Vatta hell?!

No vähe sellest, et tõusmiseks lükkasin hommikul äratust 40 minutit edasi jupikaupa - pole mingi erakorraline juhtum muidugi. Siis pidin veel paksult riidesse ka toppima keset südasuve, sest pehmelt öeldes on ....ilm. Sain teada, et mehed vahetaks mind 12 supermodelli vastu. Noh kes ei teeks seda! Sain vähemalt tõestust oma teooriale, et raha eest saab kõike, ka õnne ja rahulolu - MOTT. Kukkusin oma vihmavarju poollombakaks ja sain käpa korralikult mudasse pandud. Kurat, ma olen juba ammu mõelnud, et selle ehitusplatsi kõrval ennast mõni kipsi kukub. Kuulasin pangas kuidas üks penskar tellerile oma kehva elu kurdab ja head telefoni osta tahab ja et praegu saab helistada ta pojale ja et ta võtab ikka selle kolm kilo kõik välja et telefoni osta ja tahab seda tehingut ikka tasuta teha, sest pank röövib ju ikka iga liigutuse eest jne (sai siis teada, et pensionärid saavad tasuta rulli välja võtta). Neelasin ühe aspika oma kõigi pea ja seljavalude vastu. Ning mille kuradi ärast peab kokteilsalat suitsukanaga koosnema suures osas kapsast? Pangu siis kohe peale, et kapsasalat kahe suitsukana tükiga! Kurat küll!

Manipulatsioon

...väga paha, aga mõjuvõimas asi. Kahjuks on mul au (või pigem ebaõnn) tunda paari eriti osavat manipuleerijat.

Need on inimesed, kes püüavad jätta mulje, et nad tahavad sulle vaid parimat ja kõik teised ümberringi on ekstra halvad tegelased ja jätised. Nad on sisuliselt sinu päästjad, kaitseinglid ja toitjad. Tegelikult on tegu aga lihtsalt inimestega, kes ei häbene sulle süütute silmadega otsa vaadates valetada. Kõigil nn teenetel, mis nad teile osutavad, on taga omakasu. Manipuleerija peab kindlasti ise sellest midagi saama ning tal peab tekkima tunne, et sa oled talle tohutult tänulik iga pisiasja eest. Need samad tegelased on ka eeskujulikud delegeerijad. Kõik oma kohustused lükkavad nad edasi ülehelikiirusel ja kui midagi jääb tegemata, siis on nemad ilmselgelt kõige süütumad asjaosalised.

Manipuleerija jätab alati mulje, et tema on vaid süütu kõrvalseisja kui midagi on halvasti. Kui midagi on aga veidigi hästi läinud, siis eksta suurt tänu tuleb just talle avaldada, sest tema rebestas ju endal naba paigast, et asjad korda ajada. Just tema lõpetas Teise Maailmasõja ja just tema andis Bill Gatesile nõu äri alustamiseks. Tema annaks küll koerale terve kondi, aga näe kahjuks tuli kõrgemalt käsk anda vaid veerand. No ja siis ennastohverdavalt kauples see manipuleerija välja ikka pool konti ja koer peab nüüd tänulik olema, et niigi palju sai. Ei ole oluline, et hiljem selgub, et antud kaitseingel ise vahelt selle teise poole võttis või kõrgemale võimule selgeks tegi, et näe rääkisin koerale augu pähe ja ta ei tahagi rohkem kui vaid poolt konti. No kaval peab ju olema. Manipuleerid ühe poolega, siis pugema peab ju ka teisele. Omakasu jääb ju muidu saamata. Jube kahju on kui selline tegutsemine on aga läbipaistvam kui Fairyga läikima löödud veinipokaal. Siiski on üldjuhul tegu osavate provokaatoritega ja nende läbinägemine on juba kõrgem raketiteadus. Õnneks küll kaotavad antud tegelased kiiresti inimeste usalduse, aga ega see ei heiduta. Leidub ju järgmisi lolle, kelle saab oma tiiva alla võtta ja neile "teeneid osutada".

Siinkohal ei hakka ma aretama teemat pealt näha naiivsetest tibidest, kes imeosavalt mehi puusakondi ümber keeravad ja sellega kõik saavutavad -tuleb ju õiged nupud üles leida ja siis on juba suunamine ja ärakasutamine imelihtne. See on looduse loomulik käik ja kiviajal paika pandud, et ilu maksab. Kui sul seda ilu pole ja sa laiskusenoolega juba sündides pihta oled saanud, siis ei jäägi ju muud üle kui kavalus mängu tuua ja oma geeniuse ajudega ja süütute silmadega inimesi oma tahtmist tegema panna.

A ma olen selle aja inimene, kus veel arvati, et valel on lühikesed jalad ja need kes teisele auku kaevavad, pidada ise sinna ka sisse kukkuma. No annaks jumal, et vanarahvas tark oli ja need ütlused vett peavad. Sest sellele lokkavale ebaõiglusele võiks ju kunagi lõpp tulla ja üleüldse võiks kõigile manipuleerijatele, provotseerijatele ja muidu troppidele Statoli stardipaketi kinkida...

RR AS

Täna lõime merkaga uue firma - Rämedad Rikkurid AS. Nüüd otsime sinna töötajaid. Ainus eeldus on, et palju peab pappi olema. Töö seisneb meie raha lugemises. Palka ei saa, sest rikkad ei vaja pappi juurde. Oluline on ju eneseteostus. Töö on 8h päevas. Lubatud on lugeda kogu meie raha ja oma raha sinna juurde lugeda, no juurdearvestuse põhimõttel. Heal töötajal on võimalus saada juhatuse liikmeks. Seega hiljem hakatakse ka tema raha lugema...tuleb see vaid meie rulliga ühte seifi heita. Huvilistel palun teha ülekanne meie firma kontole ja saata meile oma CV. Võtame ühendust ja kutsume vestlusele. CV-l peaks olema märgitud vaid tel number ja isiklik kontoseis ning aasta puhaskasum.

Meeldivat koostööd soovides,

Rämed Rikurid AS juhatus

...praegu kõõlusin uue ultra-moodsa ergonoomilise tooliga endal südame pahaks. No see on see, millel seljatoe saab kiikuma panna...vastik igatahes.

Aga tegelt hakkas mind hoopis vaevama tõsiasi, et nalja ei saa vist rahaga osta. Kõike muud mumeelest küll saab. No saab saab tervist ka osta, piisavalt rulli on vaja lihtsalt. Armastust saab ka osta. Tahate ma näitan teile naisi, kelle armastuse elu-koledad aga varakad mehed on endale "ostnud"?! Aga tõsiselt head huumorit nagu ei saa vist osta? Nalja oskavad teha üldse väga vähesed inimesed ja nende naljad on ka sellised, millest enamus inimesi aru ei saa. Peenele huumorile lihtsalt tuleb pihta saada. Teinekord aga pole üldse lõuapoolikuid ja udupeent huumorit tarvis, vaid naerma võib ajada ka näpu püsti tõstmine. Itsitad omaette mingi tobeda killu üle nii, et silmad märjad ja tilk püksis. Mõnikord aga ei suuda isegi härra Homer Simpson isiklikult muiet näole kiskuda.

Naer tuleb lihtsalt kuskilt seest. Tean inimesi, kes suudavad lause esimese sõnaga juba kõkutama sundida. Aga tean ka inimesi, kes vaid ise oma naljade üle naeravad. Eriti piinlikud tegelased. Nõme nali on aga üks piinlikumaid asju üldse. Siis ei jää muud üle kui muigega pilk maha lüüa ja ise häbeneda, häbeneda selle üle kuidas naljamees ise ei häbene oma totrusi. Aga tegelt saab sellistest olukordadest lõpuks alati silma märjaks, sest hiljem tõmmatakse ju antud mõttetu kild päevakorda ja naerdakse taga seda inimest ja situatsiooni.. No selles olukorras ma ei pea kohatuks väikest klatshi - mis teha kui inimene lihtsalt on huumorivaene, aga usub, et naerutab seltskonda, andmata endale aru, et tegelikult naerab üksi. Vat neist inimestest on mul küll kahju. Just selliste jaoks võiks ju nali müügiks olla. No kas või turupeal, no mustalt noh, maksuvabalt...Lähed ostad liitrise purgiga nagu lahtist hapukoort. Ma isegi sebiks omale mõne liitri.

Täna naersin ma siiralt paari täiesti tavalise olukorra peale. Noh, et müüjal oli ka huulel tuulevill nagu minulgi, aga palju suurem - tal lihtsalt oli suurem kui mul. Mõtlesin küsida, et kas tal oli ka alguses sama väike kui mul. Siis liftis mingi peeglipõrkega musisaatmise üle jne...Lihtsalt iga asi ajabki naerma.

A vat täiesti tõsised inimesed mulle ka ei meeldi. No kes kohe üldse nalja ei mõista. Nii ei saa ju elada. Vat mina olen see sapise huumori austaja, aga no jumal paraku, et paljud seda peent huumori värki ei mõista või kohatuks peavad. A no samas kui normaalsed on ka need tegelased, kes iga labasemagi Kõlu nalja peale sooled sees sõlme irnuvad?

Nalja peab saama, aga nali peab hea olema... Kui keegi trakatsijuhist Vello oma naise Elfriide augu ümber nalju rebib, siis see pole huumor, vaid labasus. Siiski suudab ta sellega veel karja intelligente hambad laiali irnuma saada....labasus pole huumor. Samas millegipärast just labasus müübki....

Huviobjekt nr 1

Ei ma tõesti ei suuda ära imestada, millega ma sellise huvi olen ära teeninud. No tõesõna. Kõik linna kõlakad ja uudised on ikka minust. Mai teagi kohe kas seda võtta nüüd komlpimendina või vihastada? Hetkel muidugi olen vihastunud!
Ma tõesti ei tea hetkel inimest, kelle elu minu omast kedagi rohkem huvitaks. Ma usun, et Paris Hiltonile teen praegu mõne kiloga ära küll. Temal on vähemalt sexivideo netis rippunud, aga näe minust niisama selliseid kõlakaid levitatakse. Suht üle Tartu libu peaks ma hetkel olema. No never maind, et oma suhte kõrvalt isegi kellegi teise poole mitte vaadata ei taha, aga jumal paraku on päääris mitmeid inimesi, kes näevad mind iga nurga peal erinevate meestega. Olen see siis mina või mitte, aga minust on vähemalt huvitav rääkida. Krt, rahvas ikka upitab mu ego täiega, sest mis mul muud jääb arvata kui, et kadedad on inimesed minu peale. Ma täpselt ei teagi miks...ehk sellepärast, et ma saan endaga ise hakkama, käin pidudel kui ise tahan, olen ehk maailma kõige koledamast naisest nõksa kenam ja sexikam (noh puhtalt mu enda arvamus)...või kurat teab mis see põhjus on. Igatahes näeb üle ühe naise, et ma semmin just tema mehega ja üle ühe vaba mehe (keda ma ise ei taha ka siis mitte kui ta oleks viimane mees Maal), et virutan ära abielumehi jne. Inimesed, mis teil viga on?
Kas mulle vähe on tulnud ettepanekuid armukeseks hakata? On tulnud ja on tulnud kohe s....a kanti, aga kõigi külamooride kurvastuseks pean ütlema, et olen viimasele kui ühele ära öelnud. Isegi ettepanekute tegijate naistele rääkima läinud!
Nüüd kulla inimesed võtke palun teatavaks, et tol õhtul ei läinud mina Jaanusega mitte kuhugi, vaid jäin enda autosse magama ja ÜKSI!!! Selle tunnistajaks on ehk jah ainult auto ja Jaanus ise (aga no vaevalt, et tedagi keegi usub). Ühesõnaga küsimuste korral võib täiesti vabalt minu poole pöörduda ja ma võin detailselt seletada kuidas autosse koperdasin ja hommikul seal ärkasin!
Siis veel kõik kulla isnimesed, kes te arvate, et üks teatud lahutus tuli minu pärast, siis võtke teadmiseks, et ei tulnud. Ma pole selle meesterahvaga isegi mitte käest kinni hoidnud kunagi, kõigest muust rääkimata. Me oleme olnud väga head sõbrad, aga nüüd ma väldin seda inimest 100ga, sest ma EI SUUDA neid kõlakaid enam taluda! Elage palun oma elu ja kui on küsimusi, siis palun tulge küsige! Ma ei ole kade inimene, alati olen valmis aitama ja vastama kõigi peakesi vaevavatele küsimustele.
Ma praegu ei teagi, kas suuremad kõlakate levitajad on mehed või naised, aga hetkel tundub, et siiski ikka veel mehed. Ja miks? Sest ise ei saa mind kätte? Nüüd tuleb kohe, et psähhh kes sind ikka tahab? Aga näe vähemalt pooled linna mehed tahavad, nagu ma kuulen! Imelik aga on see, et mehed vaevlevad samamoodi kõlakate küüsis ja peavad seletama, et minuga pole neil midagi, aga samas suhtlevad minua edasi. Krt, sul on probleeme kodus minuga suhtlemise pärast, siis jumala eest ära tiksu minuga kaasas...minuga ehk on äge suhelda või midagi, aga mulle tõesti pole neid jutte ja probleeme vaja. Ma üldse ei pahanda kui kodurahu hoidmiseks minuga vähem või üldse mitte ei suhelda!
Ma ei saa aru, miks ma pean ennast siin praegu välja vabandama? Inimene, kelle arvamus mulle korda läheb, teab täpselt kui truu ma talle olen! Aga vaevalt, et temalegi sobivad kellegi haiglased fantaasiad minust ja teistest meestest....
Inimesed võiksid enne ikka fakte kontrollida kui plärama hakkavad!
Ma olen meelitatud, et ma nii ihaldusväärne uudisteobjekt olen, aga äkki keegi viitsiks midagi positiivset ka A4le trükkida minust ja kuulutustepostile kleepida? Või noh milline kade inimene neid positiivseid asju ikka näeb....saaks aind tõmmata ja teematada ja intriige punuda. Kas inimestel oma elu puudub täiesti või on see tõesti niii kuradima igav, et muust pole rääkida kui Eglest, kes lõhub kõik linna idüllilised abielud? Palun tekitage see elu endale või noh võin abikätt pakkuda ja ka suva teemasid linnas tõmbama hakata, et kes kellega käib ja mida teeb!! Vahet pole siis mis see inimene tegelikkuses teeb või mis elu elab, aga huvitav on ju intriige punuda...
Kes nüüd siin üli-keerulisest ja vihjeterohkest jutust aru ei saanud äkki, siis ma tõlgin ära ka igaks juhuks, et "mul on suhe, ma ei peta oma partnerit ja ei lõhu abielusid"!!!

