Kui keegi täna tahab veel mulle mõnda head vana ja uut ja värki sms saata, siis mata mõte maha...päriselt ka pole vaja! Ma usun teid kõiki, et kõik, kes te mind tunnete, soovite mulle head ja seda ei pea eraldi maili või sms teel enam üle ütlema...Sest telefon läheb lolliks ja inbox umbe ja vastu ma niikuinii ei saada. Ma mõtlen ka teile kõigile ja soovin head, aga seda koguaeg, mitte korra aastas!

Ja üleüldse...ülehomsest hakkan korralikuks! vist

täis!

...ja muideks, kallasin just praegu selle ülikõva ultra originaalse tibi-beibe-nõia-nummi särgi coca colat äis!

Single...but not easy

Vat just sellise tekstiga t-särgi lasin teha ja käisin pidus täna. Olgu ära öeldud,et tekst on erk-roosas kirjas. Merkal sisuliselt sama särk, aga pani veelgi kõvemad piirid austajatele.
Ei no õhtu igati kabe...algas sellega,et kaks blondi üritasid korgitseriga avada hõõgveinipudelit, millel ülla ülla oli keeratav kork, aga sellest edaspidi ajalugu vaikib. Ega meie süüdi ei ole, et muidu veinidel tõmmatavad korgid on exole. No pudelist sai 4 jooki...mina ei tea, kas pudelid jäävad järjest väiksemaks või lähevad klaasid suuremaks?! Edasi vajasin tuisutopsi imelist nestet. Avab Merka siis pooliku viinapudeli ja kallab ilusti rahumeeli pool sellest minu pidupükstele...no on kust võtta vähemalt nüüd kui puudu peaks tulema joogist lähiajal. Valamise ja kuivatamise käigus sai loomulikult korralik radikas ette irnutud...Õhtu jätkus sõbrantsi pool, kus naisi mitu ja juttu palju..teadagi, eided koos! Mai tia kuidas see nii läks, et pittu minemise ajaks oli kõvasti üle keskmise purjus olla ja üks eit kakerdas tänaval rohkem kui teine...seda 500m sai küll pool tundi mindud...teine radikas ette irnutud.
Klubis valiti mingeid kuu klubitüdrukuid või mai tia misasju..kõrsikud tegid kaks puusanõksu ja vip kaart käes...ehh noh las möllavad, ma juba vana inimene.
Mis on selle loo moraal? Ei olegi! Minge magama!

Mul on roosa peavõru peas...hea,et mind keegi ei näe!

Lisaks siin ühele kommentaarile veel, et tänases Postimehes anti soovitusi jõulupärja pikemaks säilitamiseks. Nimelt, tuleks pärjale kuuselakki pihustada, siis ei kuku okkad maha!!! Saad sa aru mida välja mõeldakse??!! Ja muide, spetsialist veel lisas, et see kuuselakk pole just kõige parem - rikkuvat ehted ära - juukselakk on tegijam! Nüüd on minu mõistus otsas...Lisaks väljaminekule ehete, pärgade, kuuskede ja muude vidinate ostmiseks tuleks ka suurem kanister juukselakki osta!

Ah jaa miude, ma teen kingitusi küll - aga seda siis kui ise tahan. Mulle kohe meeldib asju kinkida, tuleb tuju ja ostangi ja kingingi...sellepärast see kuradi sunniviisiline shoppamine närvidele käibki...et nüüd on jõulud, et nüüd PEAB kinkima! Sina ei pea mitte tagasi hoidma ja sina pead oma ligimeste vastu helde olema ja sina pead raha raiskama.
Ja no kui see raha ikka sügeleb taskus, siis võta mõni heategevuse jaoks välja kuulutatud kontonumber ja selgitusse kirjuta "tagastamatu tarbimislaen" näiteks...saab mõni tänavalaps kõhu täis või vähihaige ravimeid!

