Thursday, December 31, 2009


No tähendab, et...Ühesõnaga. Head uut ja vana onju! Kell on 3 läbi hommikul ja ma olen kodus tagasi ja õgin ema tehtud rosoljet. Mida muud sa uusaastaööl ikka teed? Merka reetis mind onju ja Triin reetis ja pidin Lepsi juures täis joodetud Coiziga kahekesi peole minema. Kuivõrd ei tahtnud 2 reedet tagasi juhtunud koomalaksu (suht konkreetselt ja totaalselt) korrata, siis piirdusin seekord ühe pudeli shampaga (või natuke rohkem) ja olin suht kaine, st olen. Või noh SEDA piiri pole ületanud. No igatahes sellises seisus, et tundub, et kõik peale sinu on maani lakku täis ja trügivad ja elavad seljas ja muusika on saast jne jne. Nii, salat sai otsa.

Coiz naist ei leindnud klubist. Oleks leidnud küll, sest materjali oli, aga pealehakkamist polnud. Oli aind kõva hääl ja tugev tuul. See selleks. Mehi polnud jälle ühtegi normaalselt. Nii me siis ära tulime tühjade pihkudega. Ja Triin, sellest mai oleks niikuinii kirjutanud, millest sai tahtnud, et ma kirjutaksin:D

Tegelikult on päris hästi, et elan. Ilutulestikku vahtides (mida te kõik teate, et ma väldin ja mõttetuks raha taevasse laskmiseks pean) oleks napilt ühe raketi vähemalt kuklasse ka saanud. Aga päästis kiire tegutsemine ja auto taha varjumine. Suht nagu 4 luurekaaslast hüppasime Lepsi auto taha kui naabrimehe ilutulestiku purk esimese pauguga pikali läks ja kogu kupatus meie suunas tuld andma hakkas. Te nüüd kujutate ette jah, mina oma tikk-kontsadel ja shampapokaal näpus sööstan auto suunas ja hüppan poolkäpuli varjendisse. Kata veel karjub Lepsi peale, et ära näpista niiii kõvasti. Noh mees hoolib naisest ja karjub vastu, et pikali nüüd, kohe pikali!!

Hästi on ka see, et kõik sõbrad tuttavad on aru saanud, et mulle on mõttetu helistada ja sõnumineerida selliste sündmuste puhul nagu uue aasta saabumine jne. Raha raiskamine! Ei ole telefon umbes silmakirjalikest sõnumitest (mis lähevad automaatselt üks sõnum kõigile). Või on siin masu käsi mängus?

Nüüd ma olen neljale inimesele lubanud hommikul nendega Mäkki minna. Aga arvatavasti kõik eri ajal seda teha tahavad. Hmmm, 4 mäkktsikkenit friikate ja koolaga? Pole paha!

Ja aina paremaks läheb. Coizi horoskoobi järgi on armuelu sellel aastal päris eduline. Nimelt 27 . jaanuari paiku peaks naabrimees tulema auto asju klaarima ja siis ma lõpuks saan... Aga jumal paraku ei näe tähed rohkem aasta jooksul meest ette. Ja just sai taksos paika pandud see, et ma olen liiga normaalne ja selliseid pidavat ikka enamus mehi kartma. Võta nüüd näpust ja kõrvust. Hakkan sellest aastast ebanormaalseks. Pean ju ka mina midagi lubama (5kg maha võtta ei taha ja joomist ka päris maha jätta ei kavatse). Seega lubadus ebanormaalseks hakata! Küsimata jäi, et mis tähed raha kohta ütlevad mulle. A mis seal peale ikaldust ikka tulla saab? Jaanus ütle nüüd veelkord, et ära ädalda koguaeg!

Tulgu mis tuleb, ega ta tulemata ei jää...

Monday, December 28, 2009

Lugesin just paari tunniga läbi raamatu - Milana "Eesti modelli päevik". Paari tunniga, sest kirjutis on sorav ja lihtne. Elamus? Polegi. Ostsin selle oma jõuluvanalt saadud Apollo kinkekaartide eest, sest lootsin saada intriige, põnevust, glamuuri, midagi õõvastavat ehk. Noh emotsioone. Ei saanud. Enda elust kirjutavad raamatud paljud onju. Aga loetavad on ikka kirju eluga tegelaste üllitised. Ma ei ütle, et selle modelli elu pole kirju olnud, kohe kindlasti on. Aga ehk jäi see kõik minu jaoks liiga korralikuks. Selline suhteliselt viperusteta kulgev targa noore inimese elu. Minu elus on olnud asju, millest kirjutades peaksin ehk oma nime varjama. Siiski ei ole elanud just meeletult pöörast elu ja ei leia (mitte veel), et minu elulugu pakuks huvi. Noh nii palju huvi, et osta raamatut ja kulutada paar tundi oma elust selle lugemisele. Sellest raamatust ei leidnud ma aga midagi, mille tõttu oma nime varjata või tegelaste nimesid muuta. Ei ole seksi USA välisministriga, ega nurgatagust narko tõmbamist. Isegi mitte kooma joomist. Ei midagi häbenemisväärset. No vähemalt minu jaoks. Ma ei pea seda paari tundi mahavisatud ajaks oma elust, mida ma kunagi tagasi ei saa. Sest ega ma midagi targemat niikuinii teinud poleks. Aga no tõepoolest, varsti pole meie riigis enam inimest, kes pole enda elust raamatut üllitanud (noh peale minu ja Oja Petsi). Mul lihtsalt pole nii palju raha, et seda väljastada ja ma pole ka nii palju staar, et keegi mind kirjastamiseks piisavalt sponsoreerida tahaks.
Vaatan edasi oma Home and Awayd ja pusin trennimiksi kokku. Põnevus.

Wednesday, December 16, 2009

Kuulasin STAR FMi hommikul TV6-st. Noh maruvara hommikul näeb sealt pilti kuidas Pille, Allan ja Peeter mölisevad. Ja maruvara olen üleval, sest trenn on kell 7:30. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, et sain Oja Petsilt idee. Nimelt, tõsilugu on see, et Eestis pole enam palju inimesi, kes pole välja andnud mõnda albumit, singlit või raamatut. Oja Pets pole veel andnud, aga lubas kirjutada raamatu "Kuidas oma eluga perse käia" ja siis teine osa "Kuidas oma eluga perse käia, kapitaalselt". Väga hea idee. Muidu tuleb raamatuid, õpetusega kuidas olla õnnelik ja kuidas saavutada edu, nigu luumurde pärast esimest lund. Siit siis minu idee, kah raamat välja anda. Ma olen ka suhteliselt hea ekspert allakäigu alal. Õpetussõnad "Kuidas alla käia". Peatükkide kaupa teemad: kuidas olla vaene ja rikastumiseks mitte midagi ette võtta, kuidas kõik vastassugupoole esindajad eemale peletada, kuidas alustada parmu elu, kuidas perset laiaks istuda, jne jne. Oo seda menu, mis antud raamatut ees ootaks. Kes ei tahaks oma hea elu pealt maha saada? Ütleme nii, et hakkan juba kotte pakkima, et müügiga teenitud papi eest Miamisse lennata ja Palm Beachile villa osta. Sest no kõik, kes midagi vähegi välja on andnud, on sirgjooneliselt staariseisuse kiirteele astunud. Uhhh, mul juba hakkas kiire - interviuud ja fotosessioonid ja telesaated juba ootavad mind. Raamatud hakkn homme kirjutama. Järg tuleb juba jaanuaris "Kuidas allakäiguteelt mitte kõrvale astuda".

Monday, December 14, 2009


Krt, rsk, pts....AUSALT! Ma ei tea kust alustada. Raiiissskk. Ühesõnaga kui on jõulud ja kõik niigi lolliks peast läinud ja väljas liikuda on mõttetu, siis on ka kodus olemine sitem kui muidu. Väljas on külm ja siis köetakse ja siis on õhk niiiii kuiv, et ööd jäävad juba sellepärast magamata, et nina ja kurk kuivavad kokku ja kukuvad küljest ära. Aga see kõik on köömes. Kuivõrd kõik juba nii imeline on, siis on loogiline, et su auto aku ütleb üles. Sul on trennini 30min aega ja sa ei saa autot käima...Siis sa ootad väljas selle kuradi värdja poolpakasega, et sulle järgi tullakse ja selle ajaga suudab naabrimees oma kuradi mega jeebiga su auto esiotsalt värvi maha sõita. Ja seda kõike soojustatud garaazis, mille uks JÄLLE ei tööta. Seda lisaks sellele lõbule, et garaaziuks on kuus kaks korda katki ja sa oma autot sealt kätte ei saa (suht pohhui ju, et käima ei lähe) ja sa maksad iga kuu garaazi hooldustasusid ja oled tänulik, et soojustatud ju ikkagist. Vahet, et ole, et seal on miinuskraadid ja nii mõnigi teine mees oma autot käima ei saa. Käima lähevad aind kolakad jeebid, millega saab kõigist kökatsitest üle sõita. Ja eriti rõõmsaks teeb sind see, et sulle pole ikka veel palka üle kantud ja kirss tordil on, et eelmisest kuust 2 näd olid kodus haige siruli ja palka niikuinii sittagi ei saa. Lõbu lisab päeva ka see, et autokindlustus (noh selle auto, mis ei sõida enne kui oled tonna aku peale pannud) ootab maksmist ja muud arved ja laenud ja maksud ja asjad. Ja tööle sa ei saa taksoga minna, sest sul on arvel 26,90 eeku ja rahakotis 28 eeku. Heaks teeb veel asja see, et oled kuu kaine olnud tänu sitale tervisele ja ka jõulupeol lampi kakkuda ei saa ennast, sest järgmisel hommikul asendad trenni. Ei, kõik on hästi, sest olen ju elus. Aga MIS elu see on.??!Paluks püssi!!!