Iseenda oma

No mis värk toimub? Kõik abielluvad, kolivad kokku või saavad lapsi. Pingutan ja mõtlen, aga peale enda ja Merka ei mõtle küll ühtegi sõbrannat välja, kes elaks üksi, ei peaks plaane abielluda, poleks rase või juba lapsega. Kas tõesti iga on juba selline, et täiesti vältimatu on hakata peret looma? Krt ei tahaks uskuda. Helistasin isale, et õnne soovida ja niisama juttu ajada ja otseloomulikult läks jutt sinna, et nooohhh millal siis sinu pulma ka saab?? No mida? Noh, et vanust juba ju on, et võiks nagu, et tahaks juba lapselapsi nunnutada...Õu ää...ma olen veel noor! Noh kõlab nagu vana kibestunud ja üksijäetud naise jutt. Aga ei, ma ei ole üksi. Mul on palju sõpru ja kena suhe. Mis ei tähenda aga seda, et ma peaksin hommepäev alatri ette astuma ja mudilasi vorpima hakkama. Mulle meeldib mu elu! Ma teen tööd, ma annan trenne, ma käin väljas, ma vaatan nädalavahetusel hommikuti multikaid ja joon kohvi, ma istun kohvikus ja kirjutan, ma käin sõpradel külas, ma olen kodus üksi iseendaga, ma teen täpselt seda mida ma ise tahan. Mul on piisavalt suur ego, et seda kõike endale mitte lubada. Ja ma ei saa uskuda neid, kes väidavad, et noh seda kõike saab ju lapsega ka teha. Ei saa ikka küll! Ma teen selliseid asju, mis ei nõua teistega arvestamist. Ma niigi arvestan teistega tööl ja trennides jne..jumal hoidku selle eest, et kogu oma aja peaksin pühendama arvestamisele ja kellegi eest hoolitsemisele. Mul endagagi piisavalt tegemist.
Mis paneb inimesi noorelt kokku kolima ja peret looma? Kas tõesti suur armastus? Või hoopis hirm üksi jääda? Või arvamus, et koos on kergem hakkama saada kui üksi?
Millal see esimene ja suur armastus ikka püsima on jäänud – noh vanaemadel vanaisadel ehk. Tänapäeval vahetatakse partnereid tihedamini kui hambaharju ja kui see keegi jääbki natuke kauemaks püsima, et siis kohe tuleb ta endaga ära siduda ja jumala eest mitte minema lasta?
Hakkasin mõtlema, et minu jaoks on kõik see värk liiga vara. Ma tahan areneda. Ma tahan olla inimeste moodi, kes pidevalt arenevad, on mitmekülgsed ja ei küsi kelleltki luba. Nad on iseenda moodi ja iseenda omad! Perekond nõuab vastutust, aga ma ei taha vastutada kellegi eest peale iseenda. Kas noortel inimestel puudub see suur ego, nad ei julge ja ei tahagi olla iseenda omad? Või olen lihtsalt mina see, kes ennast jäägitult siduda ei taha? Aga tegelikult on asi alati õiges ajas ja õiges kohas – minu jaoks pole lihtsalt õige aeg....
Ma ei usu, et iseseisvad naised on õnnetumad kui õnnelikus abielus olevad naised. Kindlasti mitte. Iseseisvad naised on õnnelikumad – nad on vabad ja vaba naist ei käsuta keegi. Vaba naist ei saa keegi sundida peret looma. Vaba naist ei saa keegi piirata. Vaba naine on sõltumatu...
Ehk tõesti on kogu mu tutvusringkond praegu just selles õiges ajas ja õiges kohas. Äratundmisel, et nüüd on aeg siduda – abielluda, kokku kolida, laps saada. Minul aga on seega natuke teine ajaarvamine...

Sain siis nüüd aega. Aga mis siin tegelt rääkida, sest mida mina ka asjast tean. Pole ju ühegi mehe ego piisavalt palju kiitnud, et teda kogu eluks maha rääkida. Ma lihtsalt ei viitsi. Ma lihtsalt ei viitsi valetada. No palju on mehi, kes tõesti vääriksid igal sammul kiidusõnu? Kõigil meil on vead. Ja ei aita see mehe ego upitamie midagi. Vähemalt mitte minu maitsele vastavate meeste. Mees, kes teab oma väärtust, see ei põe ka komplekse ja selle ego on niigi piisavalt suur ning ei vaja lisa upitamist. Jah, selle mehe räägiks vast jah maha kogu eluks, kellel ego vabsee puudub ja kes lihtsalt tossike on. Sellisele tuleb pidevalt selgeks teha, et „ei ole lapse pea kandiline, ei ole”. Tuleb võidelda tema komplekidega ja kiidusõnadega üle valada nagu kartulid jahusoustiga. Siis polegi palju vaja ja mees ongi luuüdini sinu. Selliseid mehi on kah kahte sorti. Ühed need, kes väliselt asjadga eriti hakkama ei saa. Ei oma suurt maja ja tutikat mersut. Elavad ema juures ja omavad vähe sõpru. Ei saa asjadega hakkama kuna ei viitsi või lihtsalt ei oska. Emme on ju kõik alati ära teinud. Vot neile ongi vaja naist, kes pead silitaks ja ütleks, et oled küll ilus ja tark mees ja noh siis saabki mees endale teise ema. Teine sort on aga need, kellel on tegelikult ego ja on liigagi suur ego. Ning see liiga suur ego vajab veel suuremaks puhumist – ühesõnaga pole kunagi küll. Need on mehed, kellel väliselt on kõik olemas ja rohkemgi veel. Mõned korterid, paar suvilat ja igal hooajal uus auto. Kuid selle kõige nimi on võlg ja liising ja hea sõber aita. Sellisele mehele on tarvis naist, kes kõike seda luksust naudib, aga ei esita liigseid küsimusi. Kes kergitab kulme ja kiidab takka, et küll sa oled tubli mees ja omad võimu. Kiidusõnadega saadki selle mehe kogu eluks, aga väikse lisaarvestusega, et kogu eluks on selle mehe veel mõned naised saanud.
Jumal paraku, et mulle meeldivad mehed, kes endaga ise hakkama saavad. On piisavalt isepäised ja teavad oma väärtust. Need mehed ei vajagi ego upitamist, aga neid mehi ei saa ka kogu eluks endale. Need mehed valivad ise, keda tahavad ja mida teevad. Ja kui nende eluviisi juures naisele miski ei sobi, siis on naisel vaba voli parem otsida või lihtsalt minema kõndida, sest mees ei kaota sellega midagi. Ta ei tunne kaotusvalu, sest ta saab endaga suurepäraselt ise hakkama.
Aga see lause esimene pool on seotud ilmselgelt meeste verevarustusega. Kui sa juba mehe nii kaugele saad, et pääsed silumiseni, siis on üheks ööks garanteeritud jah. No mis teha, kui veri ajudest kohe tunduvalt allapoole valgub ja mõtlemine käib kupliväliselt...

Käisin eile kinos ja filmis öeldi maha lause, millest tuleb varsti üks pikem kirjatükk kui ma vaid aega saan..."Silu mehe riista, saad ta üheks ööks. Kiida mehe ego, saad ta terveks eluks"!

Ärge teie kunagi nii tehke, et korraldate pruudile tüdrukuteõhtu pulmapäevale eelmisel õhtul. Nii, et pruut jääb oma tulevase mehe ülemusele viina müümisega vahele. Teie ise jõuate koju kella 5 ajal ja järgmisel päeval on pulmad, kus te joote kahe mehega võidu ja laua alla sisuliselt mõlemad ja jääte enamusest üritustest ilma ja pulmatorti isegi mitte ei näe. Ärge nii tehke, sest kui pruut selle kõik isegi ilusti läbi ja üle elab, siis teil võib päris raskeks minna.

Aga ühte ma teile ütlen, korraldage kõik ikka korralikud Eesti pulmad. Pika lauaga, mis on lookas. Kus on viina ja mulgiputru! Vat just sellises talurahva stiilis pulmas ma käisingi. Vanas talumajas. Reheall kaks pikka lookas lauda. Külalised ja pruutpaar talurahva riietes. Oksjon, millest mina paraku ilma jäin, ja muud põnevat. Suured tänud pruutpaarile unustamatu pulma eest (või noh selle osa unustamatu eest, mida ma üldse mäletan)! Kiiibee

Kahjuks on mul olemas on off nupp. Kahjuks sellepärast, et seda kiputakse ära kasutama. Võetakse pult selle nupuga mul käest ära...ja siis on see juba tore mänguasi. Lülitame on-i ja nüüd off-i peale. Paneks jälle on-i peale. See on minu manipulatsiooni nupp. Ja eriti kerge on manipuleerida sellel, kelle käes see nupp parasjagu on. Off-ist keskmisse asendisse, siis korraks on-i peale ja laks off-i. A see nupp kärssab ju läbi nii....

Võta nüüd kinni mis see targem on: olla kahe jalaga maa peal ja reaalselt asju näha ja teha või hõljuda pea pilvedes ja käia mokk töllakil ringi ja unistada? Krt see viimane on vist tervislikum?

Elada minutist minutisse plaane tegemata. Unistada. Niisama töllata. Suht lollikindel värk. Mured pole ju mured, sest pea on liblikaid täis...

Mina nüüd siinkohal süüdistan ametlikult seda, kes mind siia ilma realistina ja planeerijana sünnitas! Nii need Eesti naised infarkti surevadki...

Mul on paar küsimust. Noh sellised teoreetilised.

Oletame, et tibi teeb kutile kingituse, noh ükskõik (lipsu näiteks). Teeb kingituse niisama, noh tahtest kinkida midagi kallile inimesele. Lips pole ka kõige odavam näiteks. Siis aga tuleb kutt mõne päeva pärast kataloogiga ja palub tibilt abi kataloogist lips välja valida. Noh nii muuseas. Et näe saab sõbra kaudu sealt ilgelt odavalt lipsu. Et kuidas nagu sellises olukorras käituda? Öelda, et oi kallis kui armas, näe see lips on päris kena ja oi tõesti odavalt saad? Või on normaalsem see kui kutt ikka ise selle lipsu ostab, sest no hind on ju tähtis (peaasi,et odav oleks). Noh et mitte vihjata, et tüdruku kingitud lips ei meeldi just kõige rohkem. Ja no isegi kui meeldib, et miks siis ikkagi on tarvis näpuga näidata, et kle siit saan odavamalt ja suht savi et sa just hiljuti kena shesti tegid? Kas asi pole rohkem mõttes, selles et üks tahab teist üllatada ja on nii mõndagi nõus välja käima? Või on asi tõesti hinnas?

hirmud

Ma siin jäin mõtlema, et mida mina üldse elus kardan? Noh paljusid asju kindlasti, aga mida kohe nagu tõsiselt?

Kindlasti kardan ma jääda mõnda ravimatusse haigusse ja sattuda mõnda õnnetusse, aga tõsiselt ei karda seda ju enne kui see käes on. Valu ma ei karda - füüsilist valu, selle elab ju üle. Küll aga kardan hingevalu. Tegelikult elab selle ka üle, sest seda on ju nii palju olnud. Tuleb kutt - oled õnnelik, saadab kutt su pikalt - ulud paar nädalat. Ja ometi pole see midagi ravimatut, seega pole see hirm. Natuke kardan ma lähedaste kaotamist, aga ka see on seotud hingevaluga. Seega ka üleelatav.

Kartma peaks tegelikult üksijäämist. Mitte nädalaks või kaheks, ega ka mõneks kuuks või aastaks - kartma peaks päris üksinda jäämist. Samas ma ei karda seda, sest päris üksi polegi võimalik jääda..alati on olemas kas või üks sõber.

