No mida värki?! Ma tean, et Eesti naised on ilusad ja ma tean, et väljamaa mehed on nende peale sillas, aga no mida värki?!

Istun mina reede õhtul Suudlevates ja tähistan nii natukene sünnipäeva - no pokaali veini ja õhtusöögiga. Kõrval lauas istuvad kolm neiut (kellest ühte isegi natuke tean) ja ajavad naiste jutte eksole. No reede õhtu ja täiesti normaalne minna välja sõbrannadega, võtta väike jook ja ajada naiste jutte - ilma, et keegi segaks. Mingi kell ilmub välja kaks välismaist meest. No miski üle neljakümnest. Küsivad neiudelt lahkelt luba teisele diivanile istuda. Neiud mõtlevad, et no olgu olgu, diivan on ju tõepoolest tühi, vahet pole, et sama laua taga. Korralikud härrad, no las istuvad siis. Üks härradest on turske kiilakas ja teine vast vanuselt sinnakanti kiitsakas, esmapilgul soliidne. Mõni hetk hiljem ilmub välja kolmas sõberpoiss, kes kohe no tee mis tahad ei tundu kaine olevat. Härrad istuvad ühele diivanile. Misiganes, et raske on sinna kolmekesi ära mahtuda. Turske vend pannakse keskele. Kõik löövad oma parema käe diivani seljatoele, nagu hoiaks kallimalt ümbert kinni - no ju on head sõbrad. Las olla. Aga no uhke kell peab ju kohe varruka varjust välja ulatuma, muidu arvaks, et tal polegi kella äkki või veel hullem kui arvaks, et tal polegi Armani kella äkki. Vanadel on peenemat sorti joogid ees. Sest ega odava viinaga ju neiude lauda ei istu. Riietus peab ju ka näitama, et tegu pole tossikestega. Disaineri teksad ja puintsak ikka peal, et härramad välja paistaks. Omavahel räägivad jumal teab mis keelt, no ehk norrakad või rootslased. Ei saanud ju süveneda, sest oma lauas istuvale kaaslasele tuleb ju ka tähelepanu pöörata. Kuigi meie mõlema tähelepanu oli kõvasti sinna kõrvallauda tõmmatud! Mingi hetk on härrastel tungivalt vaja neiudega vestlusesse astuda. Neile tehakse teiselt poolt lauda selgeks, et näe teie istute seal pool ja meie siin ja las jääb nii. Neiudel on ju omad jutud ja neid ilmselgelt D&G särk ei tõmba. Härrased taltsutavad ennast, kuid üleolev suhtumine hakkab juba ka minul õhtusööki seest välja kiskuma. Mina nüüd ei teagi kas on naljaks selliseid ennasttäis rootsi kunne vaadata, kes üksteist kaisutavad ja lösutavad jalg üle põlve poosis....sest no nemad on ju tulen-löön-su -raharulliga-oimetuks mehed, või on selliseid hale vaadata. Igatahes tüdrukutest oli retsilt kahju. Vennad muutuvad järjest ülbemaks. Sest see 500 eeku maksnud koks peab ju ometi julgust juurde andma. Lõpuks üks liige kuldsest triost ei suuda vastu panna ja peab kohe tütarlastega ühele diivanile trügima hakkama. Sest no mismõttes, et naised meid, rikkaid vanamehi, ei taha??! Ei oska nüüd öelda, mis lausega härrad paika pandi, aga lahkuma olid nad sunnitud igatahes. Ma julgen nüüd sajaprosase kindlusega väita, et ööklubisse parematele jahimaadele. Sest psähhh, te eided oletegi siin liiga vanad, küll meid 17 aastat vanaks saanud naised klubis lahkelt kostitavad. Seal lõppes siis esietenduse esimene vaatus kõrvallauas. Aplaus.

Etenduse teine vaatus toimus juba laupäeva hommikul. Naudin mina oma hommikueinet Kaubamaja restoraaaanis. Väljas paistab päike. Tunne on hea. Vaatan alla tänavale. Ja azzzza, kuldne trio juba platsis. D&G teksad on vast mõne muu eriti kvaliteetse disaineri vastu vahetatud ja triiksärk loob taaskord soliidset muljet. Jätkub naistejaht Tartu tänavatel. Siinkohal hakkab kohvi maost mööda sögitoru ülespoole liikuma. No sa andke mulle andeks, aga mai tea miks ma selliseid vanasid ei salli!

Etensus on pikk. Tuleb ka kolmas vaatus. Saan kokku Merkaga lõuna paiku ja tema vajadused viivad meid panka. Noh väiksed tehingud pangaautomaadiga. Panka siseneb mulle juba vägagi tuttavaks saanud üks kolmest pipargoogimehikesest. Küsib viisakalt, kas ma seisan järjekorras. No tuleb viisakalt vastata kui küsitakse. Ei seisa, lihtsalt ootan. Väga kena. Jääb ka minu kõrvale ootama. No aga kaua sa kannatad blondi Eesti neiu kõrval niisama seista. Tuleb ju kohe huvi tunda, kuidas neiul läheb. Ärritus hakkab tõusma, aga suudan ennast mõnikord ka taltsutada. Sest laupäevase päeva lõunaajal olen ma ju kaine. Viinad sees, siis mai vastuta enda tegude eest nii palju eksole. Aga olen suutnud juba terve nädala korralik olla. No igatahes vastan lühilausetega tulen-ja-löön-su-papirulliga-oimetuks mehele ja ignoorin 200ga. Ja no arva ära, kas jutt läheb lõpuks selle peale, et mis te õhtul teete, kas lähete ka klubisse ehk. Anna kannatust vennas. Kui lähengi, siis ma ütlen sulle jaa kuhu ja mis kella ma liigun! Ei lähe me õhtul klubisse. Tõesti jah? Miks küll? Teil on ju siin uus klubi. Et olete seal käinud? Olen küll jah. No näed siis, väga tore, meie ka eile käisime, see on siinsamas selle maja taga ekole? On küll jah. Kas teile see klubi meeldib? Ei meeldi! Hmm, miks..kas klubi pärast või inimete? Inimeste pärast! Aaa okeii. Minu peas vasardab 350ga mõte, et Merka arvelda nüüd kiirendusega, mul on kopp. Mitu korda olete klubis käinud? Ühe korra ja enam ei lähe! Ja seda kohe tõsiselt - sest sattusin peole "traktorist ajab taga lüpsjat". Liialdusteta! Astume pangast välja. Merka veel mõtleb, et tohohh meil on täna lööki vä? Teen paari lausega selgeks, et kui juttu oleks jätkunud kauemaks, siis ma oleks seda oma "vana sõpra" rängalt solvama kukkunud. No nii, nüüd on siis minu poolt taaskord Eesti naiste imago maha tehtud toredate väljamaa härrade ees...Milles nemad süüdi on? Tahavad ju ainult raha maale sisse tuua ja meie iivet siin tõsta...