segi pöörand kõik

Taaskord on inimesed hulluks läinud! Hakkab pihta -mis hakkab, käib juba ammu - see pühade-eelne ostuhullus. No milleks? Mina ei tee mitte ühtegi kingitust ja kohe täitsa päriselt ka ei oota ise ühtegi! Kõik on rikkaks saand enne pühi ja pole kuhu pappi loopida? Ei no lahendame probleemi, ma võin siia üles oma kontonumbri panna. A no tegelt mis ma räägin, ei ole raha üle ühelgi - nüüd on hoopis põhjust vingumiseks, et raha ei ole, et kõik läheb kingituste peale ja kohe pea hakkab täitsa otsas valutama tead. Mis siis saab kui jääb mõni kingitus (või kõik kingitused) tegemata? Tuumasõda tuleb kohe kaela? Perekond ütleb sust lahti ja saadab tänavale? Ema hülgab su? Lapsed ei tunnista sind enam oma vanemaks? Või mis värk sellega on? Ei no ma saan aru, et on rah- aega ja värk, et on ilus teha kingitusi ja heldemat poolt esile tuua endas ja blaa blaa...a miks seda siis kohustusena võtta? Issand, mis vennal küll vaja oleks, ma kohe tõesti ei tea mida kinkida! Ahastus ahastus...ja kui ma vanaemale nüüd seda õiget laudlina ei leia, siis tuleb endale hoopis nöör osta jne...käin kohe paanikas ära.
Ah jaa, kõige parem kild, mida elus kuulnud olen, on see, et nüüd antakse tarbimislaenu, et ükski kink ei jääks tegemata!! Ei no irnu radikas ette ja tilk püksi!
Sõidan mina siis laupäeval Kaupsi, et maailma kõige suuremat ikaldust enda maos likvideerida exole...ja no arva ära ..kui mitu vaba parkimiskohta kohe silma hakkab? Parkla on kõrvuni täis topitud ja mõni vänt, näidates kõrgemat pilotaasi, oskab ka kahe koha peale korraga oma käru lükata. Kohe tunnen alalõuga värisemas, et ju pole ka restos kohti, et ju kõik on näljasurma suremas. A oh mind rosinaga blondi - ostavad ju kõik hoopis (resto täiesti tühi)...shoppavad nohhh, loobivad võimu tuulde ja teevad perele/sõpradele headmeelt...
Ah tegelt pohh, las minna..peaasi, et mind ei sega ja ette ei jää. Samas jäävad küll - tahtsin õe kingitust (sünnipäevaks!!!) pakkima minna... kes arvab ära kui pikk saba oli letis?? Ütleme nii, et jäi pakkimata.
No ja siis veel need vidinad ja kaunistused ja pudinad ja sitsid ja satsid ja ehted ja karrad - no jumal tule appi...milleks?? Mul kohe puudub ilumeel, ma kohe tõesti ei saa sellest ilust aru. Tood kuuse tuppa, ehid ära ja oled õnnelik. Kõik selleks, et see võtaks toas ruumi, näeks kole välja ja ajaks okkaid maha! Ehtimine ise polegi nii lõbus, kui pärast nende vidinate eemaldamine ja pool aastat korterist kuuseokste leidmine.
Jõulud on jah sõbralikkuse aeg ja kõik võiksid tõepoolest üksteise vastu tolerantsemad olla ja värki, aga no tulge mõistusele ometi...kas siis rahu ongi see, et saad närvitseda asjade kokkuostmise pärast ja järjekorras kaaskannatajal hambaid välja lüüa, et seda viimast odavamat deodorandikomplekti endale saada?

tavaline

Aga jah, mis ma siis vahepeal teinud olen te küsite? Üleeile oli üritus - alla keskmise ebakaine...vedas. Eile oli üritus ja üle keskmise ebakaine, sest näpistasin klubis sõbranna exmeest istumise lihasest ja sain kiita sõbrannadelt ning etlesin mehe moodi jälle...no mai tea nüüd...ma võiks normaalseks hakata! Täna sain kirja tundmat, et asjalik blogi...minu sõnavaras on asjalikul nats teine tähenus küll, aga no las jääb. Ma luban, et parandan ennast - kunagi kindlasti!

Tegelikult peaksin ma rohkem naeratama, sest olen ju õnnelik inimene. Mul on kõik eluks vajalik olemas ja ma ei põe ühtegi rasket ega pöördumatut haigust! Naeratage

No näet sa siis nüüd! Ongi tõestatud minu õelus ja ebasõbralikkus (no seda ma tõesti olen enamus ajast), et mai saandki aasta meestelemmiku tiitlit..blin...

No mis asi see siis nüüd on?? Äripäev hakkab ka juba segast peksma ja labasuse teed käima?? Paneme majanduslehte pildi, kus Iraaki sõitev kerkejalaväerühma sõdur jätab hüvasti oma tibiga, kelle kann on ainsa olulise elemendina jäädvustatud? Praegu pitsitan oma blondi aju, et välja mõelda seos riigi ärielu ja tibi kanni vahel...

Homme pidi saama mõrda panna!!