Aga mida ma kohe päris tõsiselt kardan on pettumine. Nagu see, et sul on mõnest asjast kindel ettekujutus ja arusaam, sul on mõne asja suhtes omad lootused - kui siis aga peab selles ettekujutuses pettuma...ai valus. Olgu, ette kujutame me ise ja panustame ehk valedele asjadele ja siis on oma süü kui pettuma pead. Aga mis on kohe päriselt valus, on see, kui sulle antakse lootust, sa oled milleski niiii kindel ja siis võetakse see kõik järsku ära. Sa oled kindel olnud vales asjas. Sa pead selles pettuma. Lapsele on antud kätte komm ja lastud seda maitsta ning on jäetud kindel teadmine, et ta võibki selle lõpuni ära süüa. Aga siis kõige suurema isu pealt ja kõige parema maitse juures võetakse see käest ära. Sealt ei tule siis ju mitte jonnipisarad, vaid puhtad pettumuse-pisarad. See on siis kui isa on lubanud poja viia kalale, poeg on elanud selles teadmises ja õhinas terve nädala, ta on asjas kindel, et laupäevast tuleb maailma parim päev. Ta on valmis pannud oma õnge ja kummikud seisavad voodi ees. Kui siis laupäeva hommikul isa ütleb, et ei minek jääb ära. Minek ei jää ära halva ilma pärast. Minek ei jää ära poisi enda pärast (sest ta on olnud hea laps), aga isal endal tuli lihtsalt midagi muud ette. Need on pettumise-pisarad. Isa lubab järgmine nädal asja korvata ja siis minna. Poiss rahuneb pikkamööda ja tal tekib uus lootus (natuke skeptilisem ehk, aga lootus). Siis kordub sama ja minek jääb ära. Kas poiss usaldab oma isa enam kunagi?? Ta on ju isas pettunud ja see on palju valusam kui klaasikillu otsa astuda. Kui isa oma lubaduse täidab ja kolmandal nädalal poisi kalale viib, siis poiss ei naudi seda enam nii väga. Kui isa veel midagi lubab, siis poiss julgeb enne kahelda kui usaldama hakata ja rõõmu tunda.

Kartma peab millegi hea lõppu ja pettumust...

Rekkamees pensionile jäädes lööb nari seinale, kus magada, kinnitab rooli aknalaua külge. Hommikul annab naisele jalaga tagumikku: "Libud välja! Kohe läheb sõiduks!"

***
Miks politseinikud on patrullimas kahekesi? Sellepärast, et üks oskab lugeda ja teine kirjutada. Aga miks politseinikud patrullivad kolmekesi? Sellepärast, et kolmas tahab intelligentses seltskonnas olla.

Pohhuism sai alguse nüüd...

...vat alati ei olegi hommik õhtust targem. Kui uni näitab asju, mida sa nagu natukenegi elus kardad....

Sussid

Vat just nii ütlen mina nõrkade meeste kohta-sussid! Ja jumal paraku, et neid on palju...andke mulle andeks, aga enamus. Siinkohal ei taha jälle endast ega enda kogemustest rääkida, aga vaadates kõrvalt teisi suhteid, siis vägisi tuleb nutt peale. Mismõttes mehed vabsee ei oska oma sõna maksma panna??
Kunagi varem olen sellest juba teemat teinud, et mulle ainult tugevad ja iseseisvad mehed sobivad, no ehk mu tugeva natuuri tõttu vms... Ja siis ülla ülla levivad külajutud, et mina käin ja olen armuke minu jaoks totaalselt nõrkadele meestele. Sa andke mulle andeks, aga sellistega suudan mina vaid sõprussuhteid hoida - noh on kellele kurta ja värki, aga tugevat õlga selat ikka ei leia.
Aga äkki polegi asi sussides meestes, vaid võimukates naistes? Et mina tahan, et sa nii käituksid ja oleksid ja ütleksid ja astuksid jne jne...no ja kui mees tahab suhteid sälitada ja rahu majas hoida, siis muutubki sussiks ja kummardab ning suudleb tibi varbaid. Oo õudust. No minul on probleeme kuna olen kah suhtkoht võimukas jonnipunn, aga vastas peab igal juhul olema tugev natuur - võrdväärne või tugevam. Ja õnneks hetkel on see täitsa olemas! Mina ei naudi olukorda kus mees mulle kõiges allub ja igast olukorrast võitjana väljuda laseb!
Ühesõnaga peab mees teadma mida ta tahab ja ta ei tohi oma eesmärkide ees taganeda. Kui mees tahab kalale minna ja naine ütleb, et ei lähed hoopis poodi tampoonide järgi ja ta lähebki, siis no krt võtaks - kumba tegevust ta nagu päriselt eelistab? Piinlikku olukorda poekassas või mõnusat äraolemist järveääres? Kui mees teab naist, kes on tema jaoks ideaalne, siis ei hoia teda tagasi ükski eksnaine ega muu tegur - või noh sussi meest siiski hoiab tagasi.

Ja mis mind veel sigamoodi häirib on see kui mees teeb, aga ei julge tunnistada! Peab armukest ja räägib sellele elu armastusest, aga naisele ei julge tunnistada, et tõepoolest ongi teine elu-armastus kuskil. Naisele ütleb, et lähme lahku sest ma vajan õhku või jumal teab mida veel. Ei ma saan aru, et nii välditakse haiget tegemist jne...aga no jumal hoia, see tuleb varem või hiljem välja ju. Julged teha, siis julge tunnistada kah. Veel hullem kui lahknemine on ammu plaanis ja teostusel, siis peab ikka iga liigutuse veel naise käsku mööda tegema. Noh jumal sellega...aga see sama naine saab ju hiljem topelt haiget kui saab tegeliku olukorra teada.

Ma olen ise päris palju olnud olukorras kus mind armukeseks tahetakse, aga oma naise juurest äratulemist ei plaanita (ei, ma pole vastu võtnud seda)...selliseid mehi on vähemalt 4 olnud! Aga mis see näitab? Et mees on suss ja vajab eneseuhkuse upitamiseks teist naist ka, et näe ma pole tossike tegelt...või teine ja tõenäolisem variant, et ta ise ka ei tea, mida ta tahab! Sussid rsk.

Ja et nüüd siin jumala eest mõnel väärarvamust ei tekiks, siis olgu öeldud veelkord, et ma ei räägi oma olukorrast, vaid suhetest mida kõrvalt näen. Mina olen ise väga rahuldavas suhtes! Aga nii mõnigi võiks oma sõna maksma panna...suur osa meessoost seega!

Praega vihastasin kiilaks ennast selle türgi afffffi edasipääsu pärast! Tühjendan pudeli!

....ja kui Albaania edasi saab,siis söön ma oma roosad sussid ära (ai promiss).
Kuda tehakse mehele nii naise hääl (no Taani kloun jah) ja ei tea kas need sukad tal ei pitsita nats?
Näet ja kui nüüd Horvaatia võidab, siis mai oska ju nende keeles kaasa laulda, st aeglases rütmis rokkida...hmhhh...
Ohh, aga mii laiki Poola saasta - klass omette...sai praega minu hääle.
Tšehhi loo on ju Meie Mees kirjutanud - otsetõlge "Secondhandist" või mis see lugu oligi.
Ma kardan, et Portugali nukunäoga kaunitar kukuks meie Staarisaate teises voorus välja, aga kes on öelnud,et Barbiel peab kõva hääl olema (mulle ilusad naised meeldivad).
Malta tibi eelistab ebakindlatele armusuhetele tingimusteta koera armastust - väga õige.
Korras - Ungari on liiga hea asjaga lagedale tulnud, suht kahju, et tal lootust pole, sest miske poppi jumaldav hääleandja selle poolt hääle annaks?
Miks mai imesta, et Türgi pärdik tund aega otsustab mida selga panna hommikuti?

Mul veinist sakk sees ja Gerli on parim!

Kuulge, kas tõesti ei võiks üks aasta peale Reikopi kedagi teist kommenteerima panna? Mitte, et see üritus midagi väärt oleks... Oja Pets või Võrno oleksid päris pädevad näiteks ja teeksid ehk shõu isegi nauditavaks...

...ja oiii sõbbrad, varsti saate siin lugemismaterjali jälle, sest tähtede seis näeb ette ebakainet kuud tulemas (2 pulma ja 2 sünnipäeva koos grilliürituste ja muude pralledega) - jumal anna mulle jõudu ja ära nüüd mulle selga pööra!

Tyhikargaja

Jah, still on täielik tühikargaja olemine....
Ikka on nii, et kui endale tundub, et hakkad kuhugi jõudma, siis tõmmatakse jalad alt ja oled lähtepositsioonis tagasi. Reaalsuses ehk saavutad isegi midagi, aga väike lüke, üks liigne lause või vihje ja nullseis majandab jälle. Poleks ju vaja kuulata neid tühiseid lauseid, millel ehk pole isegi mõtet taga, aga me ju kuulame neid ja just neid me kõige tähelepanelikumalt kuulamegi. Palju me ikka mõtleme veel hiljem sisutihedale jutule? Me mõtleme hiljem just sellele lausele, millega ehk ei tahetudki midagi öelda või oli see hoopis teisiti mõeldud...ja tõmbame ennast ise nulli. Aga äkki ikka oli mõte taga ja kui polnudki, siis miks see üldse öeldud sai? Selleks et teisel jalgu alt kakkuda? Kindlasti mitte - sellised asjad tulevad kogemata, aga need just kõige kiiremini ja tõhusamalt rivist välja viivadki.

Ühesõnaga, mina olen oma elus tuhandeid kordi endale lubanud, et hakkan pohhuistiks exole! A vada ei tule välja - ikka lähevad need mõttetute tegelaste mõttetud laused ka korda. Veel enam lähedaste inimeste mõttetud laused! Sebin ja raban sajal rindel, aga kasutegur on 0,01%. A noh tühikargajad rabelevadki tühja. Tühikargajad mõtlevad esmajoones teistele ja kui aega jääb, siis tegelevad endaga.
Aga mina tegelen nüüd natuke aega endaga - võtan taas oma kalli veinipudeli ja tapan selle üksi-kassi maha!

Veel paar päeva tagasi olin valmis siia kogu maailma viha ja kurbust välja valama, aga kuna ei saanud siia sisse logida, siis täna juba on kõik korras ja suurepärane;)
Ühesõnaga on hommik õhtust targem!

Head sekretäride päeva - noh kelle pihta see siis käib:)

Tõstke käsi, kes veel peale minu tunneb rämedat väsimust ja vajab puhkust?!

Kaja rääkis mulle jälle hea loo Tallinna liiklusest. Peatub tema vöötraja ees, et isa ja last üle tee lasta, ning ootab juba mitu sekundit kui tagant lendab mõnusa hooga teine auto sisse. Roolis otseloomulikult vidin, kelle päev kulub kibekiirete toimetuste peale - noh mis need nüüd ongi need küünehooldused ja juuksurid ja solaariumid ja asjad...üks aeg ajab ju teist taga. A ja polegi blond kusjuures. Igatahes on tema vastus Kaja küsimusele "et kuidas sa nagu ei näe, et auto ees seisab?"..."...no ma rääkisin ju mobiiliga!".
Daaaa...dziiisas, kuidas sa nagu aru ei saa, et kui ma mobiiiili käes hoian, siis ei ole ju võimalik jalga pidurile vajutada...
Igatahes mina usun, et tänapäeva kiire elu juures ongi olulisem mobiiiiili teel "ärilõunaid" kokku leppida, no kus kuti käest järgmise spa-päeva jaoks pappi välja nurruda, kui lapsi üle tee lasta!! Asjad on paigas!

Vat ma tahaks rääkida teenindusest meil ja mujal maailmas. Põhiliselt siis ikka meil. Me kõik teame, milline on ettekandjate suhtumine oma töösse ja klientidesse näiteks lõunamaades - head kogemused Barcelonast, Sloveeniast ja isegi Slovakkiast, ei hakka mainimagi Brasiilia ülimeeldivaid teenindajaid. Pidevalt kohal ja puudust pole sul millestki. Mina tahan rääkida hoopis meie endi töösse pühendunud profesionaalidest.

Nu istume pühapä jälle kolmekesi ühes (nime jätan targu mainimata) Tartu pubis. No tegelt Merka liitus pool tundi hiljem ja siis ootasime menüüsid. Olgu öeldud, et enne menüüde saabumist on vähemalt minul juba kõht lülisama ümber paar sõlme keeranud suurest tühjusest. Mul pole menüüd isegi vaja, sest tean täpselt mis sealt tahta. No ka Merka teab, mida tema tahab, aga ülla ülla, seda polegi enam menüüs. No mismõttes ei ole, ma just 2 nädalat tagasi nägin seda seal. Tuleb võtta teine menüü kõrvale ja täitsa olemas nohh! Küsimus jääb muidugi õhku rippuma, et kumb see menüü siis õige on...aga see selleks. Järgneb operatsioon ettekandja ootamine. Vaatame ringi ja oh häda meie teenindajat ju polegi - õigus küll, ta tõmbas ju enne jope selga ja tegi leelet. No ilmselgelt pole meil ju muud vaja, sest kolmveerand tundi tagasi tellisime juba kohvi ära ju - ülerasvunud näod on peas, teile küll süüa ei anna. Vat nüüd ei jagagi matsu, et kas siis mõni teise laua teenindaja peaks meile tähelepanu pöörama või mitte? No ilmselgelt ei pea, sest magu tegi kolmanda sõlme just peale.

