Tundub, et olen vist teatepulga peaaegu et üle andnud! Õele nimelt. Ma pole elus teda nii segi peaga näinud kui laupäeval klubis. Päris põnev. A suht samasugune raiskaja on küll nagu mina. Järgmine päev oli natuke aind väsinud ja kõik. Müstika!
Kommidest on kopp, aga verivorsti võtaks küll veel!

Ma ei saagi teid rõõmustada. Et ses mõttes, et nüüd on auto olemas, aga ost läks libedalt ja ei ole kividest ja kändudest rääkida midagi. Ma tean küll, et Chryslerite kohta on paljudel nii mõndagi halba öelda, aga ei koti tead:P

praegu tahaks kõik need kõige ropumad sõnad järjest üles lugeda! aga ei hakka tead...muud ei tahtnudki öelda

...ja eile võtsin ma paar klaasi hõõgveini, sinna juurde valget veini, mille koguses pole kindel, lisandus campari ja nõks viina kah...käisin peol, tulin koju ja hakkasin koristama...öösel...täiesti kaine...normaalsuse piir on ületatud - tulge mulle Rajasse külla

Ilmselgelt on mul igav, et ma aegajalt jään mõtlema eriti kahtlaste asjade üle. Eile näiteks tekkis mul küsimus. On olemas ütlus "maalt ja hobusega". Et noh ju siis on maal liiklusvahendiks hobune. Aga kui see maalt tuleb oma hobusega linna ükspäev näiteks ja pargib oma masina tasulisele alale. Et kuhu ta selle parkimislipiku siis paneb? Või kas ta üldse peab maksma parkimise eest, sest ma pole päris kindel kas seadustes on ette nähtud, et hobuse parkimine kah maksab? Ja kui ta peakski maksma ja lipiku nähtavale kohale panema ja arusaamatutel asjaoludel see lipik ära kaob näiteks, et kas siis hobune teisaldatakse? Noh valvega parklasse. Minumeelest pole võimalik päris käsipidurit ka peale panna loomale, et seega on see teisaldamine eriti lihtne. Ja kas omanikul peab olema hobuse juhtimiseks juhiluba ja hobuse tehniline dokument? Peab ehk ARKis regatud olema?

Vat kuhu me oma automajandusega jõudnud oleme. Endised põhiliiklusvahendid on nüüd tähtsusetud könnid vist. Või kuidas sellega on. Peaks ikka mõne vastavasisulise seaduse üles otsima...

Hei poisid plikad! Olen täitsa elus, ei ole nüüd nii meeletult vaja muretseda eksole - mitte, et keegi muretseks.
Ega mul tegelikult midagi olulist öelda polegi hetkel. Ütlen seda, mida kõigile...meeletult kiire on!
Ma usun et rohkem on mul siis öelda kui nüüd autot ostma hakkan. Ütleme nii, et kino hakkab saama.
Ja hea uudist on veel see, et eile sai antibiotsikuur läbi!!! No nii mõnigi saab ehk aru, mis nüüd toimuma hakkab;)

Uus tase...koormusel vererõhk 240/100

anna kannatust

Ma pole juba aastaid linnaliinibusse kasutanud. Ja suht viga oli seda teha jälle. Kui mul just otse Pariisist toodud põiepõletikku poleks, siis oleks ka tänase käigu jala teinud. Autorooli polnud nõus istuma ebastabiilse seisundi tõttu, aga arsti juurde oli vaja minna. No ilma selle toreda eksklusiivhaiguseta oleks see käik üldse ära jäänud muidugi. Kohale lasin ennast sõidutada, aga tagasi otsustasin bussiga tulla. Järgmine kord tulen aga ka kipsiga jala tagasi. Sõita oli vaid 3 peatusevahet. No esiteks oli buss silmini rahvast täis, aga see pole mingi ime (metroorongis oli veel vähem ruumi). Sisenesin tagantuksest, aga piletit mulgustada sai vaid keskmise juures - seega tuli läbi mitme inimese pilet sinnani saata ja tagasi saada tiiruga. Tänasin ilusti kõiki ja kombes, piletil augud sees, võime sõita. Järgmises peatuses tuli peale kutt, kellele millegipärast ei sobinud seista tagumise ukse juures kus ruumi isegi oli, ta tingimata pidi minust läbi litsuma, et jõuda bussi keskossa kus kõik niigi tihedalt koos seisid, et sproti tunnet tekitada vist. Noh ise teab, mis talle hea on. Peaasi, et mina ellu jäin. Siis sisenesid 3 ...no kuidas neid nüüd nimetada...parmu? Minu ees oli 2 vaba istekohta ja otseloomulikult istusid vandid sinna. Üks veel käsutas teist tagumisele istmele. Esimene hingetõmme ja ma mõtlesin minestama hakata, aga ega ma nii nõrk kah ei ole. Vaata kui lähed sillaalat läbi, kus sellised vandid ööbivad, siis sa kindlasti jooksed, et kopsud ellu jääksid. Aga kui sa oled täis bussis, siis pole ju kuhugi joosta kah. Sain oma laksu piiritust, uriini ja õli sisse hingatud - no näed, täiesti tasuta parfüüm! Keerasin siis selja ja teisel pool istusid õnneks meeldivad neiud, kes loomulikult mind jõllitama hakkasid, et kle nii haisedki vä? Suht ebameeldiv olukord. Ei hakkand nagu võõrastele seletama ka, et mu seljataga on paar härrasmeest, kes ülelõhnastanud on ennast, et mina ausalt ei lasnud ennast täis - vahet pole et põiepõletik...Ühesõnaga järgmised 2 peatusevahet tuli hinge kinni hoida. Õnneks kopsumaht on mul päris hea. Oma peatuses maha hakkasin trügima, siis üks kolmest vandersellist seisis risti uksepeal ja lõugas teisele kahele, et no lähme maha või? Kui sealt oleks tulnud vastus, et ei lähe veel, siis ma siiani tiirutaks selle bussiga linnapeal, sest tondist ei pääsend ükski hing mööda. Kuivõrd mul vahest ikka veab kah, siis ta astus maha ja lasi pool bussitäit rahvast välja.
See oli küll lühike sõit ja võiks ju mitte viriseda, aga ma maksin selle eest 13 eeku ja mõtlen sellele, et kui iga jumala päev peaks ühistransporti kasutama ja samas olukorras viibima, siis...A noh sellepärast ma pigem jala käingi!

..mul ei ole sõnu! St on küll

Ma tean, et te ei suutnud ära oodata millal ma sel teemal sõna võtan ja nagu näha ei suutnud kuidagi vaiki olla...Kalevi kommipaberid jah!!

Ma olen räme kommiõgard, aga ilmselgelt on Kalevil mu figuurist kahju ja ta otsustas lõpu panna minu mõnudele. Kui ma alguses kuidagi need Mesikäpad ja asjad ära kannatasin, et oh uus pakend las olla...aga kui nad krt mu Pilvekeste kallale läksid, siis viskas ära küll. Poes kommiletist mööda joostes ja hoopealt Pilvekese pakki haarates ei osanud ma kurja karta. Hakkasin siis autos lahti harutama neid ja sain närvishoki. Kas ma pean tõesti kommipakiga alati kaasa ostma ka käärid?? Mul ei ole suured sepa käed ja ka mitte lapse lödinäpud, et ses mõttes võiks nagu hakkama saada küll...mul pole isegi geelküüsi ega midagi. Aga no krt ei saaaa nohh. Nooleke on udupeenelt joonistatud sakikeste kõrvale küll, et ava siit...aga see on viimane koht kust see pakend üldse avaneb! Tuleb hambad ja muud teravamad ja tugevamad vahendid appi võtta. No kui ma lõpuks olingi paberi lahti MUUKINUD ja sellest kilest läbi murdnud, siis täitsa päriselt ka tuli pisar silma!!! Mu Pilvekese kommid on poooooole väiksemad kui varem....Nad teevad ahvidele pakendi ja nad lihvivad mu kommid poole pisemaks - oleks ma jumal, siis ma karistaks!! Kuidas ma peale sellist pettumuselaksu veel osta saan neid nikerdisi??

Varem oli nii, et võtsid kahest otsast kinni ja tõmbasid ja paber oli lahti, ja kui komm oli päikse kätte jäänud ja lödiks sulanud, siis sai paberi vähemalt puhtaks lakkuda, aga mis nüüd toimub?? Ma ei saa pakki lahtigi ja kui komm sulanud ka on, siis viska otsejoones minema. Kas eesmärk on tarbijaid vähendada? Et inimesi rasvumisest hoida vms??

Olevat nii, et sellise pakendiga säilivat kommid kauem. Oda ma lähen pühin vihahigi ära otsaeest! Kas ma tõesti ostan paki komme koju selleks, et neid seal 6 kuud säilitada??? Kas ma nagu tundun selline inimene olevat?? Kas üldse inimesed ostavad komme koju säilitamiseks? Ja kas mul on huvi osta poest komme, mis on seal seisnud 12 kuud? Vahet pole, et hästi säilinud! Ma läksin praegu niiiiii närvi, et lähen sööma!

jah! ei tulnud sellest roosamajandusest midagi välja, elu ei muutunud lillelisemaks...läksin roheka peale üle!

Lugu selline. Tellisin endale kööginurga juba eelmise aasta detsembris. Noh kutilt, kes meile kontorisse ka kööginurkasid tegi ja hästi tegi eksole. Mõtlesin projekti ilusti välja ja valisime värvi kah näidiste pealt ära. Hind tuli rämekallis, aga noh idee oli kah piisavalt udupeen. Pool raha sisse maksnud hakkasin siis ootama. Põhimõtteliselt pidi köök veebruari alguseks hiljemalt laekuma. Tuli mõned lisakõned teha ja siis miski märtsis kunagi hakati kokku klopsima. Persili kukkusin siis kui esimest korda värvi nägin. Tumepunase asemel oli tegu lillaga. Ei no täitsa päriselt. Aga ma ütlen, et suutsin selle värviga ära harjuda ja no suht modern näeb asi välja. Kappe püsti ei pandud loomulikult paari päevaga, vaid võttis kõvasti aega, et mõned kapid ümber ehitada jne jne. Loomulikult eraldi elektrik ja torumees tuli kutsuda...aga see selleks. Ausa kodanikuna olin enne asja valmimist ka teise osa papist ära plekkinud. Eduliseks ma sellise suhtumisega loomulikult ei saa. No lõpuks köök püsti ja asjad enam-vähen done...Selgub, et paigaldusmehed korterivõtme ära kaotanud. Keegi ei tea kus see on. Hakka või lukku vahetama. No ei viitsind ette võtta. Peaasi, et köök LÕPUKS püsti. Valmis sai asi siis mingisugune mais vist.
Suvel hakkasin poode läbi kammima, et nõuderesti leida mõistliku hinnaga. Mingil põhjusel aga vaatasin üle kööginurga arve ja avastasin, et vahi imet arvel on 8 sotane nõuderest kirjas, mida minu kapis aga küll pole. Helistan siis kutile ja imestab, et oih pole kah tõesti või? No toome ära, et me leidsime mingi võtme kah. Ei no fain. Resti ei ilmu. Helistasin iga jumala päev ja kuulsin kuidas rest on autos ja kohe sõidab kutt mu majast mööda ja viskab ära. Resti pole mul siiani.
Sünnipäev mul 21. september ja 3 päeva enne seda kukkus konkreetselt üks kapiuks eest ära. Lihtsalt üks kinnitus lahti ja korras...rsk! Teadsin kohe, et nüüd läheb andmiseks, et kutti kätte saada. Üllatusena võttis kutt kohe vastu. Tegin ennast haledaks, et tahaks resti, aga suurem mure on suur auk kapis, mis tuleks uksega kinni katta. Kutt lubas samal päeval ära teha. Luban nüüd teil arvata, et kas kapiuks vedeles seinaääres kui koju läksin? Noojah, helistame siis uuesti. Jaaa jahh ma täna teen ära, saan jälle ilusa vastuse. Ütleme nii, et ei teinud. Kolmandal päeval tuli juba eriliselt nutune hääl teha ja manguda, et ma ei saa sünnipäeagi pidada sest kuidas ma kutsun inimesed külla nii, et nõks nagu piinlik või nii. Noh piinlik oleks temal olnud siis loomulikult! Läksin õhtul koju ja uks ees. Korras. Aga kus võti on? Saan siis kõne, et näe panin ukse ette, aga seda tuleb veel üle kinnitada, et teine kinnitus on kõver ja asi on ebakindlalt ees praegu, et tulen teen esmaspäeval ära, siis jätan võtme kah. No selge. Hetkel on 9. oktoober ja uks on üle kinnitamata, võtiti pole näinud ja restist näen und vaid mõnikord....

