ju ometi julgust juurde andma. Lõpuks üks liige kuldsest triost ei suuda vastu panna ja peab kohe tütarlastega ühele diivanile trügima hakkama. Sest no mismõttes, et naised meid, rikkaid vanamehi, ei taha??! Ei oska nüüd öelda, mis lausega härrad paika pandi, aga lahkuma olid nad sunnitud igatahes. Ma julgen nüüd sajaprosase kindlusega väita, et ööklubisse parematele jahimaadele. Sest psähhh, te eided oletegi siin liiga vanad, küll meid 17 aastat vanaks saanud naised klubis lahkelt kostitavad. Seal lõppes siis esietenduse esimene vaatus kõrvallauas. Aplaus.

Etenduse teine vaatus toimus juba laupäeva hommikul. Naudin mina oma hommikueinet Kaubamaja restoraaaanis. Väljas paistab päike. Tunne on hea. Vaatan alla tänavale. Ja azzzza, kuldne trio juba platsis. D&G teksad on vast mõne muu eriti kvaliteetse disaineri vastu vahetatud ja triiksärk loob taaskord soliidset muljet. Jätkub naistejaht Tartu tänavatel. Siinkohal hakkab kohvi maost mööda sögitoru ülespoole liikuma. No sa andke mulle andeks, aga mai tea miks ma selliseid vanasid ei salli!

Etensus on pikk. Tuleb ka kolmas vaatus. Saan kokku Merkaga lõuna paiku ja tema vajadused viivad meid panka. Noh väiksed tehingud pangaautomaadiga. Panka siseneb mulle juba vägagi tuttavaks saanud üks kolmest pipargoogimehikesest. Küsib viisakalt, kas ma seisan järjekorras. No tuleb viisakalt vastata kui küsitakse. Ei seisa, lihtsalt ootan. Väga kena. Jääb ka minu kõrvale ootama. No aga kaua sa kannatad blondi Eesti neiu kõrval niisama seista. Tuleb ju kohe huvi tunda, kuidas neiul läheb. Ärritus hakkab tõusma, aga suudan ennast mõnikord ka taltsutada. Sest laupäevase päeva lõunaajal olen ma ju kaine. Viinad sees, siis mai vastuta enda tegude eest nii palju eksole. Aga olen suutnud juba terve nädala korralik olla. No igatahes vastan lühilausetega tulen-ja-löön-su-papirulliga-oimetuks mehele ja ignoorin 200ga. Ja no arva ära, kas jutt läheb lõpuks selle peale, et mis te õhtul teete, kas lähete ka klubisse ehk. Anna kannatust vennas. Kui lähengi, siis ma ütlen sulle jaa kuhu ja mis kella ma liigun! Ei lähe me õhtul klubisse. Tõesti jah? Miks küll? Teil on ju siin uus klubi. Et olete seal käinud? Olen küll jah. No näed siis, väga tore, meie ka eile käisime, see on siinsamas selle maja taga ekole? On küll jah. Kas teile see klubi meeldib? Ei meeldi! Hmm, miks..kas klubi pärast või inimete? Inimeste pärast! Aaa okeii. Minu peas vasardab 350ga mõte, et Merka arvelda nüüd kiirendusega, mul on kopp. Mitu korda olete klubis käinud? Ühe korra ja enam ei lähe! Ja seda kohe tõsiselt - sest sattusin peole "traktorist ajab taga lüpsjat". Liialdusteta! Astume pangast välja. Merka veel mõtleb, et tohohh meil on täna lööki vä? Teen paari lausega selgeks, et kui juttu oleks jätkunud kauemaks, siis ma oleks seda oma "vana sõpra" rängalt solvama kukkunud. No nii, nüüd on siis minu poolt taaskord Eesti naiste imago maha tehtud toredate väljamaa härrade ees...Milles nemad süüdi on? Tahavad ju ainult raha maale sisse tuua ja meie iivet siin tõsta...

Kultuur, takjad, Pariis ja 25!

No nii, realiseerisin siis ikkagi need piletid ära. Hea oli. Noh kokkuvõttes. Esimesel poolajal mängis Lassmann Griegi esimest klaverikontserti ja see oli super. Nauditav! Mina, kui mitte just eriline spets ja asjatundja kuid siiski nautija, võin öelda, et seda kuulaks veel. Teine poolaeg mängisid Vanemuise sümfoonikud Šostakovitšit. Ei meeldinud. Raske minu jaoks - ma võrdleks seda loomade jalgpalliga. No minuarust tuli viiulil üks pala, löökpillidel teine ja puhkpillidel kolmas exole - aga mida mina ka tean!