Alustame plaaniga "püüa võita ettekandja tähelepanu"...no aga missa püüad, kui meile polegi ju vastavat isikut ette nähtud. Peale veerandtunnist sapiste märkuste loopimist (no näljane inimene on ju kuri inimene) on käes hetk, kus silmad löövad särama ja naeratus tuleb näole, sest oh õnnistust meie teenindaja on tagasi...halleluuja. Läheb letitaha teise tibi juurde ja kädistab, et nuh kas ma nüüd olen pruunim ja patsutab põski. Mina ei tea kas ma nüüd olen geenius või misasi, aga jagan matsu ära küll, et preili waitress käis solaariumis. Ei no olgu, ilusaks peab ju saama...kui ma vaid nüüd kohe süüa saaks. Ega lootus on ju seesamunegi asi, mis sureb viimasena maha. Aga loll saab kirikuski peksa, sest ootama me teda jäämegi. No kõigepealt on ju tarvis riided ära vahetada, siis letis asju korrastada - nimismõttes peakski teda huvitama see, et tema teenindavasse lauda on lisandunud kolmas inimene...las ta olla seal. Ai me jõuame 5 teooriat välja mõelda kuidas tibi lauda meelitada, aga näet kesse neid nüüd kohe rakendama hakkab. Minust oleks igatahes äärmiselt viisakas pärast arve maksmisel küsida, et mis see solaariumi arve ka oli, et siis nii palju jotsi ka anda, et no jumala eest päev raisku ei läheks. Peale selle, et nälg on majas ja maost on järgi jäänud rosin, siis kõht on redelisse irnutud...sest nali on ju viimane, mis toidab. Teenindaja pilku lihtsalt ei olegiiii võimalik püüda. Aga vat imet mis aitab, on see, et tuleb teha mõni kiirem ja ehmatavam liigutus...siis on võimatu pilguga üle meie peade joosta. Nimelt tõstab Merka menüü enda peakohale üles lahtilöödult ja teeb näo, et nii on seda palju lihtsam lugeda ja lapata. Vat nüüd vaatab tibi mulle korraks otsa ja mina ei suuda enam naeru kinni hoida ... tatipritsmed taga panen kõva häälega irnuma ja peidan pea lauaalla. Järgmiseks ei jää tibil muud üle kui Erikule otsa vaadata, kes siis peab peanoogutusega märku andma, et mhmmmmm me ootame siin teid jah! Neiu on mulle märkamatult laua juurde jõudnud ja võtab Merkalt tellimust...Vaevu suudan oma tuka laua küljest lahti rebida ja pisarad silmist pühkida, kuid hääl ikka veel välja ei tule, hullem nali on peal. Neiu on näost tulipunane...no see võib ju ka solaariumist olla - äkki polegi piinlik olukord? Üritan ennast koguda sünnitajate hingamist imiteerides - noh sügavalt sisse ja uhh uhh välja. Tuleb ju koguda, sest tibi sätib juba minekule, no ilmselgelt oli ainult Merka näljas...teistelt me ei küsigi, et ehk saab midagi pakkuda või nii. Ühesõnaga minu toidu tellimist peab Merka alustama, sest mina pole veel valmis...ma lihtsalt ei suuda nii kiiresti reageerida kui tibi joosta jõuab. Saame läbi nalja ja pisarate ka minu tellimuse paika. Igatahes oma kohvitassi võin ma läikima lakkuda, sest seda tühja tassi kaasa ei võeta.

Ja nii me lõpuks söönuks saamegi... Kas on mõtet rääkida operatsioonist "arve ootamine"? Pigem mitte. See tuleb lihtsalt minna ja letti ära maksta kui ei taha juuri alla kasvatada ja pubisse elama jääda.

...aga kevad on südames! Ja ma pidada viimasel ajal rohkem särama...naaiiisss;)

Ai pagan! Kas nüüd siis hakkabki see üksi-kass peale tulema....

ei no see on ikka uskumatu kui palju kilplust viimasel ajal enda ümber näha võib! Asjalikkus ja arukus hakkab maa pealt ära kaduma? Tragikoomiliseks kisub kõik, samas on see reaalsus ja kõige selle kilplusega tuleb lihtsalt leppida....jube!

...a ja tädi oli miski 30-ndates. Et ehk keskeakriis sellisel ajal vist tulema hakkab. Mina seega nii vanaks saada ei kavatse!

Klient on kuningas mai ä....

No eri kino mai või! Eile käisin juuksuris - no küll lihtsalt kaasas, mitte enda udusulgi lõikamas. Ja vat seal nägin mina ikka elu klienti! Tõuseb tädi toolist ja hakkab raha maksma, no täitsa normaalne klient ju. Teda teenindas praktikant. Hinna määras aga kõrvalt teine juuksur, kes on kogemustega ja nägi, mis lõikus tehti ja ütles praktikandile hinna ette. No raisk! 105 eeku küsis! Ma veel mõtlesin, et ma küll kunagi salongist välja ei saa kui pole 4 korda sama palju maksnud, aga see selleks. Tädi siis midagi pobisest, et eile öeldi talle hinnaks 75 krooni, a no maksis raha ära ja lahkus. Mina süvenen täie tõsidusega naisteajakirjadesse ja loen need ribadeks, kui aga tädi taas uksest sisse hüppab. No tema igatahes jõudis juba kodus ära käia ja isegi netis surfata. Ta kohe pidi hingelt ära ütlema, mis tal sinna nüüd kuhjunud oli - no oli see vast koorem kanda! Esiteks läks asi kohe hinna peale - ei ei tema ei taha midagi halba öelda, sest väga tore teenindaja lõikas ju ja värki AGA issand jeesus kus teine teenindaja kõrvalt ikka kalgi südamega ütles hinna. See kohe tal südamesse torkas. Tema mitte ei suutnud olla ja asja välja ütlemata jätta. Läks koju ja veel mõtles tükk aega, aga ei saanud kohe olla, sest asi torkas ju pistodana otse hinge ja nüüd süda tilgub verd...suisa nõretab! Teenindajad siis seletavad kümnes kaares ja keeles, et mis sinna hinna sisse kuulub, et pesu ja lõikus ja kuivatamine. Aga püha püss, kuivatamist ju küll netis eraldi hinnakirjas välja pole toodud!

Tema muide kolm päeva ekstra ootas, et saaks lasta praktikandil lõigata. Ja nüüd tuleb kalk ja külm inimene ja ütleb, et juuste kuivatamine ka maksab ja kokku kõik värk 105 raha... Teenindaja hoiab ennast vaos ja näitab hinnakirja (muide tema klient ootab toolis, no mis tal üle jääb, sest eelmine klient on ju suurem kuningas) ja üritab seletada ja teeb ettepaneku see 20 krooni tagasi maksta. Aga oi püha lehm kus see on solvamine! Ega rahast ju kahju ei ole, aga te käik näe näkku valetate! Eile ju öeldi, et lõikus on 75 krona, seega mõrvarlikud retsid valetajad olete. Ja kodulehel on ju ka siis kõik täiesti valesti ja tuleb otsemaid ära parandada - ilmselgelt on ka IT mees mingi rühmituse liige, kes võltsimiste ja rahapesuga tegeleb.

Tuleb tagaruumist salongi juhata ja kuulab kliendi mured ära ning üritab omalt poolt seletusi anda, aga no maailma loomisest alates pole ju nii üleolevat ja iroonilist inimest nähtud kui antud juhataja! Ei no ühesõnaga on täiesti võimalik 20 krooniga maailmasõda alustada....Teenindajad on kõik kõige retsimad tegelased maa peal ja kliendid on vaesed kannatajad, kellelt viimanegi penn hingetagant ära varastatakse ja välja petetakse kõigest tühise juukselõikusega. No enivei, kui mina salongist lahkusin, siis sõda oli veel täies hoos ja ma pole päris kindel, kas antud salong veel alles on või pandi pomm alla...või on uksel silt Suletud!

Mai taha ropendada, aga krt küll, kas inimestel tõesti s...i muud teha pole kui käia mööda linna ja vinguda ja teiste närve süüa?? Ehk mees kodus ütles, et misasja sa sellise soengu eest maksid sellist raha või?? Ja enne kui jõudis lisada, et aga noh sind ei lõika 10 kilo eest ka ilusaks, oli eit juba uksest väljas ja salongi poole kaloppi viskas?!

Ei no võta üks ja viska teist! Kui ma siin just kirjutasin klatshimeestest, kes minu elu kallal tõmbavad, siis nüüd sain ainest sõbrannalt. Ei no põhimõtteliselt võin ma juba ammu kõva proosaromaani ja bestselleri kokku panna meeste valedest. Ja isegi mitte nii väga sellest kui palju on mulle valetatud, vaid sellest, mida olen kõrvalt näinud ja kuulnud...kuidas mehed naistele silma ja kõrva valesid keevitavad. No kena on ju armukese kohta öelda, et hähh lihtsalt sõbranna - endal mobiil tibi pilte täis. Või nädalaks ärakadumise põhjuseks tuua kuulujutud - et näe sõber rääkis sinust kui litsist ja ma nüüd jätsin su maha nädalaks, aga hakkasin asjas kahtlema ja tegelt oleme ikka ilusti koos edasi. Et no misasjaaa?? Et tuttav rääkis lugusid ja mees pööras jooma nende peale ilma naise seletusi kuulamata? Irvvvv - nats nigu memmekad või mis! Kui ikka tahadki kolme naist korraga pidada, siis ei maksaks ehk ühelegi neist armastusest rääkida, vaid asjalood selgeks teha, et meie suhe ongi selline, et mina olen homme Pille juures, ülehomme Birxi juures ja kolmapäeval tulen siia. Et võta või jäta. No miske naine muidugi sellist suhet tahab. Seega tuleb kaval olla ja suurte kutsikasilmadega kõigile kolmele 200ga luuletada. Sest ei see pole ju vale, see on väike luule!
Nojah, okei kõik lugupeetavad jõmmid ja naistemehed peavadki valetama, et coolimad välja näha ja sõpside ees mainet hoida - et mina olen see isane, kes hoiab sadat naist korraga käpa all ja läbulippu kõrgel! No olgu, see ehk isegi töötab. Aga vada neist pussydest küll aru ei saa, kes "eite" panevad tugevamalt kui ükski naine ja külamoor. See tähendab, et genereerivad oma hiigelsuure ajuga jutu kokku ja lähevad kopikate eest linnapeale seda müüma. Ilmselgelt on siin kaks põhjust - mees kas vajab tähelepanu ja ei saavuta seda muul moel kui kõlakate levitamisega või on ta ise räme kade. Esimesed tegelased on pärit vast ema põllesabast - noh naised käisid emal külas ja kohvilaua taga rääkisid näed naabri Petsist ja tema eidest siukesi lugusid tead. Tüüp siis näpp suus suurte silmade ja kikkis kõrvadega kuulas lugusid pealt ja sealt see külge jäi. Selle vahega, et nüüd tuleb tähtsa näoga suits näpu asemel suhu lükata ja viinapitsi kõrval paar paremat lugu välja mõelda.
Teised tegelased on siis aga need, kes näevad et oppaaa sõbral on nii hea naine väää....krt selle võtaks ise ka, aga no rsk et ise suure nina ja kõverate jalgadega sündisin ja see tibi mind ju ei taha. Mida pekki, mina ei saa, siis ei pea ka sõber saama. On ju öeldud, et sa pead oma ligemest aitama ja ennekõike sõpra eksole. Ja ilmselgelt sõber ikka nii abivalmis pole ja oma naist nagu loovutada ei taha, siis tuleb midagi ette võtta. Ei saa mina, ei pea ka sõber saama. Ütleks kamraadile, et kle su naine oli eile Vello ja Viktoriga saunas ja pärast... - no ma ise nägin..ausõna...mul on kindlad tõendid. Ja isssa jeesus, ega sõber ju sõpra ikka usub (isegi juhututtavat usub) ja ei vaja liigseid tõendeid. Et kamoon, kui sa nii juba ütlesid, siis ei seda naist ma ei vaja....teen kohe block delete! Ja ongi kõik kolm osapoolt õnnelikud ja rahul. Naerma ajab eksole? Jah, sest ainult aumees ei kuula teist osapoolt ära, vaid võtab "sõbranna" kaenlasse ja läheb muret uputama.
Tõesti, ma saan aru, et naised on ussid ja ettekujutajad ja väljamõtlejad ja külamoorid ja värki. Aga olgem ausad, suuremad intrigandid on ikka mehed! Ise ei saa, siis teisele ka ei anna...
Kui omal elu puudub, siis ei pea seda ka teisel olema. Või noh las teisel olla, aga mul on ju igav ja las ma siis urgitsen ja uurin ja nokin ja pläkutan - sellised on normaalsed mehed, kellest võta üks ja viska sellega teist!

