Tuesday, April 24, 2007
Daaaa...dziiisas, kuidas sa nagu aru ei saa, et kui ma mobiiiili käes hoian, siis ei ole ju võimalik jalga pidurile vajutada...
Igatahes mina usun, et tänapäeva kiire elu juures ongi olulisem mobiiiiili teel "ärilõunaid" kokku leppida, no kus kuti käest järgmise spa-päeva jaoks pappi välja nurruda, kui lapsi üle tee lasta!! Asjad on paigas!
Friday, April 20, 2007

Vat ma tahaks rääkida teenindusest meil ja mujal maailmas. Põhiliselt siis ikka meil. Me kõik teame, milline on ettekandjate suhtumine oma töösse ja klientidesse näiteks lõunamaades - head kogemused Barcelonast, Sloveeniast ja isegi Slovakkiast, ei hakka mainimagi Brasiilia ülimeeldivaid teenindajaid. Pidevalt kohal ja puudust pole sul millestki. Mina tahan rääkida hoopis meie endi töösse pühendunud profesionaalidest.
Nu istume pühapä jälle kolmekesi ühes (nime jätan targu mainimata) Tartu pubis. No tegelt Merka liitus pool tundi hiljem ja siis ootasime menüüsid. Olgu öeldud, et enne menüüde saabumist on vähemalt minul juba kõht lülisama ümber paar sõlme keeranud suurest tühjusest. Mul pole menüüd isegi vaja, sest tean täpselt mis sealt tahta. No ka Merka teab, mida tema tahab, aga ülla ülla, seda polegi enam menüüs. No mismõttes ei ole, ma just 2 nädalat tagasi nägin seda seal. Tuleb võtta teine menüü kõrvale ja täitsa olemas nohh! Küsimus jääb muidugi õhku rippuma, et kumb see menüü siis õige on...aga see selleks. Järgneb operatsioon ettekandja ootamine. Vaatame ringi ja oh häda meie teenindajat ju polegi - õigus küll, ta tõmbas ju enne jope selga ja tegi leelet. No ilmselgelt pole meil ju muud vaja, sest kolmveerand tundi tagasi tellisime juba kohvi ära ju - ülerasvunud näod on peas, teile küll süüa ei anna. Vat nüüd ei jagagi matsu, et kas siis mõni teise laua teenindaja peaks meile tähelepanu pöörama või mitte? No ilmselgelt ei pea, sest magu tegi kolmanda sõlme just peale.
Alustame plaaniga "püüa võita ettekandja tähelepanu"...no aga missa püüad, kui meile polegi ju vastavat isikut ette nähtud. Peale veerandtunnist sapiste märkuste loopimist (no näljane inimene on ju kuri inimene) on käes hetk, kus silmad löövad särama ja naeratus tuleb näole, sest oh õnnistust meie teenindaja on tagasi...halleluuja. Läheb letitaha teise tibi juurde ja kädistab, et nuh kas ma nüüd olen pruunim ja patsutab põski. Mina ei tea kas ma nüüd olen geenius või misasi, aga jagan matsu ära küll, et preili waitress käis solaariumis. Ei no olgu, ilusaks peab ju saama...kui ma vaid nüüd kohe süüa saaks. Ega lootus on ju seesamunegi asi, mis sureb viimasena maha. Aga loll saab kirikuski peksa, sest ootama me teda jäämegi. No kõigepealt on ju tarvis riided ära vahetada, siis letis asju korrastada - nimismõttes peakski teda huvitama see, et tema teenindavasse lauda on lisandunud kolmas inimene...las ta olla seal. Ai me jõuame 5 teooriat välja mõelda kuidas tibi lauda meelitada, aga näet kesse neid nüüd kohe rakendama hakkab. Minust oleks igatahes äärmiselt viisakas pärast arve maksmisel küsida, et mis see solaariumi arve ka oli, et siis nii palju jotsi ka anda, et no jumala eest päev raisku ei läheks. Peale selle, et nälg on majas ja maost on järgi jäänud rosin, siis kõht on redelisse irnutud...sest nali on ju viimane, mis toidab. Teenindaja pilku lihtsalt ei olegiiii võimalik püüda. Aga vat imet mis aitab, on see, et tuleb teha mõni kiirem ja ehmatavam liigutus...siis on võimatu pilguga üle meie peade joosta. Nimelt tõstab Merka menüü enda peakohale üles lahtilöödult ja teeb näo, et nii on seda palju lihtsam lugeda ja lapata. Vat nüüd vaatab tibi mulle korraks otsa ja mina ei suuda enam naeru kinni hoida ... tatipritsmed taga panen kõva häälega irnuma ja peidan pea lauaalla. Järgmiseks ei jää tibil muud üle kui Erikule otsa vaadata, kes siis peab peanoogutusega märku andma, et mhmmmmm me ootame siin teid jah! Neiu on mulle märkamatult laua juurde jõudnud ja võtab Merkalt tellimust...Vaevu suudan oma tuka laua küljest lahti rebida ja pisarad silmist pühkida, kuid hääl ikka veel välja ei tule, hullem nali on peal. Neiu on näost tulipunane...no see võib ju ka solaariumist olla - äkki polegi piinlik olukord? Üritan ennast koguda sünnitajate hingamist imiteerides - noh sügavalt sisse ja uhh uhh välja. Tuleb ju koguda, sest tibi sätib juba minekule, no ilmselgelt oli ainult Merka näljas...teistelt me ei küsigi, et ehk saab midagi pakkuda või nii. Ühesõnaga minu toidu tellimist peab Merka alustama, sest mina pole veel valmis...ma lihtsalt ei suuda nii kiiresti reageerida kui tibi joosta jõuab. Saame läbi nalja ja pisarate ka minu tellimuse paika. Igatahes oma kohvitassi võin ma läikima lakkuda, sest seda tühja tassi kaasa ei võeta.
Ja nii me lõpuks söönuks saamegi... Kas on mõtet rääkida operatsioonist "arve ootamine"? Pigem mitte. See tuleb lihtsalt minna ja letti ära maksta kui ei taha juuri alla kasvatada ja pubisse elama jääda.
Monday, April 09, 2007
Thursday, March 29, 2007
Klient on kuningas mai ä....