Ropp sõna (mida välja ei söanda öelda siin!)

Ei, mul on praegu üks väga lihtne küsimus ja väga suurele ringile! Et miks nagu minu ja Merka närvid kõige kiiremini ära süüakse? Noh mõne naise omad veel...Tahad olla iseseisev ja värki siis tõmba ennast pooleks palun! Näitaks keegi näpuga inimese peale, kes ära ei kasuta seda ja pärast tänulik on...Tõmbad ennast töödega pooleks ja oled loll peale selle

pekki

Kopamajandus on ikka platsis täiega! Kolleeg eelmine nädal ütles, et mõtle millelegi ilusale, mis juhtunud on sel nädalal...mõtlesin ja mõtlesin ja no pole olnud nohh! Kohal on kõik kopad ja sahad ja kraanad ja kõik muud masinad, mis noka maapoole tõmbavad...

Tähtsusetu könn, kes saab peksa kui ei tee - nii suvatses ... tihti öelda. Seda küll naljaga alati. Aga jutt jumala õige. Praegu mõtlen ise just nii. Tähtsusetu könn ja saan peksa kui ei tee või kui isegi teen.
Kui on valida: asi, mis on üldjuhul hea ja isegi väga hea ning aegajalt tohutult halb või asi, mis on koguaeg ühesugune (ei hea ega halb), siis kumma te valite? Ma usun, et enamus valiks esimese variandi. Aga mina enam ei tea. Teinekord on ikka nii ja naa olukord parem kui hea mis vaheldub halvaga. Et selles mõttes on vahelduva pilvisusega ilus ilm parem kui päiksepaisteline ilm kus tuleb ootamatult äiksevihm ja viskab temperatuuri nullile. Et oled ennast just randa päevitama sättinud ja siis tuleb selgest taevast hoovihm, mis sind haigeks külmetab. Ei ole ju meeldiv kui nii juhtub iga kord kui bikiinid välja otsid. Aga noh ainult ilus ilm tüütaks ju kah ära. Vat nokk kinni saba lahti. Rsk! Keegi võiks minu eest otsuseid vastu võtta praegu...

mai taha sellest rääkida....

Lugemus null

Eile lükkasin koristamise käigus jälle ühe poolelioleva raamatu kappi tagasi. Hetkel peaks pooleli olema 2 inglisekeelset, 1 venekeelne ja vähemalt 3 eestikeelset raamatut. Miks? Sest mul pole aega. Ja kui mul pole aega lugeda ühte raamatut jutiga lõpuni, siis ma jätan selle pooleli ja hoopis huvitavam tundub mõne aja pärast uut alustada. Laiskus on selle nimi ma ütlen.
Ma nagu hullult tahaks vabandada (enda ees) küll, et noh 9h tööpäevad ja igaõhtused trennid ja see et koju jõuan 22 ajal ja hiljem, et kõik see ei lase lugeda. A no misasja? Kui mul on aega istuda pooleks tunniks teleka ette, siis võik olla aega ka raamatuid lugeda.
Samas, kui mul olekski aega rohkem, siis ma tõenäoliselt (pigem ilmselgelt) sisustaks selle millegi muuga ära. Nädalavahetusel oleks võinud ju eneseharimisega tegelda, aga laupäeval andsin trenni, siis võtsin kartuleid, siis kimasime kinno ja sealt edasi olemisele Gabsi ja Tõnni juurde. Olemiselt tagasi jõudsime pühapäeva õhtupoolikul ja siis tuli korterit koristama hakata ja peale 5minutilist filmivaatamist magama jääda. Et vabalt on vabandus leitud kui endale jälle lollina tunduma hakkan ja lugematuse kaela asja lükata tahan... Üks tark on öelnud, et loll on see kes vabandust ei leia! Et selles mõttes nii loll on ka ikka loll olla kui enam vabandust kah ei leia mumeelest....
Ai promiss, et ülejärgmine nädalavahetus ei lähe ma kodust kuskile ja loen vähemalt ühe poolelioleva läbi...Ärge kutsuge mind kuhugi 29-30sept! Aga kui ma siis ütlen, et ma terve näd vahetuse vahtisin filme ja tegin trenniplaate, siis paluks kirjapomm saata mulle...

ja siin on minu sõnum teile!

http://www.youtube.com/watch?v=kHmvkRoEowc

lemmikud

Mine pekki:D:D

http://www.youtube.com/watch?v=I0xZRqO0yu0

Lemmik präägu...no on ju hea?

http://www.youtube.com/watch?v=IZFgoen6qKg

Julged ja tahad kirjutada ja avaldada, siis julge vastu võtta ka kriitika! Lugupeetud ajakirjanikud ja ajakirjad...

Ainult positiivset tagasisidet ei saagi tahta, sest inimeste maitsed ja arvamused pole sarnased ning seega võiks taluda nats nagu kriitikat kah. On hirmus tahtmine oma mõtteid avaldada, siis võiks tahta ka vastukaja taluda ja ehk ennast parandada...

...vat nüüd sai mul täiega kopp! Võin karjääri kaevama minna....

...

emmm..sain just teada, et loobusin 9 liikmelisest meeste seltskonnast kui otsustasin oma veini ja seriaali seltsi jääda....a pssss...vahet pole:D...vist

just sellist elu ma tahtsingi

...praega avastasin, et elan peaaegu seda elu, mida olen alati tahtnud. Üks vale detail on sees, aga vahet pole, selle muudan varsti ära. Võtsin just oma megalahedas köögis teise pokaali veini ja vaatan megalahedat seriaali lesbidest (pole vaja järeldusi teha). Kuti olen lasnud sõpsidega õltsi jooma. See kõik ongi nii õige. Ma saan olla oamette kui seda tahan ja õnneks tuleb seda harva ette. Ma saan usaldada inimest, kes minu klõrval on ja ma saan nautida oma sõpru. Mul on puudu vaid ookean ja surfilaud....
Tibid, kas pole mitte mega tunne tõmmata selga oma lemmik-kampsun, valada pokaal veini, istuda oma mugavasse diivanisse, vaadata oma lemmikseriaali ja olla selles omas hetkes? Onja on seff tunne?

unbelievable

Mu on vererõhk kõrge! Et mismõttes nagu?? Mul pole oma pika elu jooksul sellega ainsatki probleemi olnud ja nüüd on alumine 100... Kas nüüd on siis see, et mai või enam kohvi juua? Bästardid. Arst ütles, et 2 tassi kohvi päevas pole palju, aga rõhku pean küll kontrollima edaspidi. Kas te tahate öelda, et see siis nüüd ongi minu elu lõpp - et ma pean loobuma elu alusest ehk kohvist ja äkki keelatakse sex kah veel ära....unbelievable

uni on saatanast

Ma hakkan vist kohe jonnima...sest nii erikuradi suur uni on peal:S Aga õnneks pidin ma jonnides kah armas olema. Õhtu läks lihtsalt pikaks, aga see jutt ei kannata päevavalgust...õhtul ehk võiks sellest rääkida. Ja korras, juba peksangi segast. Ei no tänks Muzka!

Kas te olete näiteks üritanud kinnikukkuvaid luuke vägisi lahti hoida? On ju tuttav tunne see, et teed tõllarattad pähe ja üritad ära hoida pikka pilgutust. Kui see pilgutus siiski tuleb, siis ei saagi silmi lahti tehes enam aru, kas möödus sekund või mitu minutit. Vat mina olen see loom, kes on võimeline püsti jalapeal või jalg kuklataga kah magama jääma. Ma võin julgelt öelda, et ma olen filmisõber ja paaaalju filme ära näinud, aga ma pean lisama, et suur osa neist on jäänud vägagi poolikuks. Ma ei saa midagi teha, kui ka kõige rõvedama tapastseeni ajal rahulikult ülemise silmalau vastu alumist vajutan ja seestpoolt lauge vaatan... Ebatavaline pole ka see kui kontoris pea lauale lükkan ja magan nii kaua kuni mõni kõrvale itsitama tuleb või telefon lärmama kukub kõrvaääres. On afid.

Lähen keevitan nüüd ühe tõrva kohvitassi ja lükkan palgid luukide vahele, sest tikud murduks ära...

kõrts

Käisime eila teaatris. Kaesime Kõrtsi. Ain um iks vägeva etenduse kõrtsilavva taade toonu. Pias talle õkva sokulaadi viima selle eest. Pirtsakad ütlevad raudpolt, et labane. Maainimõsõ ütleva, et kae meie külabaar säänseid täus ju.

Ja no jumala eest, lugu elust enesest! Vanemad mehed mäletavad oma Venemaal käimise aegu ja lapsena tehtud lollusi. Üksikud külanaised otsivad mehi, aga iga mees ei kõlba kah...samas tuleb võtta, mis antakse. Ja naisteajakirjad jätavad tõepoolest kõik meestele mulje, et loomuliku jumestusega ja lahtiste juustega naised on kõik saadaval ja "külmkapi-seksi" peal väljas...

...kellel on veel nii, et kui võmm taga sõidab, siis on tunne nagu teeks ARK-i eksamit uuesti?

parkimine, naiste plääz ja suupeale kukkumine

Meil Merkaga hiilgav idee randa minna tuli. Ilmad soojad, ise valged - peab ju minema. No mõeldud ja peaaegu, et tehtudki. Oleks see tegemine nii kerge aind. Pakime laupäeva hommikul roosad stringid ja rannarätid kotti ja startime vara. No, et normaalsel ajal Pärnusse jõuda ja hiljemalt kell 11 kukal liiva ja varbad taevapoole visata. Sõit Pärnusse sujub hästi. Võtame isegi paar hääletajat peale. Jõuame siis kohale ja tühjendame punnitavad alakõhud Rimis ära. Poodi ei lähe, sest järjekorrad on 5km ja rohkem. Ses mõttes, et säästame aega. Oleme ilusti graafikus, et kui isegi parkimiskohta otsima peame, siis ikka pluss/miinus mõni mints üheteistkümneks randa jõuame. A noh blond pea loll pea ja kui veel on kaks blondi pead.... Ma juba reede õhtul kaagutasin, et peab vara startima, muidu parkimiskohta ei saagi. Noh saaks küll, aga 200 eeku päev. No see pole ju kõige hullem, aga samas ei ole meil tarvis ka otse randa parkida. Sest mis peaks mul asja olema iga 5min järel autosse joosta? Pargime ikka kaugemale, et kui maksaks miski 70 raha, siis mõne krooniga oleme ju võidus. Otsime suvalise tänava ja lükkame auto teeäärde. Kui nüüd otsima hakata, siis ega ei näe küll ühtegi märki, mis kohustaks parkimispiletit ostma ja pealegi polegi kust osta. Mõeldud ja jällegi peaaegu tehtud. Rabame asjad kaenlasse ja rannapoole galoppi. No tuleb ikka blondid pead jälle ette sööta, sest emmmm nohh kuspoole see rand nüüd jääbki?? Noh sealpool on palju pargitud autosid, et raudselt sealpool siis...või siiski mitte. Ei, tead mis teeme? Lähme auto juurde tagasi, ostame selle krdi pileti ja pargime lähemale. St otsime autoga selle krdi ranna üles. Vähemalt tagasi autoni oskame minna. No ei ole jõutud trahvi teha veel. Tiirutame siis jupp aega ringi ja leiame tuttava tänava ja hakkab ralli otsast peale. Päris randa ikka ei pargi, aga otsime vähemalt mõne tuttava kõrvaltänava. Noh saabki leitud üks, mis pole veel kahel kihil täis pargitud. Nüüd siis operatsioon "leia r-kiosk, kust parkimispilet osta". Parkimisalasid on terve linn täis, aga mitteeee ühtegi automaati, vaid ainult juhised, et kisokist saab pileti. No aga juhataks siis äkki koha ka, kus see kiosk asub. Ok ühte teame ranna lähedal. Kappame siis sinna ja no sinna pole just lühike maa. Tädi putkast pakub kohe 2 sotast päevapiletit, aga teeme selgeks, et ei mei tahagi randa parkida. Aa, aga siis on päevapilet 50 eeku. Nonäed, jälle oleme võidus. Samas püstivihased, sest tund on vähemalt raisku läinud koha ja kioski otsimisele! Kõht on ka rämetühi, sest varane start ei lubanud kohukestki hambusse võtta. Rabame autost kommikarbi ja viskame pileti aknale ja kotid kaenalsse ja minek. Möödume ka tänavast kuhu algselt auto olime parkinud, aga täpselt vastasuunas ranna suhtes kõmpima hakanud. Ei kommenteeri! No randa tuleb ju kaa veel kõmpida tuhat kilomeetrit. Kommid on ära sulanud - üllatav! Shokolaadikommid ja sulasid autos ära? Tühi kõht ja palav ilm ei lase maol üle kahe shokolaadikommi võtta. Mis teeme nendega siis nüüd? Ära sulavad ju täiesti. Pakume möödaminevale poisile, aga seda poissi on kodus hästi kasvatatud ja ta ei võta. Näettt, mõni kasvatamata laps võiks vastu tulla. Noh prügikast saab oma jao.

