Wednesday, April 25, 2007

Head sekretäride päeva - noh kelle pihta see siis käib:)

Tuesday, April 24, 2007

Tõstke käsi, kes veel peale minu tunneb rämedat väsimust ja vajab puhkust?!
Kaja rääkis mulle jälle hea loo Tallinna liiklusest. Peatub tema vöötraja ees, et isa ja last üle tee lasta, ning ootab juba mitu sekundit kui tagant lendab mõnusa hooga teine auto sisse. Roolis otseloomulikult vidin, kelle päev kulub kibekiirete toimetuste peale - noh mis need nüüd ongi need küünehooldused ja juuksurid ja solaariumid ja asjad...üks aeg ajab ju teist taga. A ja polegi blond kusjuures. Igatahes on tema vastus Kaja küsimusele "et kuidas sa nagu ei näe, et auto ees seisab?"..."...no ma rääkisin ju mobiiliga!".
Daaaa...dziiisas, kuidas sa nagu aru ei saa, et kui ma mobiiiili käes hoian, siis ei ole ju võimalik jalga pidurile vajutada...
Igatahes mina usun, et tänapäeva kiire elu juures ongi olulisem mobiiiiili teel "ärilõunaid" kokku leppida, no kus kuti käest järgmise spa-päeva jaoks pappi välja nurruda, kui lapsi üle tee lasta!! Asjad on paigas!

Friday, April 20, 2007



Vat ma tahaks rääkida teenindusest meil ja mujal maailmas. Põhiliselt siis ikka meil. Me kõik teame, milline on ettekandjate suhtumine oma töösse ja klientidesse näiteks lõunamaades - head kogemused Barcelonast, Sloveeniast ja isegi Slovakkiast, ei hakka mainimagi Brasiilia ülimeeldivaid teenindajaid. Pidevalt kohal ja puudust pole sul millestki. Mina tahan rääkida hoopis meie endi töösse pühendunud profesionaalidest.

Nu istume pühapä jälle kolmekesi ühes (nime jätan targu mainimata) Tartu pubis. No tegelt Merka liitus pool tundi hiljem ja siis ootasime menüüsid. Olgu öeldud, et enne menüüde saabumist on vähemalt minul juba kõht lülisama ümber paar sõlme keeranud suurest tühjusest. Mul pole menüüd isegi vaja, sest tean täpselt mis sealt tahta. No ka Merka teab, mida tema tahab, aga ülla ülla, seda polegi enam menüüs. No mismõttes ei ole, ma just 2 nädalat tagasi nägin seda seal. Tuleb võtta teine menüü kõrvale ja täitsa olemas nohh! Küsimus jääb muidugi õhku rippuma, et kumb see menüü siis õige on...aga see selleks. Järgneb operatsioon ettekandja ootamine. Vaatame ringi ja oh häda meie teenindajat ju polegi - õigus küll, ta tõmbas ju enne jope selga ja tegi leelet. No ilmselgelt pole meil ju muud vaja, sest kolmveerand tundi tagasi tellisime juba kohvi ära ju - ülerasvunud näod on peas, teile küll süüa ei anna. Vat nüüd ei jagagi matsu, et kas siis mõni teise laua teenindaja peaks meile tähelepanu pöörama või mitte? No ilmselgelt ei pea, sest magu tegi kolmanda sõlme just peale.