Saturday, December 12, 2009

No ühesõnaga. Ei, kahe sõnaga. Kas ma tõesti suudangi kirjutada ainult siis kui olen klubist tulnud ja ootan kainenemist??? No selles suhtes, et kell on 4 hommikul ja...noh kõik juba teavad, et mis "ja"...
Vat kui seda trenni kell 12 ees ei oleks (J.Liiv)
Mis must saab nii? Olen haige, siis olen peaaegu terve, siis teen trenni, siis joon - see on kogu mu elu. Millal tuleb see, et õuu jeeee ma olen häppiiii?? See, kui ma irnun pisarsilmi tööl Heikkiga kildu vistaes, see pole veel õnn, see on puhas lõbu. Või see, kui ma kaifin igat sekundit oma trennides, ka see pole õnn, see on boonus. Kas ma pean enne saama 50 ja võtma 25- aastase ilusa mehe ja lapsendama 2 last, et öelda, et vat nii, nüüd ma olen rahul? Ju vist... Mis ma öelda tahtsin üldse? Pekki, magama minek (silmad kinni hammaste pesemine peaks nats nagu midagi tähendama).

Tuesday, November 24, 2009



Krt, haige olemine ei ole ikka midagi mulle. Lääbakil jalad laiali diivanil vedeleda ja olla olekus, kus isegi silmade pilgutamine on ebameeldiv...sitt. Miks kõik arvavad, et noh saadki rahus raamatuid lugeda ja puhata?? Ma ei loe ei raamatuid, ei tee uusi trennikavasid, ei õpi uusi kavu pähe ja ei arenda ka mingeid äriplaane.Saage aru, kui ma olen haige, siis ma seda ka olen. Ma ei jää mitte kunagi moepärast koju, et nüüd võiks natuke haiglane olla ja trennid asendusse anda. Kui ma kodus suren, siis ma EI taha suhelda. Ausalt! Ma tahangiii omaette olla. Msn-is suhtlen ka max 3 inimesega. Ma ei taha mõelda asjadele, mida tegema hakkan või pean hakkama siis kui terveks saan. Las ma enne saan terveks! Ma pole mitu aastat haigusega koju siruli jäänud - no las ma nüüd siis ühe korra olla. Mul ei ole seagrippi! Mul ei ole kopsupõletikku. Mul oli külmetus ja nüüd on räme köha ja lihtsalt sitt olla...pliiiiiis ärge spekuleerige ja pookige mulle rasedusi, grippe,ülekoormusi ja muid kunagi avastatud haigusi ja seisundeid külge. Ju mul on vaja puhata! Ja teeme nii, et kui ma hullupööra tahan suhelda, siis ma suhtlen ise exole. Merka, Erik, Coiz võivad ise msn-i hüpata ja küsida kuidas läheb. Nemad teavad olukorda. Aga üldiselt ma ei viiiitsiiiii enam üle rääkida kuda mul on, mis kell ma terveks saan, kas ma saan terveks, millal tööle lähen, kas ma elan veel jne jne...Mai ole voodihaige enam ja võin väljas liikuda, terveks saan esmaspäeval kell 13:00, tööle lähen järgmine nädal, ma elan veel.
Ja perearsti suhtumise ja teenuste üle mina küll inguda ei saa. Noh, nagu enamus seda hirrrmsasti teha tahavad ja teevad. Kutsuti kohale imikute päeval, et ikka üle vaadata mind, saadeti kohe kopuspilte tegema ja vereanalüüsi. Vastused sain 15minutiga. Töö kiire ja korralik. Sööge normaalselt ja tehke trenni ja arsti polegi vaja ja jauramist ja sitahädaldamist ka kõvasti vähem.

Friday, October 30, 2009

Oot, ja mismõttes maci suur eine on sama suur kui keskmine, aga maksab rohkem??? Hea, et klaasigi kaasa saab. Suur võiks ikka suur olla siis juu. Ümisen kergelt galuboi vagoni ja ujun selle saatel voodisse...
Nuvatt siis. Triin ja Andres astusid just uksest välja. Kell on 5 hommikul. Noh, et minna selle mitteabielus ja üksiku suhteliselt ilusa taksojuhiga koju. Noh sellega, kes meid just Maci viis ja mintsa tõi.Tal oli tööpäev veel lõpetamata ja seega tema ei saanud minu juurde veini tarbima tulla. Me olime täiesti normaalsed kliendid. Tema on jätkuvalt meie sõber. Aga nii mõnigi pole enam meie sõber. No nii ei saa rallit sõita. Kui sa lepid kokku, et lämme kõik Triinu poole, aga siis korjad pundi kokku ja paned suvalisele poole ajama, siis nii see ralli ei käi.
Ma poleks uskunud, et räppida on nii lihtne. Anname suvel albumi välja. Tänase õhtuga tuli vähemalt 3 lugu. Triin ulgus, mina lohutasin, siis me räppisime ja tegime üksteisele selgeks, et inimesed ei peagi meile meeldima. Eriti Triinu naabrid.
Natuke kurb on nüüd see, et pean kell 9 ärkama. Aga natuke naljakas on see, et kuidas ma siis kindlasti veel ebakainena tantsutrenni lähen ja tuhat lubatud asja ära teen ja korda ajan. Õudsalt naljakas kohe!
Kõik sarved ja kuulid ..... õujee...

Monday, October 19, 2009

Kell saab kohe pool kaks öösel. Ja millega mina tegelen? Lugesin just üle tunni oma vanu postitusi. Selgelt olen hakanud igavamat eu elama kui varem. Või ma lihtsalt ei viitsi enam? Kui enam käed jalad ja muud asjad rakkus tööd ei raba ja suure osa päevast niisama diivani sisse auku istun. Et siis kaob viitsimine ka kirjutada? Tundub nii. A noh ainest on ka kõvasti vähem. Klubituure kordades vähendanud ja pole enam ka vajadust vinguda iga asja üle. Imestan ise ka praegu oma viimase lause üle, ärge segage! Ju siis vanatüdruku elu sobib mulle päris hästi. Kassi ma siiski ei võta ja veinist ning ilusatest poistest loobuda ei kavatse...Aga midagi ärevat ja meeldivat võiks nüüd küll tulla mu ellu üle pika aja. Lähen odavmüügist otsima.
alexei (coiz) ütleb:
Tunne naist tema alkoholivaliku järgi

Viin - viina valivad naised, kes on tahtejõulised, otsustavad ja konkreetsed, nad eelistavad kõiges selgust: öeldud – tehtud. Selle joogi armastajatel on reeglina hea tervis, tugevad närvid ja suurepärane isu – hea viina juurde kuulub ka rikkalik suupiste. Praktiliselt purju ei jää, salasoove ei varja, õhtusöök lõpeb tavaliselt paljutähendusliku fraasiga: «Noh mees, kas läheme?»

eku ütleb:
noh detailideni õigus ju

Sunday, October 18, 2009

Pühade vahe, kas mu viimane postitus oli tõesti sünnipäeval? Et nagu sajandeid tagasi?! Nojah. Ega mul nüüd ka suurt midagi öelda ei ole. Kui, et ärge jätke võtmeid koju. Maksate Lukueksperdile viis sotti, et koju saada. Ma oleks selle eest 6 mojitot rohkem saanud...No ja siis oleks muidugi segi peaga lukumehe ära sebinud ja tasuta tuppa saanud, aga pean kõrgemaid vägesid tänama, et nii ei läinud (5 koksi mind veel lollusi tegema ei pane). Läheb ikka liitreid selleks, et netist googlit otsima hakkaksin ja eriti kiiresti ei leia. Noh põhiliselt googlit selleks otsima, et sealt youtube edasi otsida. On ette tulnud...
Ega ma muud ei tahtnudki öelda, et kui ei taha naabrimehe diivanil magada, siis ei maksa võtmeid koju jätta. A kui tahad, siis võib jätta küll.

Monday, September 21, 2009

Trenn parandas tuju! Ja kuidas veel!! Tänan kõiki kinkide ja üllatuste eest. Aga jooma hakkasin ikkagi:P No palun vabandust.

No selles suhtes, et...käes on see äärmiselt mitteoodatud päev. Mind ei lohuta see "ära põe, oled oma vanuse kohta täitsa pandava väljanägemisega". Vaieldav muidugi, aga las jääb.

Ema kinkis eile mulle suure lillevaasi. Savist. Kui mulle üldse lilled meeldivad, siis just suuremat sorti. Aga võite kolm korda arvata, kas ma lõhkusin selle kohe ära? No autos läks ümber ja korras. Vaas oli pooleldi sefiire täis (mõni ikka teab millest ma toitun:P). Lömastatud. Vat ja see kõik lisaks mu niigi süvenevale tujutusele ja sitale olemisele. Lambikas muide.

Vaasi liimisin küll kokku, aga kui tänane trenn ka tuju ei paranda, siis nahhui... hakkan jooma, ausalt!

Tuesday, September 08, 2009

Tyhikargaja kodujuustusalat


Omg! Kokkmaster olen. Võta 250g karp kodujuustu (võib olla see hapukurgiga - no minul on), 2 tomatit, pool suurt kurki, pool karpi füüsaleid, 3 keedetud muna, kolmandik lillkapsapead, 3 keedetud porgandit. Lõigu tükkideks ja sega kokku. Kõrvale joo lahjendatud sidrunimahla. Ulme, ma tegin süüa. Kes mulle medali kingib?

Friday, September 04, 2009

No siin ma nüüd siis olen. Lõpetasime just kabanossid Statika ees äärekivil istudes Triinuga. Keset ööd. Promille ei oska peast mõõta, aga üle ühe. Klubis ei olnud peaaegu mitte ühtegi ilusat meest. Halb. Mis meist saab nii? Lakkekrantsid! Kes mu auto Coizi juurest ära toob??