Jõuame randa ja otsejoones kiirkõnd burgsiputkani. Kanaburgsi pole hetkel sorry. Noh andke siis tavaline väike. See väike on aga hjuuudz - miske see suur siis veel on huvitav? Lõuad tööle ja ristsamm naisteranda. Näed, on küll kohti - laotame ennast laiali. Päike võtab mmmm, kõht on täis...mmmm...nüüd teeme väikse uinaku ja siis vette ja siis loeme raamatut onja? Õukei. Mõeldud ja peaaegu, et tehtud. Niii, ma saan aru, et on olemas segarand ja naisterand, aga ega keegi pole mõelnud teha lasteranda? Üks üürgab siin ja teine loobib liiva pähe seal. Ei, ma ei ole lastevihkaja, aga ise neid praegu saada kah ei taha. Ühesõnaga magamisest ei tule välja halligi. Lasen ennast korralikult kärssama ja jooksen vette. Noh Merkal on lokkav tati- ka läkatõbi, tema vette ei tule.

A jah, see jäi veel ütlemata, et mere kohal on hall pilvemass. Ei teagi, kas äiksepilved või lihtsalt lausvihm. Jõuan veest tagasi ja lebosse ja ongi pilved päikse ees. Testime, et vari jääb veel maha, et seega päike olemas. Keerame kõhuli ja magama. Päike ei kõrveta enam ja tõeliselt mugav magada. Jätame kääksuvad kiiged ja laste jonni ja tuule sinnapaika. Teen tunni sliipi. Hiljem selgub, et läbi nende pilvede ikka täitsa korralikult võttis. Vea tegid need, kes peale esimese pilve saabumist vehkat tegid.

Võtan raamatu ja süvenen. Kõusaar. Noh ikka veel süvenen. A mida öelda tahetakse? Süvenen veel ja loen Merkalegi ette. Nüüd tuleb nali peale. Süvenen veel ja no ei saa nohh. Mida tahetakse öelda? Jutt on ühe asja ümber, aga eri sõnastusega 10x läbi räägitud. No see selleks...

Saab veel vees käidud ja lebotatud ja ongi kell pool kuus. Lähme nüüd sööma.

Autoni enda lohistamine võtab ju aega. Suht kaugelt jääb mulle silma ilus roosa lipik kojamehe vahel. Lipik muutub punaseks, sest silmad valguvad verd täis. Mis krdi mõttes mulle trahvi tehtud on??? Näed, pole tasunud parkimistasu ja parkimispilet on valesti täidetud. Mis mõttes valesti täidetud?? Ma rõhutan, et elus esimest korda ostsid need kaks blondi parkimispiletit. Hakkame siis piletilt selgitusi otsima. Udupeenes kirjas on märgitud, et augusta kuupäev ja aasta ära. Nomidakuradit. Parkimispiletil polegi peal templit kuupäevaga?? Sa otsid parkimiskohta nagu afff, sa otsid kioskit nagu afff, sa jalutad maha kilomeetrid ja ostad pileti ja sa saad trahvi nagu aff!! Öelge nüüd kõik, et ära siis mine kuuma ilmaga Pärnu randa, et ise oled loll...noh ma pole siis ju ainus loll!

Ühesõnaga saame jupp aega ropendatud nigu voorimehed. Saame pool tundi järjekorras seistud ja saame kõhud täis. Nüüd muutub asi naljakaks. Näost oleme mõlemad peedid. Pea on liiva täis. Trahvikviitung on näpus...hädiseeed. Kes ütles, et pill tuleb pika ilu peale? Mis pill? Me oleme täna juba kuu jagu pille ära söönud. Nüüd tuleb siis ilu. Ilu tuleb pika pilli peale.

Nalja teeb ka meie terv keel. Kas meie oleme süüdi, et suupeale pole kukkunud? Päris kole oleks juu. Siis ei vaataks meid ju ükski mees - ei välist ega sisemist ilu...noh kui ikka suu katki oled kukkunud. Saab saadetud paar sapist sms ja kui vastust ei tule, siis tuleb tõdeda ei sms saaja kukkus nüüd suu lõhki ja esihambad välja. Edasi mai saa öelda, sest see läheb ropuks....

Jubeproduktiivnepäev oli!

Ahjaaa...naisterand mai ässs...mehi jalutab rohkem läbi kui külakõrtsist!

Õudne kuda mai oska öelda, mis mulle sisse läks, aga kui ma kohe kuskile mäkke ei saa, siis võib kehvalt lõppeda! Pisarapoiss tuli niii silmanurka kui ühed reisifotod avastasin...Nagu mingi eit nohh...

Kõõksuks ulguda kui see imelik poleks ja tööjuures normaalne töinata oleks. Ja mida probleemi? On tarvis vaid pikemat puhkust ja väheke pappi - ei oskagi nüüd öelda, mis parasjagu puudu on...

Sõbbrad

Vat ja ongi ikka nii, et õige sõber on see, kes tingimusteta on sul koguaeg olemas. Ta on alati kursis sinu tegemiste ja hingeeluga. Sa ei pea hakkama talle midagi üle seletama. Ta haarab õhust ja saab sust kohe aru. Ta haarab msn esimesest kirjutatud sõnast, et mis meeleoluga on tegu ja vastab kas irnuva smailiga või lohutava sõnaga. Ta ei pööra sulle kunagi selga. Ta võib küll suunata ja sõimata kui vaja, aga seda asja eest. Ta ei ütle sulle öösel kell 4 telefonis, et kle ma magan. Ta kuulab sind ära ja vestleb sinuga kella 6ni kui vaja. Ta leiab koos sinuga, et issanda perse on majas ja et mehed on sead ja pappi võiks rohkem olla ja rasvaprotsent väiksem. Ta teab millal sul on päevad ja millal aknerünnak. Sa ei suuda tema peale solvuda ja tema ei solvu sinu kriitika peale. Kui isegi, siis see läheb kohe üle. Kui sul on üks sõber, siis on ta kõigi eest, kui sul on 10 sõpra, siis pole nad ühegi eest...

öäkkk

Ja kui keegi peaks mind kuulma vingumas ülekaalu pärast vms, siis paluks vastu pead anda! No kohe kõvem litt. Sest praegu läheb korraga: maasikad, soolapähklid, hommikueine padjakesed, viinamarjad, pirn, herned, kohuke, kodujuust... liialdamata KORRAGA.

Pulmakellad

Ei no korras! Tuleb minna juba kolmandasse pulma sel suvel. Mul on vist ebanormaalsed sõbrad? Kõik on mingi armastusega löödud järsku. Et selles mõttes, et mehed ei mõtle sellele, et nüüd edaspidi lähevad varad pooleks ja naised ei mõtle sellele, et nüüd tuleb hakata ohjeldamatult sünnitama? A noh vahet pole - Palju õnne teile kõigile!

Käisin eile kinos. Inimesed ikka käivad kinos. Põhiliselt siis vabast ajast ja meelt lahutamas. Vaatasin komöödiat - Die Hard 4. Päris hea jant oli. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mul oli hoopis küsimus, et paljud meist kinos kaaskodanike peale närvi lähevad? Ooo ma näen kätemerd. Kas teid siis tõesti häirivad popkornikrõbistajad ja cocaluristajad ja kommipaberivägistajad? Ma usun, et veits vererõhku üles saanud on igaüks ka kõvasti rääkijate peale ja erikuradi kõva häälega irnujate pärast. Ei no olgem ikka tolerantsed, ega kino pole ballisaal, kus etiketi järgi peab istuma ja astuma eksole. Aga krt elementaarset viisakust võiks ikka inimestel olla.

Võtame oma kohtadel istet ja jääme põnevusega ootama, et kes meie kõrvale istuvad. No enne filmi on see alati kõige põnevam ja adrenaliini lakke viivam asi ju. Erik sai endale naabriks kolm kutti. Kõik raskejõustiklased ja kaalukategooria üle keskmise. No see selleks. Minu kõrvale istub samast klassist tegelane. Ei ma ei kritiseeri ülekaalulisi inimesi. Põhjuseid on ju erinevaid. Aga minu käsi ei tõuse enam cocat ostma, kui ma 2kg juurde olen võtnud. Eks see ole ka minu enda kretinism ja ei kuulu antud teemasse praegu. Ühesõnaga liigub see tüüp minust kuidagi pressimise peale mööda oma suure kokatopsiga ja sätib istuma. Ei no ole sa kopajuht või USA president, aga pesta võiks ennast ikka. See tegelane oli maikas ja shortsides ja no haises nagu eelmisest suvest saati vett vahetamata nartsissid vaasis. Mina suurendasin eilse kinoseansiga oma kopsumahtu vähemalt liitri võrra. Hingad pead teisele poole pöörates kopsud õhku täis, hoiad hinge kinni kuni lämbumistundeni ja siis hakkad jupikaupa välja hingama. Ja no paaritunnine treening ikka peaks kõvasti arendama.

Tõmban ennast siis vastu Erikut kriipsuks, sest teisele poole ei mahu ja ei taha kah, sest sealt sai hea õhk otsa sekunditega. Aga kui sa kõik selle isegi ilusti üle elad, siis peab ikka järgnema veel midagi sellist, mis sind rohkem irnuma paneb kui Bruce Willise autoga helikopteri alla tulistamine. Nimelt helisevad minu pinginaabril püksid täiest kõrist. Helisevad niikaua kuni ta mobla taskust kätte saab ja ära vaatab, et kes helistab. Okei, ümberkaudsed rahunevad ja keskenduvad filmile. Siis tuleb pinginaabrile sõnum. Noh selle tuut tuut helinaga, mis aga ei ole just madalamale heliastmele pandud, vaid tõesõna kõige kõvema peale. Ei no mis teha, äri peksab sisse. Kutt loeb sms läbi ja vaatab filmi edasi mobla näpus. Seda väärtasjakest enam taskusse panna ei raatsikski ju. Ehk ta alles eile sai selle näiteks ja ei oskagi kohe helinat maha võtta. Aga kas on geniaalsust vaja, et see vidin korraks välja lülitada?

Aga ka see pole veel kõik. Saanud endale imetoreda kala järgi lõhnava pinginaabri cocapurgi ja mobiiltelefoniga, saate kaubapeale kaasa ka röhitsemised. Täiesti tasuta!

Aga ka see pole veel kõik. Kutt tabab ära vaid kõige labasemad naljad ja siis möirgab irnuda. Peenemad killud jooksevad ajusagarast märkamatult läbi.

Aga ka see poel veel kõik. Coca peab kunagi ka ju otsa saama ja kui sa juba joogi eest oled maksnud, siis sa ka tarbid seda täie raha eest. Ometi ei jäta sa ju tilka topsipõhja, sa luristad selle korralikult tühjaks. Ema juba lapsest peale on sisse koolitanud selle, et järgi ei tohi midagi jätta.