Alustame plaaniga "püüa võita ettekandja tähelepanu"...no aga missa püüad, kui meile polegi ju vastavat isikut ette nähtud. Peale veerandtunnist sapiste märkuste loopimist (no näljane inimene on ju kuri inimene) on käes hetk, kus silmad löövad särama ja naeratus tuleb näole, sest oh õnnistust meie teenindaja on tagasi...halleluuja. Läheb letitaha teise tibi juurde ja kädistab, et nuh kas ma nüüd olen pruunim ja patsutab põski. Mina ei tea kas ma nüüd olen geenius või misasi, aga jagan matsu ära küll, et preili waitress käis solaariumis. Ei no olgu, ilusaks peab ju saama...kui ma vaid nüüd kohe süüa saaks. Ega lootus on ju seesamunegi asi, mis sureb viimasena maha. Aga loll saab kirikuski peksa, sest ootama me teda jäämegi. No kõigepealt on ju tarvis riided ära vahetada, siis letis asju korrastada - nimismõttes peakski teda huvitama see, et tema teenindavasse lauda on lisandunud kolmas inimene...las ta olla seal. Ai me jõuame 5 teooriat välja mõelda kuidas tibi lauda meelitada, aga näet kesse neid nüüd kohe rakendama hakkab. Minust oleks igatahes äärmiselt viisakas pärast arve maksmisel küsida, et mis see solaariumi arve ka oli, et siis nii palju jotsi ka anda, et no jumala eest päev raisku ei läheks. Peale selle, et nälg on majas ja maost on järgi jäänud rosin, siis kõht on redelisse irnutud...sest nali on ju viimane, mis toidab. Teenindaja pilku lihtsalt ei olegiiii võimalik püüda. Aga vat imet mis aitab, on see, et tuleb teha mõni kiirem ja ehmatavam liigutus...siis on võimatu pilguga üle meie peade joosta. Nimelt tõstab Merka menüü enda peakohale üles lahtilöödult ja teeb näo, et nii on seda palju lihtsam lugeda ja lapata. Vat nüüd vaatab tibi mulle korraks otsa ja mina ei suuda enam naeru kinni hoida ... tatipritsmed taga panen kõva häälega irnuma ja peidan pea lauaalla. Järgmiseks ei jää tibil muud üle kui Erikule otsa vaadata, kes siis peab peanoogutusega märku andma, et mhmmmmm me ootame siin teid jah! Neiu on mulle märkamatult laua juurde jõudnud ja võtab Merkalt tellimust...Vaevu suudan oma tuka laua küljest lahti rebida ja pisarad silmist pühkida, kuid hääl ikka veel välja ei tule, hullem nali on peal. Neiu on näost tulipunane...no see võib ju ka solaariumist olla - äkki polegi piinlik olukord? Üritan ennast koguda sünnitajate hingamist imiteerides - noh sügavalt sisse ja uhh uhh välja. Tuleb ju koguda, sest tibi sätib juba minekule, no ilmselgelt oli ainult Merka näljas...teistelt me ei küsigi, et ehk saab midagi pakkuda või nii. Ühesõnaga minu toidu tellimist peab Merka alustama, sest mina pole veel valmis...ma lihtsalt ei suuda nii kiiresti reageerida kui tibi joosta jõuab. Saame läbi nalja ja pisarate ka minu tellimuse paika. Igatahes oma kohvitassi võin ma läikima lakkuda, sest seda tühja tassi kaasa ei võeta.

Ja nii me lõpuks söönuks saamegi... Kas on mõtet rääkida operatsioonist "arve ootamine"? Pigem mitte. See tuleb lihtsalt minna ja letti ära maksta kui ei taha juuri alla kasvatada ja pubisse elama jääda.

Thursday, April 19, 2007



...aga kevad on südames! Ja ma pidada viimasel ajal rohkem särama...naaiiisss;)

Tuesday, April 17, 2007

Ai pagan! Kas nüüd siis hakkabki see üksi-kass peale tulema....

Monday, April 09, 2007

ei no see on ikka uskumatu kui palju kilplust viimasel ajal enda ümber näha võib! Asjalikkus ja arukus hakkab maa pealt ära kaduma? Tragikoomiliseks kisub kõik, samas on see reaalsus ja kõige selle kilplusega tuleb lihtsalt leppida....jube!

Thursday, March 29, 2007

...a ja tädi oli miski 30-ndates. Et ehk keskeakriis sellisel ajal vist tulema hakkab. Mina seega nii vanaks saada ei kavatse!

Klient on kuningas mai ä....