Monday, August 31, 2009

Ma just praegu avastasin, et mu sünnipäevani on vähem kui kuu jäänud. Nimelt 21 päeva. Ja noh sünnipäev on ju tore päev. Ongi! Aga AINULT lapsena. Alates 20-ndast eluaastast on sünnipäev asi, mida ei tohiks tähistada. Sealt edasi jääb inimene vanaks. Jaa jaaa, inimene on nii vana kui vanana ta ennast tunneb ja blaa blaa. No vaatame ikka tõele näkku onju, ma saan 28!!! Ja ma ei taha rääkida sellest, et laupäeval oli klassi kokkutulek ja selgus, et ainult mina ja Krissu oleme päris vallalised ja lastetud. Kolme ringiga maas. Paljudel juba 1-3 last pluss abielud või peigmehed ja kihlused ja asjad. Kas ma olen tõesti liiiiiga valiv? Või mis mul häda on? Samas! Ma still ei näe ennast pereemana. Ja ma ei saa öelda, et ma antud staatusega rahul pole. Täitsa olen ju. Ole värd normaalsete keskel, aga ole sellega rahul. Pohh see vanadus. Vein läheb ka ajaga paremaks.

Sunday, August 23, 2009

Lokkidest läbi balleti McDonaldsini


No vot siis. Eilne päev pidi olema täpselt nii tühi, et jõuaksin oma hallid juuksejuured üle värvitud ja terveks hooajaks uued trennikavad tehtud. Nii kõrgelennulised plaanid. Mõeldud mõeldud. Sest järgmine lüke oli küsimus Merkale, et kle kas meie finantsolukord elaks ühe kohvi üle? No ikka, sest kui on miinus kontol, siis olgu see juba korralik. Kui juba siis juba. Selgelt näha, et on tulemas meeletuste päev. Kindel on see, et kui Merkaga kohvikust austame, siis seal me ei lõpeta. Minu meeletused algasid sellega, et juuksuritooli istudes ütlesin, et teadsamiss, täna teeme peale värvimise mulle päevasoengu kah. Olgu ära öeldud, et Katrin on harjunud sellega, et tulen tooli ja lasen pikad juuksed maha lõigata või lasen tuka ette monteerida või siniblondid juuksed süsimustaks värvida või mida iganes veel, aga sõna päevasoeng kuulis küll esimest korda minu suust. Pigem oleks oodanud, et teeme need süsimustad nüüd siniblondiks jälle ja mind suht vähe huvitab kuidas. Katrinikene on muide selleks päevaks suht valmis. No ühesõnaga sain endale udupeened tangilokid ja uue shampooni ning juuksemaski. Need lokid on tänaseni peas ja pole olnud asja minu peas, millega ma rohkem rahul oleks. Kordaläinud meeletus igatahes.

Raudpoldist kindlam oli ka see, et kohvikus tuleb cappucino kõrvale ka söödav kraam. Järgmine meeletus oli tavapärase pasta asemel salat võtta. No ei tea, kas need meie ülevoolavad lisakilod on meie ajule ka kohale jõudnud või mis, aga tervislikuma valiku me igatahes tegime. Etteruttavalt võin öelda ja lohutada, et päev pole lõppenud ja päris kindlasti asi nii tervislikuks ja saledat joont hoidvaks ei jää.

Kui juba miinus siis laskem edasi. Suund raamatupoodi Maiki värskelt ilmunud kokaraamatu ostungile ja sealt naistepesu maailma. Jumal paraku, et viimane mu nõrk koht on (jah, mulle kui mehelikule mehele) ja et juba mõnda aega üks ultrailus megasex komplekt silma jäänud on. Ostetud! Sest mina pole süüdi, et see mulle selga valatud oli.

Pole mõtet põnevil olla, et kas järgmine meeletus on kojusõit ja trennikavadega tegelemine? Loomulikult mitte. Kõjusõit küll, aga selleks, et tikk-kontsad madala papu vastu vahetada ja balletigalale minna. Poest läbi, et üritusele juua kaasa osta. Hmmm...Jäime endisele klassivennale vahele täpselt saiakeste letis. Ei teagi kas ta ostis juttu, et teeme turu-uuringut saiakeste hindade kohta, aga igatahes on tema sportlane ja jäi samas letis vahele. Ühed neegrid kõik. Ole sportlane, treener või direktor, aga oma isude ohver oled ikkagi. Ostukorvi sisu: 3 Kinderi maiust, saiakesed, Mentosed, 2 pudelit vett ja 2 pudelit veini. Selgelt saiakesed Merka jagu ja veinid minu. See pole meeletuste osa, vaid argipäev.

Nüüd siis Vanemuise balletigala. No ütleme nii, et ma pole balletitundides kunagi käinud ja tegelikult ei tea sellest suurt midagi, AGA no kui pannakse ühele lavale Vanemuise baleriinid ja Moskvast tulnud priimabaleriin ning Rootsi ja USA tantsijad, siis nohhhh. Ühesõnaga ei pea ekspert olema, et näha mis tase on Tartus. Ja nüüd on siis selge, et Vanemuise ja Estonia tantsijate tasemevahe on sama hjuudz kui saamade sümfooniaorkestrite vahe. Ja miks ma räägin Tartust? Kõik solistid on sisse ostetud kilid või venelased. Ei ole rassist. Aga me isegi ei saa öelda, et Tartus on kehvemad tantsijad, sest nad polegi Tartlased. Estonia solistide pealt võib näha, et eestlased tantsivad vägagi hästi. No see selleks. Kes olen mina, et tantsijaid kritiseerida. Üritus ise suurepärane.

Aga päev pole veel läbi ja nii kultuurselt see ka läbi ei saa. Meeldivad 3h varvaskingi vaadates õõnestavad magu. Äärepealt oleks juhtunud midagi tõeliselt meeletut ja me oleksime mäci minemata jätnud. Õnneks olen ma informeeritud ja Merka ettekääne, et tal pole sularaha, ei lähe enam arvesse. Nüüdsest saab ka mäcis kaardiga maksta. Ei midagi meeletut. Ja ei ole vaja silmi pööritada, et treenerid ja kokaraamatute autorid sellist saasta söövad. Sai ju räägitud, et oma isude ohvrid oleme kõik. Ja isegi Maik kiitis oma mäci eine heaks.

Üks meeletus enne päeva lõppu siiski veel tuli. Nimelt, ma ei korkinudki oma veinipudeleid lahti koju jõudes. Paneme nüüd oma lahtivajunud suukesed ilusti kinni tagasi ja alustame uut meeletusterohket argipäeva eksole!

Friday, August 21, 2009

Teate, single olemise juures on kohe mitu plussi. Üks ja kõige suurem on see, et kõvasti rohkem asju on tehtud ja jõudlus kordades suurem. No näiteks on hetkel laupäeva hommik, ma olen ärganud, dushi all käinud, lilled on kastetud (jah need 2 tükki), kuiv pesu on kokku lapatud ja kapis, kohvi on valmis...kell on 9:41. Ühegi peika juurest ju nii vara hommikul üles ei saaks. Nojah, otseloomulikult on asjas süüdi ka see, et eile pidustuste ja joogivaba olin. Ühesõnaga tuleb püsida single ja kaine. Kuigi just eile mulle öeldi, et kle su blogis pole ammu sissekannet, et võta uus mees või midagi ja kirjuta siis sellest. Haa haaa

Sunday, August 09, 2009

rannaklatš


Käisime eile Merka ja Marjega rannas. Ma tean, et mehed kommenteerivad rannas igat tibi ja mittetibi, igat ilusat ja koledat, paksu ja saledat. Eesmärk selgeks teha, et milline on naine, kelle nad võtaks. Noh, et kes neist on kõige roogitavam räim. Las ma nüüd avaldan saladuse. Ka naised tõmbavad kõik mehed pilkude ja sõnadega läbi. Noh kui naisi on pundis rohkem kui üks. Üle vaadatakse IGA rannapiirkonda astuv meessugutunnustega isend. Eriti ei jää märkamata võrguplatsil liigutavad isiksused. Ja no selgelt on asi minus, et mitte üks neist heas mõttes silma ei jää. Mul on selgelt liiga tugevad võrdlusmaterjalid. Enamus seal rannas siis on kas liiga ebasportlikud, suitsetavad, vanad, alaealised (jah, alla 18 on alaealine ja ma ei taha vangi minna...vahet pole, et Merkal on raha koos, et mind välja osta...ta on selle nimel kõvasti säästnud) või rullnokad. Ja need, kellele isegi pilk heas mõttes pidama jääb, on koos naistega. Ei, see mõte, et raudselt õega ja õe sõbrannaga, ei toida enam. Pehmelt öeldes on meestel võimalus rannast midagi head leida kordades suurem kui naistel. Ma ei räägi siin Miami rannast muidugi.

Seega, mina annan jummala vabalt meestele andeks need kommentaarid, mis iga tsiki pihta visatakse. Sest no kas ma ise jätan nende pihta viskamata? Jah kutid, teadke, et ka teid jälgitakse ja ka teie olete jututeemaks;)

Saturday, August 01, 2009


Pühapäeva hommik kell 9. Jah, mai maga, ma vaatan multikaid. Eksole onju. Walter Disney sünni eest tänan ma jumalat sama palju kui Diana Kralli loomise eest (no Merka on ka äge). Ma pole just maailma kõige lapsesõbralikum tegelane. See tähendab, et ideaalne emamaterjal just mitte. Aga mulle kohutavalt meeldib multikaid ja lastefilme vaadata!!! Peale magusa saab mind ideaalselt ka multadega ära osta. Kui nüüd veel pannkooke oleks...
Ja palun vabandust! Shoppasin ikka midagi asjalikku kah täna. Leidsin lõpuks Diana Kralli selle albumi siit kah, mis Miamis ostsin, aga ära kinkisin. Ütleme nii, et Diana, vein ja jäätis on kokku loodud! Koristatud elamine kah. Pagana päike võiks veel uttu tõmmata, et saaks lõhnaküünaldele tule otsa panna.
Tahaks rõhutada, et need neli miilinkid pole mulle siiani trenni jõudnud. Hõiskasin enne õhtat. Asjaosalised, palun siiski ennast kokku võtta eksole...

