Hmm, kõik on ju olemas. Puudu pole kohe mitte midagi. Sõbrad on ja mitte vähe. Tuttavad on ja palju. Kõik suhtlevad. Igav ei ole. Aga üksi on olla....

Alles ma siin kirjutasin, et auto oli mingi tropi poolt pargitud täpselt pöörde kohale jne jne...nüüd siis täna üks teine vänt jälle oleks mu peaaegu sama nurga peal alla ajanud - polt võttis kurvi miski 90ga eksole!

Ja üleüldse on tujuga täna mingi kala....mitte mingit põhjust pole, aga no extra sitt tuju on. Magusa õgimine ka ei aita. Lähen ütlen mõnele midagi halvasti, siis on vähemalt päev korda läinud!

Ma armastan sind

Joome viina ja avastame, et seda lauset ikka pole kerge välja öelda. Mina vist pole seda lauset kunagi päris välja öelnud - kui siis aind, et "jah, mina ka". Kaja on öelnud mõned korrad ja seda on palju. Erik on öelnud 3 korda, mis on ka kõva tulemus. Vat siis niisiiis. Aga näed, ameeriklased muud ei räägigi! Misse siis õige on? Öelda ja mõelda või lihtsalt see fraas ära kulutada?
Vist liiga joogine, et adekvaatselt antud teea üle mõelda...

Not normal

Vat nii pargivad mõned mehed!

Ma tean küll, et lube on võimalik osta eksameid tegemata jne - no olen kuulnud selliseid jutte eksole. A no kas terve selle rea autode omanikud on kuivanud rosinatega kõrvadevahel blondid vidinad? Või on see see lambumuse astme teema, et näe üks tegi ees, ma teen ka nii? Tegelt on see vist hoopis see, et kõigil peab tööpäev täpselt ühel ajal lõppema ja lõunale oma autoga minna ei või, veel vähem haiglasse verd andma või vanatädile lennukile vastu (las taksotab!). Noh olgu, linnas ehk võib nii parkida, sest loeb tugevama ja rumalama õigus...aga meil siin Tartus ei tohiks sellist reeglit küll olla. Mina ärritusin ka just eile hommikul kui üks polt oli oma käru sokutanud parkimiskeelumärgi alla pöördekohale. Ma usun, et mõne autojugi käest sai ta küll piki meheau...mina keffikust jalakäijana astusin ilusti mööda ja pööritasin lihtsalt silmi.

Vot ja see on ka päris kõva kui sinu mersu number on just 007! Ajab ikka naised kohe rõngasse. Ise vaatan ka ja lähen pöördesse, et õu mai gaaad kas tõesti Bond vää?? Minu tulevase auto number saab raudselt olema 666 - mis te siis ütlete ahh? Ja pargin ma alati treppi ja kõnniteele ja teistele ette ja invaliidi kohtadele. Mul ju vabandus olemas - blond, noh nagu ajuinvaliid ju...

Mul on küsimus suurele ringile. Et miks mõned inimesed teevad nii nagu mina eile õhtul - võtavad ette kandikutäie viinamarju ja juustu ja karbi komme ja veinipudeli ning õgivad ennast kummi, et pärast ägiseda selle ilmatuma koorma all? Ei, vein on ju hea, aga miks on vaja sinna juurde veel 5 maotäit nänni keevitada?
Ja vat oleks siis ellest kõigest kasu ka. Võtsin ette ühe reisikirjelduse sissetrükkimise, aga kes arvab ära kui mitu lehekülge ma valmis sain? Tervelt 5 lehekülge umbes 250-st, sest vein tegi uniseks ja nii ta läks, külg maha ja korras. Ma ju lubasin, et saan selle kunagi valmis ka. No õnneks pole ma kindlaid kuupäevi maininud, et seega jõuan päris mitu pudelit veel ära kummutada selle tegevuse juures...
Ei, aga mulle kohe meeldivad sellised inimesed nagu mina, kes räägivad oma klientidele tervislikest eluviisidest ja värki ja siis ise söövad õhtul kell 22 ennast paksuks ja lähevad raseda kõhuga magama. No hea küll, selle söömaorgia ja joomarluse võib ju veel andeks anda, sest mõni kohe on nõrk ju. Aga sellele seletust leida, et sa tuled lõunalt ja võtad kõige suurema Kalevi kommikarbi lahti ja tühjendad selle hetkega (liialdusteta), vat siin olen ma nõutu. Ülekilosid ma ei karda, küll aga hakkan kohe praegu igaks juhuks Maxilla aegu bronnima. Padakonna tunne on peal küll, a paras mulle! Homme teen kõik heaks ja lopudan ja desinfitseerin kõik puhta kraamiga seespidiselt ära (oo imeline neste)...

oi maivõi

Lõvi kui metsakunn käsib loomadel gruppeeruda "Ilusad vasakule ja targad paremale" Ahv küsib et "Mis ma pean nüüd POOLEKS minema vä?"