Aga ka see pole veel kõik. Pinginaabrile tuleb ka teine kõne sisse. Ka siis lülitatakse kõne ära kui on veendutud helistaja isikus. Noh ilmselt ei ole see biznes enam kinokülastajatele mokkamööda. Tagant reast mainitakse ära, et kaaskodanikega pole vist tarvis jah arvestada.

Aga ka see pole veel kõik. Mingi hetk väsib ju tuharalihas pikast istumisest ära. No ja siis tuleb ju nihelema hakata ja oma meeldivat lehka rohkem esile tuua.

Aga ka see pole veel kõik. Suus keerlevat nätsu ei ole eales võimalik märkamatult mäluda. Kõik peavad kuulma ja nägema kuidas üks nätsunärimine välja näeb.

Vat sellise kogumiku võid saada vaid tühise kinopileti hinna eest.

Ja nüüd palun kiitust minu kannatlikkuse eest. See poel see, et näe mind miski asi häiris ja ma otse ei julgend öelda ja nüüd siis seljataga siin räägin. Asi on selles, et selliseid asju juhtub meiega kinos iga jumala päev.

Vähe sellest, et kinno lastaksegi suures osas vaid tühja kõhuga inimesi, siis tagant reast selgatrampijaid on protsentuaalselt isegi rohkem vist. Ei ole asi kitsates pingivahedes, vaid selles, et kui ikka mina tahan liigutada, siis peab sellest ka eesistuja teada saama.

Edaspidi panen kah mobla kõige kõvema helina peale, sest kui on mingi märulikoht, siis ma ehk ei kuulegi, et vanaema helistab ja pannkooki sööma kutsub.

Get real people!

Kui sul on juba niigi üks sügavam probleem või mure, siis on raudpolt kindel see, et peab teinegi peale tulema. Ei jää üks ilma teiseta. Loodus ei salli tühja kohta.
Päris kindlasti ei aita kaisu-kassi vastu üksi-kass. Need ei ole asendatavad ega üksteist täitvad. Kui sa tunned vajadust kallistada ja tahad asju endast välja lasta ja ära rääkida, siis kindlasti mitte ei aita üksiolemine. Vastupidi. Siis saab ühest murest kaks muret. Sul on asi, mis vajab jagamist, aga jagamata jättes ongi teiseks mureks jagamata jätmine...mis kasvab ja kasvab...
A noh alati aitab tühjaks karjumine või tühjaks ulgumine! Peale seda tuleb võtta üks annus seltskonda. No krt aga iga seltskond ju ei ole abiks....abiks ikka aga on pudel veini. Jagad talle oma värgid ära ja kombes ja astud üksi edasi....

Vatta hell?!

No vähe sellest, et tõusmiseks lükkasin hommikul äratust 40 minutit edasi jupikaupa - pole mingi erakorraline juhtum muidugi. Siis pidin veel paksult riidesse ka toppima keset südasuve, sest pehmelt öeldes on ....ilm. Sain teada, et mehed vahetaks mind 12 supermodelli vastu. Noh kes ei teeks seda! Sain vähemalt tõestust oma teooriale, et raha eest saab kõike, ka õnne ja rahulolu - MOTT. Kukkusin oma vihmavarju poollombakaks ja sain käpa korralikult mudasse pandud. Kurat, ma olen juba ammu mõelnud, et selle ehitusplatsi kõrval ennast mõni kipsi kukub. Kuulasin pangas kuidas üks penskar tellerile oma kehva elu kurdab ja head telefoni osta tahab ja et praegu saab helistada ta pojale ja et ta võtab ikka selle kolm kilo kõik välja et telefoni osta ja tahab seda tehingut ikka tasuta teha, sest pank röövib ju ikka iga liigutuse eest jne (sai siis teada, et pensionärid saavad tasuta rulli välja võtta). Neelasin ühe aspika oma kõigi pea ja seljavalude vastu. Ning mille kuradi ärast peab kokteilsalat suitsukanaga koosnema suures osas kapsast? Pangu siis kohe peale, et kapsasalat kahe suitsukana tükiga! Kurat küll!

Manipulatsioon

...väga paha, aga mõjuvõimas asi. Kahjuks on mul au (või pigem ebaõnn) tunda paari eriti osavat manipuleerijat.

Need on inimesed, kes püüavad jätta mulje, et nad tahavad sulle vaid parimat ja kõik teised ümberringi on ekstra halvad tegelased ja jätised. Nad on sisuliselt sinu päästjad, kaitseinglid ja toitjad. Tegelikult on tegu aga lihtsalt inimestega, kes ei häbene sulle süütute silmadega otsa vaadates valetada. Kõigil nn teenetel, mis nad teile osutavad, on taga omakasu. Manipuleerija peab kindlasti ise sellest midagi saama ning tal peab tekkima tunne, et sa oled talle tohutult tänulik iga pisiasja eest. Need samad tegelased on ka eeskujulikud delegeerijad. Kõik oma kohustused lükkavad nad edasi ülehelikiirusel ja kui midagi jääb tegemata, siis on nemad ilmselgelt kõige süütumad asjaosalised.

Manipuleerija jätab alati mulje, et tema on vaid süütu kõrvalseisja kui midagi on halvasti. Kui midagi on aga veidigi hästi läinud, siis eksta suurt tänu tuleb just talle avaldada, sest tema rebestas ju endal naba paigast, et asjad korda ajada. Just tema lõpetas Teise Maailmasõja ja just tema andis Bill Gatesile nõu äri alustamiseks. Tema annaks küll koerale terve kondi, aga näe kahjuks tuli kõrgemalt käsk anda vaid veerand. No ja siis ennastohverdavalt kauples see manipuleerija välja ikka pool konti ja koer peab nüüd tänulik olema, et niigi palju sai. Ei ole oluline, et hiljem selgub, et antud kaitseingel ise vahelt selle teise poole võttis või kõrgemale võimule selgeks tegi, et näe rääkisin koerale augu pähe ja ta ei tahagi rohkem kui vaid poolt konti. No kaval peab ju olema. Manipuleerid ühe poolega, siis pugema peab ju ka teisele. Omakasu jääb ju muidu saamata. Jube kahju on kui selline tegutsemine on aga läbipaistvam kui Fairyga läikima löödud veinipokaal. Siiski on üldjuhul tegu osavate provokaatoritega ja nende läbinägemine on juba kõrgem raketiteadus. Õnneks küll kaotavad antud tegelased kiiresti inimeste usalduse, aga ega see ei heiduta. Leidub ju järgmisi lolle, kelle saab oma tiiva alla võtta ja neile "teeneid osutada".

Siinkohal ei hakka ma aretama teemat pealt näha naiivsetest tibidest, kes imeosavalt mehi puusakondi ümber keeravad ja sellega kõik saavutavad -tuleb ju õiged nupud üles leida ja siis on juba suunamine ja ärakasutamine imelihtne. See on looduse loomulik käik ja kiviajal paika pandud, et ilu maksab. Kui sul seda ilu pole ja sa laiskusenoolega juba sündides pihta oled saanud, siis ei jäägi ju muud üle kui kavalus mängu tuua ja oma geeniuse ajudega ja süütute silmadega inimesi oma tahtmist tegema panna.

A ma olen selle aja inimene, kus veel arvati, et valel on lühikesed jalad ja need kes teisele auku kaevavad, pidada ise sinna ka sisse kukkuma. No annaks jumal, et vanarahvas tark oli ja need ütlused vett peavad. Sest sellele lokkavale ebaõiglusele võiks ju kunagi lõpp tulla ja üleüldse võiks kõigile manipuleerijatele, provotseerijatele ja muidu troppidele Statoli stardipaketi kinkida...

RR AS

Täna lõime merkaga uue firma - Rämedad Rikkurid AS. Nüüd otsime sinna töötajaid. Ainus eeldus on, et palju peab pappi olema. Töö seisneb meie raha lugemises. Palka ei saa, sest rikkad ei vaja pappi juurde. Oluline on ju eneseteostus. Töö on 8h päevas. Lubatud on lugeda kogu meie raha ja oma raha sinna juurde lugeda, no juurdearvestuse põhimõttel. Heal töötajal on võimalus saada juhatuse liikmeks. Seega hiljem hakatakse ka tema raha lugema...tuleb see vaid meie rulliga ühte seifi heita. Huvilistel palun teha ülekanne meie firma kontole ja saata meile oma CV. Võtame ühendust ja kutsume vestlusele. CV-l peaks olema märgitud vaid tel number ja isiklik kontoseis ning aasta puhaskasum.

Meeldivat koostööd soovides,

Rämed Rikurid AS juhatus

...praegu kõõlusin uue ultra-moodsa ergonoomilise tooliga endal südame pahaks. No see on see, millel seljatoe saab kiikuma panna...vastik igatahes.

Aga tegelt hakkas mind hoopis vaevama tõsiasi, et nalja ei saa vist rahaga osta. Kõike muud mumeelest küll saab. No saab saab tervist ka osta, piisavalt rulli on vaja lihtsalt. Armastust saab ka osta. Tahate ma näitan teile naisi, kelle armastuse elu-koledad aga varakad mehed on endale "ostnud"?! Aga tõsiselt head huumorit nagu ei saa vist osta? Nalja oskavad teha üldse väga vähesed inimesed ja nende naljad on ka sellised, millest enamus inimesi aru ei saa. Peenele huumorile lihtsalt tuleb pihta saada. Teinekord aga pole üldse lõuapoolikuid ja udupeent huumorit tarvis, vaid naerma võib ajada ka näpu püsti tõstmine. Itsitad omaette mingi tobeda killu üle nii, et silmad märjad ja tilk püksis. Mõnikord aga ei suuda isegi härra Homer Simpson isiklikult muiet näole kiskuda.

Naer tuleb lihtsalt kuskilt seest. Tean inimesi, kes suudavad lause esimese sõnaga juba kõkutama sundida. Aga tean ka inimesi, kes vaid ise oma naljade üle naeravad. Eriti piinlikud tegelased. Nõme nali on aga üks piinlikumaid asju üldse. Siis ei jää muud üle kui muigega pilk maha lüüa ja ise häbeneda, häbeneda selle üle kuidas naljamees ise ei häbene oma totrusi. Aga tegelt saab sellistest olukordadest lõpuks alati silma märjaks, sest hiljem tõmmatakse ju antud mõttetu kild päevakorda ja naerdakse taga seda inimest ja situatsiooni.. No selles olukorras ma ei pea kohatuks väikest klatshi - mis teha kui inimene lihtsalt on huumorivaene, aga usub, et naerutab seltskonda, andmata endale aru, et tegelikult naerab üksi. Vat neist inimestest on mul küll kahju. Just selliste jaoks võiks ju nali müügiks olla. No kas või turupeal, no mustalt noh, maksuvabalt...Lähed ostad liitrise purgiga nagu lahtist hapukoort. Ma isegi sebiks omale mõne liitri.

Täna naersin ma siiralt paari täiesti tavalise olukorra peale. Noh, et müüjal oli ka huulel tuulevill nagu minulgi, aga palju suurem - tal lihtsalt oli suurem kui mul. Mõtlesin küsida, et kas tal oli ka alguses sama väike kui mul. Siis liftis mingi peeglipõrkega musisaatmise üle jne...Lihtsalt iga asi ajabki naerma.

A vat täiesti tõsised inimesed mulle ka ei meeldi. No kes kohe üldse nalja ei mõista. Nii ei saa ju elada. Vat mina olen see sapise huumori austaja, aga no jumal paraku, et paljud seda peent huumori värki ei mõista või kohatuks peavad. A no samas kui normaalsed on ka need tegelased, kes iga labasemagi Kõlu nalja peale sooled sees sõlme irnuvad?

Nalja peab saama, aga nali peab hea olema... Kui keegi trakatsijuhist Vello oma naise Elfriide augu ümber nalju rebib, siis see pole huumor, vaid labasus. Siiski suudab ta sellega veel karja intelligente hambad laiali irnuma saada....labasus pole huumor. Samas millegipärast just labasus müübki....