Elage oma elu!

Vada nüüd hakkan mina juba ärrituma. Siiani on mul igasugustest kõlakatest äärmiselt ükskõik olnud, aga kuivõrd asi vägagi isiklikuks läheb, siis ajab harja punaseks!

Tulen mina täna tööle, rõõmus ja roosa ja teadmisega, et palju tegemisi ootab ees ja mõnusalt kiire päev. Siis hakkan saama kõlakaid, mis vägagi minu isiklikku elu puudutavad! Ei, ma saan aru, et hea on teemat tõmmata tibi kallal, kes üksi elab ja ise toimetab, et ju ta siis kõik mehed ka üle käib - no peamiselt vast kõik oma sõbrad.

Ühesõnaga sain ma teada, et käin oma bossida äest kinni lõunatel iga päev ühel ja samal ajal ja raudelt juba ammu k....n ka temaga. Ei no päris põnev. Küsimus aind, et kas see kõik värk toimubki siis lõuna ajast ja avalikus kohas või mis sellega on?? No jumal paraku käin küll lõunal ja jah bossiga, kes on kahjuks küll üks mu parimaid sõpru ka. Ei, seda ma tean ka, et ega ühel blondil tibil ei saagi ju meessoost sõpru olla - on aind kädistavad sõbrannad ja suure rahakotiga voodikaaslased (nn meessõbrad). No taevas hoia! Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on nende kuulujuttude levitaja messoost isik (samast majast teise firma töötaja)...no nagu eit!

Et kui tema näeb, et ma käin kolleegiga suht samal kellaajal iga päev lõunal, siis tõlge sellele on - käib käest kinni ja raudselt k...b ka! Sellest on nüüd küll kahju, et mul iga päev samal ajal kõht tühjaks läheb. Aga no omateada veel nii vana inimene küll pole, et käealt toetamist vajan.

Kui mul endal ongi siiani kõlakatest rohkem kui poogen olnud, siis äkki nüüd kolmandale inimesele ei meeldiks selliseid jutte minu kohta linnapealt kuulda....Jah, mul on oma elu ka! Kui keegi peaks mind nägema linnapeal käest kinni mõne kutiga, siis no kahju küll, aga see pole sama inimene (boss), vaid hoopis keegi teine.

Ja see üle-eelmine blogi siin ei olnud ka teps mitte parimast sõbrast bossile kirjutatud ega temale mõeldes, vaid ikka hoopis sellele kolmandale inimesele....Keda nüüd rämedalt huvitama hakkas, et kes see on, siis pole ju probleemi järgi uurida - tuleb aind linna minna ja iga tänavanurga peal ju räägitakse...või veel parem küsida teatavate "eitede" käest.

nyyd aitab

...see oli nüüd küll viimane kord minu elus, kus ööklubis alkoholi tarbisin! 24 tunniks voodikatteks muutumine ei ole minu teema - pigem olen sama aja diivanipadi ja vahin telekat ja saan teada, mis ilmas sünnib... et oravad sõidavad keskpärasusele sisse ja et 15 aastased plikad tambivad endast nooremaid kasti - no see selleks.
Kuivõrd ma peale 24h-st ärasuremist still elan, siis on viimane aeg koristama hakata ja teada saada mis asi on toit.
Õnneks lubati mulle edaspidi appi tulla ja seda nestet minu eest ära tarbima hakata - jumal paraku, aga tuleb iseloomu kasvatama hakata again!

ma tahax olla seal...
ma usun, et tema tahaks olla siin...
mis see siis on,
kas see on see kirg,
mis on paigutatud esikohale?
lihtsalt kirg...?
või kirg sisuga?
see kirg sisuga,
mis on kõige kardetum asi..
see mida tunda ei julge,
sest sellega kaasneb alati üks,
varem või hiljem -valu!
aga mul ju pole hirmu,
ma ei karda kunagi midagi...
kõige vähem valu,
mitte kunagi füüsilist valu,
kui siis ainult pettumust...
jah, see on elu suurim hirm!

Kui mõnel peaks tekkima küsimusi, et miks ma ei kirjuta midagi...siis lihtsalt sellepärast, et hetkel on kõik liiga hästi, et halama hakata:P

kassivolaskid

Ükspäev mõtlesin välja, et mul käib peal kolme sorti kasse. Ja kõikide nende peletamiseks on ka eri vahendid. Olemas on kalli-kass, üksi-kass ja ära-kass.

Kalli-kass on siis kui kohe on vaja kallistada kedagi ja pikalt ja kõvasti. See on nendest kõige leebem variant. Või mis ma nüüd ajan. See kass tuleb ju alati siis peale kui pole neid kallistusi võtta kuskilt. Ühesõnaga peletamiseks on vaja kallistada ja uputada. No vat uputamine käib nende kõigi juurde muidugi. See on see, et võtad kassil kuklast kinni ja surud ta näiteks veinipokaali või mõnda muusse alkoholi sisaladvasse klaasi.

Üksi-kass on see kui on vaja üksi olla täiega. Lähed koju, lükkad telefoni välja ja oled siis seal nii. Noh tegeled omaette uputamisega. Alati pole vaja abikäsi, et kass uputatud saaks. Võtad raamatu ette või paned hea filmi peale ja ignoorid muud maailma...

Kõige hullem on ära-kass. Vat muidu oleks see kõige lahedam kass, aga see omakasupüüdlik tegelane raibe nõuab ju pappi täiega. Ühesõnaga ära-kass on see kui on vaja minema minna. Ja kiiresti minna. Kevadel tegin selle kassiga nii, et kui ta selga ronis, ostsin kohe piletid ja lendasin üksi 4 päevaks Ateenasse. No ja suht uputatud ta seal saigi.

Mingi sisemine näriline ütleb mulle, et see üksi-kass on seljataga ja no ma tean, et ta suudab üli mega kiire hüppe teha ja kaela karata. Mis ma siis pean nüüd pooleks minema vä? Sest kust see aeg võetakse, et paariks päevaks üksi koju jääda....

Hmm, kõik on ju olemas. Puudu pole kohe mitte midagi. Sõbrad on ja mitte vähe. Tuttavad on ja palju. Kõik suhtlevad. Igav ei ole. Aga üksi on olla....

Alles ma siin kirjutasin, et auto oli mingi tropi poolt pargitud täpselt pöörde kohale jne jne...nüüd siis täna üks teine vänt jälle oleks mu peaaegu sama nurga peal alla ajanud - polt võttis kurvi miski 90ga eksole!

Ja üleüldse on tujuga täna mingi kala....mitte mingit põhjust pole, aga no extra sitt tuju on. Magusa õgimine ka ei aita. Lähen ütlen mõnele midagi halvasti, siis on vähemalt päev korda läinud!

Ma armastan sind

Joome viina ja avastame, et seda lauset ikka pole kerge välja öelda. Mina vist pole seda lauset kunagi päris välja öelnud - kui siis aind, et "jah, mina ka". Kaja on öelnud mõned korrad ja seda on palju. Erik on öelnud 3 korda, mis on ka kõva tulemus. Vat siis niisiiis. Aga näed, ameeriklased muud ei räägigi! Misse siis õige on? Öelda ja mõelda või lihtsalt see fraas ära kulutada?
Vist liiga joogine, et adekvaatselt antud teea üle mõelda...

Not normal

Vat nii pargivad mõned mehed!

Ma tean küll, et lube on võimalik osta eksameid tegemata jne - no olen kuulnud selliseid jutte eksole. A no kas terve selle rea autode omanikud on kuivanud rosinatega kõrvadevahel blondid vidinad? Või on see see lambumuse astme teema, et näe üks tegi ees, ma teen ka nii? Tegelt on see vist hoopis see, et kõigil peab tööpäev täpselt ühel ajal lõppema ja lõunale oma autoga minna ei või, veel vähem haiglasse verd andma või vanatädile lennukile vastu (las taksotab!). Noh olgu, linnas ehk võib nii parkida, sest loeb tugevama ja rumalama õigus...aga meil siin Tartus ei tohiks sellist reeglit küll olla. Mina ärritusin ka just eile hommikul kui üks polt oli oma käru sokutanud parkimiskeelumärgi alla pöördekohale. Ma usun, et mõne autojugi käest sai ta küll piki meheau...mina keffikust jalakäijana astusin ilusti mööda ja pööritasin lihtsalt silmi.

Vot ja see on ka päris kõva kui sinu mersu number on just 007! Ajab ikka naised kohe rõngasse. Ise vaatan ka ja lähen pöördesse, et õu mai gaaad kas tõesti Bond vää?? Minu tulevase auto number saab raudselt olema 666 - mis te siis ütlete ahh? Ja pargin ma alati treppi ja kõnniteele ja teistele ette ja invaliidi kohtadele. Mul ju vabandus olemas - blond, noh nagu ajuinvaliid ju...

Mul on küsimus suurele ringile. Et miks mõned inimesed teevad nii nagu mina eile õhtul - võtavad ette kandikutäie viinamarju ja juustu ja karbi komme ja veinipudeli ning õgivad ennast kummi, et pärast ägiseda selle ilmatuma koorma all? Ei, vein on ju hea, aga miks on vaja sinna juurde veel 5 maotäit nänni keevitada?
Ja vat oleks siis ellest kõigest kasu ka. Võtsin ette ühe reisikirjelduse sissetrükkimise, aga kes arvab ära kui mitu lehekülge ma valmis sain? Tervelt 5 lehekülge umbes 250-st, sest vein tegi uniseks ja nii ta läks, külg maha ja korras. Ma ju lubasin, et saan selle kunagi valmis ka. No õnneks pole ma kindlaid kuupäevi maininud, et seega jõuan päris mitu pudelit veel ära kummutada selle tegevuse juures...
Ei, aga mulle kohe meeldivad sellised inimesed nagu mina, kes räägivad oma klientidele tervislikest eluviisidest ja värki ja siis ise söövad õhtul kell 22 ennast paksuks ja lähevad raseda kõhuga magama. No hea küll, selle söömaorgia ja joomarluse võib ju veel andeks anda, sest mõni kohe on nõrk ju. Aga sellele seletust leida, et sa tuled lõunalt ja võtad kõige suurema Kalevi kommikarbi lahti ja tühjendad selle hetkega (liialdusteta), vat siin olen ma nõutu. Ülekilosid ma ei karda, küll aga hakkan kohe praegu igaks juhuks Maxilla aegu bronnima. Padakonna tunne on peal küll, a paras mulle! Homme teen kõik heaks ja lopudan ja desinfitseerin kõik puhta kraamiga seespidiselt ära (oo imeline neste)...

oi maivõi

Lõvi kui metsakunn käsib loomadel gruppeeruda "Ilusad vasakule ja targad paremale" Ahv küsib et "Mis ma pean nüüd POOLEKS minema vä?"

Raporteerin. Esimese jaanuari hommik kell 3.59, olen klubist kodus ja peaaegu täitsa kaine! Siit see korralikkus algabki äkki? ei usu

Kui keegi täna tahab veel mulle mõnda head vana ja uut ja värki sms saata, siis mata mõte maha...päriselt ka pole vaja! Ma usun teid kõiki, et kõik, kes te mind tunnete, soovite mulle head ja seda ei pea eraldi maili või sms teel enam üle ütlema...Sest telefon läheb lolliks ja inbox umbe ja vastu ma niikuinii ei saada. Ma mõtlen ka teile kõigile ja soovin head, aga seda koguaeg, mitte korra aastas!

Ja üleüldse...ülehomsest hakkan korralikuks! vist

täis!

...ja muideks, kallasin just praegu selle ülikõva ultra originaalse tibi-beibe-nõia-nummi särgi coca colat äis!

Single...but not easy

Vat just sellise tekstiga t-särgi lasin teha ja käisin pidus täna. Olgu ära öeldud,et tekst on erk-roosas kirjas. Merkal sisuliselt sama särk, aga pani veelgi kõvemad piirid austajatele.
Ei no õhtu igati kabe...algas sellega,et kaks blondi üritasid korgitseriga avada hõõgveinipudelit, millel ülla ülla oli keeratav kork, aga sellest edaspidi ajalugu vaikib. Ega meie süüdi ei ole, et muidu veinidel tõmmatavad korgid on exole. No pudelist sai 4 jooki...mina ei tea, kas pudelid jäävad järjest väiksemaks või lähevad klaasid suuremaks?! Edasi vajasin tuisutopsi imelist nestet. Avab Merka siis pooliku viinapudeli ja kallab ilusti rahumeeli pool sellest minu pidupükstele...no on kust võtta vähemalt nüüd kui puudu peaks tulema joogist lähiajal. Valamise ja kuivatamise käigus sai loomulikult korralik radikas ette irnutud...Õhtu jätkus sõbrantsi pool, kus naisi mitu ja juttu palju..teadagi, eided koos! Mai tia kuidas see nii läks, et pittu minemise ajaks oli kõvasti üle keskmise purjus olla ja üks eit kakerdas tänaval rohkem kui teine...seda 500m sai küll pool tundi mindud...teine radikas ette irnutud.
Klubis valiti mingeid kuu klubitüdrukuid või mai tia misasju..kõrsikud tegid kaks puusanõksu ja vip kaart käes...ehh noh las möllavad, ma juba vana inimene.
Mis on selle loo moraal? Ei olegi! Minge magama!

