Liigitasin naised vägivaldselt 3 rühma.

1. rühm on need naised, kes pole võibolla just kõige ilusamad. On tagasihoidlikud ja on ideaalsed pereemad. Need on sedasorti naised, kellega tehakse lapsi ja kes pannakse kodu koristama. Ja nad on sellega vägagi päri. Kodukanaks olemine ongi ideaalne nägemus elust. Nad on ohutud meeste jaoks. Nad ei pane kõrvalt ja ei kao kuskile. Kindlapeale minek. Paraku aga muutub elu mingi aja möödudes nii igavaks. Siis võetakse kõrvalt nr 2 ja nr 3 rühma naisi. Pole hullu, sest nr 1 ei saa niikuinii aru. Sest on normaalne ju kui mehel on pikemad tööpäevad või töö-ööd. Tema toob ju raha koju.

2. rühma naised on lihtsalt ilusad. Ja kõik. Nemad võetakse õueskäimiseks. Ja et oleks kindlam, siis tehakse ka neile vähemalt üks laps, et plehkupanemise võimalus väheneks. Õnneks pole neil ka nii palju aju, et ise ära majandada. Päris naiseks neid isegi tihtipeale ei võeta. Aga pole ka vaja. Sest kui iga nädal uus kasukas kapis, siis on naine söönud ja rahul.

3. rühma naised on kõige raskemad. Ei, nad ei kaalu palju! Vastupidi. Nad on kobedad. Ja mis kõige hullem, omavad natuke aju kah. See on ohtlik. Nad ju saavad ise hakkama. Nad võivad ninast vere välja pingutada, aga saavad hakkama. Neid ei võeta kunagi naiseks ja neile ei tehta lapsi. Neile ei osteta ka kasukaid, sest nad ostavad ju ise. Nende üle pole mõjuvõimu. Neil on palju austajaid kuid mitte ühtegi tõsiseltvõetavat meest. Sest need naised teavad liiga täpselt mida või keda nad tahavad. Aga just see ongi, jumal paraku, neile saatuslik. Kui ilmneb tõsiasi, et ka nemad vajavad tuge, siis see moment on metsajooksu koht. Nad tahavad tuge, aga nad ei taha sõltuda. Aga kui mees pakub tuge, siis on ta toestatava omanik laksust. Ja kui mees tahab päris naist, siis ta võtab ikka number ühe (sest too on kõigega rahul) või number kahe, sest tollel pole aju ja ilus on pealekauba.

Väike mõistatusharjutus nüüd kah. Millisesse rühma kuulun mina, Triin ja Merka?