Pühapäeval käisin "jalutamas" - no algselt oli see nii plaanitud. Tänan kõrgemaid olevusi, tänu kellele ma matkasaapad jalga panin. Rada ei olnud just Amazonas, aga ka mitte kerge kruusatee. Tuli ronida läbi kõrkjate, kõrvuni heina sees mütata ja läbida alasid kus takjapõõsad olid minukõrgused. Dressikas, mis mul näpus ripnes, oli lõpuks takjatest 5kilo raskem. Sihtpunkti jõudmiseks kulus tund aega (rada oli lühike). Tagasitee oli kordades kergem, aga kõvasti pikem. No enivei oli selle pisikese jalutuskäigu pikkuseks üle kahe tunni. Ja siinkohal polegi sobilik seda kõrvutada mõne mu 7-9 tunnise matkaga exole. Nüüd kukkus eputama siin:P Ja mismõttes ma üldse seda teemat siin lahkan? Sest ma ei teinud sittagi asjalikumat pühapäeval.

Esmaspäeval helistati ja pakuti tasuta reisi Pariisi. Noh eh. No hea küll, ma siis lähen. Igast tasuta Helsingi ja Rootsi reiside pakkumised olen ju tagasi lükanud. No seekord siis alistun ja lähen. Sel aastal on seljataga reisid Brasiiliasse, Ateenasse ja Slovakkiasse - asi siis seal Pariisis ära käia pole, kuigi polnud plaanis sel aastal enam ennast välja vedada.

Täna tunnen jälle seda, et krt küll, mul pole ennast kuhu maandada. Ja no olgem ausad, et maandada suudan ma ennast üldse ainult trenniga. Oleks mul mees, siis ei oleks ka tema muud moodi maandamisobjekt kui, et ma karjuks tema peale. Ilmselgelt sellepärast mul nii läinud ongi siiani. Kaks korda nädalas kerget trenni, see on piinamine. Jaa jaaa, ma pean taastuma ja värki, aga kuhu põrgu päralt ma ennast maandan? Leenu ütles ükspäev, et mulle ei sobigi rahulik mees, et ma piinaks ta ära eriti kiiresti. Ei no absull õige - pauerit on vaja. Malakat ma ütlen!

Põhimõtteliselt on minu tänane probleem selles, et tuleb tõdeda fakti, et homsest olen ma krdi faking 25 täis - õu mai püha kulund texaperse! Mismõttes nagu? Vana! Homset päeva lihtsalt ei tule!
Väiksena ma ikka teadsin kohe täpselt, et kui ma 25 saan, siis abiellun kohe ja saan lapse ja selleks ajaks olen edukas juba. Ärinaine nohh! Ütleme nii, et lähima viisaastaku plaani ma seda ei kavatse võtta. Loll laps olin.
Täna lubasin Kajale, et no kohe ausõna, päriselt kaa, ai promiss, et ma laupäeval ei hakka jooma kui Merkaga kohvikusse lähen. Alles me reedel jõime pudeli viina ära. Ei no ausalt, seekord me ei joo. Sest no palju võib?
Leenu võtsime ka oma klubisse kus on ilusad, targad, osavad, vallalised, töörabajad, kes joovad ja söövad palju! See on hea, et me keegi ei riku üksteist ära, vaid me olemegi sellised...

Las olla

...ja kui peaks tekkima küsimusi, mis see taust siin rõwe roosa on. Siis sellepärast, et ma ÜRITAN hetkel asju läbi roosade prillide vaadata...

Heldimus

Täna on nii ilus ilm. Mis siis, et külm on. Aga just sellist sügist me tahtsimegi. Ja siis mul tuli heldimus peale nüüd. Ja Merka tegi mu tuju nii heaks, kohe nii heaks. Ja nüüd ma tahan kallistada. Ja jalutada käest kinni. Ja lehtedes sahistada ja jälle kallistada! Aga oh issand, pole ju kellega jalutada. Kallistada saan ma õhtul küll - Merkat ja viinapudelit. Aga jalutada?

Täna hommikul oli mu lauale jäetud kaks piletit homsele Vanemuise teatri avakontsertile. Ja ma sain juba teada kesse jättis. Aga kellega ma lähen? Kaks piletit on ju. Ma käin muidu üksi teatris ja kontsertil ja kinos ka vahest ja värki. Aga kaks piletit on ju.