Mul on roosa peavõru peas...hea,et mind keegi ei näe!

Lisaks siin ühele kommentaarile veel, et tänases Postimehes anti soovitusi jõulupärja pikemaks säilitamiseks. Nimelt, tuleks pärjale kuuselakki pihustada, siis ei kuku okkad maha!!! Saad sa aru mida välja mõeldakse??!! Ja muide, spetsialist veel lisas, et see kuuselakk pole just kõige parem - rikkuvat ehted ära - juukselakk on tegijam! Nüüd on minu mõistus otsas...Lisaks väljaminekule ehete, pärgade, kuuskede ja muude vidinate ostmiseks tuleks ka suurem kanister juukselakki osta!

Ah jaa miude, ma teen kingitusi küll - aga seda siis kui ise tahan. Mulle kohe meeldib asju kinkida, tuleb tuju ja ostangi ja kingingi...sellepärast see kuradi sunniviisiline shoppamine närvidele käibki...et nüüd on jõulud, et nüüd PEAB kinkima! Sina ei pea mitte tagasi hoidma ja sina pead oma ligimeste vastu helde olema ja sina pead raha raiskama.
Ja no kui see raha ikka sügeleb taskus, siis võta mõni heategevuse jaoks välja kuulutatud kontonumber ja selgitusse kirjuta "tagastamatu tarbimislaen" näiteks...saab mõni tänavalaps kõhu täis või vähihaige ravimeid!

segi pöörand kõik

Taaskord on inimesed hulluks läinud! Hakkab pihta -mis hakkab, käib juba ammu - see pühade-eelne ostuhullus. No milleks? Mina ei tee mitte ühtegi kingitust ja kohe täitsa päriselt ka ei oota ise ühtegi! Kõik on rikkaks saand enne pühi ja pole kuhu pappi loopida? Ei no lahendame probleemi, ma võin siia üles oma kontonumbri panna. A no tegelt mis ma räägin, ei ole raha üle ühelgi - nüüd on hoopis põhjust vingumiseks, et raha ei ole, et kõik läheb kingituste peale ja kohe pea hakkab täitsa otsas valutama tead. Mis siis saab kui jääb mõni kingitus (või kõik kingitused) tegemata? Tuumasõda tuleb kohe kaela? Perekond ütleb sust lahti ja saadab tänavale? Ema hülgab su? Lapsed ei tunnista sind enam oma vanemaks? Või mis värk sellega on? Ei no ma saan aru, et on rah- aega ja värk, et on ilus teha kingitusi ja heldemat poolt esile tuua endas ja blaa blaa...a miks seda siis kohustusena võtta? Issand, mis vennal küll vaja oleks, ma kohe tõesti ei tea mida kinkida! Ahastus ahastus...ja kui ma vanaemale nüüd seda õiget laudlina ei leia, siis tuleb endale hoopis nöör osta jne...käin kohe paanikas ära.
Ah jaa, kõige parem kild, mida elus kuulnud olen, on see, et nüüd antakse tarbimislaenu, et ükski kink ei jääks tegemata!! Ei no irnu radikas ette ja tilk püksi!
Sõidan mina siis laupäeval Kaupsi, et maailma kõige suuremat ikaldust enda maos likvideerida exole...ja no arva ära ..kui mitu vaba parkimiskohta kohe silma hakkab? Parkla on kõrvuni täis topitud ja mõni vänt, näidates kõrgemat pilotaasi, oskab ka kahe koha peale korraga oma käru lükata. Kohe tunnen alalõuga värisemas, et ju pole ka restos kohti, et ju kõik on näljasurma suremas. A oh mind rosinaga blondi - ostavad ju kõik hoopis (resto täiesti tühi)...shoppavad nohhh, loobivad võimu tuulde ja teevad perele/sõpradele headmeelt...
Ah tegelt pohh, las minna..peaasi, et mind ei sega ja ette ei jää. Samas jäävad küll - tahtsin õe kingitust (sünnipäevaks!!!) pakkima minna... kes arvab ära kui pikk saba oli letis?? Ütleme nii, et jäi pakkimata.
No ja siis veel need vidinad ja kaunistused ja pudinad ja sitsid ja satsid ja ehted ja karrad - no jumal tule appi...milleks?? Mul kohe puudub ilumeel, ma kohe tõesti ei saa sellest ilust aru. Tood kuuse tuppa, ehid ära ja oled õnnelik. Kõik selleks, et see võtaks toas ruumi, näeks kole välja ja ajaks okkaid maha! Ehtimine ise polegi nii lõbus, kui pärast nende vidinate eemaldamine ja pool aastat korterist kuuseokste leidmine.
Jõulud on jah sõbralikkuse aeg ja kõik võiksid tõepoolest üksteise vastu tolerantsemad olla ja värki, aga no tulge mõistusele ometi...kas siis rahu ongi see, et saad närvitseda asjade kokkuostmise pärast ja järjekorras kaaskannatajal hambaid välja lüüa, et seda viimast odavamat deodorandikomplekti endale saada?

tavaline

Aga jah, mis ma siis vahepeal teinud olen te küsite? Üleeile oli üritus - alla keskmise ebakaine...vedas. Eile oli üritus ja üle keskmise ebakaine, sest näpistasin klubis sõbranna exmeest istumise lihasest ja sain kiita sõbrannadelt ning etlesin mehe moodi jälle...no mai tea nüüd...ma võiks normaalseks hakata! Täna sain kirja tundmat, et asjalik blogi...minu sõnavaras on asjalikul nats teine tähenus küll, aga no las jääb. Ma luban, et parandan ennast - kunagi kindlasti!

Tegelikult peaksin ma rohkem naeratama, sest olen ju õnnelik inimene. Mul on kõik eluks vajalik olemas ja ma ei põe ühtegi rasket ega pöördumatut haigust! Naeratage

No näet sa siis nüüd! Ongi tõestatud minu õelus ja ebasõbralikkus (no seda ma tõesti olen enamus ajast), et mai saandki aasta meestelemmiku tiitlit..blin...

No mis asi see siis nüüd on?? Äripäev hakkab ka juba segast peksma ja labasuse teed käima?? Paneme majanduslehte pildi, kus Iraaki sõitev kerkejalaväerühma sõdur jätab hüvasti oma tibiga, kelle kann on ainsa olulise elemendina jäädvustatud? Praegu pitsitan oma blondi aju, et välja mõelda seos riigi ärielu ja tibi kanni vahel...

Homme pidi saama mõrda panna!!

Muideee ma tean küll, et te kõik loete!! a no mida te siis ei kommenteeri?? pole häbiasi teiste blogisid lugeda...

wiiii

Purjusss...Üks meist jõi prääga naabrimehega. Aga naine sõimas luuresiks ja tööle peksis lugu paneb tausta!
Naabrimees ja raffas läks linna ja mina korrus kõrgemale vegeteerima tulin. Tahtsin küll hirmasti täna eeskujulik ja korralik olla, midagi juhtus, mai tia misse oli, ja mai ole ikka eeskujulik enam!
Pardon!
Ja kõik viina (imeline neste) viisin ka alla ära ja nüüd pian vett jooma hakkama ja vesi ei ole hea.
Joobeaste on piaaegu väike.
Kell on öö ja fakk aind reklaam on telekast. Mismõttes bambooocaaa fanta? Leffitavad papiga ja kelladega ja autodega ja see on Saku reklaam. See piaks saaremaa vanilje reklaam olema! Mis ma siis teen nüüd? Pidu või voodi?

Tüng!

Nüüd juba mõnda aega tagasi olin tunnistajaks kuidas teenindajad eelistavad tegelda kohaliku peenema koorekihiga, mitte keffikutega nagu meie Merkaga.
Istume meie jälle kurikuulsas lokaalis Suudlevad Tudengid mister X, mister Y ja Merkaga ning manustame piiratud kogustes viina - imeline neste. Aga piiratud kogused just sellepärast, et preili teenindaja on erikuradi hõivatud kõrvallaua härrastega. No kohe alguses vaatan saalis ringi ja jõuan imestama hakata, et nomida värki, et polegi Armani väljamaa mehi kohal seekord. Aga saan kohe Merka poolt parandatud, et ei olemas on jah hoopis kohalikud dolcegabbanad ja guccid. No oma nina alla pole ma never vaadata osanud. Peenemat sorti rahvas istub suisa kõrvallauas. Esialgu mingi 5 persooni, kellele hiljem liitub veel miski koormatäis. Mina aru ei taipa mismoodi see mass sinna lauda ära mahub, aga häid lambaid pidi ühte lauta päris kõvasti minema. No vot exole. No las nad olla seal siis. Ilus on ju vaadata kuidas mehed nigu ponksud lasevad praadidel hea maitsta ja veinil voolata, samas kui piitspeenetel kaunitaridel süüa vist ei lubata. No kussa lased naise figuuri käest, siis keegi enam ei kiida ju ja tuleb naine edaspidi koju jätta või uus osta.
A samas meie laudkonnal kisub asi käest ära, sest viina ei kanta enam ette. Põhjus lihtne, teenindaja ümmardab kõrvallauda ette ja taha ja kõrvale. Kui õnnestub korra põllesabast kinni haarata ja küsida, et no kas me ka juurde saame tellida. Siis tuleb vastus, aga näete ju küll, et mul on teise lauaga nii palju tegemist. Et wtf?? Näeme jah, et härraste kõik soovid on täidetud, aga küsimus ongi, et miks just nii. Et mis me siis nüüd kehvemad oleme? Nojah, muidugi ennem norimist tuleks üle vaadata kellel on suurem õllekõht ja kellel Sirocco asemel tavaline nokia lauanurgal. Sest ega no on ikka ilmselge vahe kas teenindada tulin-tegin-maksin lauda ja sealt suuremat jotsi loota või me-siin-vaikselt-viina-võtame lauda ja suuremast summast ilma jääda. Ühesõnaga aeg läheb ja meie kõhud täituvad tühjusega. Lõpuks saame praed kätte ja mõne pitsigi viina ette, halleluuja. Kui siis kõrvallauda tuuakse vahearve, võis ka lõpparve olla. Ma küll käin tihti kinos, aga sellisele süzeele jäävad küll kõvemadki hollywoodikad alla. Hakkab kamm, et kes maksab. Kohaliku naftamagnaadi mõõtu vend lajatab oma naisele, et no maksa ära. Vada see on see koht, kus mul pole võimalik enam naeru kinni hoida. Tibi pööritab silmi, et mida. Samas ei ütle ka midagi. Jorss veel mitu korda põrutab, et maksa ära... tibi silmad juba lokaali põrandale maha jooksnud ja üritab sõbrannaga juttu ajada. Noh arve teema vaibub ja asutakse oma äriasjade juurde. Me siis oleme jõudnud endale juba kohvi tellida ja värki. Tuuakse isegi minu jaoks liiga tõrv kohvi. No mina veel, aga kui juba mirter X-i hambad hakkavad tökati peale suust ära kukkuma, siis on selge, et kohvi on tiba kange. Aga oleme siis keffikutest kangelased ja üritame lõpuni juua. Arutame veel, et kui teenindaja õhtu jooksul kasvõi kordki peaks kogemata meie lauda sattuma, siis Merka õpetab, et kuidas kohvimasinast normaalset kohvi ka kätte saadakse. Et masinal on kolm nuppu - lahja, keskmine, kange. No paraku saabub üllas hetk just siis kui Merka on puuderdamisruumi lipanud. Teenindajale jõudis vist lõpuks kohale, et koorekihi lauast võib ta täna veel vabalt külmarve saada ning targem on hoopis meiega häid suhteid luua. Mister X tellib siis uue kohvi ja mainib, et seekord võiks ikka lahjem olla tiba. Tibi on hämmingus, et aga see oligi kõige lahjem kohvi!? Ahsooo, aga no palun tooge mulle siis see kõige kangem kohvi. Ja no tõesõna huvitab, et kas siis on vedeliku asemel tükk briketti tassi pandud. Järgnevad seletused, et aga no ma võin ju nii proovida, et lasen tassi päris ääreni täis, et ehk siis tuleb lahjem jne. No midaiganes, too see kohv juba kohale. Vahepeal on saabunud lauda tagasi ka Merka, kes teavitab, et näete siis.. meie kombekate naissoo esindajate puuderdamise toad on nagu alati laitmatult ära lagastatud. (No see on muidugi eraldi teema, kuidas naised oskavad wc-st sigala luua ja hullemini potist mööda lasta kui mehed.) Et suisa imeline oli kuulata kuidas kõrvalboxis tütarlaps üleliigset kraami suukaudu väljutab. No ma mõtlesingi, et ta sinna kauaks jäi.. ehk hoidis juukseid vast preilil - ingel, nagu ta meil on.
Imelugu aga see, et kõrvallauast hakkab järsku inimesi vähemaks tilkuma. Raha pole ühelgi meeles maha jätta. Kõigepealt ajavad preilid oma karusnaha selga ja teevad minekut. No aga kus mees saab siis naise nii üksi õhtul linnapeale lasta, vaja kohe järgi põrutada. Nii jääbki lauda lõpuks kas isikut, kes nii silmajärgi otsustades omavad kümneid kordi vähem seda va krabisevat kui need ärajooksikud. Üks tuleb veel tagsi, et kuulge makske siis see arve ka ära. No ja loo kokkuvõtet ei jõuagi meie ära oodata. Hiljem selgub, et teatud isikud olid oma osa arvest tasunud ning ülejäänud tõepoolest tasuta süüa juua saanud. Mina saan aga peksu ja sõimu kui otsustan meie räsitud teenindajale jotsi jätta...blin