No eri kino mai või! Eile käisin juuksuris - no küll lihtsalt kaasas, mitte enda udusulgi lõikamas. Ja vat seal nägin mina ikka elu klienti! Tõuseb tädi toolist ja hakkab raha maksma, no täitsa normaalne klient ju. Teda teenindas praktikant. Hinna määras aga kõrvalt teine juuksur, kes on kogemustega ja nägi, mis lõikus tehti ja ütles praktikandile hinna ette. No raisk! 105 eeku küsis! Ma veel mõtlesin, et ma küll kunagi salongist välja ei saa kui pole 4 korda sama palju maksnud, aga see selleks. Tädi siis midagi pobisest, et eile öeldi talle hinnaks 75 krooni, a no maksis raha ära ja lahkus. Mina süvenen täie tõsidusega naisteajakirjadesse ja loen need ribadeks, kui aga tädi taas uksest sisse hüppab. No tema igatahes jõudis juba kodus ära käia ja isegi netis surfata. Ta kohe pidi hingelt ära ütlema, mis tal sinna nüüd kuhjunud oli - no oli see vast koorem kanda! Esiteks läks asi kohe hinna peale - ei ei tema ei taha midagi halba öelda, sest väga tore teenindaja lõikas ju ja värki AGA issand jeesus kus teine teenindaja kõrvalt ikka kalgi südamega ütles hinna. See kohe tal südamesse torkas. Tema mitte ei suutnud olla ja asja välja ütlemata jätta. Läks koju ja veel mõtles tükk aega, aga ei saanud kohe olla, sest asi torkas ju pistodana otse hinge ja nüüd süda tilgub verd...suisa nõretab! Teenindajad siis seletavad kümnes kaares ja keeles, et mis sinna hinna sisse kuulub, et pesu ja lõikus ja kuivatamine. Aga püha püss, kuivatamist ju küll netis eraldi hinnakirjas välja pole toodud!

Tema muide kolm päeva ekstra ootas, et saaks lasta praktikandil lõigata. Ja nüüd tuleb kalk ja külm inimene ja ütleb, et juuste kuivatamine ka maksab ja kokku kõik värk 105 raha... Teenindaja hoiab ennast vaos ja näitab hinnakirja (muide tema klient ootab toolis, no mis tal üle jääb, sest eelmine klient on ju suurem kuningas) ja üritab seletada ja teeb ettepaneku see 20 krooni tagasi maksta. Aga oi püha lehm kus see on solvamine! Ega rahast ju kahju ei ole, aga te käik näe näkku valetate! Eile ju öeldi, et lõikus on 75 krona, seega mõrvarlikud retsid valetajad olete. Ja kodulehel on ju ka siis kõik täiesti valesti ja tuleb otsemaid ära parandada - ilmselgelt on ka IT mees mingi rühmituse liige, kes võltsimiste ja rahapesuga tegeleb.

Tuleb tagaruumist salongi juhata ja kuulab kliendi mured ära ning üritab omalt poolt seletusi anda, aga no maailma loomisest alates pole ju nii üleolevat ja iroonilist inimest nähtud kui antud juhataja! Ei no ühesõnaga on täiesti võimalik 20 krooniga maailmasõda alustada....Teenindajad on kõik kõige retsimad tegelased maa peal ja kliendid on vaesed kannatajad, kellelt viimanegi penn hingetagant ära varastatakse ja välja petetakse kõigest tühise juukselõikusega. No enivei, kui mina salongist lahkusin, siis sõda oli veel täies hoos ja ma pole päris kindel, kas antud salong veel alles on või pandi pomm alla...või on uksel silt Suletud!

Mai taha ropendada, aga krt küll, kas inimestel tõesti s...i muud teha pole kui käia mööda linna ja vinguda ja teiste närve süüa?? Ehk mees kodus ütles, et misasja sa sellise soengu eest maksid sellist raha või?? Ja enne kui jõudis lisada, et aga noh sind ei lõika 10 kilo eest ka ilusaks, oli eit juba uksest väljas ja salongi poole kaloppi viskas?!

