Kui sul on juba niigi üks sügavam probleem või mure, siis on raudpolt kindel see, et peab teinegi peale tulema. Ei jää üks ilma teiseta. Loodus ei salli tühja kohta.
Päris kindlasti ei aita kaisu-kassi vastu üksi-kass. Need ei ole asendatavad ega üksteist täitvad. Kui sa tunned vajadust kallistada ja tahad asju endast välja lasta ja ära rääkida, siis kindlasti mitte ei aita üksiolemine. Vastupidi. Siis saab ühest murest kaks muret. Sul on asi, mis vajab jagamist, aga jagamata jättes ongi teiseks mureks jagamata jätmine...mis kasvab ja kasvab...
A noh alati aitab tühjaks karjumine või tühjaks ulgumine! Peale seda tuleb võtta üks annus seltskonda. No krt aga iga seltskond ju ei ole abiks....abiks ikka aga on pudel veini. Jagad talle oma värgid ära ja kombes ja astud üksi edasi....