Muideee ma tean küll, et te kõik loete!! a no mida te siis ei kommenteeri?? pole häbiasi teiste blogisid lugeda...

wiiii

Purjusss...Üks meist jõi prääga naabrimehega. Aga naine sõimas luuresiks ja tööle peksis lugu paneb tausta!
Naabrimees ja raffas läks linna ja mina korrus kõrgemale vegeteerima tulin. Tahtsin küll hirmasti täna eeskujulik ja korralik olla, midagi juhtus, mai tia misse oli, ja mai ole ikka eeskujulik enam!
Pardon!
Ja kõik viina (imeline neste) viisin ka alla ära ja nüüd pian vett jooma hakkama ja vesi ei ole hea.
Joobeaste on piaaegu väike.
Kell on öö ja fakk aind reklaam on telekast. Mismõttes bambooocaaa fanta? Leffitavad papiga ja kelladega ja autodega ja see on Saku reklaam. See piaks saaremaa vanilje reklaam olema! Mis ma siis teen nüüd? Pidu või voodi?

Tüng!

Nüüd juba mõnda aega tagasi olin tunnistajaks kuidas teenindajad eelistavad tegelda kohaliku peenema koorekihiga, mitte keffikutega nagu meie Merkaga.
Istume meie jälle kurikuulsas lokaalis Suudlevad Tudengid mister X, mister Y ja Merkaga ning manustame piiratud kogustes viina - imeline neste. Aga piiratud kogused just sellepärast, et preili teenindaja on erikuradi hõivatud kõrvallaua härrastega. No kohe alguses vaatan saalis ringi ja jõuan imestama hakata, et nomida värki, et polegi Armani väljamaa mehi kohal seekord. Aga saan kohe Merka poolt parandatud, et ei olemas on jah hoopis kohalikud dolcegabbanad ja guccid. No oma nina alla pole ma never vaadata osanud. Peenemat sorti rahvas istub suisa kõrvallauas. Esialgu mingi 5 persooni, kellele hiljem liitub veel miski koormatäis. Mina aru ei taipa mismoodi see mass sinna lauda ära mahub, aga häid lambaid pidi ühte lauta päris kõvasti minema. No vot exole. No las nad olla seal siis. Ilus on ju vaadata kuidas mehed nigu ponksud lasevad praadidel hea maitsta ja veinil voolata, samas kui piitspeenetel kaunitaridel süüa vist ei lubata. No kussa lased naise figuuri käest, siis keegi enam ei kiida ju ja tuleb naine edaspidi koju jätta või uus osta.
A samas meie laudkonnal kisub asi käest ära, sest viina ei kanta enam ette. Põhjus lihtne, teenindaja ümmardab kõrvallauda ette ja taha ja kõrvale. Kui õnnestub korra põllesabast kinni haarata ja küsida, et no kas me ka juurde saame tellida. Siis tuleb vastus, aga näete ju küll, et mul on teise lauaga nii palju tegemist. Et wtf?? Näeme jah, et härraste kõik soovid on täidetud, aga küsimus ongi, et miks just nii. Et mis me siis nüüd kehvemad oleme? Nojah, muidugi ennem norimist tuleks üle vaadata kellel on suurem õllekõht ja kellel Sirocco asemel tavaline nokia lauanurgal. Sest ega no on ikka ilmselge vahe kas teenindada tulin-tegin-maksin lauda ja sealt suuremat jotsi loota või me-siin-vaikselt-viina-võtame lauda ja suuremast summast ilma jääda. Ühesõnaga aeg läheb ja meie kõhud täituvad tühjusega. Lõpuks saame praed kätte ja mõne pitsigi viina ette, halleluuja. Kui siis kõrvallauda tuuakse vahearve, võis ka lõpparve olla. Ma küll käin tihti kinos, aga sellisele süzeele jäävad küll kõvemadki hollywoodikad alla. Hakkab kamm, et kes maksab. Kohaliku naftamagnaadi mõõtu vend lajatab oma naisele, et no maksa ära. Vada see on see koht, kus mul pole võimalik enam naeru kinni hoida. Tibi pööritab silmi, et mida. Samas ei ütle ka midagi. Jorss veel mitu korda põrutab, et maksa ära... tibi silmad juba lokaali põrandale maha jooksnud ja üritab sõbrannaga juttu ajada. Noh arve teema vaibub ja asutakse oma äriasjade juurde. Me siis oleme jõudnud endale juba kohvi tellida ja värki. Tuuakse isegi minu jaoks liiga tõrv kohvi. No mina veel, aga kui juba mirter X-i hambad hakkavad tökati peale suust ära kukkuma, siis on selge, et kohvi on tiba kange. Aga oleme siis keffikutest kangelased ja üritame lõpuni juua. Arutame veel, et kui teenindaja õhtu jooksul kasvõi kordki peaks kogemata meie lauda sattuma, siis Merka õpetab, et kuidas kohvimasinast normaalset kohvi ka kätte saadakse. Et masinal on kolm nuppu - lahja, keskmine, kange. No paraku saabub üllas hetk just siis kui Merka on puuderdamisruumi lipanud. Teenindajale jõudis vist lõpuks kohale, et koorekihi lauast võib ta täna veel vabalt külmarve saada ning targem on hoopis meiega häid suhteid luua. Mister X tellib siis uue kohvi ja mainib, et seekord võiks ikka lahjem olla tiba. Tibi on hämmingus, et aga see oligi kõige lahjem kohvi!? Ahsooo, aga no palun tooge mulle siis see kõige kangem kohvi. Ja no tõesõna huvitab, et kas siis on vedeliku asemel tükk briketti tassi pandud. Järgnevad seletused, et aga no ma võin ju nii proovida, et lasen tassi päris ääreni täis, et ehk siis tuleb lahjem jne. No midaiganes, too see kohv juba kohale. Vahepeal on saabunud lauda tagasi ka Merka, kes teavitab, et näete siis.. meie kombekate naissoo esindajate puuderdamise toad on nagu alati laitmatult ära lagastatud. (No see on muidugi eraldi teema, kuidas naised oskavad wc-st sigala luua ja hullemini potist mööda lasta kui mehed.) Et suisa imeline oli kuulata kuidas kõrvalboxis tütarlaps üleliigset kraami suukaudu väljutab. No ma mõtlesingi, et ta sinna kauaks jäi.. ehk hoidis juukseid vast preilil - ingel, nagu ta meil on.
Imelugu aga see, et kõrvallauast hakkab järsku inimesi vähemaks tilkuma. Raha pole ühelgi meeles maha jätta. Kõigepealt ajavad preilid oma karusnaha selga ja teevad minekut. No aga kus mees saab siis naise nii üksi õhtul linnapeale lasta, vaja kohe järgi põrutada. Nii jääbki lauda lõpuks kas isikut, kes nii silmajärgi otsustades omavad kümneid kordi vähem seda va krabisevat kui need ärajooksikud. Üks tuleb veel tagsi, et kuulge makske siis see arve ka ära. No ja loo kokkuvõtet ei jõuagi meie ära oodata. Hiljem selgub, et teatud isikud olid oma osa arvest tasunud ning ülejäänud tõepoolest tasuta süüa juua saanud. Mina saan aga peksu ja sõimu kui otsustan meie räsitud teenindajale jotsi jätta...blin

