Hommik. Kell 9. Luugid lahti, ei viitsi ärgata. Paneme päevaplaani paika. Sööme hommikust ja siis sülitame lakke võidu terve päeva. Edasi lähme veini järgi. Eile Karlsson (hosteli onu, kes lihtsalt näeb välja Karlsson...noh muidu on ta Ungarist pärist elu muhe vana...Jo) pakkus, et viib meid kohalikku farmi kus saab 35 AUD eest 12 pudelit veini. Lõpuks ometi, 24.veeb oli viimane päev kus tilga alkot saime. Selle maa pinnal pole keel promilli tundnud. Mõeldud, mõeldud. Loivame kööki, teeme kaerahelbeputru (mhm, tervislikud jah). Lendab Leslie (hosteli proua) sisse ja küsib, et viinamarju tahate korjata? Ehh noh muidugi tahame, et mis päeval? Nohe kohe praegu kui valmis olete. Õuu jee. Tööd jätkus 1,5h. Noh veini raha vähemalt teenib tagasi. Kahju on muidugi natuke sellest, et järgmine aasta need põõsad enam vilja ei kanna kust Sixmann üle käis. Viinamarju korjatakse nii, et tõmbad kobara põõsast lahti ja viskad pange. Sixmann tõmbas tavaliselt pool põõsast korraga välja. Ja pooled kobarad maandusid tema makku pange asemel. Olgu olgu Six, ma katsun sind mitte mõnitada iga jumala blogi sees:P Ajasime farmi peremehega veel juttu ja pugesime nagu ikka. Kogu tööpäev. Uurisime, et siin põllul madusid ka on? Oiii küllalt jah. Khm khm, thanks man! Ja redbellyga on nii, et kui kohe haiglasse ei saa, siis 15min viskad ilusti luisika nurka. No selge, jõuab vähemalt koju heistada, et hiad aega siis nüüd!
Veini järgi kah täna ei lähe. Karlsson lükkas homsele selle. Noh ongi tegevust, sest muidu oleks homme AINULT lakkesülitamise päev. Ei taha küll ära sõnuda, aga esmaspäevast pidi korralik viinamarjade korjamine lahti minema. Parem oleks. Mind see papp ei kotigi eriti (noh nats ikka), aga tegevust oleks vaja. Kuna siin 2 päeva jälle sadas, siis Bretti (mandlite-päss) paps pole ka helistanud, et printsess-äässad vedage ennast tööle. Eile sain teise raamatu („The World is full of married men. The World is full of divorced women“) läbi ja alustasin kolmandat. Vahelduseks õudukat jälle. Muud tööd ei saa, siis raamatu- ja filmikriitikuks võin iga kell hakata.
Siiski siiski on meil tänase päeva tippsündmus veel ees. Kohalik pagariäri toob igal teisipäeval kandikute ja kottidega saiakesi, sõõrikuid, kreemitaskuid, lihtsalt saiu ja kooke tasuta siia. See tähendab et lõunast saati peame valvet ja käime iga poole tunni tagant kööki üle kontrollimas. Mhm, sellepärast me ülepäeviti 5-7km ringe jooksmas käimegi:P Ühel ümbermõõt kasvab, teisel kahaneb.
Jutlesime täna ühe Perthist pärit tüübiga imetabasest Perthi rannast. Oh ilus rand on jah meil seal, aga iga paari aasta jooksul paneb hai seal mõne supleja kinni. Aga sellest pole midagi, seal rünnakuid vähje. Adelaidei rannas on neid rohkem. WTF?? Minu Adelaides? Kas ma sellist Austraaliat tahtsin? Jah, tahtsin küll!!!