Kõiki kindlasti huvitab minu, kui meeletu staari, elu ja tegevused. Või no kui ei huvita, siis siin lehel te ka ei surfaks. A no ma võin rääkida küll. Eile näiteks oli selline päev, mis mulle totaalselt rahuldust pakub. Peaaegu! Sain magada nii kaua kuni luugid ise lahti tulid. Noh, et ei pea lahti kangutama. Peale hommikusööki ja seebikaid läksin ühte pulmameiki tegema. Peale seda kohe fotoshootile. Päris talutav on juba paar tundi modelliks olla. Üldiselt on nii, et mina ja kaamera läbi ei saa ja tapatalgud tulevad sel hetkel kui keegi pildistada üritab. Peale seda aga tuli elu üks jubedamaid trenne, sest vahetult enne seda suudeti ahvi osavusega mu tuju 100lt nulli tõmmata. Kes on proovinud teiste meelt lahutada olekus kus ise tahaks ulguda ja karjuda? Näitlejad ei lähe arvesse. Aga noh, treeneri töö ei erine näitleja omast muu poolest kui, et vormis peab ka olema kõigele muule lisaks. Päev lõppes rämeräige peavaluga. Mis me sellest järeldame? Et kui minusuguste päev ka meeletult rahuldavalt algab, siis imetabaselt lõppeb see ikka peaga vastu seina tagudes. Kas ma olen hüsteerik või sitahäda? Selgelt mõlemat. Aga ka selliseid on tarvis, et lillelapsed saaksid öelda: "võta elu nii nagu ta on!" Noh need, kes hõbelusikad suus ja bmw-d garaazis sündinud on.

Tänane päev on sulaselgelt mõistlikum. Oleme Merkaga taaskord Kaubamaja läbi kamminud. Selgeks saanud, et ka Terranovast on kallis asju osta. Aga Dedis pastat ja pannkooke ja asju iga päev süüa on selgelt normaalne. Sest noh, mis me muud oleme kui sündinud gurmaanid. Sestap ka toidupoe tühjaks shoppasime ja kumbki omas kodus hetkel veini larbime, süüa juurde tassime köögist teleka ette ja täis kõhule kraami peale topime. Jumal karistaks meid kui me ka sellest mõnust loobuksime!!!

Saturday, July 25, 2009

Minu elu ajaloos nüüd vist esimene kord kus ärkan meigiga. Teksad on diivani ees maas, maika keset põrandat. Mahl on hea, aga püsti ja istuv asend pole hea. Oli seda nüüd siis jälle vaja?!
Aga õnneks ma mäletan, et homme on mul 4 sõpra trennis kohal nigu miilinkid!

Friday, July 24, 2009

Kell on 5 hommikul ja ma põhimõtteliselt ootan! Ootan, et ma naaaaatukenegi kainemaks saaks. Ma ei julge nii magama minna, sest ma ei julge nii hommikul ärgata. Plaan oli Coiziga väike snaps võtta, aga läks käest ära ja jõudsin just ööklubist. Neid lauseid olen kirjutanud 5min, sest ei tule välja ästi. Mööööda läheb. Kõik vilistab. Miks?? Kes meigi maha võtab? Halb. Päris selline seis võis olla ehk 3 a tagasi või midagi nii...Ei maksa loota, et ma normaalne oleks või midagi, mitte niipea...

Ikka on nii. Teed hommikul silmad lahti, vaatad aknast välja. Helesinine taevas. Pilvitu. Ideaalne. Selge, tuleb rannapäev! Jood kohvi ära, klikkad Postimehe kinni, vaatad aknast välja. Pilved. Vabandust! Vihmapilved! Ma ütlen, et asi ON minus...

Tuesday, July 21, 2009

aaa ja sa andke mulle andeks mu suuvärki hetkel. See on periood..küll läheb üle ja saan ropendamiseta hakkama.

Masu ja täpe

Ei no hakkab pihta raisk. No see on selge ja loogiline, et mees jätab su maha majanduslikult kõige raskemal hetkel. Ka see on normaalne, et televisioon ei jaksa normaalseid filme sisse osta enam. Vahi seda vana kräppi. Aga kas minu elu on vaja raskemaks teha sellega, et odavamate veinipudelite korgid on ka kümme korda raskemini pealt tõmmatavad?? Veinipudeli avamisele kulutasin kõva 10 minti, MINA! See ei kõlba küll enam kuhugi, et halvema alkoholiga pean leppima hakkama. Tule taevas appi!
Ja niipea kui single bellsi laulma hakkad, on kohe mingid tondid platsis..keda sa elus näinud pole, aga nemad leiavad, et on su südamesõbrad. Ühiseks jooneks nende gentlemanide juures on noorte iluste üksikute tibide kollektsioneerimine. Jumal paraku, et ma oma poolmeheajuga kõike pakutut vastu ei võta. Hähhh, süüdistage veel mind hooramises onju.
Ei maksa mind nüüd päris poolemeelseks ka pidada. Ma olen lihtsalt sitaks valiv...

...ja nüüd mõttetera meestele


Kui naine viriseb liiga palju, siis on naisel midagi viga:D

Aga tegelt, seda lehte siin loevad mõned mehed kah...jaa ma tean. Mehed, kui te tunnete, et teie kohustuste hulk hakkab üle pea kasvama, siis rääkige sellest naisega. Kui naine viriseb, et shampoon on otsas ja tampoone oleks ka vaja, siis te kas annate abikäe ja ostate vajalikud asjad koos piimaga õhtul poest VÕI räägite naisele, et see kohustus nüüd küll teile kuuluma ei peaks. Kui teate, et naisel selleks raha pole, siis kas annate selle talle või käsete tööle minna. Aga ärge korjake enda peale asju, mida te tegelikult ei taha. Kui te asjadest koheselt ei räägi, siis naine jääbki virisema ja kellel seda jama vaja on? Lahendus tuleb siis kui on liiga hilja? Kaks eite majas head jahu ei jahvata! Lõpuks on ikka naised süüdi oma vingumiste ja ükskõiksusega. Teil on vaja seksikat tibi koju? Siis ärge laske naisel kiisust maazaks muutuda...Kiisudele meeldib kui kodus on peremees. Kiisud muutuvad maazaks kui peavad ise pidevalt mehe rollis olema. Rääkige naisega, lööge kord majja...ärge olge eided!
Järgmine kord jagan õpetussõnu naistele.

Monday, July 20, 2009

Ja asi läks nüüd halvaks. Nimelt asi on hapu kui kodus on alla 2 pudeli veini ja mul oli aind pool. Päris viina peale üle minna oleks ka imelik. Kuigi olen oma isa tütar ikkagist. Kõigi maade eided ühinegem ja lämme ära magama.
Teate, mul on üks väike hirm. No kõigi mu suurte hirmude kõrval onju. Nimelt meeldib vein mulle liiga palju. No mis selles ikka halba kui kaaluprobleeme pole eksole? Aga kuivõrd ma niigi pole eredaim pirn lühtris, nagu me kõik teame, siis alkoholism võib viia mu rosinalaadse aju päris ära. No paps suutis paarkend aastat alkohoolik olla, asi mul see siis järgi teha pole. Aga tema sai trakatsi uksega vastu pead ja sattus haiglasse ja võttis mõistuse pähe. Ma pean nüüd põldu kündma minema, et pauk kirja saada ja inimeseks hakata? No way. Wonder why mind naiseks loodi? Et alalhoiuinstinkt oleks kõrgemal levelil? Mkmmm, mind õnnistati ju meeste mõtlemisega. Jah, mehed on sitapead ja mina kah. Vahe on vaid selles, et nemad eelistavad õltsi ja mina veini. Ja kui keegi kobisema tuleks praegu, et miks sa larbid, siis ma ka vastaks, et vait eit! ei nääguta! Eided mulle ei meeldi. Segi peaga ma rooli ei lähe, õllekõhtu ette ei kasvata ja lakku täis peaga norskama ei hakka. Milles siis probleem? Pole ilus kui naine joob? Psähhhh. Klõmm...Proska! Ja üleüldse vingun ma ülemäära ja austajaid on mul kah liiga palju...kõlab nagu nõutud eit:P

Sunday, July 19, 2009

Kas ainult mulle tundub ebaõiglane kogeda ülekohut asjade eest, mida teinud pole? Saada karistatud asjade eest, mille eest ennast kaitsta ei oska, sest sa ei tea neist midagi. Sulle pole neist lihtsalt räägitud. Aga noh elu ongi ebaõiglane. Ja lõpuks võib see ju ometi isegi õiglaseks osutuda. Aeg pidi haavad parandama...iga õppetund sillutab teed uute ja paremini kaitsutud asjade poole.
Kõik halb on millekski hea. See hea tuleb vaid ära oodata.

Thursday, July 16, 2009


Mulle meeldib päevas vaid 2 osa sellest. Hommik, ärkamine ja hommikukohv koos müsli ja jogurtiga teleka ees. Victoria ja Kodus ja võõrsil. Jaa jaaa seebikad! Ärkamine ei tohi olla kellapeale muidugi. No see on see, et teed silmad lahti ja mõtled, et kas tahan tõusta või on naaatukene und veel. Siis ringutad, lohistad ennast vannituppa ja sealt kaalu peale. See viimane muidugi pole meeldiv osa. Tass kohvi ja kerge eine läppar süles ja seebikad taustaks. Ma armastan oma kott-tooli. Ainus ese, mis suudab mu kehaga sobituda kaalust ja mõõtudest olenemata. Läpparit armastan ka. Sest kuidas ma muidu maailma asjadega kursis suudaks olla? Orkut, hot, postimees, facebook, seb, google jne. Kuidas inimesed ilma internetita elada suutsid? Lugesid EDASI läbi ja elasid teadmisega, et uudised on juba hapuks läinud.

