Ripplihas

Okei, aim sõu sorri. Ma saan täitsa aru, et olen ilmselgelt oma fännidele liiga teinud ja kirjutamise maha jätnud. No päris nii see tegelt pole - on paar huvitavamat projekti hoopis:P Ja no mis siin salata - tuleb öelda, et mai viitsi, mai jaksa ja mai taha ja ma ei saa. Mitte, et mai viitsi kirjutada, vaid pole millest kirjutada. Ja pole kirjutada sellepärast, et ei käi kuskil ja ei tee midagi. Null põnevust nagu või nii.
Pool joppamise peale kutsusin reedel Merka välja istuma. Et no pole ammu käind ja nii. Pool joppamise peale oli ta ka nõus. Plaan oli lihtsalt istuda ja mullivett juua. No ok, minu jaoks on vein mullivesi eksole. Mida õhtu edasi seda haledamateks me muutusime. Meil hakkas iga 5 minutiga järjest rohkem kohale jõudma millised töllid me oleme. Pool aastat pole koos peol käinud. Põhi vabandus on ikka see, et mai jaksa, ma olen niii väsinud, mul on homme trenn, mul on täna trenn, ma olen haige....no gaad seikk. Varem oli nii, et iga jumala nädalavahetus 2x peol ja kohvikud ja muud asjad. Nüüd aind hale lalin. Niu niu niu...ühesõnaga me saime 3 tunniga selgeks kui kohutavalt igavaks tölliks on võimalik muutuda. Meil on nüüd uus hüüdnimi - ripplihas! Saaks aind vinguda ja mitteviitsida. Me ajasime üksteist oma haledusega oksele ja lõpuks oli ka Merkal veiniklaas ees. Ei, vabandav argument pole see, et meil on töö ja trennid ja muud asjad. Maksarebendisse võib vihastada ennast - kõik see stuff on ju ka varem olnud ja siis ei seganud miski. Argument pole ka see, et oleme vanemaks saanud - watch Anu Saagim! Argument pole ka see, et maks on läbi - kesse kurat käseb juua...saab ka ilma.
Ma jälle hakkan meie haleduse peale ärrituma!
Argument pole ka see, et Tartus pole kuskil käia - kus kurat teised käivad?
Ühesõnaga läksime lõpuks kluppi ja koju jõudsin kell 6 hommikul.....