Raporteerin. Esimese jaanuari hommik kell 3.59, olen klubist kodus ja peaaegu täitsa kaine! Siit see korralikkus algabki äkki? ei usu

Kui keegi täna tahab veel mulle mõnda head vana ja uut ja värki sms saata, siis mata mõte maha...päriselt ka pole vaja! Ma usun teid kõiki, et kõik, kes te mind tunnete, soovite mulle head ja seda ei pea eraldi maili või sms teel enam üle ütlema...Sest telefon läheb lolliks ja inbox umbe ja vastu ma niikuinii ei saada. Ma mõtlen ka teile kõigile ja soovin head, aga seda koguaeg, mitte korra aastas!

Ja üleüldse...ülehomsest hakkan korralikuks! vist

täis!

...ja muideks, kallasin just praegu selle ülikõva ultra originaalse tibi-beibe-nõia-nummi särgi coca colat äis!

Single...but not easy

Vat just sellise tekstiga t-särgi lasin teha ja käisin pidus täna. Olgu ära öeldud,et tekst on erk-roosas kirjas. Merkal sisuliselt sama särk, aga pani veelgi kõvemad piirid austajatele.
Ei no õhtu igati kabe...algas sellega,et kaks blondi üritasid korgitseriga avada hõõgveinipudelit, millel ülla ülla oli keeratav kork, aga sellest edaspidi ajalugu vaikib. Ega meie süüdi ei ole, et muidu veinidel tõmmatavad korgid on exole. No pudelist sai 4 jooki...mina ei tea, kas pudelid jäävad järjest väiksemaks või lähevad klaasid suuremaks?! Edasi vajasin tuisutopsi imelist nestet. Avab Merka siis pooliku viinapudeli ja kallab ilusti rahumeeli pool sellest minu pidupükstele...no on kust võtta vähemalt nüüd kui puudu peaks tulema joogist lähiajal. Valamise ja kuivatamise käigus sai loomulikult korralik radikas ette irnutud...Õhtu jätkus sõbrantsi pool, kus naisi mitu ja juttu palju..teadagi, eided koos! Mai tia kuidas see nii läks, et pittu minemise ajaks oli kõvasti üle keskmise purjus olla ja üks eit kakerdas tänaval rohkem kui teine...seda 500m sai küll pool tundi mindud...teine radikas ette irnutud.
Klubis valiti mingeid kuu klubitüdrukuid või mai tia misasju..kõrsikud tegid kaks puusanõksu ja vip kaart käes...ehh noh las möllavad, ma juba vana inimene.
Mis on selle loo moraal? Ei olegi! Minge magama!

Mul on roosa peavõru peas...hea,et mind keegi ei näe!

Lisaks siin ühele kommentaarile veel, et tänases Postimehes anti soovitusi jõulupärja pikemaks säilitamiseks. Nimelt, tuleks pärjale kuuselakki pihustada, siis ei kuku okkad maha!!! Saad sa aru mida välja mõeldakse??!! Ja muide, spetsialist veel lisas, et see kuuselakk pole just kõige parem - rikkuvat ehted ära - juukselakk on tegijam! Nüüd on minu mõistus otsas...Lisaks väljaminekule ehete, pärgade, kuuskede ja muude vidinate ostmiseks tuleks ka suurem kanister juukselakki osta!

Ah jaa miude, ma teen kingitusi küll - aga seda siis kui ise tahan. Mulle kohe meeldib asju kinkida, tuleb tuju ja ostangi ja kingingi...sellepärast see kuradi sunniviisiline shoppamine närvidele käibki...et nüüd on jõulud, et nüüd PEAB kinkima! Sina ei pea mitte tagasi hoidma ja sina pead oma ligimeste vastu helde olema ja sina pead raha raiskama.
Ja no kui see raha ikka sügeleb taskus, siis võta mõni heategevuse jaoks välja kuulutatud kontonumber ja selgitusse kirjuta "tagastamatu tarbimislaen" näiteks...saab mõni tänavalaps kõhu täis või vähihaige ravimeid!