Huviobjekt nr 1

Ei ma tõesti ei suuda ära imestada, millega ma sellise huvi olen ära teeninud. No tõesõna. Kõik linna kõlakad ja uudised on ikka minust. Mai teagi kohe kas seda võtta nüüd komlpimendina või vihastada? Hetkel muidugi olen vihastunud!
Ma tõesti ei tea hetkel inimest, kelle elu minu omast kedagi rohkem huvitaks. Ma usun, et Paris Hiltonile teen praegu mõne kiloga ära küll. Temal on vähemalt sexivideo netis rippunud, aga näe minust niisama selliseid kõlakaid levitatakse. Suht üle Tartu libu peaks ma hetkel olema. No never maind, et oma suhte kõrvalt isegi kellegi teise poole mitte vaadata ei taha, aga jumal paraku on päääris mitmeid inimesi, kes näevad mind iga nurga peal erinevate meestega. Olen see siis mina või mitte, aga minust on vähemalt huvitav rääkida. Krt, rahvas ikka upitab mu ego täiega, sest mis mul muud jääb arvata kui, et kadedad on inimesed minu peale. Ma täpselt ei teagi miks...ehk sellepärast, et ma saan endaga ise hakkama, käin pidudel kui ise tahan, olen ehk maailma kõige koledamast naisest nõksa kenam ja sexikam (noh puhtalt mu enda arvamus)...või kurat teab mis see põhjus on. Igatahes näeb üle ühe naise, et ma semmin just tema mehega ja üle ühe vaba mehe (keda ma ise ei taha ka siis mitte kui ta oleks viimane mees Maal), et virutan ära abielumehi jne. Inimesed, mis teil viga on?
Kas mulle vähe on tulnud ettepanekuid armukeseks hakata? On tulnud ja on tulnud kohe s....a kanti, aga kõigi külamooride kurvastuseks pean ütlema, et olen viimasele kui ühele ära öelnud. Isegi ettepanekute tegijate naistele rääkima läinud!
Nüüd kulla inimesed võtke palun teatavaks, et tol õhtul ei läinud mina Jaanusega mitte kuhugi, vaid jäin enda autosse magama ja ÜKSI!!! Selle tunnistajaks on ehk jah ainult auto ja Jaanus ise (aga no vaevalt, et tedagi keegi usub). Ühesõnaga küsimuste korral võib täiesti vabalt minu poole pöörduda ja ma võin detailselt seletada kuidas autosse koperdasin ja hommikul seal ärkasin!
Siis veel kõik kulla isnimesed, kes te arvate, et üks teatud lahutus tuli minu pärast, siis võtke teadmiseks, et ei tulnud. Ma pole selle meesterahvaga isegi mitte käest kinni hoidnud kunagi, kõigest muust rääkimata. Me oleme olnud väga head sõbrad, aga nüüd ma väldin seda inimest 100ga, sest ma EI SUUDA neid kõlakaid enam taluda! Elage palun oma elu ja kui on küsimusi, siis palun tulge küsige! Ma ei ole kade inimene, alati olen valmis aitama ja vastama kõigi peakesi vaevavatele küsimustele.
Ma praegu ei teagi, kas suuremad kõlakate levitajad on mehed või naised, aga hetkel tundub, et siiski ikka veel mehed. Ja miks? Sest ise ei saa mind kätte? Nüüd tuleb kohe, et psähhh kes sind ikka tahab? Aga näe vähemalt pooled linna mehed tahavad, nagu ma kuulen! Imelik aga on see, et mehed vaevlevad samamoodi kõlakate küüsis ja peavad seletama, et minuga pole neil midagi, aga samas suhtlevad minua edasi. Krt, sul on probleeme kodus minuga suhtlemise pärast, siis jumala eest ära tiksu minuga kaasas...minuga ehk on äge suhelda või midagi, aga mulle tõesti pole neid jutte ja probleeme vaja. Ma üldse ei pahanda kui kodurahu hoidmiseks minuga vähem või üldse mitte ei suhelda!
Ma ei saa aru, miks ma pean ennast siin praegu välja vabandama? Inimene, kelle arvamus mulle korda läheb, teab täpselt kui truu ma talle olen! Aga vaevalt, et temalegi sobivad kellegi haiglased fantaasiad minust ja teistest meestest....
Inimesed võiksid enne ikka fakte kontrollida kui plärama hakkavad!
Ma olen meelitatud, et ma nii ihaldusväärne uudisteobjekt olen, aga äkki keegi viitsiks midagi positiivset ka A4le trükkida minust ja kuulutustepostile kleepida? Või noh milline kade inimene neid positiivseid asju ikka näeb....saaks aind tõmmata ja teematada ja intriige punuda. Kas inimestel oma elu puudub täiesti või on see tõesti niii kuradima igav, et muust pole rääkida kui Eglest, kes lõhub kõik linna idüllilised abielud? Palun tekitage see elu endale või noh võin abikätt pakkuda ja ka suva teemasid linnas tõmbama hakata, et kes kellega käib ja mida teeb!! Vahet pole siis mis see inimene tegelikkuses teeb või mis elu elab, aga huvitav on ju intriige punuda...
Kes nüüd siin üli-keerulisest ja vihjeterohkest jutust aru ei saanud äkki, siis ma tõlgin ära ka igaks juhuks, et "mul on suhe, ma ei peta oma partnerit ja ei lõhu abielusid"!!!

Iseenda oma

No mis värk toimub? Kõik abielluvad, kolivad kokku või saavad lapsi. Pingutan ja mõtlen, aga peale enda ja Merka ei mõtle küll ühtegi sõbrannat välja, kes elaks üksi, ei peaks plaane abielluda, poleks rase või juba lapsega. Kas tõesti iga on juba selline, et täiesti vältimatu on hakata peret looma? Krt ei tahaks uskuda. Helistasin isale, et õnne soovida ja niisama juttu ajada ja otseloomulikult läks jutt sinna, et nooohhh millal siis sinu pulma ka saab?? No mida? Noh, et vanust juba ju on, et võiks nagu, et tahaks juba lapselapsi nunnutada...Õu ää...ma olen veel noor! Noh kõlab nagu vana kibestunud ja üksijäetud naise jutt. Aga ei, ma ei ole üksi. Mul on palju sõpru ja kena suhe. Mis ei tähenda aga seda, et ma peaksin hommepäev alatri ette astuma ja mudilasi vorpima hakkama. Mulle meeldib mu elu! Ma teen tööd, ma annan trenne, ma käin väljas, ma vaatan nädalavahetusel hommikuti multikaid ja joon kohvi, ma istun kohvikus ja kirjutan, ma käin sõpradel külas, ma olen kodus üksi iseendaga, ma teen täpselt seda mida ma ise tahan. Mul on piisavalt suur ego, et seda kõike endale mitte lubada. Ja ma ei saa uskuda neid, kes väidavad, et noh seda kõike saab ju lapsega ka teha. Ei saa ikka küll! Ma teen selliseid asju, mis ei nõua teistega arvestamist. Ma niigi arvestan teistega tööl ja trennides jne..jumal hoidku selle eest, et kogu oma aja peaksin pühendama arvestamisele ja kellegi eest hoolitsemisele. Mul endagagi piisavalt tegemist.
Mis paneb inimesi noorelt kokku kolima ja peret looma? Kas tõesti suur armastus? Või hoopis hirm üksi jääda? Või arvamus, et koos on kergem hakkama saada kui üksi?
Millal see esimene ja suur armastus ikka püsima on jäänud – noh vanaemadel vanaisadel ehk. Tänapäeval vahetatakse partnereid tihedamini kui hambaharju ja kui see keegi jääbki natuke kauemaks püsima, et siis kohe tuleb ta endaga ära siduda ja jumala eest mitte minema lasta?
Hakkasin mõtlema, et minu jaoks on kõik see värk liiga vara. Ma tahan areneda. Ma tahan olla inimeste moodi, kes pidevalt arenevad, on mitmekülgsed ja ei küsi kelleltki luba. Nad on iseenda moodi ja iseenda omad! Perekond nõuab vastutust, aga ma ei taha vastutada kellegi eest peale iseenda. Kas noortel inimestel puudub see suur ego, nad ei julge ja ei tahagi olla iseenda omad? Või olen lihtsalt mina see, kes ennast jäägitult siduda ei taha? Aga tegelikult on asi alati õiges ajas ja õiges kohas – minu jaoks pole lihtsalt õige aeg....
Ma ei usu, et iseseisvad naised on õnnetumad kui õnnelikus abielus olevad naised. Kindlasti mitte. Iseseisvad naised on õnnelikumad – nad on vabad ja vaba naist ei käsuta keegi. Vaba naist ei saa keegi sundida peret looma. Vaba naist ei saa keegi piirata. Vaba naine on sõltumatu...
Ehk tõesti on kogu mu tutvusringkond praegu just selles õiges ajas ja õiges kohas. Äratundmisel, et nüüd on aeg siduda – abielluda, kokku kolida, laps saada. Minul aga on seega natuke teine ajaarvamine...

Sain siis nüüd aega. Aga mis siin tegelt rääkida, sest mida mina ka asjast tean. Pole ju ühegi mehe ego piisavalt palju kiitnud, et teda kogu eluks maha rääkida. Ma lihtsalt ei viitsi. Ma lihtsalt ei viitsi valetada. No palju on mehi, kes tõesti vääriksid igal sammul kiidusõnu? Kõigil meil on vead. Ja ei aita see mehe ego upitamie midagi. Vähemalt mitte minu maitsele vastavate meeste. Mees, kes teab oma väärtust, see ei põe ka komplekse ja selle ego on niigi piisavalt suur ning ei vaja lisa upitamist. Jah, selle mehe räägiks vast jah maha kogu eluks, kellel ego vabsee puudub ja kes lihtsalt tossike on. Sellisele tuleb pidevalt selgeks teha, et „ei ole lapse pea kandiline, ei ole”. Tuleb võidelda tema komplekidega ja kiidusõnadega üle valada nagu kartulid jahusoustiga. Siis polegi palju vaja ja mees ongi luuüdini sinu. Selliseid mehi on kah kahte sorti. Ühed need, kes väliselt asjadga eriti hakkama ei saa. Ei oma suurt maja ja tutikat mersut. Elavad ema juures ja omavad vähe sõpru. Ei saa asjadega hakkama kuna ei viitsi või lihtsalt ei oska. Emme on ju kõik alati ära teinud. Vot neile ongi vaja naist, kes pead silitaks ja ütleks, et oled küll ilus ja tark mees ja noh siis saabki mees endale teise ema. Teine sort on aga need, kellel on tegelikult ego ja on liigagi suur ego. Ning see liiga suur ego vajab veel suuremaks puhumist – ühesõnaga pole kunagi küll. Need on mehed, kellel väliselt on kõik olemas ja rohkemgi veel. Mõned korterid, paar suvilat ja igal hooajal uus auto. Kuid selle kõige nimi on võlg ja liising ja hea sõber aita. Sellisele mehele on tarvis naist, kes kõike seda luksust naudib, aga ei esita liigseid küsimusi. Kes kergitab kulme ja kiidab takka, et küll sa oled tubli mees ja omad võimu. Kiidusõnadega saadki selle mehe kogu eluks, aga väikse lisaarvestusega, et kogu eluks on selle mehe veel mõned naised saanud.
Jumal paraku, et mulle meeldivad mehed, kes endaga ise hakkama saavad. On piisavalt isepäised ja teavad oma väärtust. Need mehed ei vajagi ego upitamist, aga neid mehi ei saa ka kogu eluks endale. Need mehed valivad ise, keda tahavad ja mida teevad. Ja kui nende eluviisi juures naisele miski ei sobi, siis on naisel vaba voli parem otsida või lihtsalt minema kõndida, sest mees ei kaota sellega midagi. Ta ei tunne kaotusvalu, sest ta saab endaga suurepäraselt ise hakkama.
Aga see lause esimene pool on seotud ilmselgelt meeste verevarustusega. Kui sa juba mehe nii kaugele saad, et pääsed silumiseni, siis on üheks ööks garanteeritud jah. No mis teha, kui veri ajudest kohe tunduvalt allapoole valgub ja mõtlemine käib kupliväliselt...

Käisin eile kinos ja filmis öeldi maha lause, millest tuleb varsti üks pikem kirjatükk kui ma vaid aega saan..."Silu mehe riista, saad ta üheks ööks. Kiida mehe ego, saad ta terveks eluks"!