Ühesõnaga mulle tehakse head, aga alati leiab põhjuse virinaks (te värdjad tegite mu loo telefonihelinaks). Eile üks sõber ütles, et ta räppis Aafrikas kõik neegrid surnuks - ja see oli naljakas. Aga siis ma tundsin jälle, et pea valutab ja käes on taaskord kauaoodatud päev kus ma korralikult hingata ei saa - ühesõnaga leidsin põhjuse virinaks. Ja kui ma nüüd kohe kallistada ei saa, siis läheb heldimus ka pealt ära. Ei no hakkab koppa ette ja taha ja küljepeale viskama küll see vingumine. Selge. Tänasest päevast peale ma enam ei virise!

Mehed

Kirjutasin ükspäev oma exile alloleva kirja...no lihtsalt hakkasin mõtlema, et ma olen asjadest nii valesti aru saanud siiani. Ma ei ütle veel enda kohta vanatüdruk(24a), aga kibestunud olen ma küll...
No mina ei tea, mehed on minu jaoks alati mõistatus olnud, samas on nad tõesti kõik ikka väga sarnased ja lihtsad.
Kui neil on mingi kindel põhimõte, siis nad hoiavad sellest küünte ja hammastega kinni, isegi siis kui näevad, et noh tegelikult võib asi ka teisiti olla. Nad hoiavad sellest põhimõttest veel siis ka tükk aega kinni kui juba näevad, et asi on tõesti teisiti ka õige. Nad mõtlevad natuke omaette ja alles siis julgevad tunnistada, et nojah okei tegelt on jah nende senine põhimõtte vastane asi õige või hea. Siinkohal toon näite oma soengu kohta. Mister X ja Y, kes on paadunud blondide fännid ja muud tooni ei tunnista ilusa naise peas - olgu, X ehk tumedat pead ka...aga Y ainult blonde. Siis kõigepealt X vaatas, et noojahh sellel uuel värvil pole ka väga viga, sest kohe ei saanud ju tunnistada, et tegelt on kohe päris hea. Selleks tuli natuke mõelda omaette. Y täpselt sama - eile nägi soengut ja ütles, et nojah pole VIGA, et täitsa norm (varem sõdisid mõlemad mõtte vastu 300ga). Aga täna tuli lagedale jutuga, et noh ta siis eile õhtul mõtles, et tegelt on kohe päris ilus!
No ja miks paljud suhted lörri lähevad? Just selle pärast, et mehed ei suuda kohe oma põhimõtetest lahti öelda ja tunnistada, et naised ka õigeid otsuseid oskavad teha - kõigepealt tuleb vastu sõdida, siis omaette mõelda ja alles siis nõus olla. Aga selleks ajaks on juba vimm sees ja see süveneb ja nii ta läheb. Miks naised üldse muutusi teevad? Ikka selleks, et meestele meeldida - paljud neist ennast meelega koledamaks tahavad teha või teiste naiste pärast ennast ehivad (lesbisid on vähe). Tegelikult ongi naised võimelised ennast katkestama meeste pärast, kuigi viimased seda jube harva hinnata ja üldse märgata oskavad. Ja kui naine enam vastu ei pea, kõik välja pahvatab, siis ongi laialiminek. Njaaa. Sest siis naine näägutab. Meestele meeldivad võimukad naised ja seda ka suht eranditult, samas julgevad väga vähesed seda tunnistada. Naine peab olema võimukas, aga seda iga mehe puhul erinevalt. Mõne puhul varjatult nii, et mees arugi ei saa. Mõne puhul aga kohe avalikult käskima, keelama ja piirama. Aga nipp on selles, et see käsutamine ei tohi tunduda näägutamisena! Ühesõnaga meestega on tõesti raske. Tegelikult isegi pole raske, kui oled naine kes lepib pehme mehega ja kellele meeldibki oma ülemvõimu mehe suhtes välja näidata. Aga mis saab siis kui oled naine, kellele meeldivad mehed kes on naisest õimukam? Pehmet meest ei saa võtta ja tugevat ka mitte, sest see tugev tahab ka, et naine oleks võimukas..nii ei tulegi midagi välja.
Paraku olen mina näiteks naine, kellele pehmed mehed kindlasti ei meeldi. Olen naine, kes peab tundma, et maksab mehe sõna. Kuid naine, keda mees peab märkama ja kohe väga märkama. Võim peab küll mehe käes olema, aga ta peab hindama naise püüdlusi ja arvestama naise arvamusega...vähemalt seda kuulama.
Kui ma nüüd praegu seda teemat arendan ja enda jaoks elus esimest korda nii lahti mõtestan, siis näen, et njaa tõepoolest minu jaoks polegi seda õiget asja loodud. Või kui ka on, siis on selliseid mehi, kes sellist suhet suudavad pakkuda, nii vähe, et ei olegi võimalik neid üles leida miljardite seast.
Tegelikult polegi asi selles, et minu jaoks pole seda õiget, vaid hoopis selles, et mina pole kellegi jaoks õige, sest mehed on ju kõik ühesugused (väheste eranditega) ja kui ma ei sobi ühele, siis ei saagi ma sobida veel väga paljudele. Hmmm ja kõik see tuli praegu sellest tähelepanekust kuidas mehed näevad ilusana näiteks ainult blondi pead ja ei üritagi näha ilu muudatustes.
Naised oskavad oma katsetamistega ennast ka koledamaks teha (kuigi katsele lähevad sooviga ilusamaks saada), samas mina usaldan ennast ja kas on kunagi ette tulnud seda, et olen ennast ühel või teisel moel koledamaks muutnud? Kui nüüd mõtlema hakata, siis enda teada küll ainult paremaks - sportlikumaks, loomulikumaks, enesekindlamaks jne. Jah, mehed võiksid ikka oma ninaotsast kaugemale vaatama hakata ja naises püüdma näha isiksust, mitte ainult voodipartnerit - kuigi ka see klapp on äärmiselt oluline suhtes.
Ja kui nüüd veel edasi mõelda, siis hakkab kohe suisa paha, kui meenutada kui palju ma ennast alandada olen lasnud oma elu jooksul. Oota, käin tühjendan mao ära, sest klaviatuurile pole ilus oma hommikul söödud kohupiima väljutada. Minu tõsine probleem on see, et armun kergesti ja siis hakkab pihta enda alandamie meeste ees. Samas meestele ei meeldi see, kui naine ennast alandab. Aga kas naine teeb seda vabast tahtest? Kui naist hinnata, siis pole võimalik teda ka alandada. Alandada saab vaid neid, kes on mehe nimel kõigeks valmis, aga kellest mehel pole tegelikult sooja ega külma - peaasi, et hea toit oleks laual ja voodis rahuldus olemas.
Enda kallal nöökida lasen ma ka liiga palju - minus nagu täiesti puuduks isiksus: on olemas keha, mida kasutada, kõrvad, mis nöökimist kuulata viitsivad ja suu, mis siis ehk mõne killu vastu viskab, ja silmad mis lõpuks nutma hakkavad kui enam kannatada ei jõua! Oi, ma leian, et ei tohi enam seda teemat edasi lahata, sest näen isega ka kui mõttetu inimene ma siiani olnud olen tegelikult! Elan liialt tunnete naljal ja kui on keegi, kellele mõelda, siis teen kõike tema nimel. Vähemalt koguaeg temale mõeldes - kogu päevased toimetused sellise mõttega, et kuidas ma neid tegevusi hiljem "temale" kirjeldan. Hmmm ja miks ma olen viimasel ajal nii segaduses ja kõik on arusaamatu ja teeb rahutuks? Just see, et polegi kellele mõelda ja kelle nimel kõiki asju teha!
Käisin eile kinos "Lahkuminekut" vaatamas ja soovitan eriti soojalt seda vaatama minna. Muide tegu polnud tavalise naistekaga ja ka mitte nutulauluga - komöödia, mõne tõsisema kohaga (killud olid tõsiselt kõvad)....

