anna kannatust

Ma pole juba aastaid linnaliinibusse kasutanud. Ja suht viga oli seda teha jälle. Kui mul just otse Pariisist toodud põiepõletikku poleks, siis oleks ka tänase käigu jala teinud. Autorooli polnud nõus istuma ebastabiilse seisundi tõttu, aga arsti juurde oli vaja minna. No ilma selle toreda eksklusiivhaiguseta oleks see käik üldse ära jäänud muidugi. Kohale lasin ennast sõidutada, aga tagasi otsustasin bussiga tulla. Järgmine kord tulen aga ka kipsiga jala tagasi. Sõita oli vaid 3 peatusevahet. No esiteks oli buss silmini rahvast täis, aga see pole mingi ime (metroorongis oli veel vähem ruumi). Sisenesin tagantuksest, aga piletit mulgustada sai vaid keskmise juures - seega tuli läbi mitme inimese pilet sinnani saata ja tagasi saada tiiruga. Tänasin ilusti kõiki ja kombes, piletil augud sees, võime sõita. Järgmises peatuses tuli peale kutt, kellele millegipärast ei sobinud seista tagumise ukse juures kus ruumi isegi oli, ta tingimata pidi minust läbi litsuma, et jõuda bussi keskossa kus kõik niigi tihedalt koos seisid, et sproti tunnet tekitada vist. Noh ise teab, mis talle hea on. Peaasi, et mina ellu jäin. Siis sisenesid 3 ...no kuidas neid nüüd nimetada...parmu? Minu ees oli 2 vaba istekohta ja otseloomulikult istusid vandid sinna. Üks veel käsutas teist tagumisele istmele. Esimene hingetõmme ja ma mõtlesin minestama hakata, aga ega ma nii nõrk kah ei ole. Vaata kui lähed sillaalat läbi, kus sellised vandid ööbivad, siis sa kindlasti jooksed, et kopsud ellu jääksid. Aga kui sa oled täis bussis, siis pole ju kuhugi joosta kah. Sain oma laksu piiritust, uriini ja õli sisse hingatud - no näed, täiesti tasuta parfüüm! Keerasin siis selja ja teisel pool istusid õnneks meeldivad neiud, kes loomulikult mind jõllitama hakkasid, et kle nii haisedki vä? Suht ebameeldiv olukord. Ei hakkand nagu võõrastele seletama ka, et mu seljataga on paar härrasmeest, kes ülelõhnastanud on ennast, et mina ausalt ei lasnud ennast täis - vahet pole et põiepõletik...Ühesõnaga järgmised 2 peatusevahet tuli hinge kinni hoida. Õnneks kopsumaht on mul päris hea. Oma peatuses maha hakkasin trügima, siis üks kolmest vandersellist seisis risti uksepeal ja lõugas teisele kahele, et no lähme maha või? Kui sealt oleks tulnud vastus, et ei lähe veel, siis ma siiani tiirutaks selle bussiga linnapeal, sest tondist ei pääsend ükski hing mööda. Kuivõrd mul vahest ikka veab kah, siis ta astus maha ja lasi pool bussitäit rahvast välja.
See oli küll lühike sõit ja võiks ju mitte viriseda, aga ma maksin selle eest 13 eeku ja mõtlen sellele, et kui iga jumala päev peaks ühistransporti kasutama ja samas olukorras viibima, siis...A noh sellepärast ma pigem jala käingi!

..mul ei ole sõnu! St on küll

Ma tean, et te ei suutnud ära oodata millal ma sel teemal sõna võtan ja nagu näha ei suutnud kuidagi vaiki olla...Kalevi kommipaberid jah!!

Ma olen räme kommiõgard, aga ilmselgelt on Kalevil mu figuurist kahju ja ta otsustas lõpu panna minu mõnudele. Kui ma alguses kuidagi need Mesikäpad ja asjad ära kannatasin, et oh uus pakend las olla...aga kui nad krt mu Pilvekeste kallale läksid, siis viskas ära küll. Poes kommiletist mööda joostes ja hoopealt Pilvekese pakki haarates ei osanud ma kurja karta. Hakkasin siis autos lahti harutama neid ja sain närvishoki. Kas ma pean tõesti kommipakiga alati kaasa ostma ka käärid?? Mul ei ole suured sepa käed ja ka mitte lapse lödinäpud, et ses mõttes võiks nagu hakkama saada küll...mul pole isegi geelküüsi ega midagi. Aga no krt ei saaaa nohh. Nooleke on udupeenelt joonistatud sakikeste kõrvale küll, et ava siit...aga see on viimane koht kust see pakend üldse avaneb! Tuleb hambad ja muud teravamad ja tugevamad vahendid appi võtta. No kui ma lõpuks olingi paberi lahti MUUKINUD ja sellest kilest läbi murdnud, siis täitsa päriselt ka tuli pisar silma!!! Mu Pilvekese kommid on poooooole väiksemad kui varem....Nad teevad ahvidele pakendi ja nad lihvivad mu kommid poole pisemaks - oleks ma jumal, siis ma karistaks!! Kuidas ma peale sellist pettumuselaksu veel osta saan neid nikerdisi??