Et see suits neile kurku kinni jääks. Mul on päris palju suitsetajatest sõpru, aga no mitte ükski neist ei tule mulle suitsu silma, ninna, kõrva ja suhu toppima.
Oleme Merkaga nädalavahetusel taaskord Kaupsi restos ja naudime üle miljooni aasta taasnägemist. Lauad on kõik täis ja napilt saame diivanile koha - no naglalt tuleb lauast lahkujale kõrvale seista, et mitte kohast ilma jääda. Kõrvallauda tuleb perse pisikese lapsega. Merka muidugi silda langemisest selgroogu hakkab murdma, sest niii nummi laps on juu. Meie lauda aga soovib ennast sokutada hoopis üks härra. Küsib viisakalt, et kas need kohad on vabad. No põhimõtteliselt pole me laua ostu-müügilepingule alla kirjutanud jah, et noh need kaks tooli nagu oleks vabad jah. Siis pärib härra, et kas suitsetada tohib. Vada see jääb küll ära. Ei, suitsetamist meie lauas ei toimu. Kõrvallauas on ju väike laps ka. No nüüd mees kukub seletama, et aga noh suitsetajate laud ju jne, kuid eemaldub siiski. No mida asja, et kui on suitsetajate laud, et siis ma kas tõmban sigari ette või otsin endale mittesuitsetajate laua?? Noh see case õnneks lahendatud. Saame veel sõbrannustada mõnda aega ja aadamapoegi teise galaktikasse kiruda. Kui aga lauale lähenevad kaks noormeest. Hiljem selgub, et üks vene rahvuse esindaja ja teine hablab eesti keelt. Noh sellised dresstosslased nahktagiga. Küsivad küll, et kas need on vabad kohad, kuid ei jää vastust ootama ja istuvad maha. No ma veel mainin, et eks vaikimine on ju nõusolek. Hakkavad siis mehed äri ajama. Eesti kutil peksab biznes ikka pidevalt sisse. Küll on kõned eesti küll vene keeles. Teine vend joob niisama õltsi. Ärimehel on aind mahl ees - järeldan kerget pohmelust. Me ei lase ennast segada - lahkame müstilist küsimust, kuidas üks suur austaja suudab mitte millegi peale Merka msn-is ära blokkida ja juba üle kahe nädala mitte suhelda? Muidu oli härra kas või sms-ide teel platsis pidevalt. No see selleks. Üks hetk astub aga õllesõber lauast minema - ma eeldan, et uue sarviku järele. Aga oh minu äärmuslikku naiivsust küll. Businessman tuleb tagasi tuhatoosiga. Ilmselgelt ei aseta ta tuhatoosi lauale selleks, et sinna oma nätsu poetada. Minu sõõrmed laienevad ja kogu keha veri koguneb pähe. Sharmantne mees läidab sigareti ja puhub seda kopsupuhastajat mulle näkku - meeldiv! Eriti vastuvõetavaks teeb mulle ürituse asjaolu, et just äsja mandlitest puhtaks lõigatud kurk võtab vastu meeldeldi kõik kuivatavad aurud ja aroomid.
Vat sellega nüüd suitsumehel küll vedas, et ma hästi rääkidagi ei saanud, veel vähem sõimata - sest muidu oleks ta päris mitu venekeelset roppu sõna ise ka juurde õppinud. Hoian ennast vaos ja teen Merkale ettepaneku teise lauda liikuda. Oleme ümberkolimise just lõpetanud (loomulikult väiksemasse ja kehvemasse lauda), kui tüüpidel äri aetud saab ja nad väärikalt lahkuvad neile jäetud lauast. Lähevad vast mänguväljakule suitsetama!?

Troppp!

Hiljaaegu jalutasin kodupoole ja nautisin peale mandlioppi jälle õues tuiamist. Vihma sadas, aga mul oli vägagi suva, sest no poolteist nädalat kodus passida on ikka piin küll. Vahtisin jalge ette, no milline naine tahab, et vihma näkku sajab ja kogu selle meigikupatuse seal segi pöörab? Väljas pime ja porilombid iga 5 sammu järel. Juba eemalt täheldasin, et kask algkalsside poisinolki lõbustavad ennast teeääres sellega, et näha kas möödasõitev auto pritsib neid täis või mitte. Kõike seda täheldasin ma siiski liiga hilja. Et noh üks väike lomp sõiduteel näe rõõmustab lapsi eksole. Olen ju ise ka tatina selliseid nalju teinud. Aga ütleme nii, et väiksest lombist oli saanud hjuuudz järv kui sealt mingi torpeedo 200ga läbi kimas ja mind totaalselt ülepeakaela vesiseks ja poriseks tegi. Sekundi murdosa vältel olin küll ennast ümber keeranud, et auto numbrit vaadata, aga see vänt, võis ka vidin olla (otsisin praegu roppudele sõnadele asendusi), kimas ülehelikiirusel nurgataha ja läbi selle paksu pori, mis mul silmis oli, nägin vaid käru värvi - see oli valge. Ooo seda viha, mis mind sel momendil valdas. Siiani kõndisin pea maas, et süütute vihmapiiskade eest end varjata mai ääss. Esimesed mõtted olid, et kui selle vänt/vidina kätte saaks, siis kas kaebaks kohtusse või seoks posti külge kõige suurema lombi kõrvale ja tõmbaks sellest sadu kordi rallikäiguga läbi - et kas on siis heaaa või.
Arutasin teemat sõbraga ja jõudsin arusaamale, et tegu ei saanud olla vändaga, sest suht tõenäoliselt oleks härra gentleman kinni pidanud ja kohe abi pakkunud riiete puhastamisel ja kuivatamisel. Et aim sõu sorrry preili, ma teen kohe kõik korda, mul on superhea sanussi pesumasin kodus, et lahendame asja ära ja btw mis veini te eelistate?. Kuivõrd aga käru peatus sama vähe kui konnal on juukseid peas, siis oli käru rooli ja istme vahel tõenäoliselt vidin. Minu definitsioon sõnale vidin on muidu - kana, keda aegajalt torgatakse, aga kellel sõnaõigust on sama palju kui poliitikul süütunnet.
Edasi ei olnud see jalutuskäik üldse lõbus. Olin nigu rääbakas.
Lakkugu panni!

Ei no nii põkk on ka ikka põkk olla...

Kirjandus

Olen kirjanduse enda jaoks jaganud kolme põhiklassi:

kohustuslik kirjandus, ajaviite kirjandus ja ajaraiske kirjandus.

Kohustuslik kirjandus oli siis kooliajal ja no mõned tööga seotud raamatud ka, et asjadega kursisi püsida jne. Ise olen kohustuseks teinud lugeda ka ajalehti.

Ajaviitekirjanduse alla kuluvad aga kõiksugu ilukirjanduslikud teosed, mis meeldivad muidugi. Hetkel loen Velleri teost "Žestokii" või õigemini veerin seda, sest vene keel on pehmelt öeldes mälusagaratest eemaldatud.

Aga kõikse põnevam on siis see va ajaraiske kirjandus. Üks alaliik selles on kollane ajakirjandus. Kroonikat tuleb ju lugeda, et maailmatähtsaid asju teada. No kus sa lähed selle häbiga kui tänaval mõnda hoia ja keela kuulsat või kummalist staari ära ei tunne? Ikka on kasulik teada, kes meie riigis on rikkad, kes on rikkamad ja kes kõige rikkamad. Sinna juurde on kohustus muidugi teada ka kes on kõige tibim ja kõige asjalikum beib. Jumal paraku, kui ikka üle ühel lehel poleks pilti Kulm Tulvest või Aero Tuisust, siis ei teakski ju miskesed nad praegu välja näevad. Ja kõnniks tänaval ilma järgi vaatamata külma näoga mööda. Teine alaliik on jälle ilukirjanduslikud teosed, mis on muidu kräpp. Loed läbi ja saad aru, et raiskasid päris mitu õhtut ja päris mitu tundi oma elust ära. Et selle asemel oleks võinud näiteks kossu vaatama minna või muuseuimisse.

Ennu pettumuseks laupä kossu vaatama ei jõudnud, sest reedene maksa kostitamine hea ja parema 40 kraadise kraamiga seadis omad piirid. Aga muuseumis käisin ma eile küll - zoloogiamuuseumis ämblikke vaatamas. Enivei, asjalikum tegevus kui mõnda autorit ennastülistavat suurteost lugeda.

Ebanormaalne

Ja juba olen kodus! Kell on täpselt 3:45.
No ühesõnaga õhtu algas nii: Merka juures võtsime ennast suhteliselt ilusaks. Kõvasti üle keskmise ma ütleks. Carmen Electrale tegime vast ära. No kes millest - shampus või viin,mis vahet seal on. Merka testis üksi ära, et ühes pudelis shampas on täpselt 6,4 pokaali märjukest. Minu jaoks aga oli pooles pudelis viinas täpselt kahe koksi jagu. Edasi ei tea, siis läks juba jagamiseks kolmandate isikutega. Aga see pole ka oluline. Ma ütleks, et päris palju olulisi teooriaid sai jälle paika pandud ja tuletatud.
Hmm, üks üllatav kõne tuli ka. Inimeselt, kellest pole suht tükk aega midagi kuulnud.
Edasi tulid väiksed tantsud klubis. No tõesti väiksed - meie jaoks. Mõne teise jaoks ehk maraton.
Ja kui suitsune õhk tahtis juba noaga lõikamist, siis kodupoole teele. Merka taksosse. Ja mina, ooo hulljulget, jala astuma. No läbi selle suure tormi eksole. Suisa 5 km mäkke üles läbi tuisu ja pakase. Eesmärk silme ees - vähegi kainemaks saada. Praegast ei saagi aru, kas eesmärk pühitses abinõu?
Kõnnin siis vapralt Riiamäest üles ja oh üllatust, minu kõrvale ilmub sõiduauto (miski bemm vast) 4 noormehega. Kõrvalistuja aken alla keeratud. Jumal paraku, et tal külm ei hakanud. Ja kukub seletama, et kas saab äkki neiu koju toimetada. Imelikul kombel aga on neiul endal jalad all ning lihased ja liigesed korras. Kõnetaja ise siis suhtkoht nokastanud. Julgen arvata, et rohkem kui mina. No leidis, et ma ikka sirge sammuga, et ju siis kaine. Kompliment oli see, et küsis kas olen 20 või 16. Ahjaa nime tahtis ka teada. Mai saand nagu aru, et miks see oluline on, et hommikul ju niikuinii ei mäleta. Siis võttis juba kaine autojuht sõna, et tuletab ise meelde hommikul. Samas ega kõrvalistuja ka ju idioot polnud, ütles, et oma nime mäletab küll igast asendist. No vähemalt pool kilomeetrit sõitsid vägilased mul kõrval nii - no nagu julgestuseks või midagi. Üks hetk arvasid, et ma olen aeglane, teine hetk jälle, et liiga kiire, et peab gaasi vajutama. Mingi hetk ilmus minu ette suhteliselt üleslöödud näoga naine. Ma usun, et kuskil kolmekümne kanti. Ja seletab, et ma ei kuulaks neid noormehi. Olin nõus ja astusin edasi. Solvang aga oli see, et tüüp küsis, kas lähen Pepleri ühikasse? Kas ma näen nigu sedamoodi välja?
Kui jorssidele kohale jõudis, et seda blondi vist maha ei räägi, siis soovitati mul maha surra. Ma küll küsisin, et kas kohe jalapealt või, aga bemmu võttis juba kõrgemaid tuure ja muutus täpiks minu vaateväljas. Edasi tuli juba üksi lonkida.
Krt, aru mai saa kus see lubatud suur torm ja maru siis on, mille nimel me olime valmis juba oma tänast püha üritust ära jätma?
Hommikul ma peeglisse ei vaata. Ja üleüldse ma enne pühapäeva oma siredaid sääri alla ei aja.

Lambumus

Ma siin mõtlesin, et lambumuse aste oleneb vist suurel määral reageerimiskiirusest. Mida aeglasem on reageerimiskiirus, seda suurem on lambumuse aste. Mõni haarab asju lennult, tema lambumuse aste on null. Aga mõnele seleta kümneid kordi ja ta no ei saaa aru noh, siis on tegemist juba kõrgema lambumuse astmega. Lammas äkki polegi loll loom, aga üldlevinud arvamus on, et see loom on lihtsalt pika taibuga. Närvi ajab aind see, kui mõnel on see aste sadades!
Ma usun, et ühel võib see aste aastatega väheneda, teise jaoks on see aga mittetulev tulevik.