Tehtud

Andsin nüüd siis lõpuks kuradile näpu! Las võtab juba terve käe....Kuivõrd nii mõnigi minu jaoks eluliselt oluline asi on hetkel ära keelatud (trennid ja värgid), siis ei jää ju muud üle kui näpulihaseid treenida kirjutamisega! Väiksed lihased ja taastuvad kiiresti ja vajavad pidevalt peale tegemist. Ühesõnaga energiaülejäägid on nüüd meeletud ja ülla ülla avastus on see, et kirjutada on täitsa norm. Sest ma ei viitsi rääkida! Ma mõtlen palju, aga rääkida ei viitsi...vaatame siis nüüd, kas kirjutada viitsin:P
Välja on vaja elada ennast 200ga. Eile tegime Merkaga avastuse - no peale seda kui olime poole ööni mobilfooni lällutanud ja elu sitemat poolt arutanud - et perse on majas. Ja no kelle oma? Issanda perse. Oleme sattunud selle ülla tagumise poole taha. Mismoodi see juhtus ja miks just meie? Vat seda veel ei tea. Tegutseme aga agaralt selle nimel, et pühale rajale tagasi pääseda ja seda viinapudeli abiga...sest no omal jõul ju pole enam võimalik. Vahet pole, et jõudu on meil täiega! Vat sellest ei viitsi ma praegu rääkida, mis juhtus, et ma augus olen jälle...või noh augu serva peal. Ei juhtunud midagi, mitu kassi ronis korraga selga lihtsalt...