Kiire ulevaade. Tapitahti pole, sest Madriidi hotellis saab netti aind kohaliku lappariga ja paris neil on oigeid tahti. Iiiik kui haiget keelt ma raagin.
Blondid hetked. Tallinna sadamas uritasin pardale paaseda soogikaardiga - hea, et lamenti looma ei hakanud. Laeval otsisime poest joogitopse ja mahla asemel olime sunnitud laste shampat ostma. Topsid olid muide kajutis olemas ja Malibu on superhea lasteshampaga. Stokis maksime taksojuhile 860 rootsi raha sadamast lennujaama soidu eest, sest vaatasime, et lennujaamast linna on 500, seega on ka teistpidi sama hind - loogiline onja. Kohapeal selgus, et napilt kallim:P Madriidi lennujaamas ootasime hotelli transat nagu kolm bondi muiste. Hea, et hotelli helistama pidi ja transa tellima! - samas oleme hotellis nuud nigu kompud. Seega oleme hakkama saanud. Hotellituba on muide eeskujulik - aga meie vanamoodsad inimesed pole harjunud sellega, et peldiku uks on klaasist. Samas ei teki kusimust kas keegi ees istub. Oleme soonud, joonud, kammitud, kasitud ja hmmmm mitte ......nud.
1 comment:
Peaks oma korteris ka äkki klaasukse panema. Siis kohe kui korterisse sisse astud, näed ära, kas keegi on poti peal - mõnikord vaata on, et tuled linnast, hullem põis, tahaks ruttu vetsu ja pead kinnise ukse taga laamendama, et kas keegi on sees ja kui ole, siis tehku uks lahti! :P Ma vaatan, et jube popiks on läinud klaasist wc-uksed. Mõnel silmarõõmul on isegi kodus selline... Küll nagu jääklaas, aga klaas none the less.
Post a Comment