Wednesday, March 04, 2009

Kui on otsas

Siis on otsas korraga nii shampoon, palsam, käteseep, peldikupaber kui köögipaber. Täiega nullis. Shampooni tuleb muidugi mööda salonge taga ajama hakata ja seda ei viitsi ju enne ette võtta kui rasva peast tilkuma hakkab. Kui aga käteseebi järgi poodi lähed, siis tagasi tuled sealt tahvli shokolaadi ja 4 õunaga. Jumala eest pole meeles need krdi paberid ja seebid ja pesupulbrid ja möllud. Kas asi on minus? Ma kohe olengi loodud koduperenaiseks onju!

4 comments:

Triin said...

ma tean seda tunnet! Ja tavaliselt saavad kõik asjad otsa just siis, kui palgapäevani on veel nädalajagu aega!
Kätekreemist, seebist, puudri ja ripsmetuśini välja! Rääkimata veidi kallimast näokreemist, silmameigieemaldajast, näoveest v kes-teab-millest.
Aga no kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikkagi saab ja säästupäevadelt leiab vahest oma lemmiktooteid vägagi lemmikhinnnaga! Ja me, naised, peseks vist häda korral seebiga ka pea puhtaks, et mitte rasvasena ringi käia:))

Tyhikargaja said...

õigus! kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem;) a naabrimehe käest peldikupaberit küsima ikka ei julgeks minna:D

Triin said...

Sama lugu on ju sellega, et kui midagi läheb halvasti, siis hakkab kõik järjest viltu vedama. Murphy ;)

Mrs said...

Kui šampooni veel meeles on osta ja kätepesuseepi saab dušigeeliga asendada, siis vat see peldikupaberi puudus on jube. Olen isegi käinud 2-3 korda päeva jooksul poes, et krdi paberit osta ja ikka unustanud.
Nüüd on asi teises äärmuses - kuna poes ei suuda meenutada, kas paberit kodus ikka on või ei, siis ostan iga kord, kui meelde tuleb :P