Täna öösel me ei maga. Või noh tänane öö polnud just parimate killast. Peale uue trennimusa ja kava kokku keevitamist saan magama miski 00-i paiku. Jalad valutavad. Näen unes surma. Üks mu lähedastest inimestest sureb ja ma ulun täiest kõrist ja palun surma, et ta rohkem ühtegi mu lähedast kaasa ei võtaks. Ärkan. Higine. Püherdan lina rulli. Jään uuesti magama läbi häda. Jalad valutavad. Kell 3 saan töökõne. Kruvin pool tundi vähemalt ja jään magama. Jalad valutavad. Kell 4 saan teise töökõne (see pole midagi ebatavalist, minu töö ongi selline). Nutma ei aja mitte kõned ja ärkamine, vaid uuesti mitte magama jäämine. Kell 4:53 vaatan kella ja veel ei maga. Rullin ja jalad valutavad. Peas taob trennimusa. Und umbes poolteist tundi ja äratus. Silmad paistes. Jalad enam ei valuta. Kohvilaks ja elu läheb edasi!
No comments:
Post a Comment