Puhkuse viimane päev ja otseloomulikult alustasin ma seda tööd tehes...no see selleks. Ixu ütles ka, et töö teeb ahvist tööahvi. Ja ma vabsee vastu ei vaidle.
Stress on mind sinnani viinud, et käisin teist korda kinos seksi ja linna vaatamas - dsiiis, ma eidestun juba! Nüüd sõbrannadega msn-itud ja orkut läbi kammitud ja jälle vein ees, tahan ma jagada tänast teeninduskogemust. Käisime nimelt sõbrannaga kohvitamas. No kohvitamine tähendab minu jaoks alati ka söömist, sest üle 3h söömata olemist tähendab minu jaoks surmaeelset seisundit. Suvi teeb vist oma töö. Menüüd ootasime 40 minutit. Korra tabasime teenindaja ja ütlesime, et võtaks menüü - tüüp vatas, et kohe! ja jäigi kadunuks. Sõbrants tõi need lõpuks ise ära ja küsimusele, et kuidas selle ajaga siin on, et oleme 40 minutit oodanud, sai ta vastuse, et ütlen teenindajale edasi. Seda ütles siis teine teenindaja. Toiduvalikuga läks mul 2 minutit ja edasi vasardas peas mõte teise kohta minna, sest seal saan oma lemmikroa alati kiiresti kätte. Aga oh imet, kutt ilmus välja ja võttis tellimuse.
Otseloomulikult sain ma tellitud seenepasta asemel singipasta, aga olin nõus selle ära sööma, sest uut oodates oleks loojakarja minek olnud. Kohvikusse jõudmisest alates 1h ja 15 min hiljem saime toidu.
Kõht täis ja hea olla, aga sõbrannal suitsud otsas. Tellib siis teenindajalt paki suitsu ja rõhutab, et tooge sinine, et see pole kõige kangem. Kutt toob pruuni paki ja avaldab, et pruun ikka sobib ju? Sõbrants, et ei sobi, et tõesti ei suuda seda kanget tõmmata. Kutt vabandab ja toob siis sinise. Et kuda tuleb arvamus, et äkki tahaks pruuni kui tellitud sai sinine?? No ju ta arvas seda ka, et mis ma neist seentest saan ja sink kuluks mulle ära psata sees.
Arve toomist ei ole ka mõtet ootama jääda ja otsustame letti maksma minna. Seal ei tunne esialgu ükski kolmest teenindajast meie vastu huvi. Kui siis omavahel on arutatud, et kelle lauast me oleme, siis üks kuttidest hakkab küsima, et mis me siis tellisime. Loen oma tellitud kraami ette ja seda hakatakse sisse toksima, kui imeväel ilmub välja meie laua teenindaja. Tänatakse jumalat ja edasi tegeleb meiega siis õige inimene. Saan korra veel oma tellimuse üles lugeda ja lõpuks ka arve makstud...ei surnudki inimkond enne välja, vahi imet!
Olen jah vingats:P
3 comments:
suht sita ajab keema. olen nii minema ka kõndinud, sööki oodates. sest kui mingi muu asi peale tuleb ehk aeg otsa saab, mis üle jääb
Ütleme nii, et ma irvitan üksi toas nagu segane,ma loodan, et keegi ei kuulnud, sest vastasel korral viidakse mind jalamaid hullumajja-sealt ma samas ka tulnud olen:P
Enivei, jutt naelapea pihta ja jään ootama uut kogemust:P
Äkki oldaks nii lahked ja avaldataks kohviku/söögikoha nimi ka. Siis teaks ka teinekord hoiduda.
Post a Comment