Ärge teie kunagi nii tehke, et korraldate pruudile tüdrukuteõhtu pulmapäevale eelmisel õhtul. Nii, et pruut jääb oma tulevase mehe ülemusele viina müümisega vahele. Teie ise jõuate koju kella 5 ajal ja järgmisel päeval on pulmad, kus te joote kahe mehega võidu ja laua alla sisuliselt mõlemad ja jääte enamusest üritustest ilma ja pulmatorti isegi mitte ei näe. Ärge nii tehke, sest kui pruut selle kõik isegi ilusti läbi ja üle elab, siis teil võib päris raskeks minna.

Aga ühte ma teile ütlen, korraldage kõik ikka korralikud Eesti pulmad. Pika lauaga, mis on lookas. Kus on viina ja mulgiputru! Vat just sellises talurahva stiilis pulmas ma käisingi. Vanas talumajas. Reheall kaks pikka lookas lauda. Külalised ja pruutpaar talurahva riietes. Oksjon, millest mina paraku ilma jäin, ja muud põnevat. Suured tänud pruutpaarile unustamatu pulma eest (või noh selle osa unustamatu eest, mida ma üldse mäletan)! Kiiibee

Kahjuks on mul olemas on off nupp. Kahjuks sellepärast, et seda kiputakse ära kasutama. Võetakse pult selle nupuga mul käest ära...ja siis on see juba tore mänguasi. Lülitame on-i ja nüüd off-i peale. Paneks jälle on-i peale. See on minu manipulatsiooni nupp. Ja eriti kerge on manipuleerida sellel, kelle käes see nupp parasjagu on. Off-ist keskmisse asendisse, siis korraks on-i peale ja laks off-i. A see nupp kärssab ju läbi nii....

Võta nüüd kinni mis see targem on: olla kahe jalaga maa peal ja reaalselt asju näha ja teha või hõljuda pea pilvedes ja käia mokk töllakil ringi ja unistada? Krt see viimane on vist tervislikum?

Elada minutist minutisse plaane tegemata. Unistada. Niisama töllata. Suht lollikindel värk. Mured pole ju mured, sest pea on liblikaid täis...

Mina nüüd siinkohal süüdistan ametlikult seda, kes mind siia ilma realistina ja planeerijana sünnitas! Nii need Eesti naised infarkti surevadki...

Mul on paar küsimust. Noh sellised teoreetilised.

Oletame, et tibi teeb kutile kingituse, noh ükskõik (lipsu näiteks). Teeb kingituse niisama, noh tahtest kinkida midagi kallile inimesele. Lips pole ka kõige odavam näiteks. Siis aga tuleb kutt mõne päeva pärast kataloogiga ja palub tibilt abi kataloogist lips välja valida. Noh nii muuseas. Et näe saab sõbra kaudu sealt ilgelt odavalt lipsu. Et kuidas nagu sellises olukorras käituda? Öelda, et oi kallis kui armas, näe see lips on päris kena ja oi tõesti odavalt saad? Või on normaalsem see kui kutt ikka ise selle lipsu ostab, sest no hind on ju tähtis (peaasi,et odav oleks). Noh et mitte vihjata, et tüdruku kingitud lips ei meeldi just kõige rohkem. Ja no isegi kui meeldib, et miks siis ikkagi on tarvis näpuga näidata, et kle siit saan odavamalt ja suht savi et sa just hiljuti kena shesti tegid? Kas asi pole rohkem mõttes, selles et üks tahab teist üllatada ja on nii mõndagi nõus välja käima? Või on asi tõesti hinnas?

hirmud

Ma siin jäin mõtlema, et mida mina üldse elus kardan? Noh paljusid asju kindlasti, aga mida kohe nagu tõsiselt?

Kindlasti kardan ma jääda mõnda ravimatusse haigusse ja sattuda mõnda õnnetusse, aga tõsiselt ei karda seda ju enne kui see käes on. Valu ma ei karda - füüsilist valu, selle elab ju üle. Küll aga kardan hingevalu. Tegelikult elab selle ka üle, sest seda on ju nii palju olnud. Tuleb kutt - oled õnnelik, saadab kutt su pikalt - ulud paar nädalat. Ja ometi pole see midagi ravimatut, seega pole see hirm. Natuke kardan ma lähedaste kaotamist, aga ka see on seotud hingevaluga. Seega ka üleelatav.

Kartma peaks tegelikult üksijäämist. Mitte nädalaks või kaheks, ega ka mõneks kuuks või aastaks - kartma peaks päris üksinda jäämist. Samas ma ei karda seda, sest päris üksi polegi võimalik jääda..alati on olemas kas või üks sõber.

Aga mida ma kohe päris tõsiselt kardan on pettumine. Nagu see, et sul on mõnest asjast kindel ettekujutus ja arusaam, sul on mõne asja suhtes omad lootused - kui siis aga peab selles ettekujutuses pettuma...ai valus. Olgu, ette kujutame me ise ja panustame ehk valedele asjadele ja siis on oma süü kui pettuma pead. Aga mis on kohe päriselt valus, on see, kui sulle antakse lootust, sa oled milleski niiii kindel ja siis võetakse see kõik järsku ära. Sa oled kindel olnud vales asjas. Sa pead selles pettuma. Lapsele on antud kätte komm ja lastud seda maitsta ning on jäetud kindel teadmine, et ta võibki selle lõpuni ära süüa. Aga siis kõige suurema isu pealt ja kõige parema maitse juures võetakse see käest ära. Sealt ei tule siis ju mitte jonnipisarad, vaid puhtad pettumuse-pisarad. See on siis kui isa on lubanud poja viia kalale, poeg on elanud selles teadmises ja õhinas terve nädala, ta on asjas kindel, et laupäevast tuleb maailma parim päev. Ta on valmis pannud oma õnge ja kummikud seisavad voodi ees. Kui siis laupäeva hommikul isa ütleb, et ei minek jääb ära. Minek ei jää ära halva ilma pärast. Minek ei jää ära poisi enda pärast (sest ta on olnud hea laps), aga isal endal tuli lihtsalt midagi muud ette. Need on pettumise-pisarad. Isa lubab järgmine nädal asja korvata ja siis minna. Poiss rahuneb pikkamööda ja tal tekib uus lootus (natuke skeptilisem ehk, aga lootus). Siis kordub sama ja minek jääb ära. Kas poiss usaldab oma isa enam kunagi?? Ta on ju isas pettunud ja see on palju valusam kui klaasikillu otsa astuda. Kui isa oma lubaduse täidab ja kolmandal nädalal poisi kalale viib, siis poiss ei naudi seda enam nii väga. Kui isa veel midagi lubab, siis poiss julgeb enne kahelda kui usaldama hakata ja rõõmu tunda.

Kartma peab millegi hea lõppu ja pettumust...

Rekkamees pensionile jäädes lööb nari seinale, kus magada, kinnitab rooli aknalaua külge. Hommikul annab naisele jalaga tagumikku: "Libud välja! Kohe läheb sõiduks!"

***
Miks politseinikud on patrullimas kahekesi? Sellepärast, et üks oskab lugeda ja teine kirjutada. Aga miks politseinikud patrullivad kolmekesi? Sellepärast, et kolmas tahab intelligentses seltskonnas olla.

Pohhuism sai alguse nüüd...

...vat alati ei olegi hommik õhtust targem. Kui uni näitab asju, mida sa nagu natukenegi elus kardad....

Sussid

Vat just nii ütlen mina nõrkade meeste kohta-sussid! Ja jumal paraku, et neid on palju...andke mulle andeks, aga enamus. Siinkohal ei taha jälle endast ega enda kogemustest rääkida, aga vaadates kõrvalt teisi suhteid, siis vägisi tuleb nutt peale. Mismõttes mehed vabsee ei oska oma sõna maksma panna??
Kunagi varem olen sellest juba teemat teinud, et mulle ainult tugevad ja iseseisvad mehed sobivad, no ehk mu tugeva natuuri tõttu vms... Ja siis ülla ülla levivad külajutud, et mina käin ja olen armuke minu jaoks totaalselt nõrkadele meestele. Sa andke mulle andeks, aga sellistega suudan mina vaid sõprussuhteid hoida - noh on kellele kurta ja värki, aga tugevat õlga selat ikka ei leia.
Aga äkki polegi asi sussides meestes, vaid võimukates naistes? Et mina tahan, et sa nii käituksid ja oleksid ja ütleksid ja astuksid jne jne...no ja kui mees tahab suhteid sälitada ja rahu majas hoida, siis muutubki sussiks ja kummardab ning suudleb tibi varbaid. Oo õudust. No minul on probleeme kuna olen kah suhtkoht võimukas jonnipunn, aga vastas peab igal juhul olema tugev natuur - võrdväärne või tugevam. Ja õnneks hetkel on see täitsa olemas! Mina ei naudi olukorda kus mees mulle kõiges allub ja igast olukorrast võitjana väljuda laseb!
Ühesõnaga peab mees teadma mida ta tahab ja ta ei tohi oma eesmärkide ees taganeda. Kui mees tahab kalale minna ja naine ütleb, et ei lähed hoopis poodi tampoonide järgi ja ta lähebki, siis no krt võtaks - kumba tegevust ta nagu päriselt eelistab? Piinlikku olukorda poekassas või mõnusat äraolemist järveääres? Kui mees teab naist, kes on tema jaoks ideaalne, siis ei hoia teda tagasi ükski eksnaine ega muu tegur - või noh sussi meest siiski hoiab tagasi.

Ja mis mind veel sigamoodi häirib on see kui mees teeb, aga ei julge tunnistada! Peab armukest ja räägib sellele elu armastusest, aga naisele ei julge tunnistada, et tõepoolest ongi teine elu-armastus kuskil. Naisele ütleb, et lähme lahku sest ma vajan õhku või jumal teab mida veel. Ei ma saan aru, et nii välditakse haiget tegemist jne...aga no jumal hoia, see tuleb varem või hiljem välja ju. Julged teha, siis julge tunnistada kah. Veel hullem kui lahknemine on ammu plaanis ja teostusel, siis peab ikka iga liigutuse veel naise käsku mööda tegema. Noh jumal sellega...aga see sama naine saab ju hiljem topelt haiget kui saab tegeliku olukorra teada.

Ma olen ise päris palju olnud olukorras kus mind armukeseks tahetakse, aga oma naise juurest äratulemist ei plaanita (ei, ma pole vastu võtnud seda)...selliseid mehi on vähemalt 4 olnud! Aga mis see näitab? Et mees on suss ja vajab eneseuhkuse upitamiseks teist naist ka, et näe ma pole tossike tegelt...või teine ja tõenäolisem variant, et ta ise ka ei tea, mida ta tahab! Sussid rsk.

Ja et nüüd siin jumala eest mõnel väärarvamust ei tekiks, siis olgu öeldud veelkord, et ma ei räägi oma olukorrast, vaid suhetest mida kõrvalt näen. Mina olen ise väga rahuldavas suhtes! Aga nii mõnigi võiks oma sõna maksma panna...suur osa meessoost seega!

Praega vihastasin kiilaks ennast selle türgi afffffi edasipääsu pärast! Tühjendan pudeli!

....ja kui Albaania edasi saab,siis söön ma oma roosad sussid ära (ai promiss).
Kuda tehakse mehele nii naise hääl (no Taani kloun jah) ja ei tea kas need sukad tal ei pitsita nats?
Näet ja kui nüüd Horvaatia võidab, siis mai oska ju nende keeles kaasa laulda, st aeglases rütmis rokkida...hmhhh...
Ohh, aga mii laiki Poola saasta - klass omette...sai praega minu hääle.
Tšehhi loo on ju Meie Mees kirjutanud - otsetõlge "Secondhandist" või mis see lugu oligi.
Ma kardan, et Portugali nukunäoga kaunitar kukuks meie Staarisaate teises voorus välja, aga kes on öelnud,et Barbiel peab kõva hääl olema (mulle ilusad naised meeldivad).
Malta tibi eelistab ebakindlatele armusuhetele tingimusteta koera armastust - väga õige.
Korras - Ungari on liiga hea asjaga lagedale tulnud, suht kahju, et tal lootust pole, sest miske poppi jumaldav hääleandja selle poolt hääle annaks?
Miks mai imesta, et Türgi pärdik tund aega otsustab mida selga panna hommikuti?