Wednesday, March 21, 2007
Nojah, okei kõik lugupeetavad jõmmid ja naistemehed peavadki valetama, et coolimad välja näha ja sõpside ees mainet hoida - et mina olen see isane, kes hoiab sadat naist korraga käpa all ja läbulippu kõrgel! No olgu, see ehk isegi töötab. Aga vada neist pussydest küll aru ei saa, kes "eite" panevad tugevamalt kui ükski naine ja külamoor. See tähendab, et genereerivad oma hiigelsuure ajuga jutu kokku ja lähevad kopikate eest linnapeale seda müüma. Ilmselgelt on siin kaks põhjust - mees kas vajab tähelepanu ja ei saavuta seda muul moel kui kõlakate levitamisega või on ta ise räme kade. Esimesed tegelased on pärit vast ema põllesabast - noh naised käisid emal külas ja kohvilaua taga rääkisid näed naabri Petsist ja tema eidest siukesi lugusid tead. Tüüp siis näpp suus suurte silmade ja kikkis kõrvadega kuulas lugusid pealt ja sealt see külge jäi. Selle vahega, et nüüd tuleb tähtsa näoga suits näpu asemel suhu lükata ja viinapitsi kõrval paar paremat lugu välja mõelda.
Teised tegelased on siis aga need, kes näevad et oppaaa sõbral on nii hea naine väää....krt selle võtaks ise ka, aga no rsk et ise suure nina ja kõverate jalgadega sündisin ja see tibi mind ju ei taha. Mida pekki, mina ei saa, siis ei pea ka sõber saama. On ju öeldud, et sa pead oma ligemest aitama ja ennekõike sõpra eksole. Ja ilmselgelt sõber ikka nii abivalmis pole ja oma naist nagu loovutada ei taha, siis tuleb midagi ette võtta. Ei saa mina, ei pea ka sõber saama. Ütleks kamraadile, et kle su naine oli eile Vello ja Viktoriga saunas ja pärast... - no ma ise nägin..ausõna...mul on kindlad tõendid. Ja isssa jeesus, ega sõber ju sõpra ikka usub (isegi juhututtavat usub) ja ei vaja liigseid tõendeid. Et kamoon, kui sa nii juba ütlesid, siis ei seda naist ma ei vaja....teen kohe block delete! Ja ongi kõik kolm osapoolt õnnelikud ja rahul. Naerma ajab eksole? Jah, sest ainult aumees ei kuula teist osapoolt ära, vaid võtab "sõbranna" kaenlasse ja läheb muret uputama.
Tõesti, ma saan aru, et naised on ussid ja ettekujutajad ja väljamõtlejad ja külamoorid ja värki. Aga olgem ausad, suuremad intrigandid on ikka mehed! Ise ei saa, siis teisele ka ei anna...
Kui omal elu puudub, siis ei pea seda ka teisel olema. Või noh las teisel olla, aga mul on ju igav ja las ma siis urgitsen ja uurin ja nokin ja pläkutan - sellised on normaalsed mehed, kellest võta üks ja viska sellega teist!
Monday, March 19, 2007
Elage oma elu!

