Nagu näha, siis välja meid ei visatud. Isegi korrale kutsuma pole tuldud. Miks? Sest võtsime paari klaasi veiniga ennast ilusaks, tegime mõned koduvideod ja keerasime magama! Perthi kuttidega oli diil, et nemad püüavad kala ja vein on meie poolt. Aga nad said hoopis vähke ja neidki liiga vähe, seega jäi pidusöömaaeg ära. Juba kolmandat päeva koguvad külmikusse neid sõralisi. Hullu moodi tahaks loota, et täna lõpuks saame ikka süüa.Siiani oleme siis ainult joonud, noh oma veini. Hetkel on kell 11 hommikul ja mida meie Sixmanniga teeme? Mhm, õige vastus. Tatistame lakke. Sest nohh, meid on jällegi petetud. Eile rügasime päev otsa mandlipõllul nende kuradi voolikutega. Jah, saime eelmise mandlikuti isa juurde tööle. No need puud on umbes sama vanad vist kui meie ise (seega sajandite vanused) ja oiii vana raisk kui jube möll nendega on. Sõna otseses mõttes kibuvitsapõõsastes taidlemine (riided ribadeks ja kolmveerand niigi mu hõredast juuksepahmakast okstes). Ja need fucking konksud on tal kah nii pehmest traadist, et kui oled just rõõmsalt või vähem rõõmsalt ühe rea ülespaneku lõpetanud, siis sajab terve see kuradi voolikute rida alla. Ja hakkab jälle see j....i otsast peale. 6h jutti inglise-, vene-, ja eestikeelseid roppusi. (Vahemärkus: Sixmann tuletas just meelde, et täna on jälle üürimaksmise päev ja sai kuulda kui vana l...s ta on.) Aga lustlikum osa päevast oli see, et sõime tüübi ploomipuu tühjaks. No ise ta ütles, et siit võite võtta. Ja otseloomulikult ladus Sixmann minu seljakoti ploome täis. 5kg vähemalt. Tagajärgedest on veel vara rääkida...või noh neid õnneks veel pole. WC külastused on endiselt regulaarsed (puudulikud, no saia söömisest). Vana kutsus meid tuppa lõunale ka. Saime jälle talle ja ta prouale rämedalt ja udupeenelt pugeda. Hullumaja kuidas me siin kohalikele juba meeldime. Nad olid suisa kaardilt Eesti asukoha järgi uurinud ja puha. Põõsastes ragistamise vahel saime ise endale konkse juurde meisterdada. Traati lõikuda ja väänata. Hullud sepad ma ütlen. Leppisime vanaga kokku, et homme hommikul kell 9 oleme platsis ja läheb möll edasi. Pole paha, sest tunnitasu on kõvem kui viinamarja korjamisel. Helistab siis päss õhtul üle ja ütleb, et tegite täna jube head tööd ja tänab. Ei no suurepärane jah. Aga lisab, et tulge homme kella 12ks, sest ta ei jõiua kiiremini uusi puid raputatud. Noooh hea küll. Krt viinamarju oleks saanud juba hommikust peale korjata (jah, meil on juba valikuid tekkinud, et kuhu põllule minna...pugemise värk). Magame siis mitu tundi kauem ülejäänud hosteli rahvast (kõik viinamarjades täna) ja lohiseme niisama ringi. Helistab päss uuesti ja ütleb, et nad asjadega natuke hiljapeale jäänud, tulge kella 14ks. Vat, sellepärast me nüüd lakke tatistamegi. Lombakatega jutlema minna ka ei viitsi. Jah, mõlemal korrusel on oma ametlik lombakas olemas. Üks mängis jalkat ja väänas jala välja ja tööl ei käi. Teine (meie korruse lombakas) sõitis rulaga ja väänas jala välja. Mõlemad limpavad karkudega ringi. Rula kutt on see, kes mind pidevalt kossu mängima kutsus. Lähen ma jee nendega mängima, tahaks ellu jääda või nii.
Täna õhtul peaks uut rahvast tulema siia. Noh tuleb vist näitama hakata, kes siin boss on ja mis on lubatud ja mis mitte.Ilmselgelt on lubatud ainult oma toas istumine ja vait olemine. Hommikul pugesime jälle Lesliele ja saime teada, et tulemas on üks kutt...mmmm. Koos tibiga...damit. Keegi Susanne ja 2 prantsuse tibi. No krt, nagu neid naisi siin vähe veel oleks. Siiani oleme küll meie üle küla eided, aga kui peaks laekuma mõni 2 meetrine modell, siis kahjuks võib juhtuda täbar olukord tema jaoks ja buss läheb 20min pärast järgmisel hommikul!