Teine meeldiv osa päevast on trennid. Vahet pole kui mitu ja kui rasked. Trennis ma olen rahul. Ülejäänud osa päevast sakib.

Wednesday, July 15, 2009


Mul on jälle küsimus. No ma lihtsalt ei saa maailma asjadest aru. Või on mul igav? Midaiganes. Igatahes ei saa ma aru sellest, et miks tehakse avalikesse portaalidesse kontosid, aga varjatakse seal oma pilte? Noh, et kõik teaks, et mu nimi on Mari Maasikas, aga hea on kui te ei tea milline ma välja näen. Või äkki ei tea sõbrad päris täpselt miline ma olen? Sest no sõpradele ma ikka näitan oma ülisalajasi paljastusi. Maailm on ikka staare täis. Sest no mõtle ise kui Mari Maasika pilt lekib Kroonikasse. Sõbrad aga on kõik selgelt lojaalsed ja vaatavad kodus omaette seda top secret kraami, ega mõtlegi pilte lekitada ja meeletut pappi kokku ajada sellega. Ja ega on nats piinlik jah kui keegi veel peale 300 sõbra näeb kuidas ma pargis murul jalg üle teise lösutan. Samas, kõige kavalam on siiski mõned pildid kõigile avalikuks teha, aga meeletut varjamist vajavad portreed on vaid sõpradele nähtavad. Ei tea miks ma seda värki ei taipa, aga lihtsalt ei taipa. Aga võimalik, et kunagi olen ka ise nii meeletu staar, et vaid lillede ja liblikate pildid avalikuks teen massidele ja viinaklaasiga pilte vaid sõpradele näitan. Peigmeestega pilte vabsee aind ise vaatan. Neid staare juba terve Eestimaa nii täis, et ei usu, et mina enam sinna sekka mahun.

Thursday, July 09, 2009


Lubadused lubadused lubadused! Kas on nagu ilmselge patt ära solvuda kui sulle lubatud asjadest kinni ei peeta? Appppiii kui palju võib ühest ja samast asjast rääkida??? Kuni lahutuseni?? Tõeliselt ära solvunud olen!

Tuesday, July 07, 2009


Haahhh..ilmselgelt kargan hetkel nii meeletult tühja, et pole sõnu. Olin kuu aega Miamis ja mul ikka pole sõnu. Poleee. Selgelt olen tagasitulemise sunnist nii löödud, et taguotsa laiaks istumine ja tühja pilguga ringi vahtimine on ainus asi mida teha suudan. Kurb nats nagu. Ei, nomiss, täna suutsin vannitoa ära koristada. Kõik pole veel kadunud. Küll ma terveks saan ja üllitama hakkan. Aga ei luba midagi!

Monday, May 25, 2009

saabumine


Ühesõnaga. Kersti ja Triin magavad hambad laiali ja mina kella 8st üleval. Tüüpish.

Kõik see algas nii. Madriidi hotelli bussijuht lõhkus mu kohvri jala ära ja nüüd on kohver lombakas ja püsti ei seisa. See pole kusjuures minu kohver isegi. Halb. Lennujaamas pidime minema letti, kus meie kohvrid lihtsalt vastu võetakse, sest check in tehti juba eelmisel päeval Stockholmis ära ka Madriid Miami lennule. Mugav onju? Khmmm, seda letti oli võimatu leida, sest iga spets juhatas eri suunas meid. Samas polnud check in-i järjekord pikk ja saime kohvrid seal ära visatud. Alla 1,5h lennuni, et nagu küllalt onju? Silt - U väravasse 22min! Ähhh?? Hakkame siis noolte suunas liduma. Selgub, et teatud vahemaa tuleb metroorongiga läbida. Silt seletab, et 22min. Me peame 22min rongiga sõitma ja siis veel õige värava leidma?? Pardale minekuni 30min. Selgub, et väravani jõudmiseks antud punktist 22min, sest rongist väljudes on silt, et väravani 10min. Järgmisel nurgal et 7min. Hispaanlased on ikka aeglase liikumisega. Tollist ammu läbi ja veel üks passikontroll. Ok. Nüüd tuleb leida värav U 74. Otseloomulikult on see viimane värav piiiiika lennujaama lõpus. Veel üks passikontroll ja küsitlus, et miks USAsse ronin. Siiski enne pardalepääsu oleme kohal.

Triin jõuab veel pissilegi minna. Kersti jõuab ka, aga mitte päris. Ootame Triinuga ja kuuleme, et meie kolme nime hõigatakse üle lennujaama. Wtf? Et pöörduksime kohe värav 74 juurde. Krt, Kersti ju peldikus. Torman siis järgi ja käsen kusemise lõpetada. Jookseme väravasse, kuhu selle paari minutiga on kilomeeter järjekorda tekkinud. Trügime kohe letti, et sry meid kutsuti. Võeti siis passid ja piletid ette. Selgus, et Rootsi lennujaama tibi oli midagi valesti sisestanud ja neil segadus. Klõbistas tädi jupp aega arvutis, andis piletikontsa kätte ja ütles, et minge. Nii, me siis saimegi äriklassi väravast otse lennukile ilma järjekorrata:P Jah, turistiklassil ja äriklassil oli eraldi värav ja sissepääs lennule. Noh kohad olid muidugi turistiklassis. 3 peale 4 kohta. Minu jalad laiasid vabal kohal terve lennu. Vat vipid. Ja muide eelmise päeva Madriidi lennul anti meile mingeid äriklassi pähkleid, mida teised ei saanud.

USA piiril lasti ilma suurema piinamiseta üle. Takso ja korterisse. Siin me nüüd oleme juba viiendat päeva South Beachi ookeanivaatega korteris! Tahate sellest rääkida?

Saturday, May 23, 2009

Haaahh...mis teil on kell 10:15? Me jõudsime just peolt koju:P

Tuesday, May 19, 2009

Kiire ulevaade. Tapitahti pole, sest Madriidi hotellis saab netti aind kohaliku lappariga ja paris neil on oigeid tahti. Iiiik kui haiget keelt ma raagin.
Blondid hetked. Tallinna sadamas uritasin pardale paaseda soogikaardiga - hea, et lamenti looma ei hakanud. Laeval otsisime poest joogitopse ja mahla asemel olime sunnitud laste shampat ostma. Topsid olid muide kajutis olemas ja Malibu on superhea lasteshampaga. Stokis maksime taksojuhile 860 rootsi raha sadamast lennujaama soidu eest, sest vaatasime, et lennujaamast linna on 500, seega on ka teistpidi sama hind - loogiline onja. Kohapeal selgus, et napilt kallim:P Madriidi lennujaamas ootasime hotelli transat nagu kolm bondi muiste. Hea, et hotelli helistama pidi ja transa tellima! - samas oleme hotellis nuud nigu kompud. Seega oleme hakkama saanud. Hotellituba on muide eeskujulik - aga meie vanamoodsad inimesed pole harjunud sellega, et peldiku uks on klaasist. Samas ei teki kusimust kas keegi ees istub. Oleme soonud, joonud, kammitud, kasitud ja hmmmm mitte ......nud.

Wednesday, May 13, 2009


5 päeva veel ja minek. Miamisse. Kuuks ajaks ja puhkama. Peaks olema kõigile küsimustele vastatud nüüd. Aa ja kahe sõbrannaga. Mees sponsoreerib? Ei! Rikast meest mängus pole. Oma raha eest. Nüüd vist peaks olema ammendav vastus? Kussa sellega. Kas treenerid siis miljoneid teenivad? Ei. Nüüd peaks uudishimu mõneks ajaks rahuldatud olema?

Aga Miami just sellepärast, et oman tugevat tungi sinna minna vast juba 12-eluaastast peale. Miami Vice ehk mängib rolli mu tollase armastuse Don Johnsoniga. Enam ma ei looda Doni seal kohata, sest nüüd on ta juba vana mees, aga see selleks. Vajadus varbad rannaliiva lükata ja päikesele anduda on olemas. Samuti ka enesehävituslik vajadus eriti ilusaid ja eriti treenitud inimesi näha hordide kaupa.

Tuesday, May 05, 2009

Vabandused!!!!


Ma ei tea kas mõni Arcticu klient seda blogi loeb, aga panen oma siirad vabandused ka siia kirja!!! Nimelt, kes olid tänases Combati tunnis ja kuhu treener kohale ei ilmunud, siis teadke, et see maailma suurim tropp olen mina! Ja mul ei ole mitte midagi enda kaitseks öelda. Ma lihtsalt unustasin ära:((((( Olen ise hetkel veel päris suures shokis, sest mul ei ole mitte kunagi sellist asja juhtunud. Ja ma saan täiesti aru kui nüüd vihavaen minu vastu tõuseb, sest olen selle ära teeninud. Tõesti vabandan!

See on mu elu suurim hirm siiani olnud ja nüüd on see siis käes!

Wednesday, April 29, 2009

Teate mis nüüd teeme? Igaüks paneb mulle siia teema kirja - pead valutama panevad küsimused, kahtlased emotsioonid, arumaisaaa teemad jne. Käin ühel 5 päevasel koolitusel ära ja võtan teemad ette ja kirjutan. Nimelt on mul ainest vaja - lähen pikemale reisile (no kui kuu aega on pikk eksole) ja tahan teha ka midagi täiesti trennivälist. Mu elu vat on nii igav onju, et aju kärbub ja ei tooda teemat!

Friday, April 24, 2009

Täna öösel nägin unes kahte luike, kahte jääkaru, kaks korda basseini (erinevad unenäod), vagude kõplamist, kasvuhoonet ja kurgitaimi, pikki keerulisi koridore, väljapääsu neist, jooksmist, sessesõidu keelumärke, klaasuksi, pooikut kollast tulpi, ülemust, näitlejaid, teatrit (seal need koridorid), treppe ja palju muud...