Wednesday, March 21, 2007

Ei no võta üks ja viska teist! Kui ma siin just kirjutasin klatshimeestest, kes minu elu kallal tõmbavad, siis nüüd sain ainest sõbrannalt. Ei no põhimõtteliselt võin ma juba ammu kõva proosaromaani ja bestselleri kokku panna meeste valedest. Ja isegi mitte nii väga sellest kui palju on mulle valetatud, vaid sellest, mida olen kõrvalt näinud ja kuulnud...kuidas mehed naistele silma ja kõrva valesid keevitavad. No kena on ju armukese kohta öelda, et hähh lihtsalt sõbranna - endal mobiil tibi pilte täis. Või nädalaks ärakadumise põhjuseks tuua kuulujutud - et näe sõber rääkis sinust kui litsist ja ma nüüd jätsin su maha nädalaks, aga hakkasin asjas kahtlema ja tegelt oleme ikka ilusti koos edasi. Et no misasjaaa?? Et tuttav rääkis lugusid ja mees pööras jooma nende peale ilma naise seletusi kuulamata? Irvvvv - nats nigu memmekad või mis! Kui ikka tahadki kolme naist korraga pidada, siis ei maksaks ehk ühelegi neist armastusest rääkida, vaid asjalood selgeks teha, et meie suhe ongi selline, et mina olen homme Pille juures, ülehomme Birxi juures ja kolmapäeval tulen siia. Et võta või jäta. No miske naine muidugi sellist suhet tahab. Seega tuleb kaval olla ja suurte kutsikasilmadega kõigile kolmele 200ga luuletada. Sest ei see pole ju vale, see on väike luule!
Nojah, okei kõik lugupeetavad jõmmid ja naistemehed peavadki valetama, et coolimad välja näha ja sõpside ees mainet hoida - et mina olen see isane, kes hoiab sadat naist korraga käpa all ja läbulippu kõrgel! No olgu, see ehk isegi töötab. Aga vada neist pussydest küll aru ei saa, kes "eite" panevad tugevamalt kui ükski naine ja külamoor. See tähendab, et genereerivad oma hiigelsuure ajuga jutu kokku ja lähevad kopikate eest linnapeale seda müüma. Ilmselgelt on siin kaks põhjust - mees kas vajab tähelepanu ja ei saavuta seda muul moel kui kõlakate levitamisega või on ta ise räme kade. Esimesed tegelased on pärit vast ema põllesabast - noh naised käisid emal külas ja kohvilaua taga rääkisid näed naabri Petsist ja tema eidest siukesi lugusid tead. Tüüp siis näpp suus suurte silmade ja kikkis kõrvadega kuulas lugusid pealt ja sealt see külge jäi. Selle vahega, et nüüd tuleb tähtsa näoga suits näpu asemel suhu lükata ja viinapitsi kõrval paar paremat lugu välja mõelda.
Teised tegelased on siis aga need, kes näevad et oppaaa sõbral on nii hea naine väää....krt selle võtaks ise ka, aga no rsk et ise suure nina ja kõverate jalgadega sündisin ja see tibi mind ju ei taha. Mida pekki, mina ei saa, siis ei pea ka sõber saama. On ju öeldud, et sa pead oma ligemest aitama ja ennekõike sõpra eksole. Ja ilmselgelt sõber ikka nii abivalmis pole ja oma naist nagu loovutada ei taha, siis tuleb midagi ette võtta. Ei saa mina, ei pea ka sõber saama. Ütleks kamraadile, et kle su naine oli eile Vello ja Viktoriga saunas ja pärast... - no ma ise nägin..ausõna...mul on kindlad tõendid. Ja isssa jeesus, ega sõber ju sõpra ikka usub (isegi juhututtavat usub) ja ei vaja liigseid tõendeid. Et kamoon, kui sa nii juba ütlesid, siis ei seda naist ma ei vaja....teen kohe block delete! Ja ongi kõik kolm osapoolt õnnelikud ja rahul. Naerma ajab eksole? Jah, sest ainult aumees ei kuula teist osapoolt ära, vaid võtab "sõbranna" kaenlasse ja läheb muret uputama.
Tõesti, ma saan aru, et naised on ussid ja ettekujutajad ja väljamõtlejad ja külamoorid ja värki. Aga olgem ausad, suuremad intrigandid on ikka mehed! Ise ei saa, siis teisele ka ei anna...
Kui omal elu puudub, siis ei pea seda ka teisel olema. Või noh las teisel olla, aga mul on ju igav ja las ma siis urgitsen ja uurin ja nokin ja pläkutan - sellised on normaalsed mehed, kellest võta üks ja viska sellega teist!

