Kui keegi ütleks mulle kuhu mu ajud maetud on, siis ma läheks viiks hauale lilli isiklikult! Peale selle, et ma taas single bellsi laulan ja endiselt tööstressi all vaevlen, siis jällegi on veinipudel ees ja enesehaletushoog peal. Kui Aafrika nälgivad lapsed või Viru hotelli prostid mind näeks, siis mul oleks muidugi mark nagu. Et mille krdi üle nagu on viriseda? Kõik on olemas. Nälga pole, janu pole, peavari olemas, auto tuhara all, tervis peaaegu korras, töö olemas ja sõbrad kah. Aga eidel on vaja laliseda - palju tööd ja keegi mind ei taha jne jne. Mõni töötab 24h ja enamikke ma ikka ise ei taha....a on vaja laliseda. Samas mul on tunne, et see rahulolematus on edasiviiv jõud muidugi, krt et ta mulle veel miljonit kontole pole toonud ja peeglisse häppi feissi.
Kui ma kaalule astun, siis näen isaelevanti numbrites, samas enamik naisi oleks valmis paljustki loobuma, et seda numbrit seal ees näha ja ma saan täitsa aru, et mõrvamõtted käivad peas kui kuulevad et ma võiks kilo maha võtta.
Mind vaevab praegu aind mõte, et kui kõrgel mu latt siis on? Meestelt ootan võimatut ja pank läheks lõhki kui minu jaoks piisavalt raha majas oleks.
Aga samas nii kaua kui on olemas minust ilusamaid ja edukamaid inimesi nii kaua ma ka hauas rahu ei saa...Palun öelge kuhu mu ajud maeti!