Et see suits neile kurku kinni jääks. Mul on päris palju suitsetajatest sõpru, aga no mitte ükski neist ei tule mulle suitsu silma, ninna, kõrva ja suhu toppima.
Oleme Merkaga nädalavahetusel taaskord Kaupsi restos ja naudime üle miljooni aasta taasnägemist. Lauad on kõik täis ja napilt saame diivanile koha - no naglalt tuleb lauast lahkujale kõrvale seista, et mitte kohast ilma jääda. Kõrvallauda tuleb perse pisikese lapsega. Merka muidugi silda langemisest selgroogu hakkab murdma, sest niii nummi laps on juu. Meie lauda aga soovib ennast sokutada hoopis üks härra. Küsib viisakalt, et kas need kohad on vabad. No põhimõtteliselt pole me laua ostu-müügilepingule alla kirjutanud jah, et noh need kaks tooli nagu oleks vabad jah. Siis pärib härra, et kas suitsetada tohib. Vada see jääb küll ära. Ei, suitsetamist meie lauas ei toimu. Kõrvallauas on ju väike laps ka. No nüüd mees kukub seletama, et aga noh suitsetajate laud ju jne, kuid eemaldub siiski. No mida asja, et kui on suitsetajate laud, et siis ma kas tõmban sigari ette või otsin endale mittesuitsetajate laua?? Noh see case õnneks lahendatud. Saame veel sõbrannustada mõnda aega ja aadamapoegi teise galaktikasse kiruda. Kui aga lauale lähenevad kaks noormeest. Hiljem selgub, et üks vene rahvuse esindaja ja teine hablab eesti keelt. Noh sellised dresstosslased nahktagiga. Küsivad küll, et kas need on vabad kohad, kuid ei jää vastust ootama ja istuvad maha. No ma veel mainin, et eks vaikimine on ju nõusolek. Hakkavad siis mehed äri ajama. Eesti kutil peksab biznes ikka pidevalt sisse. Küll on kõned eesti küll vene keeles. Teine vend joob niisama õltsi. Ärimehel on aind mahl ees - järeldan kerget pohmelust. Me ei lase ennast segada - lahkame müstilist küsimust, kuidas üks suur austaja suudab mitte millegi peale Merka msn-is ära blokkida ja juba üle kahe nädala mitte suhelda? Muidu oli härra kas või sms-ide teel platsis pidevalt. No see selleks. Üks hetk astub aga õllesõber lauast minema - ma eeldan, et uue sarviku järele. Aga oh minu äärmuslikku naiivsust küll. Businessman tuleb tagasi tuhatoosiga. Ilmselgelt ei aseta ta tuhatoosi lauale selleks, et sinna oma nätsu poetada. Minu sõõrmed laienevad ja kogu keha veri koguneb pähe. Sharmantne mees läidab sigareti ja puhub seda kopsupuhastajat mulle näkku - meeldiv! Eriti vastuvõetavaks teeb mulle ürituse asjaolu, et just äsja mandlitest puhtaks lõigatud kurk võtab vastu meeldeldi kõik kuivatavad aurud ja aroomid.
Vat sellega nüüd suitsumehel küll vedas, et ma hästi rääkidagi ei saanud, veel vähem sõimata - sest muidu oleks ta päris mitu venekeelset roppu sõna ise ka juurde õppinud. Hoian ennast vaos ja teen Merkale ettepaneku teise lauda liikuda. Oleme ümberkolimise just lõpetanud (loomulikult väiksemasse ja kehvemasse lauda), kui tüüpidel äri aetud saab ja nad väärikalt lahkuvad neile jäetud lauast. Lähevad vast mänguväljakule suitsetama!?