Monday, March 19, 2007

Elage oma elu!


Vada nüüd hakkan mina juba ärrituma. Siiani on mul igasugustest kõlakatest äärmiselt ükskõik olnud, aga kuivõrd asi vägagi isiklikuks läheb, siis ajab harja punaseks!

Tulen mina täna tööle, rõõmus ja roosa ja teadmisega, et palju tegemisi ootab ees ja mõnusalt kiire päev. Siis hakkan saama kõlakaid, mis vägagi minu isiklikku elu puudutavad! Ei, ma saan aru, et hea on teemat tõmmata tibi kallal, kes üksi elab ja ise toimetab, et ju ta siis kõik mehed ka üle käib - no peamiselt vast kõik oma sõbrad.

Ühesõnaga sain ma teada, et käin oma bossida äest kinni lõunatel iga päev ühel ja samal ajal ja raudelt juba ammu k....n ka temaga. Ei no päris põnev. Küsimus aind, et kas see kõik värk toimubki siis lõuna ajast ja avalikus kohas või mis sellega on?? No jumal paraku käin küll lõunal ja jah bossiga, kes on kahjuks küll üks mu parimaid sõpru ka. Ei, seda ma tean ka, et ega ühel blondil tibil ei saagi ju meessoost sõpru olla - on aind kädistavad sõbrannad ja suure rahakotiga voodikaaslased (nn meessõbrad). No taevas hoia! Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on nende kuulujuttude levitaja messoost isik (samast majast teise firma töötaja)...no nagu eit!

Et kui tema näeb, et ma käin kolleegiga suht samal kellaajal iga päev lõunal, siis tõlge sellele on - käib käest kinni ja raudselt k...b ka! Sellest on nüüd küll kahju, et mul iga päev samal ajal kõht tühjaks läheb. Aga no omateada veel nii vana inimene küll pole, et käealt toetamist vajan.

Kui mul endal ongi siiani kõlakatest rohkem kui poogen olnud, siis äkki nüüd kolmandale inimesele ei meeldiks selliseid jutte minu kohta linnapealt kuulda....Jah, mul on oma elu ka! Kui keegi peaks mind nägema linnapeal käest kinni mõne kutiga, siis no kahju küll, aga see pole sama inimene (boss), vaid hoopis keegi teine.

Ja see üle-eelmine blogi siin ei olnud ka teps mitte parimast sõbrast bossile kirjutatud ega temale mõeldes, vaid ikka hoopis sellele kolmandale inimesele....Keda nüüd rämedalt huvitama hakkas, et kes see on, siis pole ju probleemi järgi uurida - tuleb aind linna minna ja iga tänavanurga peal ju räägitakse...või veel parem küsida teatavate "eitede" käest.

Sunday, March 18, 2007

nyyd aitab

...see oli nüüd küll viimane kord minu elus, kus ööklubis alkoholi tarbisin! 24 tunniks voodikatteks muutumine ei ole minu teema - pigem olen sama aja diivanipadi ja vahin telekat ja saan teada, mis ilmas sünnib... et oravad sõidavad keskpärasusele sisse ja et 15 aastased plikad tambivad endast nooremaid kasti - no see selleks.
Kuivõrd ma peale 24h-st ärasuremist still elan, siis on viimane aeg koristama hakata ja teada saada mis asi on toit.
Õnneks lubati mulle edaspidi appi tulla ja seda nestet minu eest ära tarbima hakata - jumal paraku, aga tuleb iseloomu kasvatama hakata again!