Püha üritus

Nii... paistab, et täna tuleb jälle tervist korda jooma minna. Maks karjub näljast juba. Olen vaesekese kuivale jätnud jah. Haigusrahad käes, siis tuleb need maha juua. See pole raiskamine, see on ülla eesmärgi nimel!
Meestele ka müts pähe. Moodustame Merkaga naisrinde ja lahingusseeee....

Multa

Jahihooaeg - väga kõva! Lähen teist korda vaatama;)

Vene anne?

Käisin reedel Estonias kontsertil. Lõpuks ometi üks positiivne elamus ka üle pikaa aja.
Tegemist oli hooaja avakontsertiga. ERSO ja pianist Dmitri Aleksejev Venemaalt. Kavas oli Brahmsi Traagiline avamäng, Schumann (Klaverikontsert) ja Rahmaninovi Rapsoodia Paganini teemale. Viimane osa ERSO mängitud Prokofjev - Süit "Armastus kolme apselsini vastu".
No ERSO on ikka ületanud Vanemuise sümfoonikuid (seega psitiivne), aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Vene pianistid on ületamatud ma ütlen. See on uskumatu, mida suudab üks mees klaveril teha. Silmad kinni mängib Rahmaninovi nii, et endal pisarad silmis. Selline muusikasse sisse elamine ja mängu nautimine. Sümfoonikutel oli tegemist, et pianistile järgi jõuda.
Igast liigutusest on näha, et mees elab muusikale, see on kogu tema elu ja ta naudib seda üle kõige maailmas. Kindlasti on oma osa ka sellel va vene temperamendil. Ja kohe ei saa ütlemata jätta, et venelaste seas on palju palju geeniuseid (muide, kodus telekast vene kanaleid vaadates, veendun selles ülepäeviti). Või on asi selles, et seal osatakse anne üles leida ja seda ka realiseerida. Vene näitlejaid ei tasu mainidagi. Iluuisutajatest ja tantsijatest rääkimata.
Ühesõnaga kui kusagil mainitakse, et esineb D. Aleksejev, siis tuleb kohe jalad selga võtta ja kontsertpaiga poole astuma hakata. Muide, dirigent oli Nikolai Aleksejev (suht tõenäoliselt siis vend jah).
Eriti positiivne on see, et pelae Dmitri esinemist, mängisid sümfoonikud Prokofjevit ja ka see meeldis mulle! Tavaliselt on kontserti üks osa ikka selline, millest aru ei saa või muidu ei meeldi.
Üdini positiivne elamus!

Rekord!

Täna hommikul püstitasin mina oma elus uue rekordi. Ootasin taksot 45 minutit. Senine rekord peaks olema 35 minutit või midagi sinnakanti.
Olude sunnil oli tarvis jalga panna kõrge kontsaga asjandused ja õlale võtta suur spordikott. Lisaks käekotile siis jah. Kui ma tavaliselt astun rõõmsalt (teinekord ka mitte eriti rõõmsalt) tööle 35 minutit. Siis täna kulus tööle jõudmiseks tund aega.
Tegin väikse varu ja tellisin takso pisut varem. Tean ju küll, et Rivaalis on taksodel suisa järjekord taga, et peab varuma 15 min ooteaega kindlasti. Jänkuke teavitab, et läheb aega 15-20 minutit. Kas ootate ära? No ootan küll jah. Arvestasin ju sellega. Istun korraks isegi teleka ette veel. Saapad on eelnevalt jalga lükatud. Kõne. 10minutit peale tellimist. Takso on ees. Oi, super - jõudis varem. Jope selga ja kott õlale. Jõuan alla. Taksot netu. Helistan ja teen veel kurba häältki, et aga taksot ju pole. Oodake moment. No läks tiba üle momendi. Aga takso sõitis ära, sest ootas ja kedagi ei tulnud. Et misasjaaa? Pidi minema 15-20min ja takso tõmbas 10minuti pärast jeed? No olgu. Ma saadan teile uue auto, teavitab jänku. No hästi. Aega on ju veel. Raisk, väljas on külmaks läinud juba. Aga ega tuppa tagasi ka ei julge minna, sõidab minema ju kohe. Enne kui alla jõuan exole. Annan aega 10 minutit. See ju tavaline aeg takso jõudmiseks. Annan veel 5 minutit otsa. Helistan siis uuesti, et vabandage kaua selle taksoga siis läheb? Oiii, ma juba teist autot teile ei saanud. Tohib ma tellin mõnest teisest firmast auto? Aga palun jah! Tänan ka veel ilusti jänkut. Ütleme nii, et ise päris vähe närvis juba olen. Külmakram ka mitte esimeses astmes enam. Kasutan juhust ja lippan toast läbi, et fotokakott ka õlale võtta. Enne suure hooga oli meelest ära läinud. Sest no takso ju kohal oli ja kibekiirelt välja jõuda vaja. Vahet pole, et 15 minutit oodata sain väljas.
Torman siis uuesti välja oma kodinatega. Jumala eest kui peaks ka järgmisest maha jääma. Aga oh ei, pole muretki. Saan veel 10-15min oodata. Helistan juba tööle, et hilinemine võib tuleneda sellest, et taksot ootan 45 minutit juba. Siis sõidab auto ette. Ai, kui oleks olnud sama firma. Mis sama, mis ma hellitan. Kui oleks Rivaali auto olnud (kõigile teadmiseks), siis oleks juht minu viha tunda saanud. Ükskord ma juba küsisin juhilt, et noh mis juhtus, saitegi aega tulla (olin üle 20min väljas oodanud)? Aga mida ma sõiman teise firma autojuhti. Milles tema süüdi.
Mainin nüüd ära, et see pole esimene kord, kus auto unustatakse saata või kus tööd on niiiiii palju, et oodata tuleb üle poole tunni. No vahet pole. Ma olen kannatlik inimene teinekord. Täna ilmselgelt olin. Aga kui ma oleks pidanud bussi peale jõudma, millega lennujaama jõuda õigeks ajaks? Siis oleks ilmselgelt bussist maha jäänud ja oleks pidanud tund aega veel ootama. Ja lennujaama oleks jõudnud umbes siis kui check in on lõppenud. Sel juhul olexin Statoilist läbi käinud. Suurema hulga bensiini ja tikke kaasa otsnud ning teadagi kuhu suundunud, teadagi mida tegema. Või kohtusse kaeband nad krdid.
Ühesõnaga kuivõrd see polnud mul esimene samalaadne juhtum antud nõutud taksofirmaga. Siis sealt enam autot ei telli. Ja sõpradel ka tellida ei luba - jätan maha kohe kui kuulen, et Rivaalist auto võttis keegi! Käin jala parem. Miks Rivaal varem minu eelistuste hulgas oli, on just see, et paremad autod neil ja teenindus kiire. See siis minevikuvormis juba mõnda aega. Tahan nii väga maksta 10 eeku kilomeetrilt selle eest, et jalgsi saaksin sama ajaga või kiiremini. Täna siis oleks tikk-kontsadel tööle jõudnud täpselt poole kiiremini. Taksoga läks aega kõigest 1h!

Koolitused nigu AA koosolekud

Nüüd on päev ja ma olen ilusti hommikul õigest ajast tööl ja kõik on kontrolli all. Aind, et ma pole vist veel kaine. Aga vahet pole. Peaasi, et hea on. Kui enam pole, siis ma tean, et siis on pohmakas vms. Aga coca cola light on kõrval (ei saa ju paksuks minna) ja kõik on kontrolli all. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Tead, ma võin käia igast koolitustel ja seminaridel ja värkidel. Saab targaks ja puha. Sest ma ei ole ju veel nii tark. Aga no ma lihtsalt ei või. Miks need koolitused peavad olema kõik üles ehitatud nagu AA koosoolekud. Iga jumala kord tuleb alustada sellega, et niiiiii nüüd me kõik räägime ükshaaval. Ütleme oma nime ja kust me tuleme ja miks me siin oleme. Erikuradi mai tea misasi....No ma saan aru, et mul on viinaga probleeme jne ja edusamm on juba selle tunnistamine exole. Aga kui ma tahan sellest rääkida, siis ma lähen ju päris AA koosolekule, mitte näiteks arhiveerimise koolitusele! Ja no häää küll, ma kannatan selle ühe korra ära. Aga no ei. Tuleb ju järgmine koolitaja poole pääva pealt ja hakkab aga otsast peale. Tere, minu nimi on...ja ma olen siin sellepärast, et mul on alkoholiga probleeme ja ma olen seda endale tunnistanud ja ma olen selle üle uhke.

Hõkk

Jõudsin mina just koju. Kell on 3:04 öösel. Äärmiselt üle keksmise ebakaine on olla.Ixu ja Alex on head sõbrad. Päriselt ka. Tulin mina klubist Maasikas elus teist ja järjekordselt viimast korda. Seal oli täpselt 3-7 inimest veel peale meie. Ülikõva! Ja hommikul tööle. No ma tahaks näha.
Ma ei taha enam üksi olla!

Ja ASAP on täna aeglane!

Lõuapoolik

Nüüd ma tean küll! Just Kajaga avastasime. Ma olen ju esikloun. Ja no ju sellepärast mehed mind tõsiselt ei võtagi! Daaaaa....No blond olen ma muidugi ka.

Nii mõttetu on see kõik...

sadness

Üks täiesti tühine asi viis mind endast välja ja nüüd on nii katki olla.....
Miks on vaja pöörata tähelepanu asjadele, millele on keelatud tähelepanu pöörata?
Kui korra juba oled ühe asjaga haiget saanud, siis pagan võtaks, seda pole võimalik enam unustada!

Kesiganes asi õnnistas mind nüüd köhaga ka! Ei no aitähh sõber. Vähemalt on tujuparandajaks Stallone, kes praegu Kanal2 golfi mängib. haaahhhh...

..ja see taust siin on ikka tõesti rõwe roosa. Kuid ma still üritan asju läbi roosade prillide vaadata!

The page cannot be displayed

Tahtsin kirjutada sellest, kui igav on kodus haige olla. Ilmsaelgelt pole mina selleks siia ilma sündinud, et kodus istuda. Teleka vahtimisest, netis surfamisest ja lugemisest on silmad haiged. Lebost on lamatised. Ja seda kõike kahe päevaga.
Aga no ei ole olemas. Mismõttes ma pean sadu kordi Publish Post nuppu litsuma ja iga kord saan vastuseks The page cannot be displayed. Närvi ajab ma ütlen!

Narkarid rsk!

Kõnnin mina reedel peale tööd koju. No seda ei juhtu tihti, et peale tööd otse koju saan. Aga see pole ka oluline. Tee viib läbi paarist pargist. Üks neist asub Õpetajate Seminari ees. Väike roheline park. Ilus. Mäe otsas. Kahe pingiga. Selline armas ja hea vaatega linnale. Rahulik. Hommikuti näen seal vähe inimesi.

Juba pikast trepist üles kõmpides kuulen, et miski muss pekasb kuskil makikõlle puruks. Ja mida kõrgemale jõuan, seda kõvemini muss peksma hakkab. Jõuan siis oma armsasse parki ja mida ma näen? Ühel pingil istub noormees ja neiu temal kaksiratsi otsas ja amelevad. No las olla, noorus ja värk ju! Aga teisel pingil istuvad kutid süstivad näiteks ennast. Vaata nüüd mai saa enam öelda, et ah las olla. Nende ümber lällab veel päris mitu vene noormeest. No krt mai või! Minu armas park ja mis seal toimub! Tüübid lällavad ja üritavad mu tähelepanu võita. No minuga ikka juhtub asju exole. Kui ma aga uhkelt pea püsti neile tähelepanu pööramata edasi kõnnin. Siis saan teada, et olen suka...

Mr.Olympia!

Naudin mina pühapäeval Kolkja kala-sibula restos oma kalapelmeene. (Tgelet ei nautinud, sest tervis on ikka nii jama, et isu pole ollagi.) Kui siis leonid küsib, et kas ma aasta uudist tean? Emm, nohh oleneb. Aga elavnen küll.
mina: Et noh kas said oma reisplaanid kõik korda?
L: Eii, need on niigi korras.
mina: Emm, no seda tean jah, et Ilves võitis.
L: Ei, see on vana uudis...
mina: Ooo, kas korter nr 2 kolib välja?
L: Ei, see oleks sajandi uudis ja siis me ei istuks siin, vaid Radissonis!
mina: Tegelt küll jah. No siis mai tea.
Mul igatahes kõrvad juba liiguvad peas ja silmis on säde, et no krt mis uudis see siis on???
L: No hea küll, Jey Cutler võitis Mr.Olympia! Ronnie jäi teiseks.

Mismõttes nagu??? See pole aast auudis. See on aasta mõru uudis juuuu...Ronnie on teine?? See pole ju olemas, et see nõme ülbik ära tegi sel aastal. Krt mahhinatsioon ma ütlen!

Aga Darremi pilt on siin, sest ta on maailma ilusaim mees. Vahet pole, et finaalis 14. oli...