Troppp!

Hiljaaegu jalutasin kodupoole ja nautisin peale mandlioppi jälle õues tuiamist. Vihma sadas, aga mul oli vägagi suva, sest no poolteist nädalat kodus passida on ikka piin küll. Vahtisin jalge ette, no milline naine tahab, et vihma näkku sajab ja kogu selle meigikupatuse seal segi pöörab? Väljas pime ja porilombid iga 5 sammu järel. Juba eemalt täheldasin, et kask algkalsside poisinolki lõbustavad ennast teeääres sellega, et näha kas möödasõitev auto pritsib neid täis või mitte. Kõike seda täheldasin ma siiski liiga hilja. Et noh üks väike lomp sõiduteel näe rõõmustab lapsi eksole. Olen ju ise ka tatina selliseid nalju teinud. Aga ütleme nii, et väiksest lombist oli saanud hjuuudz järv kui sealt mingi torpeedo 200ga läbi kimas ja mind totaalselt ülepeakaela vesiseks ja poriseks tegi. Sekundi murdosa vältel olin küll ennast ümber keeranud, et auto numbrit vaadata, aga see vänt, võis ka vidin olla (otsisin praegu roppudele sõnadele asendusi), kimas ülehelikiirusel nurgataha ja läbi selle paksu pori, mis mul silmis oli, nägin vaid käru värvi - see oli valge. Ooo seda viha, mis mind sel momendil valdas. Siiani kõndisin pea maas, et süütute vihmapiiskade eest end varjata mai ääss. Esimesed mõtted olid, et kui selle vänt/vidina kätte saaks, siis kas kaebaks kohtusse või seoks posti külge kõige suurema lombi kõrvale ja tõmbaks sellest sadu kordi rallikäiguga läbi - et kas on siis heaaa või.
Arutasin teemat sõbraga ja jõudsin arusaamale, et tegu ei saanud olla vändaga, sest suht tõenäoliselt oleks härra gentleman kinni pidanud ja kohe abi pakkunud riiete puhastamisel ja kuivatamisel. Et aim sõu sorrry preili, ma teen kohe kõik korda, mul on superhea sanussi pesumasin kodus, et lahendame asja ära ja btw mis veini te eelistate?. Kuivõrd aga käru peatus sama vähe kui konnal on juukseid peas, siis oli käru rooli ja istme vahel tõenäoliselt vidin. Minu definitsioon sõnale vidin on muidu - kana, keda aegajalt torgatakse, aga kellel sõnaõigust on sama palju kui poliitikul süütunnet.
Edasi ei olnud see jalutuskäik üldse lõbus. Olin nigu rääbakas.
Lakkugu panni!

Ei no nii põkk on ka ikka põkk olla...