Saturday, March 17, 2007



ma tahax olla seal...
ma usun, et tema tahaks olla siin...
mis see siis on,
kas see on see kirg,
mis on paigutatud esikohale?
lihtsalt kirg...?
või kirg sisuga?
see kirg sisuga,
mis on kõige kardetum asi..
see mida tunda ei julge,
sest sellega kaasneb alati üks,
varem või hiljem -valu!
aga mul ju pole hirmu,
ma ei karda kunagi midagi...
kõige vähem valu,
mitte kunagi füüsilist valu,
kui siis ainult pettumust...
jah, see on elu suurim hirm!

Monday, March 12, 2007

Kui mõnel peaks tekkima küsimusi, et miks ma ei kirjuta midagi...siis lihtsalt sellepärast, et hetkel on kõik liiga hästi, et halama hakata:P

Monday, February 19, 2007

kassivolaskid



Ükspäev mõtlesin välja, et mul käib peal kolme sorti kasse. Ja kõikide nende peletamiseks on ka eri vahendid. Olemas on kalli-kass, üksi-kass ja ära-kass.

Kalli-kass on siis kui kohe on vaja kallistada kedagi ja pikalt ja kõvasti. See on nendest kõige leebem variant. Või mis ma nüüd ajan. See kass tuleb ju alati siis peale kui pole neid kallistusi võtta kuskilt. Ühesõnaga peletamiseks on vaja kallistada ja uputada. No vat uputamine käib nende kõigi juurde muidugi. See on see, et võtad kassil kuklast kinni ja surud ta näiteks veinipokaali või mõnda muusse alkoholi sisaladvasse klaasi.

Üksi-kass on see kui on vaja üksi olla täiega. Lähed koju, lükkad telefoni välja ja oled siis seal nii. Noh tegeled omaette uputamisega. Alati pole vaja abikäsi, et kass uputatud saaks. Võtad raamatu ette või paned hea filmi peale ja ignoorid muud maailma...

Kõige hullem on ära-kass. Vat muidu oleks see kõige lahedam kass, aga see omakasupüüdlik tegelane raibe nõuab ju pappi täiega. Ühesõnaga ära-kass on see kui on vaja minema minna. Ja kiiresti minna. Kevadel tegin selle kassiga nii, et kui ta selga ronis, ostsin kohe piletid ja lendasin üksi 4 päevaks Ateenasse. No ja suht uputatud ta seal saigi.

Mingi sisemine näriline ütleb mulle, et see üksi-kass on seljataga ja no ma tean, et ta suudab üli mega kiire hüppe teha ja kaela karata. Mis ma siis pean nüüd pooleks minema vä? Sest kust see aeg võetakse, et paariks päevaks üksi koju jääda....

Hmm, kõik on ju olemas. Puudu pole kohe mitte midagi. Sõbrad on ja mitte vähe. Tuttavad on ja palju. Kõik suhtlevad. Igav ei ole. Aga üksi on olla....

Friday, February 02, 2007

Alles ma siin kirjutasin, et auto oli mingi tropi poolt pargitud täpselt pöörde kohale jne jne...nüüd siis täna üks teine vänt jälle oleks mu peaaegu sama nurga peal alla ajanud - polt võttis kurvi miski 90ga eksole!

Ja üleüldse on tujuga täna mingi kala....mitte mingit põhjust pole, aga no extra sitt tuju on. Magusa õgimine ka ei aita. Lähen ütlen mõnele midagi halvasti, siis on vähemalt päev korda läinud!