Mul veinist sakk sees ja Gerli on parim!

Kuulge, kas tõesti ei võiks üks aasta peale Reikopi kedagi teist kommenteerima panna? Mitte, et see üritus midagi väärt oleks... Oja Pets või Võrno oleksid päris pädevad näiteks ja teeksid ehk shõu isegi nauditavaks...

...ja oiii sõbbrad, varsti saate siin lugemismaterjali jälle, sest tähtede seis näeb ette ebakainet kuud tulemas (2 pulma ja 2 sünnipäeva koos grilliürituste ja muude pralledega) - jumal anna mulle jõudu ja ära nüüd mulle selga pööra!

Tyhikargaja

Jah, still on täielik tühikargaja olemine....
Ikka on nii, et kui endale tundub, et hakkad kuhugi jõudma, siis tõmmatakse jalad alt ja oled lähtepositsioonis tagasi. Reaalsuses ehk saavutad isegi midagi, aga väike lüke, üks liigne lause või vihje ja nullseis majandab jälle. Poleks ju vaja kuulata neid tühiseid lauseid, millel ehk pole isegi mõtet taga, aga me ju kuulame neid ja just neid me kõige tähelepanelikumalt kuulamegi. Palju me ikka mõtleme veel hiljem sisutihedale jutule? Me mõtleme hiljem just sellele lausele, millega ehk ei tahetudki midagi öelda või oli see hoopis teisiti mõeldud...ja tõmbame ennast ise nulli. Aga äkki ikka oli mõte taga ja kui polnudki, siis miks see üldse öeldud sai? Selleks et teisel jalgu alt kakkuda? Kindlasti mitte - sellised asjad tulevad kogemata, aga need just kõige kiiremini ja tõhusamalt rivist välja viivadki.

Ühesõnaga, mina olen oma elus tuhandeid kordi endale lubanud, et hakkan pohhuistiks exole! A vada ei tule välja - ikka lähevad need mõttetute tegelaste mõttetud laused ka korda. Veel enam lähedaste inimeste mõttetud laused! Sebin ja raban sajal rindel, aga kasutegur on 0,01%. A noh tühikargajad rabelevadki tühja. Tühikargajad mõtlevad esmajoones teistele ja kui aega jääb, siis tegelevad endaga.
Aga mina tegelen nüüd natuke aega endaga - võtan taas oma kalli veinipudeli ja tapan selle üksi-kassi maha!

Veel paar päeva tagasi olin valmis siia kogu maailma viha ja kurbust välja valama, aga kuna ei saanud siia sisse logida, siis täna juba on kõik korras ja suurepärane;)
Ühesõnaga on hommik õhtust targem!

Head sekretäride päeva - noh kelle pihta see siis käib:)

Tõstke käsi, kes veel peale minu tunneb rämedat väsimust ja vajab puhkust?!

Kaja rääkis mulle jälle hea loo Tallinna liiklusest. Peatub tema vöötraja ees, et isa ja last üle tee lasta, ning ootab juba mitu sekundit kui tagant lendab mõnusa hooga teine auto sisse. Roolis otseloomulikult vidin, kelle päev kulub kibekiirete toimetuste peale - noh mis need nüüd ongi need küünehooldused ja juuksurid ja solaariumid ja asjad...üks aeg ajab ju teist taga. A ja polegi blond kusjuures. Igatahes on tema vastus Kaja küsimusele "et kuidas sa nagu ei näe, et auto ees seisab?"..."...no ma rääkisin ju mobiiliga!".
Daaaa...dziiisas, kuidas sa nagu aru ei saa, et kui ma mobiiiili käes hoian, siis ei ole ju võimalik jalga pidurile vajutada...
Igatahes mina usun, et tänapäeva kiire elu juures ongi olulisem mobiiiiili teel "ärilõunaid" kokku leppida, no kus kuti käest järgmise spa-päeva jaoks pappi välja nurruda, kui lapsi üle tee lasta!! Asjad on paigas!

Vat ma tahaks rääkida teenindusest meil ja mujal maailmas. Põhiliselt siis ikka meil. Me kõik teame, milline on ettekandjate suhtumine oma töösse ja klientidesse näiteks lõunamaades - head kogemused Barcelonast, Sloveeniast ja isegi Slovakkiast, ei hakka mainimagi Brasiilia ülimeeldivaid teenindajaid. Pidevalt kohal ja puudust pole sul millestki. Mina tahan rääkida hoopis meie endi töösse pühendunud profesionaalidest.

Nu istume pühapä jälle kolmekesi ühes (nime jätan targu mainimata) Tartu pubis. No tegelt Merka liitus pool tundi hiljem ja siis ootasime menüüsid. Olgu öeldud, et enne menüüde saabumist on vähemalt minul juba kõht lülisama ümber paar sõlme keeranud suurest tühjusest. Mul pole menüüd isegi vaja, sest tean täpselt mis sealt tahta. No ka Merka teab, mida tema tahab, aga ülla ülla, seda polegi enam menüüs. No mismõttes ei ole, ma just 2 nädalat tagasi nägin seda seal. Tuleb võtta teine menüü kõrvale ja täitsa olemas nohh! Küsimus jääb muidugi õhku rippuma, et kumb see menüü siis õige on...aga see selleks. Järgneb operatsioon ettekandja ootamine. Vaatame ringi ja oh häda meie teenindajat ju polegi - õigus küll, ta tõmbas ju enne jope selga ja tegi leelet. No ilmselgelt pole meil ju muud vaja, sest kolmveerand tundi tagasi tellisime juba kohvi ära ju - ülerasvunud näod on peas, teile küll süüa ei anna. Vat nüüd ei jagagi matsu, et kas siis mõni teise laua teenindaja peaks meile tähelepanu pöörama või mitte? No ilmselgelt ei pea, sest magu tegi kolmanda sõlme just peale.

Alustame plaaniga "püüa võita ettekandja tähelepanu"...no aga missa püüad, kui meile polegi ju vastavat isikut ette nähtud. Peale veerandtunnist sapiste märkuste loopimist (no näljane inimene on ju kuri inimene) on käes hetk, kus silmad löövad särama ja naeratus tuleb näole, sest oh õnnistust meie teenindaja on tagasi...halleluuja. Läheb letitaha teise tibi juurde ja kädistab, et nuh kas ma nüüd olen pruunim ja patsutab põski. Mina ei tea kas ma nüüd olen geenius või misasi, aga jagan matsu ära küll, et preili waitress käis solaariumis. Ei no olgu, ilusaks peab ju saama...kui ma vaid nüüd kohe süüa saaks. Ega lootus on ju seesamunegi asi, mis sureb viimasena maha. Aga loll saab kirikuski peksa, sest ootama me teda jäämegi. No kõigepealt on ju tarvis riided ära vahetada, siis letis asju korrastada - nimismõttes peakski teda huvitama see, et tema teenindavasse lauda on lisandunud kolmas inimene...las ta olla seal. Ai me jõuame 5 teooriat välja mõelda kuidas tibi lauda meelitada, aga näet kesse neid nüüd kohe rakendama hakkab. Minust oleks igatahes äärmiselt viisakas pärast arve maksmisel küsida, et mis see solaariumi arve ka oli, et siis nii palju jotsi ka anda, et no jumala eest päev raisku ei läheks. Peale selle, et nälg on majas ja maost on järgi jäänud rosin, siis kõht on redelisse irnutud...sest nali on ju viimane, mis toidab. Teenindaja pilku lihtsalt ei olegiiii võimalik püüda. Aga vat imet mis aitab, on see, et tuleb teha mõni kiirem ja ehmatavam liigutus...siis on võimatu pilguga üle meie peade joosta. Nimelt tõstab Merka menüü enda peakohale üles lahtilöödult ja teeb näo, et nii on seda palju lihtsam lugeda ja lapata. Vat nüüd vaatab tibi mulle korraks otsa ja mina ei suuda enam naeru kinni hoida ... tatipritsmed taga panen kõva häälega irnuma ja peidan pea lauaalla. Järgmiseks ei jää tibil muud üle kui Erikule otsa vaadata, kes siis peab peanoogutusega märku andma, et mhmmmmm me ootame siin teid jah! Neiu on mulle märkamatult laua juurde jõudnud ja võtab Merkalt tellimust...Vaevu suudan oma tuka laua küljest lahti rebida ja pisarad silmist pühkida, kuid hääl ikka veel välja ei tule, hullem nali on peal. Neiu on näost tulipunane...no see võib ju ka solaariumist olla - äkki polegi piinlik olukord? Üritan ennast koguda sünnitajate hingamist imiteerides - noh sügavalt sisse ja uhh uhh välja. Tuleb ju koguda, sest tibi sätib juba minekule, no ilmselgelt oli ainult Merka näljas...teistelt me ei küsigi, et ehk saab midagi pakkuda või nii. Ühesõnaga minu toidu tellimist peab Merka alustama, sest mina pole veel valmis...ma lihtsalt ei suuda nii kiiresti reageerida kui tibi joosta jõuab. Saame läbi nalja ja pisarate ka minu tellimuse paika. Igatahes oma kohvitassi võin ma läikima lakkuda, sest seda tühja tassi kaasa ei võeta.

Ja nii me lõpuks söönuks saamegi... Kas on mõtet rääkida operatsioonist "arve ootamine"? Pigem mitte. See tuleb lihtsalt minna ja letti ära maksta kui ei taha juuri alla kasvatada ja pubisse elama jääda.

...aga kevad on südames! Ja ma pidada viimasel ajal rohkem särama...naaiiisss;)

Ai pagan! Kas nüüd siis hakkabki see üksi-kass peale tulema....

ei no see on ikka uskumatu kui palju kilplust viimasel ajal enda ümber näha võib! Asjalikkus ja arukus hakkab maa pealt ära kaduma? Tragikoomiliseks kisub kõik, samas on see reaalsus ja kõige selle kilplusega tuleb lihtsalt leppida....jube!

...a ja tädi oli miski 30-ndates. Et ehk keskeakriis sellisel ajal vist tulema hakkab. Mina seega nii vanaks saada ei kavatse!

Klient on kuningas mai ä....

No eri kino mai või! Eile käisin juuksuris - no küll lihtsalt kaasas, mitte enda udusulgi lõikamas. Ja vat seal nägin mina ikka elu klienti! Tõuseb tädi toolist ja hakkab raha maksma, no täitsa normaalne klient ju. Teda teenindas praktikant. Hinna määras aga kõrvalt teine juuksur, kes on kogemustega ja nägi, mis lõikus tehti ja ütles praktikandile hinna ette. No raisk! 105 eeku küsis! Ma veel mõtlesin, et ma küll kunagi salongist välja ei saa kui pole 4 korda sama palju maksnud, aga see selleks. Tädi siis midagi pobisest, et eile öeldi talle hinnaks 75 krooni, a no maksis raha ära ja lahkus. Mina süvenen täie tõsidusega naisteajakirjadesse ja loen need ribadeks, kui aga tädi taas uksest sisse hüppab. No tema igatahes jõudis juba kodus ära käia ja isegi netis surfata. Ta kohe pidi hingelt ära ütlema, mis tal sinna nüüd kuhjunud oli - no oli see vast koorem kanda! Esiteks läks asi kohe hinna peale - ei ei tema ei taha midagi halba öelda, sest väga tore teenindaja lõikas ju ja värki AGA issand jeesus kus teine teenindaja kõrvalt ikka kalgi südamega ütles hinna. See kohe tal südamesse torkas. Tema mitte ei suutnud olla ja asja välja ütlemata jätta. Läks koju ja veel mõtles tükk aega, aga ei saanud kohe olla, sest asi torkas ju pistodana otse hinge ja nüüd süda tilgub verd...suisa nõretab! Teenindajad siis seletavad kümnes kaares ja keeles, et mis sinna hinna sisse kuulub, et pesu ja lõikus ja kuivatamine. Aga püha püss, kuivatamist ju küll netis eraldi hinnakirjas välja pole toodud!