segi pöörand kõik

Taaskord on inimesed hulluks läinud! Hakkab pihta -mis hakkab, käib juba ammu - see pühade-eelne ostuhullus. No milleks? Mina ei tee mitte ühtegi kingitust ja kohe täitsa päriselt ka ei oota ise ühtegi! Kõik on rikkaks saand enne pühi ja pole kuhu pappi loopida? Ei no lahendame probleemi, ma võin siia üles oma kontonumbri panna. A no tegelt mis ma räägin, ei ole raha üle ühelgi - nüüd on hoopis põhjust vingumiseks, et raha ei ole, et kõik läheb kingituste peale ja kohe pea hakkab täitsa otsas valutama tead. Mis siis saab kui jääb mõni kingitus (või kõik kingitused) tegemata? Tuumasõda tuleb kohe kaela? Perekond ütleb sust lahti ja saadab tänavale? Ema hülgab su? Lapsed ei tunnista sind enam oma vanemaks? Või mis värk sellega on? Ei no ma saan aru, et on rah- aega ja värk, et on ilus teha kingitusi ja heldemat poolt esile tuua endas ja blaa blaa...a miks seda siis kohustusena võtta? Issand, mis vennal küll vaja oleks, ma kohe tõesti ei tea mida kinkida! Ahastus ahastus...ja kui ma vanaemale nüüd seda õiget laudlina ei leia, siis tuleb endale hoopis nöör osta jne...käin kohe paanikas ära.
Ah jaa, kõige parem kild, mida elus kuulnud olen, on see, et nüüd antakse tarbimislaenu, et ükski kink ei jääks tegemata!! Ei no irnu radikas ette ja tilk püksi!
Sõidan mina siis laupäeval Kaupsi, et maailma kõige suuremat ikaldust enda maos likvideerida exole...ja no arva ära ..kui mitu vaba parkimiskohta kohe silma hakkab? Parkla on kõrvuni täis topitud ja mõni vänt, näidates kõrgemat pilotaasi, oskab ka kahe koha peale korraga oma käru lükata. Kohe tunnen alalõuga värisemas, et ju pole ka restos kohti, et ju kõik on näljasurma suremas. A oh mind rosinaga blondi - ostavad ju kõik hoopis (resto täiesti tühi)...shoppavad nohhh, loobivad võimu tuulde ja teevad perele/sõpradele headmeelt...
Ah tegelt pohh, las minna..peaasi, et mind ei sega ja ette ei jää. Samas jäävad küll - tahtsin õe kingitust (sünnipäevaks!!!) pakkima minna... kes arvab ära kui pikk saba oli letis?? Ütleme nii, et jäi pakkimata.
No ja siis veel need vidinad ja kaunistused ja pudinad ja sitsid ja satsid ja ehted ja karrad - no jumal tule appi...milleks?? Mul kohe puudub ilumeel, ma kohe tõesti ei saa sellest ilust aru. Tood kuuse tuppa, ehid ära ja oled õnnelik. Kõik selleks, et see võtaks toas ruumi, näeks kole välja ja ajaks okkaid maha! Ehtimine ise polegi nii lõbus, kui pärast nende vidinate eemaldamine ja pool aastat korterist kuuseokste leidmine.
Jõulud on jah sõbralikkuse aeg ja kõik võiksid tõepoolest üksteise vastu tolerantsemad olla ja värki, aga no tulge mõistusele ometi...kas siis rahu ongi see, et saad närvitseda asjade kokkuostmise pärast ja järjekorras kaaskannatajal hambaid välja lüüa, et seda viimast odavamat deodorandikomplekti endale saada?

tavaline

Aga jah, mis ma siis vahepeal teinud olen te küsite? Üleeile oli üritus - alla keskmise ebakaine...vedas. Eile oli üritus ja üle keskmise ebakaine, sest näpistasin klubis sõbranna exmeest istumise lihasest ja sain kiita sõbrannadelt ning etlesin mehe moodi jälle...no mai tea nüüd...ma võiks normaalseks hakata! Täna sain kirja tundmat, et asjalik blogi...minu sõnavaras on asjalikul nats teine tähenus küll, aga no las jääb. Ma luban, et parandan ennast - kunagi kindlasti!

Tegelikult peaksin ma rohkem naeratama, sest olen ju õnnelik inimene. Mul on kõik eluks vajalik olemas ja ma ei põe ühtegi rasket ega pöördumatut haigust! Naeratage

No näet sa siis nüüd! Ongi tõestatud minu õelus ja ebasõbralikkus (no seda ma tõesti olen enamus ajast), et mai saandki aasta meestelemmiku tiitlit..blin...

No mis asi see siis nüüd on?? Äripäev hakkab ka juba segast peksma ja labasuse teed käima?? Paneme majanduslehte pildi, kus Iraaki sõitev kerkejalaväerühma sõdur jätab hüvasti oma tibiga, kelle kann on ainsa olulise elemendina jäädvustatud? Praegu pitsitan oma blondi aju, et välja mõelda seos riigi ärielu ja tibi kanni vahel...