Sunday, March 18, 2007
nyyd aitab
Kuivõrd ma peale 24h-st ärasuremist still elan, siis on viimane aeg koristama hakata ja teada saada mis asi on toit.
Õnneks lubati mulle edaspidi appi tulla ja seda nestet minu eest ära tarbima hakata - jumal paraku, aga tuleb iseloomu kasvatama hakata again!
Saturday, March 17, 2007

ma tahax olla seal...
ma usun, et tema tahaks olla siin...
mis see siis on,
kas see on see kirg,
mis on paigutatud esikohale?
lihtsalt kirg...?
või kirg sisuga?
see kirg sisuga,
mis on kõige kardetum asi..
see mida tunda ei julge,
sest sellega kaasneb alati üks,
varem või hiljem -valu!
aga mul ju pole hirmu,
ma ei karda kunagi midagi...
kõige vähem valu,
mitte kunagi füüsilist valu,
kui siis ainult pettumust...
jah, see on elu suurim hirm!
Monday, March 12, 2007
Monday, February 19, 2007
kassivolaskid

Ükspäev mõtlesin välja, et mul käib peal kolme sorti kasse. Ja kõikide nende peletamiseks on ka eri vahendid. Olemas on kalli-kass, üksi-kass ja ära-kass.
Kalli-kass on siis kui kohe on vaja kallistada kedagi ja pikalt ja kõvasti. See on nendest kõige leebem variant. Või mis ma nüüd ajan. See kass tuleb ju alati siis peale kui pole neid kallistusi võtta kuskilt. Ühesõnaga peletamiseks on vaja kallistada ja uputada. No vat uputamine käib nende kõigi juurde muidugi. See on see, et võtad kassil kuklast kinni ja surud ta näiteks veinipokaali või mõnda muusse alkoholi sisaladvasse klaasi.
Üksi-kass on see kui on vaja üksi olla täiega. Lähed koju, lükkad telefoni välja ja oled siis seal nii. Noh tegeled omaette uputamisega. Alati pole vaja abikäsi, et kass uputatud saaks. Võtad raamatu ette või paned hea filmi peale ja ignoorid muud maailma...
Kõige hullem on ära-kass. Vat muidu oleks see kõige lahedam kass, aga see omakasupüüdlik tegelane raibe nõuab ju pappi täiega. Ühesõnaga ära-kass on see kui on vaja minema minna. Ja kiiresti minna. Kevadel tegin selle kassiga nii, et kui ta selga ronis, ostsin kohe piletid ja lendasin üksi 4 päevaks Ateenasse. No ja suht uputatud ta seal saigi.
Mingi sisemine näriline ütleb mulle, et see üksi-kass on seljataga ja no ma tean, et ta suudab üli mega kiire hüppe teha ja kaela karata. Mis ma siis pean nüüd pooleks minema vä? Sest kust see aeg võetakse, et paariks päevaks üksi koju jääda....
Friday, February 02, 2007
Ja üleüldse on tujuga täna mingi kala....mitte mingit põhjust pole, aga no extra sitt tuju on. Magusa õgimine ka ei aita. Lähen ütlen mõnele midagi halvasti, siis on vähemalt päev korda läinud!
Saturday, January 27, 2007
Ma armastan sind
Vist liiga joogine, et adekvaatselt antud teea üle mõelda...
Thursday, January 25, 2007
Not normal

Ja vat oleks siis ellest kõigest kasu ka. Võtsin ette ühe reisikirjelduse sissetrükkimise, aga kes arvab ära kui mitu lehekülge ma valmis sain? Tervelt 5 lehekülge umbes 250-st, sest vein tegi uniseks ja nii ta läks, külg maha ja korras. Ma ju lubasin, et saan selle kunagi valmis ka. No õnneks pole ma kindlaid kuupäevi maininud, et seega jõuan päris mitu pudelit veel ära kummutada selle tegevuse juures...
Ei, aga mulle kohe meeldivad sellised inimesed nagu mina, kes räägivad oma klientidele tervislikest eluviisidest ja värki ja siis ise söövad õhtul kell 22 ennast paksuks ja lähevad raseda kõhuga magama. No hea küll, selle söömaorgia ja joomarluse võib ju veel andeks anda, sest mõni kohe on nõrk ju. Aga sellele seletust leida, et sa tuled lõunalt ja võtad kõige suurema Kalevi kommikarbi lahti ja tühjendad selle hetkega (liialdusteta), vat siin olen ma nõutu. Ülekilosid ma ei karda, küll aga hakkan kohe praegu igaks juhuks Maxilla aegu bronnima. Padakonna tunne on peal küll, a paras mulle! Homme teen kõik heaks ja lopudan ja desinfitseerin kõik puhta kraamiga seespidiselt ära (oo imeline neste)...