Tema muide kolm päeva ekstra ootas, et saaks lasta praktikandil lõigata. Ja nüüd tuleb kalk ja külm inimene ja ütleb, et juuste kuivatamine ka maksab ja kokku kõik värk 105 raha... Teenindaja hoiab ennast vaos ja näitab hinnakirja (muide tema klient ootab toolis, no mis tal üle jääb, sest eelmine klient on ju suurem kuningas) ja üritab seletada ja teeb ettepaneku see 20 krooni tagasi maksta. Aga oi püha lehm kus see on solvamine! Ega rahast ju kahju ei ole, aga te käik näe näkku valetate! Eile ju öeldi, et lõikus on 75 krona, seega mõrvarlikud retsid valetajad olete. Ja kodulehel on ju ka siis kõik täiesti valesti ja tuleb otsemaid ära parandada - ilmselgelt on ka IT mees mingi rühmituse liige, kes võltsimiste ja rahapesuga tegeleb.

Tuleb tagaruumist salongi juhata ja kuulab kliendi mured ära ning üritab omalt poolt seletusi anda, aga no maailma loomisest alates pole ju nii üleolevat ja iroonilist inimest nähtud kui antud juhataja! Ei no ühesõnaga on täiesti võimalik 20 krooniga maailmasõda alustada....Teenindajad on kõik kõige retsimad tegelased maa peal ja kliendid on vaesed kannatajad, kellelt viimanegi penn hingetagant ära varastatakse ja välja petetakse kõigest tühise juukselõikusega. No enivei, kui mina salongist lahkusin, siis sõda oli veel täies hoos ja ma pole päris kindel, kas antud salong veel alles on või pandi pomm alla...või on uksel silt Suletud!

Mai taha ropendada, aga krt küll, kas inimestel tõesti s...i muud teha pole kui käia mööda linna ja vinguda ja teiste närve süüa?? Ehk mees kodus ütles, et misasja sa sellise soengu eest maksid sellist raha või?? Ja enne kui jõudis lisada, et aga noh sind ei lõika 10 kilo eest ka ilusaks, oli eit juba uksest väljas ja salongi poole kaloppi viskas?!

Ei no võta üks ja viska teist! Kui ma siin just kirjutasin klatshimeestest, kes minu elu kallal tõmbavad, siis nüüd sain ainest sõbrannalt. Ei no põhimõtteliselt võin ma juba ammu kõva proosaromaani ja bestselleri kokku panna meeste valedest. Ja isegi mitte nii väga sellest kui palju on mulle valetatud, vaid sellest, mida olen kõrvalt näinud ja kuulnud...kuidas mehed naistele silma ja kõrva valesid keevitavad. No kena on ju armukese kohta öelda, et hähh lihtsalt sõbranna - endal mobiil tibi pilte täis. Või nädalaks ärakadumise põhjuseks tuua kuulujutud - et näe sõber rääkis sinust kui litsist ja ma nüüd jätsin su maha nädalaks, aga hakkasin asjas kahtlema ja tegelt oleme ikka ilusti koos edasi. Et no misasjaaa?? Et tuttav rääkis lugusid ja mees pööras jooma nende peale ilma naise seletusi kuulamata? Irvvvv - nats nigu memmekad või mis! Kui ikka tahadki kolme naist korraga pidada, siis ei maksaks ehk ühelegi neist armastusest rääkida, vaid asjalood selgeks teha, et meie suhe ongi selline, et mina olen homme Pille juures, ülehomme Birxi juures ja kolmapäeval tulen siia. Et võta või jäta. No miske naine muidugi sellist suhet tahab. Seega tuleb kaval olla ja suurte kutsikasilmadega kõigile kolmele 200ga luuletada. Sest ei see pole ju vale, see on väike luule!
Nojah, okei kõik lugupeetavad jõmmid ja naistemehed peavadki valetama, et coolimad välja näha ja sõpside ees mainet hoida - et mina olen see isane, kes hoiab sadat naist korraga käpa all ja läbulippu kõrgel! No olgu, see ehk isegi töötab. Aga vada neist pussydest küll aru ei saa, kes "eite" panevad tugevamalt kui ükski naine ja külamoor. See tähendab, et genereerivad oma hiigelsuure ajuga jutu kokku ja lähevad kopikate eest linnapeale seda müüma. Ilmselgelt on siin kaks põhjust - mees kas vajab tähelepanu ja ei saavuta seda muul moel kui kõlakate levitamisega või on ta ise räme kade. Esimesed tegelased on pärit vast ema põllesabast - noh naised käisid emal külas ja kohvilaua taga rääkisid näed naabri Petsist ja tema eidest siukesi lugusid tead. Tüüp siis näpp suus suurte silmade ja kikkis kõrvadega kuulas lugusid pealt ja sealt see külge jäi. Selle vahega, et nüüd tuleb tähtsa näoga suits näpu asemel suhu lükata ja viinapitsi kõrval paar paremat lugu välja mõelda.
Teised tegelased on siis aga need, kes näevad et oppaaa sõbral on nii hea naine väää....krt selle võtaks ise ka, aga no rsk et ise suure nina ja kõverate jalgadega sündisin ja see tibi mind ju ei taha. Mida pekki, mina ei saa, siis ei pea ka sõber saama. On ju öeldud, et sa pead oma ligemest aitama ja ennekõike sõpra eksole. Ja ilmselgelt sõber ikka nii abivalmis pole ja oma naist nagu loovutada ei taha, siis tuleb midagi ette võtta. Ei saa mina, ei pea ka sõber saama. Ütleks kamraadile, et kle su naine oli eile Vello ja Viktoriga saunas ja pärast... - no ma ise nägin..ausõna...mul on kindlad tõendid. Ja isssa jeesus, ega sõber ju sõpra ikka usub (isegi juhututtavat usub) ja ei vaja liigseid tõendeid. Et kamoon, kui sa nii juba ütlesid, siis ei seda naist ma ei vaja....teen kohe block delete! Ja ongi kõik kolm osapoolt õnnelikud ja rahul. Naerma ajab eksole? Jah, sest ainult aumees ei kuula teist osapoolt ära, vaid võtab "sõbranna" kaenlasse ja läheb muret uputama.
Tõesti, ma saan aru, et naised on ussid ja ettekujutajad ja väljamõtlejad ja külamoorid ja värki. Aga olgem ausad, suuremad intrigandid on ikka mehed! Ise ei saa, siis teisele ka ei anna...
Kui omal elu puudub, siis ei pea seda ka teisel olema. Või noh las teisel olla, aga mul on ju igav ja las ma siis urgitsen ja uurin ja nokin ja pläkutan - sellised on normaalsed mehed, kellest võta üks ja viska sellega teist!

Elage oma elu!

Vada nüüd hakkan mina juba ärrituma. Siiani on mul igasugustest kõlakatest äärmiselt ükskõik olnud, aga kuivõrd asi vägagi isiklikuks läheb, siis ajab harja punaseks!

Tulen mina täna tööle, rõõmus ja roosa ja teadmisega, et palju tegemisi ootab ees ja mõnusalt kiire päev. Siis hakkan saama kõlakaid, mis vägagi minu isiklikku elu puudutavad! Ei, ma saan aru, et hea on teemat tõmmata tibi kallal, kes üksi elab ja ise toimetab, et ju ta siis kõik mehed ka üle käib - no peamiselt vast kõik oma sõbrad.

Ühesõnaga sain ma teada, et käin oma bossida äest kinni lõunatel iga päev ühel ja samal ajal ja raudelt juba ammu k....n ka temaga. Ei no päris põnev. Küsimus aind, et kas see kõik värk toimubki siis lõuna ajast ja avalikus kohas või mis sellega on?? No jumal paraku käin küll lõunal ja jah bossiga, kes on kahjuks küll üks mu parimaid sõpru ka. Ei, seda ma tean ka, et ega ühel blondil tibil ei saagi ju meessoost sõpru olla - on aind kädistavad sõbrannad ja suure rahakotiga voodikaaslased (nn meessõbrad). No taevas hoia! Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on nende kuulujuttude levitaja messoost isik (samast majast teise firma töötaja)...no nagu eit!

Et kui tema näeb, et ma käin kolleegiga suht samal kellaajal iga päev lõunal, siis tõlge sellele on - käib käest kinni ja raudselt k...b ka! Sellest on nüüd küll kahju, et mul iga päev samal ajal kõht tühjaks läheb. Aga no omateada veel nii vana inimene küll pole, et käealt toetamist vajan.

Kui mul endal ongi siiani kõlakatest rohkem kui poogen olnud, siis äkki nüüd kolmandale inimesele ei meeldiks selliseid jutte minu kohta linnapealt kuulda....Jah, mul on oma elu ka! Kui keegi peaks mind nägema linnapeal käest kinni mõne kutiga, siis no kahju küll, aga see pole sama inimene (boss), vaid hoopis keegi teine.

Ja see üle-eelmine blogi siin ei olnud ka teps mitte parimast sõbrast bossile kirjutatud ega temale mõeldes, vaid ikka hoopis sellele kolmandale inimesele....Keda nüüd rämedalt huvitama hakkas, et kes see on, siis pole ju probleemi järgi uurida - tuleb aind linna minna ja iga tänavanurga peal ju räägitakse...või veel parem küsida teatavate "eitede" käest.

nyyd aitab

...see oli nüüd küll viimane kord minu elus, kus ööklubis alkoholi tarbisin! 24 tunniks voodikatteks muutumine ei ole minu teema - pigem olen sama aja diivanipadi ja vahin telekat ja saan teada, mis ilmas sünnib... et oravad sõidavad keskpärasusele sisse ja et 15 aastased plikad tambivad endast nooremaid kasti - no see selleks.
Kuivõrd ma peale 24h-st ärasuremist still elan, siis on viimane aeg koristama hakata ja teada saada mis asi on toit.
Õnneks lubati mulle edaspidi appi tulla ja seda nestet minu eest ära tarbima hakata - jumal paraku, aga tuleb iseloomu kasvatama hakata again!

ma tahax olla seal...
ma usun, et tema tahaks olla siin...
mis see siis on,
kas see on see kirg,
mis on paigutatud esikohale?
lihtsalt kirg...?
või kirg sisuga?
see kirg sisuga,
mis on kõige kardetum asi..
see mida tunda ei julge,
sest sellega kaasneb alati üks,
varem või hiljem -valu!
aga mul ju pole hirmu,
ma ei karda kunagi midagi...
kõige vähem valu,
mitte kunagi füüsilist valu,
kui siis ainult pettumust...
jah, see on elu suurim hirm!

Kui mõnel peaks tekkima küsimusi, et miks ma ei kirjuta midagi...siis lihtsalt sellepärast, et hetkel on kõik liiga hästi, et halama hakata:P

kassivolaskid

Ükspäev mõtlesin välja, et mul käib peal kolme sorti kasse. Ja kõikide nende peletamiseks on ka eri vahendid. Olemas on kalli-kass, üksi-kass ja ära-kass.

Kalli-kass on siis kui kohe on vaja kallistada kedagi ja pikalt ja kõvasti. See on nendest kõige leebem variant. Või mis ma nüüd ajan. See kass tuleb ju alati siis peale kui pole neid kallistusi võtta kuskilt. Ühesõnaga peletamiseks on vaja kallistada ja uputada. No vat uputamine käib nende kõigi juurde muidugi. See on see, et võtad kassil kuklast kinni ja surud ta näiteks veinipokaali või mõnda muusse alkoholi sisaladvasse klaasi.

Üksi-kass on see kui on vaja üksi olla täiega. Lähed koju, lükkad telefoni välja ja oled siis seal nii. Noh tegeled omaette uputamisega. Alati pole vaja abikäsi, et kass uputatud saaks. Võtad raamatu ette või paned hea filmi peale ja ignoorid muud maailma...

Kõige hullem on ära-kass. Vat muidu oleks see kõige lahedam kass, aga see omakasupüüdlik tegelane raibe nõuab ju pappi täiega. Ühesõnaga ära-kass on see kui on vaja minema minna. Ja kiiresti minna. Kevadel tegin selle kassiga nii, et kui ta selga ronis, ostsin kohe piletid ja lendasin üksi 4 päevaks Ateenasse. No ja suht uputatud ta seal saigi.

Mingi sisemine näriline ütleb mulle, et see üksi-kass on seljataga ja no ma tean, et ta suudab üli mega kiire hüppe teha ja kaela karata. Mis ma siis pean nüüd pooleks minema vä? Sest kust see aeg võetakse, et paariks päevaks üksi koju jääda....