anna kannatust

Ma pole juba aastaid linnaliinibusse kasutanud. Ja suht viga oli seda teha jälle. Kui mul just otse Pariisist toodud põiepõletikku poleks, siis oleks ka tänase käigu jala teinud. Autorooli polnud nõus istuma ebastabiilse seisundi tõttu, aga arsti juurde oli vaja minna. No ilma selle toreda eksklusiivhaiguseta oleks see käik üldse ära jäänud muidugi. Kohale lasin ennast sõidutada, aga tagasi otsustasin bussiga tulla. Järgmine kord tulen aga ka kipsiga jala tagasi. Sõita oli vaid 3 peatusevahet. No esiteks oli buss silmini rahvast täis, aga see pole mingi ime (metroorongis oli veel vähem ruumi). Sisenesin tagantuksest, aga piletit mulgustada sai vaid keskmise juures - seega tuli läbi mitme inimese pilet sinnani saata ja tagasi saada tiiruga. Tänasin ilusti kõiki ja kombes, piletil augud sees, võime sõita. Järgmises peatuses tuli peale kutt, kellele millegipärast ei sobinud seista tagumise ukse juures kus ruumi isegi oli, ta tingimata pidi minust läbi litsuma, et jõuda bussi keskossa kus kõik niigi tihedalt koos seisid, et sproti tunnet tekitada vist. Noh ise teab, mis talle hea on. Peaasi, et mina ellu jäin. Siis sisenesid 3 ...no kuidas neid nüüd nimetada...parmu? Minu ees oli 2 vaba istekohta ja otseloomulikult istusid vandid sinna. Üks veel käsutas teist tagumisele istmele. Esimene hingetõmme ja ma mõtlesin minestama hakata, aga ega ma nii nõrk kah ei ole. Vaata kui lähed sillaalat läbi, kus sellised vandid ööbivad, siis sa kindlasti jooksed, et kopsud ellu jääksid. Aga kui sa oled täis bussis, siis pole ju kuhugi joosta kah. Sain oma laksu piiritust, uriini ja õli sisse hingatud - no näed, täiesti tasuta parfüüm! Keerasin siis selja ja teisel pool istusid õnneks meeldivad neiud, kes loomulikult mind jõllitama hakkasid, et kle nii haisedki vä? Suht ebameeldiv olukord. Ei hakkand nagu võõrastele seletama ka, et mu seljataga on paar härrasmeest, kes ülelõhnastanud on ennast, et mina ausalt ei lasnud ennast täis - vahet pole et põiepõletik...Ühesõnaga järgmised 2 peatusevahet tuli hinge kinni hoida. Õnneks kopsumaht on mul päris hea. Oma peatuses maha hakkasin trügima, siis üks kolmest vandersellist seisis risti uksepeal ja lõugas teisele kahele, et no lähme maha või? Kui sealt oleks tulnud vastus, et ei lähe veel, siis ma siiani tiirutaks selle bussiga linnapeal, sest tondist ei pääsend ükski hing mööda. Kuivõrd mul vahest ikka veab kah, siis ta astus maha ja lasi pool bussitäit rahvast välja.
See oli küll lühike sõit ja võiks ju mitte viriseda, aga ma maksin selle eest 13 eeku ja mõtlen sellele, et kui iga jumala päev peaks ühistransporti kasutama ja samas olukorras viibima, siis...A noh sellepärast ma pigem jala käingi!