Täna on nii ilus ilm. Mis siis, et külm on. Aga just sellist sügist me tahtsimegi. Ja siis mul tuli heldimus peale nüüd. Ja Merka tegi mu tuju nii heaks, kohe nii heaks. Ja nüüd ma tahan kallistada. Ja jalutada käest kinni. Ja lehtedes sahistada ja jälle kallistada! Aga oh issand, pole ju kellega jalutada. Kallistada saan ma õhtul küll - Merkat ja viinapudelit. Aga jalutada?
Täna hommikul oli mu lauale jäetud kaks piletit homsele Vanemuise teatri avakontsertile. Ja ma sain juba teada kesse jättis. Aga kellega ma lähen? Kaks piletit on ju. Ma käin muidu üksi teatris ja kontsertil ja kinos ka vahest ja värki. Aga kaks piletit on ju.
Ühesõnaga mulle tehakse head, aga alati leiab põhjuse virinaks (te värdjad tegite mu loo telefonihelinaks). Eile üks sõber ütles, et ta räppis Aafrikas kõik neegrid surnuks - ja see oli naljakas. Aga siis ma tundsin jälle, et pea valutab ja käes on taaskord kauaoodatud päev kus ma korralikult hingata ei saa - ühesõnaga leidsin põhjuse virinaks. Ja kui ma nüüd kohe kallistada ei saa, siis läheb heldimus ka pealt ära. Ei no hakkab koppa ette ja taha ja küljepeale viskama küll see vingumine. Selge. Tänasest päevast peale ma enam ei virise!
No comments:
Post a Comment