Tüng!

Nüüd juba mõnda aega tagasi olin tunnistajaks kuidas teenindajad eelistavad tegelda kohaliku peenema koorekihiga, mitte keffikutega nagu meie Merkaga.
Istume meie jälle kurikuulsas lokaalis Suudlevad Tudengid mister X, mister Y ja Merkaga ning manustame piiratud kogustes viina - imeline neste. Aga piiratud kogused just sellepärast, et preili teenindaja on erikuradi hõivatud kõrvallaua härrastega. No kohe alguses vaatan saalis ringi ja jõuan imestama hakata, et nomida värki, et polegi Armani väljamaa mehi kohal seekord. Aga saan kohe Merka poolt parandatud, et ei olemas on jah hoopis kohalikud dolcegabbanad ja guccid. No oma nina alla pole ma never vaadata osanud. Peenemat sorti rahvas istub suisa kõrvallauas. Esialgu mingi 5 persooni, kellele hiljem liitub veel miski koormatäis. Mina aru ei taipa mismoodi see mass sinna lauda ära mahub, aga häid lambaid pidi ühte lauta päris kõvasti minema. No vot exole. No las nad olla seal siis. Ilus on ju vaadata kuidas mehed nigu ponksud lasevad praadidel hea maitsta ja veinil voolata, samas kui piitspeenetel kaunitaridel süüa vist ei lubata. No kussa lased naise figuuri käest, siis keegi enam ei kiida ju ja tuleb naine edaspidi koju jätta või uus osta.
A samas meie laudkonnal kisub asi käest ära, sest viina ei kanta enam ette. Põhjus lihtne, teenindaja ümmardab kõrvallauda ette ja taha ja kõrvale. Kui õnnestub korra põllesabast kinni haarata ja küsida, et no kas me ka juurde saame tellida. Siis tuleb vastus, aga näete ju küll, et mul on teise lauaga nii palju tegemist. Et wtf?? Näeme jah, et härraste kõik soovid on täidetud, aga küsimus ongi, et miks just nii. Et mis me siis nüüd kehvemad oleme? Nojah, muidugi ennem norimist tuleks üle vaadata kellel on suurem õllekõht ja kellel Sirocco asemel tavaline nokia lauanurgal. Sest ega no on ikka ilmselge vahe kas teenindada tulin-tegin-maksin lauda ja sealt suuremat jotsi loota või me-siin-vaikselt-viina-võtame lauda ja suuremast summast ilma jääda. Ühesõnaga aeg läheb ja meie kõhud täituvad tühjusega. Lõpuks saame praed kätte ja mõne pitsigi viina ette, halleluuja. Kui siis kõrvallauda tuuakse vahearve, võis ka lõpparve olla. Ma küll käin tihti kinos, aga sellisele süzeele jäävad küll kõvemadki hollywoodikad alla. Hakkab kamm, et kes maksab. Kohaliku naftamagnaadi mõõtu vend lajatab oma naisele, et no maksa ära. Vada see on see koht, kus mul pole võimalik enam naeru kinni hoida. Tibi pööritab silmi, et mida. Samas ei ütle ka midagi. Jorss veel mitu korda põrutab, et maksa ära... tibi silmad juba lokaali põrandale maha jooksnud ja üritab sõbrannaga juttu ajada. Noh arve teema vaibub ja asutakse oma äriasjade juurde. Me siis oleme jõudnud endale juba kohvi tellida ja värki. Tuuakse isegi minu jaoks liiga tõrv kohvi. No mina veel, aga kui juba mirter X-i hambad hakkavad tökati peale suust ära kukkuma, siis on selge, et kohvi on tiba kange. Aga oleme siis keffikutest kangelased ja üritame lõpuni juua. Arutame veel, et kui teenindaja õhtu jooksul kasvõi kordki peaks kogemata meie lauda sattuma, siis Merka õpetab, et kuidas kohvimasinast normaalset kohvi ka kätte saadakse. Et masinal on kolm nuppu - lahja, keskmine, kange. No paraku saabub üllas hetk just siis kui Merka on puuderdamisruumi lipanud. Teenindajale jõudis vist lõpuks kohale, et koorekihi lauast võib ta täna veel vabalt külmarve saada ning targem on hoopis meiega häid suhteid luua. Mister X tellib siis uue kohvi ja mainib, et seekord võiks ikka lahjem olla tiba. Tibi on hämmingus, et aga see oligi kõige lahjem kohvi!? Ahsooo, aga no palun tooge mulle siis see kõige kangem kohvi. Ja no tõesõna huvitab, et kas siis on vedeliku asemel tükk briketti tassi pandud. Järgnevad seletused, et aga no ma võin ju nii proovida, et lasen tassi päris ääreni täis, et ehk siis tuleb lahjem jne. No midaiganes, too see kohv juba kohale. Vahepeal on saabunud lauda tagasi ka Merka, kes teavitab, et näete siis.. meie kombekate naissoo esindajate puuderdamise toad on nagu alati laitmatult ära lagastatud. (No see on muidugi eraldi teema, kuidas naised oskavad wc-st sigala luua ja hullemini potist mööda lasta kui mehed.) Et suisa imeline oli kuulata kuidas kõrvalboxis tütarlaps üleliigset kraami suukaudu väljutab. No ma mõtlesingi, et ta sinna kauaks jäi.. ehk hoidis juukseid vast preilil - ingel, nagu ta meil on.
Imelugu aga see, et kõrvallauast hakkab järsku inimesi vähemaks tilkuma. Raha pole ühelgi meeles maha jätta. Kõigepealt ajavad preilid oma karusnaha selga ja teevad minekut. No aga kus mees saab siis naise nii üksi õhtul linnapeale lasta, vaja kohe järgi põrutada. Nii jääbki lauda lõpuks kas isikut, kes nii silmajärgi otsustades omavad kümneid kordi vähem seda va krabisevat kui need ärajooksikud. Üks tuleb veel tagsi, et kuulge makske siis see arve ka ära. No ja loo kokkuvõtet ei jõuagi meie ära oodata. Hiljem selgub, et teatud isikud olid oma osa arvest tasunud ning ülejäänud tõepoolest tasuta süüa juua saanud. Mina saan aga peksu ja sõimu kui otsustan meie räsitud teenindajale jotsi jätta...blin