Wednesday, April 22, 2009

Koba

Ma ei väida, et olen eredaim pirn lühtris, aga lisaks blondile ajule suhteliselt koba kah. Tegin just süüa. Ei ei, pole vaja valesti aru saada. Ma tegin sööki soojaks. Lahtivajunud karbi võite nüüd kinni tagasi lükata, sest noh mikrokasse toidu lükkamine on mulle jõukohane tegevus küll. Just jõukohane! Aga mitte lihtne. Võtsin külmkapist välja karbi praemaksaga ja kobatsesin selle põrandale. Korjasin ilusti kokku. Päris kõik õnneks laiali ei lendand. Kõlblik kraam mikrokasse. Järgmiseks võtsin mahla külmkapist ja samuti põrandale. Automaatselt kukkusin ropendama, sets no pool pakki apelsinimahla köögipõrandal peale maksa ajab ikka kopsu üle kõikide maksade. Ja nüüd olen mina süüdi, et põrand kleepub? See oli minu viimane katse midagi köögis teha, ausalt!!

Friday, April 17, 2009


Ajad on nii kiired olnud, et isegi nina nuuskamine ajab närvi ja mõte puhkusest toob pisara silma. Täna võtame Triinuga aja maha ja võtame ette tema shampuse, mis juba pool aastat on minu kapis ootel. Just, aja maha! Vaata, kui aega on, siis teda on liiga palju ja kui pole, siis loeb iga sekund. Hakkad hiljaks jääma, siis iga minut ja iga sekund on maailma kõige tähtsamad asjad. Ja neid sekundeid ei saa tagasi. Kui aga pead kedagi või midagi ootama, siis on aeg sinu vaenlane number üks - teda on lihtsalt liiiga palju. Erinevas olukorras on ajaühik ikka jube erinev. 20 sekundit tähtsa koosolekuni on vägagi puudulik aeg kui sa otsid parkimiskohta. Aga 20 sekundid spinni trennis freez asendis on nagu sajand. Hetkel tunnen, et kuu aega puhkuse ja reisini on nagu aasta, aga kui see kord käes on, siis kuu aega Miamis on kindlati nagu 20 sekundid seal parklas enne koosolekut. Oehhh...Nädalavahetus on ees ja aeg võiks seisma jääda. Stresss. Pekki

Saturday, March 28, 2009

Aga üldiselt hetkel mu vaimne kopp surub füüsilise võimekuse täiega nurka!

Printsessid 3

Nonii. Tundub, et huvi on. Lehed ka muust enam ei kirjuta kui Itaalia ärimehest (lubage muiata) ja kohalikest kaunitaridest. Mulle hullu moodi meenutab see poissmees ühte Itaalia restorani omanikku siin Tartus. Tollel on pikad lokkis juuksed, aga no asi see siis on juuksed maha ajada ja prillid ette visata. Eks selle saate lõpus midagi analoogset kindlasti ka selgub. Ja ega arukas ärimees ju ütlebki ilusti otse tüdrukule, et kuule sa peaks maamehi vaatama minema. Noh, et sulle ikka sobiks paremini saade "Maamees otsib naist", sest sa oled printsessiks ikka natuke kole. Hea, et ahvid rääkida ei oska, ma muidu ei teeksi vahet kas tegu looma või inimesega (no prillid kah reedavad).

Hea märk on muidugi see, et Lilit häbeneb oma rumalust. Kõvem blondiin oleks oma väidet kuidagi kindlasti õigustada üritanud, et "Viimses reliikvias" musketärid möllavad. Aga näe tema suisa tunnistas ja häbenes rumalust. Pole hullu, küll saab ka temast kunagi kõvem kirjanduskriitik vms. Sest noh seda teadis ta sekundi pealt, et Eesti kõige blondim blondiin on Liis Lass. No jumal tänatud, et tema ise pole. Natuke raske mul küll on väita, et Liliti ja Aveli ajud kokku kuidagi Lassi omadeni jõuaks. Aga noh, ju Õhtuleht teab! Lemmik lause sellest saatest on Liliti "Tseremoonia!?? Et, nagu pidulik tseremoonia??!" Sellest aga on natuke kahju, et tema elus on nii palju asju mida välja uurida. Kujuta pilti, Ketlin suisa uuris välja, et tal on laps! Krt kus on nuhk, ja jube kuda oma nina teiste ellu topib!

Saate lõpp mulle meeldis. Tuli natuke ilu kah saatesse lõpuks. Poissmehe võiks kah vähe kabedama vastu välja vahetada!

Thursday, March 19, 2009

Jehhuu Printsessid!


Kauaoodatud saade nähtud. Pettumus! Minu suur favoriit, juristist Kadi, on audis. Kehva. Aga kiitus Gabsile. Sellist kaadrit pildistada. Minu respekt. Ühel päeval sa veel räägid mulle sellest lähemalt!

Kas ma tõesti pean Liliti kostüümist rääkima? Või taguotsast või puusanõksust? Ei olegi kommentaare. Vaatasin läbi sõrmede. Piinlikus olukorras ma teen nii.

Aga hokimäng! Oo seda lõbu. Minus on ikka vägivalda. No see moment kui Kadi peale kooma vajumist pärast pingilt õnnetu näoga mängu pealt pidi vaatama...vat see tõi pisara minu palgele.

Aga nüüd minu küsimus, et kas väljamaa mees juba saate jooksul viskab pappi kiisudele? Tibi astus autosse kahe tühja käega ja jalas olid lõhkirebitud teksad. Sõideti Tallinna poole. Aga hobuse selga istudes oli kostüüm päris teine juba. Miljokas kergendas teepeal rahakotti?

Mis siis veel? Aaa, huvitav mis kell ööklubisse mindi? Või mis päev see oli? Pühapäev? Klubi täiesti tühi. Mina, kui selle klubi keskmise sagedusega külaline, olen nüüd pettunud. Miks mina küünarnukipoliitika järgi pean elama seal? Aga läheb italjaano 5 siresäärega kohale ja klubi tühi. Kinni makstud ma ütlen!

Saade ise. Ko ko kokutav inglise keel kõigi suus. Võtnud tõlk väljamaalasele ja teinud saade puhtalt eesti keeles. Oeh oeh...

Hea vähemalt, et Ketlin ja Lilit sisse jäid. Mul kohe põhjust edasi vaadata. Ja juristi emast on nüüd küll natuke kahju, sest telekat ta vaadata ei tohi. Kadi ise vähemalt loodab, et ema ei vaata ja kõik juurategelased loevad kah raamatuid saate vaatamise asemel!

Tuesday, March 17, 2009

Hakkab pihta rsk!

Vähemalt nädal aega juba käin poes pesupulbrit ostmas! Ja mida ma ostnud pole??! 10kg riideid ootab pesemist...

Sunday, March 15, 2009

Reklaamid

Pingviinid on populaarsed. Söövad shokolaadi ja värskendavad õhku. Aga mis teema sellega on, et pingviinimamma elab koos sigadest laste ja karust mehega? Et eelmine mees oli siga (no on see vast ime onju) ja tulid sigadest lapsed kah? Karu on põrsastele kasuisa? Ime, et maailm perverte ja idioote täis on ja õhk värskendamist vajab. Või siis Always ja rula? Seos peaks olema, et naistel rula püksis vms? Hmmm..mingi uuema aja komme vist. Ma vana inimene ja pole kursis. Ja siis nüüd veel on ilmunud mingi reklaam elamurajooni kohta, et 99eeku päev vms. Terve reklaam number 69 on läbiv teema ja seda ühemõttelises tähenduses. Et nagu??? Ning ooo neid joonistatud Starmani reklaame. Vat seekord ei piisa isegi Uuspõllu kaasamisest, et reklaami heaks teha. Ntune värk. Salenemisplaastritest ja punniskõhutunnetest ei taha rääkidagi.
Midagi head kah:
http://www.youtube.com/watch?v=nojWJ6-XmeQ

Thursday, March 12, 2009

Unistuste printsess




Vesi minu veskile! Te juba ootasite jah?;) Õigus, siinkohal ei saa ma vaiki jääda. Üks on jurist. Khmm khmm. Talle ei meeldivat lollus. Khmm khmm. Ma tean veel "juriste", kellele lollus ei meeldi. Aga ooo seda rumalust mis sealt lagedale tuleb. Las see jääb. Õnneks on juristil tissid olemas. Ma küll ei saa öelda, et need muu väljanägemise ja sõnaosavuse korvaks, aga nohh... No ja siis on muidugi olemas ka Lilit. Pärl. Mõtle ise kus on kooslus - milline aju ja olemus. Vastupandamatult huvitav isiksus. Kahju aind, et tisse pole.


Ja no muidugi meie oma kodulinna Ketlin. Mina tunnen suisa uhkust. Hakkasin juba pisarat poetama kui oli variant, et ta välja langeb saatest. Aga ka minu palveid võetakse kuulda teinekord. Silmapaistvalt säravad tegelased kõik. Eesti printsesside eliit. Iluideaalid ja oo seda sisemist ilu veel.


A no saade ise ju täiesti normaalne. Oleks jah kole panna saatele nimeks "Mees otsib litsi". Ikka ilusam on Unistiuste printsess.


Kui sina lähed poodi lihaleti ette ja valid lastevorsti ja viinerite vahel. Siis mõnele mehele tuuakse Tallinnast rongiga kanafilee kohale ja serveeritakse otse limusiinist.


Jään põnevusega järgmisi osasid ootama. Intriigid, kõlakad, tülid, kismad, suudlused, armumised, tselluliit, arukad väljaütlemised ja palju muud on meil veel ees. Oo kolmapäev tule kiiremini!