Saturday, January 27, 2007

Ma armastan sind

Joome viina ja avastame, et seda lauset ikka pole kerge välja öelda. Mina vist pole seda lauset kunagi päris välja öelnud - kui siis aind, et "jah, mina ka". Kaja on öelnud mõned korrad ja seda on palju. Erik on öelnud 3 korda, mis on ka kõva tulemus. Vat siis niisiiis. Aga näed, ameeriklased muud ei räägigi! Misse siis õige on? Öelda ja mõelda või lihtsalt see fraas ära kulutada?
Vist liiga joogine, et adekvaatselt antud teea üle mõelda...

Thursday, January 25, 2007

Not normal


Vat nii pargivad mõned mehed!
Ma tean küll, et lube on võimalik osta eksameid tegemata jne - no olen kuulnud selliseid jutte eksole. A no kas terve selle rea autode omanikud on kuivanud rosinatega kõrvadevahel blondid vidinad? Või on see see lambumuse astme teema, et näe üks tegi ees, ma teen ka nii? Tegelt on see vist hoopis see, et kõigil peab tööpäev täpselt ühel ajal lõppema ja lõunale oma autoga minna ei või, veel vähem haiglasse verd andma või vanatädile lennukile vastu (las taksotab!). Noh olgu, linnas ehk võib nii parkida, sest loeb tugevama ja rumalama õigus...aga meil siin Tartus ei tohiks sellist reeglit küll olla. Mina ärritusin ka just eile hommikul kui üks polt oli oma käru sokutanud parkimiskeelumärgi alla pöördekohale. Ma usun, et mõne autojugi käest sai ta küll piki meheau...mina keffikust jalakäijana astusin ilusti mööda ja pööritasin lihtsalt silmi.
Vot ja see on ka päris kõva kui sinu mersu number on just 007! Ajab ikka naised kohe rõngasse. Ise vaatan ka ja lähen pöördesse, et õu mai gaaad kas tõesti Bond vää?? Minu tulevase auto number saab raudselt olema 666 - mis te siis ütlete ahh? Ja pargin ma alati treppi ja kõnniteele ja teistele ette ja invaliidi kohtadele. Mul ju vabandus olemas - blond, noh nagu ajuinvaliid ju...
Mul on küsimus suurele ringile. Et miks mõned inimesed teevad nii nagu mina eile õhtul - võtavad ette kandikutäie viinamarju ja juustu ja karbi komme ja veinipudeli ning õgivad ennast kummi, et pärast ägiseda selle ilmatuma koorma all? Ei, vein on ju hea, aga miks on vaja sinna juurde veel 5 maotäit nänni keevitada?
Ja vat oleks siis ellest kõigest kasu ka. Võtsin ette ühe reisikirjelduse sissetrükkimise, aga kes arvab ära kui mitu lehekülge ma valmis sain? Tervelt 5 lehekülge umbes 250-st, sest vein tegi uniseks ja nii ta läks, külg maha ja korras. Ma ju lubasin, et saan selle kunagi valmis ka. No õnneks pole ma kindlaid kuupäevi maininud, et seega jõuan päris mitu pudelit veel ära kummutada selle tegevuse juures...
Ei, aga mulle kohe meeldivad sellised inimesed nagu mina, kes räägivad oma klientidele tervislikest eluviisidest ja värki ja siis ise söövad õhtul kell 22 ennast paksuks ja lähevad raseda kõhuga magama. No hea küll, selle söömaorgia ja joomarluse võib ju veel andeks anda, sest mõni kohe on nõrk ju. Aga sellele seletust leida, et sa tuled lõunalt ja võtad kõige suurema Kalevi kommikarbi lahti ja tühjendad selle hetkega (liialdusteta), vat siin olen ma nõutu. Ülekilosid ma ei karda, küll aga hakkan kohe praegu igaks juhuks Maxilla aegu bronnima. Padakonna tunne on peal küll, a paras mulle! Homme teen kõik heaks ja lopudan ja desinfitseerin kõik puhta kraamiga seespidiselt ära (oo imeline neste)...