Varem oli nii, et võtsid kahest otsast kinni ja tõmbasid ja paber oli lahti, ja kui komm oli päikse kätte jäänud ja lödiks sulanud, siis sai paberi vähemalt puhtaks lakkuda, aga mis nüüd toimub?? Ma ei saa pakki lahtigi ja kui komm sulanud ka on, siis viska otsejoones minema. Kas eesmärk on tarbijaid vähendada? Et inimesi rasvumisest hoida vms??

Olevat nii, et sellise pakendiga säilivat kommid kauem. Oda ma lähen pühin vihahigi ära otsaeest! Kas ma tõesti ostan paki komme koju selleks, et neid seal 6 kuud säilitada??? Kas ma nagu tundun selline inimene olevat?? Kas üldse inimesed ostavad komme koju säilitamiseks? Ja kas mul on huvi osta poest komme, mis on seal seisnud 12 kuud? Vahet pole, et hästi säilinud! Ma läksin praegu niiiiii närvi, et lähen sööma!

jah! ei tulnud sellest roosamajandusest midagi välja, elu ei muutunud lillelisemaks...läksin roheka peale üle!

Lugu selline. Tellisin endale kööginurga juba eelmise aasta detsembris. Noh kutilt, kes meile kontorisse ka kööginurkasid tegi ja hästi tegi eksole. Mõtlesin projekti ilusti välja ja valisime värvi kah näidiste pealt ära. Hind tuli rämekallis, aga noh idee oli kah piisavalt udupeen. Pool raha sisse maksnud hakkasin siis ootama. Põhimõtteliselt pidi köök veebruari alguseks hiljemalt laekuma. Tuli mõned lisakõned teha ja siis miski märtsis kunagi hakati kokku klopsima. Persili kukkusin siis kui esimest korda värvi nägin. Tumepunase asemel oli tegu lillaga. Ei no täitsa päriselt. Aga ma ütlen, et suutsin selle värviga ära harjuda ja no suht modern näeb asi välja. Kappe püsti ei pandud loomulikult paari päevaga, vaid võttis kõvasti aega, et mõned kapid ümber ehitada jne jne. Loomulikult eraldi elektrik ja torumees tuli kutsuda...aga see selleks. Ausa kodanikuna olin enne asja valmimist ka teise osa papist ära plekkinud. Eduliseks ma sellise suhtumisega loomulikult ei saa. No lõpuks köök püsti ja asjad enam-vähen done...Selgub, et paigaldusmehed korterivõtme ära kaotanud. Keegi ei tea kus see on. Hakka või lukku vahetama. No ei viitsind ette võtta. Peaasi, et köök LÕPUKS püsti. Valmis sai asi siis mingisugune mais vist.
Suvel hakkasin poode läbi kammima, et nõuderesti leida mõistliku hinnaga. Mingil põhjusel aga vaatasin üle kööginurga arve ja avastasin, et vahi imet arvel on 8 sotane nõuderest kirjas, mida minu kapis aga küll pole. Helistan siis kutile ja imestab, et oih pole kah tõesti või? No toome ära, et me leidsime mingi võtme kah. Ei no fain. Resti ei ilmu. Helistasin iga jumala päev ja kuulsin kuidas rest on autos ja kohe sõidab kutt mu majast mööda ja viskab ära. Resti pole mul siiani.
Sünnipäev mul 21. september ja 3 päeva enne seda kukkus konkreetselt üks kapiuks eest ära. Lihtsalt üks kinnitus lahti ja korras...rsk! Teadsin kohe, et nüüd läheb andmiseks, et kutti kätte saada. Üllatusena võttis kutt kohe vastu. Tegin ennast haledaks, et tahaks resti, aga suurem mure on suur auk kapis, mis tuleks uksega kinni katta. Kutt lubas samal päeval ära teha. Luban nüüd teil arvata, et kas kapiuks vedeles seinaääres kui koju läksin? Noojah, helistame siis uuesti. Jaaa jahh ma täna teen ära, saan jälle ilusa vastuse. Ütleme nii, et ei teinud. Kolmandal päeval tuli juba eriliselt nutune hääl teha ja manguda, et ma ei saa sünnipäeagi pidada sest kuidas ma kutsun inimesed külla nii, et nõks nagu piinlik või nii. Noh piinlik oleks temal olnud siis loomulikult! Läksin õhtul koju ja uks ees. Korras. Aga kus võti on? Saan siis kõne, et näe panin ukse ette, aga seda tuleb veel üle kinnitada, et teine kinnitus on kõver ja asi on ebakindlalt ees praegu, et tulen teen esmaspäeval ära, siis jätan võtme kah. No selge. Hetkel on 9. oktoober ja uks on üle kinnitamata, võtiti pole näinud ja restist näen und vaid mõnikord....