Operatsioon Valküür

Njah. Kes huvitub ajaloolistest faktidest Hiteri vastu sooritatud atentaatide kohta, võib seda filmi vaatama minna küll. Seda juhul kui ei sega asjaolud, et üdini natslikul Saksamaal räägitakse inglise keelt. Ka herr füürer ise. Psühholoogilisi pingemomente just pole ja ka sõjamöllu otsijad ei leia filmist midagi (paugutamist pole). Ei saanudki filmi eesmärgist eriti aru. Kui mõte oli teha ajaloolist filmi, siis faktiliselt on see küll paigas (sündmuste ja isikunimede mõttes), aga tõsiseltvõetavam oleks asi olnud ikka siis kui osatäitjad oleksid sakslased olnud. Kui ajaloolised tegelased küll kirjutavad saksa keeles, aga räägivad sulaselget inglise keelt, siis...no ei ole võimalik süveneda. Miks üldse oli vaja võtteid teha Saksamaal? Kas Cruise küsis vähem pappi kui mõni sakslasest näitleja? Segane värk. Ei soovita ühesõnaga. Täiesti tühja emotsiooniga kiniosaalist lahkumine.

Tuesday, March 10, 2009

Ükski heategu ei jää karistamata! Ole lahke ja sõbralik ja tule alati vastu ja sa näed kuidas sulle vastu ei tulda!

Wednesday, March 04, 2009

Kui on otsas

Siis on otsas korraga nii shampoon, palsam, käteseep, peldikupaber kui köögipaber. Täiega nullis. Shampooni tuleb muidugi mööda salonge taga ajama hakata ja seda ei viitsi ju enne ette võtta kui rasva peast tilkuma hakkab. Kui aga käteseebi järgi poodi lähed, siis tagasi tuled sealt tahvli shokolaadi ja 4 õunaga. Jumala eest pole meeles need krdi paberid ja seebid ja pesupulbrid ja möllud. Kas asi on minus? Ma kohe olengi loodud koduperenaiseks onju!

Sunday, February 22, 2009


Vägisi hakkab tunduma, et olen nii mõnelegi vaimne ema. Mis mul saab selle vastu olla. Hea kui mu stiil ja mõtted ja ideed sobivad. Suhteliselt kõrvust ära tõstetud olen muidugi nüüd. AGA natuke ärritab ikka ka kui samad ideed pannakse kirjavigu täis ja ekstra lombakasse lauseehitusse!!! Jummalast tasuta annan ära oma kirjatükke ja ideid mõne romaani tarvis. Sest on olemas ka ajudega inimesi kes oskaks sama idee mahlakalt kirja panna ja söödavaks teha. Ennast ma nagu kirjaneitsiks ei pea. Aga ideevaesetele "lausemeistritele" olen sunnitud maksu peale panema. Oeh oeh...jälle on mul piinlik. Miks ma küll nädalas paar korda kõrvad peaküljest lahti häbenema pean? Aga no ise ma seda endale teen. Ise ma vaatan saateid, mis kriitikat ei kannata ja loen üllitisi, mis hambad kah suust lahti ehmatab. Maso olen.

Thursday, February 19, 2009


Tähendab! Ühesõnaga. Vaatan Kroonika seksikate valimist. No selles mõttes, et silmad häbenen kohe peast ära. Mul kohe kuidagi on piinlik piinlikku asja vaadata. Aga meenub, et eelmisel aastal tegin sama. Vaatasin ja häbenesin omaette. Astub Arne Niit kaamera ette oma ripsmepikenduste ja ultramoodsa soenguga - Im done. Ei, aga tore kui aastas korra ikka kõik loomad kokku lastakse ja täis joodetakse. Huvitaval kombel satub sinna mõistlikke ja ilusaid inimesi ka (Maarja näiteks mu isiklik lemmik), aga sõna võõrkeha kehtib nende kohta. Olen aasta piinlikkuse laksu jälle kätte saanud.

Saturday, February 14, 2009

No ja jumal paraku jäin surfama delfi naistelehel. Nüüd pole muud kui irnuda ja vaielda. Küsiti, et kui mees jättis maha, et kas tuleb tagasi?
http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=21207143&l=wwoman
Alati tuleb muide. Kas tuleb ja ujub sumuvalt tagasi nag poleks midagi olnud või vähemalt üritab seda. Või tahab tagasi kulgeda siis kui sul on uus tüüp olemas. Aga tulemata ta ei jää. Iseasi kas lased tagasi ujuda või mitte! Seda muidugi juhul kui oled number kolm naine:P
Jah, ma olen täna lainel! Hmmm...valasin oma lemmik t-särgi veini täis, aga panin kohe vette kah. Külm veis peaks aitama?
Teate mis on head msni sõprusel ja msni joomarlusel? Näiteks kui mina joon veini ja Merka joob gini toonikuga teisel pool ekraani ja me nagu paneks ikkagi koos pidu, siis jääb see eelis, et me saame koos peldikusse minna!!! See tähendab üheaegselt.
Hetkel on ainus küsimus selles, et mis kell homme kaubsi minna?! Õnneks on autorool minu peos, seega mina määran! No ainus lohutus siin julmas maailmas naistele on shoppamine ja solaarium. Olgu siis surutis või mitte. Midagi peab ometi meile jääma! Ise teenime, ise laristame ja ise kahetseme seda 20ndat teksapaari kapis! Kui tuleb mees kes määrab teksapaaride arvu, siis see muretseb ju ka suurema kapi:P Terviseks!
Haahhh mile peale mina just tulin?! Ma amortiseerun tasuta!! Sest ma ei oska pappi küsida!

kõhhh




minu järgmine trennilugu on see!! :D


olgu olgu...mingi sõbrapäev või asi on täna ja mul 2 esinemist seljataga ja pudel veini sees..oehhh. Cool!!! Vat see on elu ma teile ütlen! Merka msnis ja shokolaad ja vein kõrval ja eluks kõik vajalik olemas. Pai neile, kes homme maratonie lähevad...eriti kahele armsale tegelasele:P Näuuu

Friday, February 06, 2009

Ikkagi number kolmed

Noh olgu. On tekkinud küsimusi ja väiteid, et minu naisteliigitusest on üks rühm puudu. Nimelt naised, kes on nii ilusad kui arukad ning ühtlasi ka abielus. Hmmm...siinkohal on siiski minu väide see, et on olemas ainult kolme rühma naisi. Need abielus olevad kobedad arukad on ikka number kolmed tegelikult. Neil on joppand lihtsalt sellega, et mõni 1 ja 2 rühma naiste meestest on suutnud teha otsuse ja võtnud 3 rühma naise. Võin väita, et eranditult on need mehed teise ringi mehed. Esimesest ringist on lihtsalt kopp ees ja ainult perenaine või ainult ilu ei rahuldanud enam. Ma ju ütlesin, et mehed panevad oma kodukanade või modellide kõrvalt ikka kolmanda rühma esindajaid. Aga neil puudub julgus neid päris naiseks võtta. Meestel peab ju olema tunne, et nemad valitsevad maailma, aga kolmanda rühma naisi ei ole võimalik valitseda. Mees, kes lepib sellega, et tema ei pea kunn olema, võtabki number kolme endale. Siiski jääb selles perekonnas võim naistele ja püksid nende jalga. Ja kuivõrd meeste loomuses pole just truu olemine, siis ei saa välistada, et ka selles liidus ei vaadata näiteks number 2 rühma naisi. Sest nood ei küsi kust papp tuleb, vaid on surmani tänulikud uue kleidi eest ja üleüldse täis suuga ju ei räägita - veel vähem esitatakse küsimusi. Samas, kui rahul need naised ise oma abieluga on? Ikka on häda mehe eksnaisega või jääb endale mõni kobedam ja võimukam kutt silma jne.

Iseloomult ja olemuselt on nad ikkagi number kolmed. Kellel justkui on kõik olemas, aga samas puudub hingerahu!

Friday, January 30, 2009

Laahheeee


Mul on ikka uskumatult vinged sõbrad!!! Sellist üllatuspidu pole mulle kunagi keegi teinud. Ma pean ikka tihedamini töölt ära tulema. No mulle pole kunagi ka nii palju valetatud, aga seda kõike ülla eesmärgi nimel, et mind üllatada. Täiesti uskumatu kui blondiks mind tehti ja samas kui rahul ma sellega olen!

Õde hakkas vassima saabaste laenamise teemat, milleks ma võtmed andsin. Siis suutis mind närvi ajada jokutamisega, et vaja pead pesta ja asju pakkida, samas sai sõnumeid, et venita veel kummi! Ja kui ma lõpuks koju jõudsin närvilisena ja mõttega, et vaja kiire meik teha ja välja pidustustele jõuda. Siis väuuuu...kodu oli rahvast täis ja pidu püsti! Sellist orgunni pole ma elus näinud. Te olete võimatult armsad Triin, õde, Rena, Kätu, Alex, Aivi, Tamps, Rix, Katre! Pisar kui armsad!!!

See on mu elu esimene blogi kus pole sarkasmi sees!!!

Eks homne päev toob jälle midagi uut:P
Kell on 3:33 ja mai ole kaine. Aga oli põhjust mille nimel võtta! Nüüd kus aeg on ära maha võetud, ma alles hakkan kirjutama!! Te ei jõua eest ära lugeda ma ütlen...

Wednesday, January 28, 2009

Võtan aja maha.....
Muide, alati on kaval ennetustööd teha. No näiteks mees pikalt saata enne kui tema sind saata jõuab. Ja eriti kaval on seda teha siis kui ta seda kõige vähem ootab!

Hetkel on minu ainus energiaallikas ja ellujäämis põhjus trennid ja kliendid. Nemad on ainsad, kes siiralt tänama tulevad toreda trenni eest või selle eest et lihtsalt olemas oled!

Monday, January 26, 2009

hakkab pihta


Et need õudused ka juba läbi ei saa?!! Olin peaaegu ära harjunud, et luupainajaid ja veriseid unenägusid ei näe. No kõva kuu sain magada. Aga no näiteks täna öösel nägin naise küljest lahtirebitud jalga vanaema trepil. Ähvarduskirja selle kohta, et kui mai tea mis krdi tingimusi ei täida, siis rebitakse teine jalg ka ära. Põgenesin selle lahtirebija eest ja peitsin ennast mulla ja prügi sisse.....see lihtne nightmare kestis vähemalt pool ööd! Kas mul on kõik juba liiga hästi päise päeva ajal, et ka ööd pekki panna??

