Aadamapojad

Kell on 4 öösel, peolt säfilt tagasi jõutud ja 4kg krohvi sihverplaadilt maha kooritud, aga eksistentsiaalsed probleemid ei lase magama minna. Nimelt on mul küsimus, et kuda see nii läks, et mehed ja naised mõlemad võrdselt inimesteks nimetati? No olgu, mul on päris mitu vastassoost tuttavat, keda võib isegi inimeseks tituleerida, aga no tihtipeale tekib arusaamatuse tunne sisse, et miks meeste jaoks miskit eri liiki välja ei kuulutata? No nälkja ja roomaja vahepealset midagi. Ei, ärge saage valesti aru, mul ei ole meeste kui selliste vastu isikkikku viha...aga paanikahood käivad peal küll. (Ja see 4kg meiki pole pelgalt vaid meeste jaoks, vaid enesetunde küsimuses).

Nimelt täna (nüüd siis juba eile õhtul) sõbrannaga kokku saades küsisin kohe, et noh kuidas kodust välja saamine kulges. Ütles, et kle üllatavalt täitsa ilusti. Tavaliselt (aastas 2x) see nii lihtsalt ei kulge. Öeldi, et mine mine, ma olen kodus ja joon õlli. Ei no ilmselgelt pidi siin mingi konks olema. Oligi - suisa ankur ma ütleks. Klubis 5min ringi jalutanud ja juba tuju sisse saanud, selgub et üllatusmoment on käes. Siin see ankur on. Samas klubis ja juba varem kohal. Kontroll peal - narkokoera töö kahvatub selle kõrval. Ei, siin ei teki vaidlust selles osas, et misk koos ei võiks peole minna jne - esiteks ka naistel on lubatud aastas 2x naiste seltsis veeta ja teiseks pole palju palutud märku anda, et "tibu, kuidas läheb, ma tulen ka peole". Targem on täis kaanida ja küsida, et nohh kussa olid, ma ammu siin:P

A noh mida mina ka neist asjust tean.

Aga nii mõnegi mehe moto on ikkagi, et tee ise, aga ära lase teistel teha! Teine moto on see, et kui sul on kodus naie ja laps, siis võta peol teine naine juurde ja parem veel kui mitu! Sai nähtud...