Seniilsus. Hakkan asju unustama. Asju, mida tahan poole maailmaga jagada, aga olen mälukaardile liiga tihti tühjendusi tegema hakanud. Olulised failid diliitinud. No asju, mida võib näha ainult ööklubides. Ja ainult ööklubide kolmnurga märgiga naiste ruumides. Oli see siis kui Kristiga viimati Maasikas lammutamasime elu eest. Noh istusime nurgas ja vahtisime hämmeldudes möödatuigerdujaid.
Ikka juhtub see, et kui suukaudu midagi mittetahket sisse manustad, siis mingi kell (suhteliselt varsti) see väljuda soovib. Teist kaudu. See pole enam ammu saladus, et kõige suuremaid läbusid ja tülisid ja pisaraid ja asju näeb ainult ööklubide naiste restroomides.
Külastab siis Kristi seal puudriruumis ühte boxi ja jään mina huuleläikega mökerdama. Astuvad sisse kaks esmapilgul mitte eriti sügavas joobes neiut. Pannakse üks neist seinaäärde seisma ja teine teda fotokaga sihtima. Jah, just nii need peldikuseina-tapeedimustriga-ratepildid sünnivadki. Tütarlaps sätib käed puusa ja manab häbeliku naeratuse näole. Minul muidugi juba natuke suurem naeratus ja veel suurem muie näos kinni. Astuvad sisse veel kaks esmapilgul juba üle keskmise joobes tibi. Jutt käib loomulikult meestest. Noh, et kuidas üks tüüp teda ikka vahib ja kuidas temal ikka siiber sellest on jne. Ja kuidas mehi ikka nii jalaga segada on. No see selleks. Üks prouadest sokutab oma siidriklaasi kraanikausi äärele ja külasatab ka ühte boxi. Teine lärmab kõva häälega talle järgi, noh...et ikka kuulda oleks läbi boxi ukse. Mulle siis ütleb, et kuulge, ärge mu sõbranna jooki ära jooge onju. Mul on juba väääga naljakas. Luban, et ma jah ei joo tema sõbranna siidrit ära. Peamiselt selle pärast, et ma ei joogi siidrit. Lakin oma huuli edasi ja üritan mitte hambaid ära määrida, sest selle irvega pole võimalik hambaid peidus hoida. Üritab proua siis ka järgmist boxiust avada, aga talle jäävad silma fotosessioonil olevad tütarlapsed. Astub modelli juurde ja nõuab: "Kuule, tohib ma annan sulle nõu natuke?" Jube emalik lähenemine. No selline, et kle tütar, mul on kogemusi, usalda mind. Modell on hämmingus. Proua ei lase ennast segada, võtab modelli kleidi vööst kinni ja tõmbab selle lahti. Ütleb: "Pane nüüd üks käsi siia sisse ja tõsta üles!" Tütarlaps on juba oimetuks jahmunud, aga aegamööda täidab käsku. Paneb käe dekolteesse. "Nii, ja nüüd pane teine käsi siia sisse ja tõsta üles". Samal ajal astub Kristi oma boxist välja suuurte silmadega ja suhteliselt paanikas. Seda nägu oleks pidanud jäädvustama kuidagi. Miljoni dollari pilk. Tormab minu juurde, et kle mis toimub? Mina ei suuda enam olla ja irnun juba lohutamatult. Tõmban Kristi ruumist välja ja räägin asja visuaalse poole ka ära. Tema nimelt oma boxist kuulis ainult, et pane oma käsi nüüd siia alla ja tõsta üles...??! Ja esimene pilt boxist väljudes on, et ühel tibil käsi oma dekoltees ja teine pusserdab tema rindade all mingi katkitõmmatud paelaga....
Jah, ma tean, et ma oleks pidanud ennast taltsutama ja etenduse lõpuni vaatama. Aga noh vahet pole, selliseid etteasteid võib igal nädalalõpul igaüks ise esiritta vaatama minna.