Sunday, January 25, 2009

häda ja härg


Enne selle lõigu lugemist võtke endale keegi nuuskpiiritusega kõrvale.

Retsepti soovitus. Tegin täna nii, et keetsin ära spagetid, lisasin õli ja panin peale 2 muna ning ohtralt buljongit (seda purgi oma) ning segasin läbi ja kuumutasin. Kõrvale võtsin Konsumist ostetud pehme kandilise leiva, mille peale panin kanasinki ja tomatit ja kurki. Nämmmm...

Nüüd võite turgutamisega algust teha - JAH, ma tegin ise süüa endale!!!

eesti keel

No täitsa kohutav kuidas ma vihkan sõna praegult! Kes krt selle välja mõtles ja miks seda nii paljud inimesed kasutavad?? Kas on raske see lt sealt lõpust ära jätta?? Kasutatakse palju vigaseid sõnu, aga no see sõna ajab mind ikka iga jumala kord vihale - päris kõiki pole viisakas parandama ka hakata....grrrr. Kõrghariduse omajad maivõi!
On äkki vabatahtlikke, kes mul siin tolmuimejaga veidi möllaks ja prügi välja viiks?? Ja eile shopatud riided kappi paneks? Need vedelevad maas miskipärast... Oiiii kuidas ei viitsi!

Saturday, January 24, 2009


Kell on 2:43 ja meik on juba maha kraabitud. Ühesõnaga klubis sai oldud täna pool tundi! Rekord. Luuk vajus kinni ja pudrumulk lahti. Merkaga kahepeale 0,7l viina pole ju palju. Triinu osa seekord oli märkimisväärselt väike, sest tal oli oluline mujal töllata esialgu.

Mis siis selgus? No et meist ei saa mitte kunagi nr 1 ega nr 2. Ei tule lihtsalt välja. Me ei oska. Aga samas näiteks taksojuhile 14 eeku rohkem andes ja suure häälega kuulutades, et ülejäänu võib endale jätta - see juba näitab potensiaali, et võin nr 2 hakata küll. Aga rahakoti lõhkusin ära antud manöövri käigus.

No ühesõnaga käisin väljas selleks, et postkastist uus Marie Claire ära tuua. Muide täpsemat horoskoopi (liftis lugesin) pole vist kogu oma 27 aasta jooksul lugenud. Krt hirmuäratav number muidu. Aga no õhesünaga on öeldud, et hakkab idanema plaan elukutse vahetusest (hmmm, viimane tööpäev praeguses töökohas on 30.jaan), partneri osas soovitatakse mõlemale omaette olla mõnda aega (mida irooniat onju) ja raha kohta öeldakse, et parem sesi kui viimase poole aasta jooksul (ei no tahaks loota). Marie Claire ei valeta ma teile ütlen!

Aga õhtu ise oli rohkem kui kõva. Mul on vähemalt kaks patja rohkem kõhulihastel. Sest no näost saledaks ja nahk maha ikkagist. Näpud pihku ma teile ütlen (kolm esimest sõrme on ainult vajalikud)!

Paluks rohkem kolmiküritusi Merka ja Triin! Lõpuni välja!!!

Friday, January 23, 2009


Liigitasin naised vägivaldselt 3 rühma.

1. rühm on need naised, kes pole võibolla just kõige ilusamad. On tagasihoidlikud ja on ideaalsed pereemad. Need on sedasorti naised, kellega tehakse lapsi ja kes pannakse kodu koristama. Ja nad on sellega vägagi päri. Kodukanaks olemine ongi ideaalne nägemus elust. Nad on ohutud meeste jaoks. Nad ei pane kõrvalt ja ei kao kuskile. Kindlapeale minek. Paraku aga muutub elu mingi aja möödudes nii igavaks. Siis võetakse kõrvalt nr 2 ja nr 3 rühma naisi. Pole hullu, sest nr 1 ei saa niikuinii aru. Sest on normaalne ju kui mehel on pikemad tööpäevad või töö-ööd. Tema toob ju raha koju.

2. rühma naised on lihtsalt ilusad. Ja kõik. Nemad võetakse õueskäimiseks. Ja et oleks kindlam, siis tehakse ka neile vähemalt üks laps, et plehkupanemise võimalus väheneks. Õnneks pole neil ka nii palju aju, et ise ära majandada. Päris naiseks neid isegi tihtipeale ei võeta. Aga pole ka vaja. Sest kui iga nädal uus kasukas kapis, siis on naine söönud ja rahul.

3. rühma naised on kõige raskemad. Ei, nad ei kaalu palju! Vastupidi. Nad on kobedad. Ja mis kõige hullem, omavad natuke aju kah. See on ohtlik. Nad ju saavad ise hakkama. Nad võivad ninast vere välja pingutada, aga saavad hakkama. Neid ei võeta kunagi naiseks ja neile ei tehta lapsi. Neile ei osteta ka kasukaid, sest nad ostavad ju ise. Nende üle pole mõjuvõimu. Neil on palju austajaid kuid mitte ühtegi tõsiseltvõetavat meest. Sest need naised teavad liiga täpselt mida või keda nad tahavad. Aga just see ongi, jumal paraku, neile saatuslik. Kui ilmneb tõsiasi, et ka nemad vajavad tuge, siis see moment on metsajooksu koht. Nad tahavad tuge, aga nad ei taha sõltuda. Aga kui mees pakub tuge, siis on ta toestatava omanik laksust. Ja kui mees tahab päris naist, siis ta võtab ikka number ühe (sest too on kõigega rahul) või number kahe, sest tollel pole aju ja ilus on pealekauba.

Väike mõistatusharjutus nüüd kah. Millisesse rühma kuulun mina, Triin ja Merka?
...kui lilled ühe päevaga ära närtsivad, siis pole need vist eriti suure armastusega kingitud onju? Noh mul surevad kaktused ka muidugi ära...aga vesi on olemas.

Vein, viinamarjad, juust ja trenn...pidu, sõbrannad - kogu mu elu! I will survive

Thursday, January 22, 2009

http://www.youtube.com/watch?v=xK8t0gP4isE

Mai hakka kunagi IGAL rindel supernaine olema! Kes teeb see jõuab, aga mitte lõpuni välja...
Naised, kes te olete 9 kuni 22 tööl, kes ei jäta just palju pidusid vahele, kellele meeldib vein ja lapiku ninaga autod ja kes on loomult blondid - meie korp on teile avatud! Kõigi maade kõigi lemmikud ühinege! Pole parata kui just päris kõigi lemmikud ei jaksa olla...

Wednesday, January 21, 2009




Ja kas ongi mingi kirjutamata reegel, et kui kõik läheb liiga hästi, siis see tähendab, et asjad on ikka suht pekkis?? Siinkohal ei vea mu krdi vaist ikka üldse alt. Alles ma ütlesin, et ei julge nagu häppi olla. Mida sa siin rõõmustad kui see rahulolu saab aind paska põhjustada!?
Hommikul vaatas peeglist vastu loppis küsiva pilguga lõust....et mis toimub?
Tundub, et TÄIESTIII uus ajajärk mu elus on ees!

Friday, January 09, 2009

Eino uskumatu

Hommikul peegli ees jäin mõtlema. Mõnikord jään jah isegi mina mõtlema. Et mis värk sellega on, et ma ei julge õnnetunnet tunda? Ja no nii ongi. Ma jubedalt kardan olla õnnelik mingis hetkes isegi. Sest ma tean, et see saab niikuinii kohe läbi ja mingi jama kukub kaela. Aga ma lubasin seda õnnetunnet endale täna vähemalt kaheks tunniks. Tegelikult tulin eile trennist jube rahulolevana ja hommikul veel oli hea olla. Kõik oli nagu hästi. Isegi seeliku panin selga. Ok, ootan ära, et te kõik nüüd maast toolile tagasi korjate ennast!
Aga no mis peab tulema, ega see tulemata jää. Hetkel on sellest mõnusast olemisest järel miinus 10. See tähendab, et nullist kümme punkti allpool. Mul on ülekas!

Friday, January 02, 2009

2009


Tundub, et tuleb hea aasta! Konto on peaaegu tühi näiteks. Osta veel endale ninuunännuununnuuu läppar eksole. Ja auto bensupaak kah tühi. Ei no hästi. Tuleb pool paaki osta seekord ja kommunaalid ka ära maksta ja siis jaanuari lõppu oodata sirge seljaga ja ema juures söömas käia:P

Ei no kõik on korras nohh! See on muide meie korpi üks hüüdlausetest. Olgu kui sitasti tahes. Kõik on korras!!

Ja üldsegi ei ole kõik inimesed pahad. Klubis näiteks tagastas üks härra mulle mu raha ja pangakaardi ilusti. Sest ega kott jääb ju vedelema tavaliselt:P

Tuleb hea aasta ma teile ütlen! Ühe lubaduse ma siiski annan. Õe panen mehele rsk!

Thursday, January 01, 2009


Okkoo...see oleks nüüd küll keffa kui ma terve selle aasta jooksul peaksin ärkama sellises olekus nagu esimesel päeval. Magaks oma diivanil mitte voodis, sööks hommikusöögiks kartulikrõpse ja kummikomme ja suudaks olla maks istuvas asendis. No oli seda nüüd siis jälle vaja või? Jah, oli küll! Meie Blondide korpil on nüüd vähemalt sekretär olemas. Suhteliselt esimeheks võiks lükata isegi. Sest no...toas on 3 inimest ja me Triinuga ütleme, et ohh meil korpis nüüd kolm liiget. Ja õde küsib, et kesse kolmas on?! Uhhh

Vaatasin endale just peeglis otsa ja soovisin õnne, et nohh kaunitar, veab....et terve järgmise aasta nii krdi suurepärane välja näed!