Krt, haige olemine ei ole ikka midagi mulle. Lääbakil jalad laiali diivanil vedeleda ja olla olekus, kus isegi silmade pilgutamine on ebameeldiv...sitt. Miks kõik arvavad, et noh saadki rahus raamatuid lugeda ja puhata?? Ma ei loe ei raamatuid, ei tee uusi trennikavasid, ei õpi uusi kavu pähe ja ei arenda ka mingeid äriplaane.Saage aru, kui ma olen haige, siis ma seda ka olen. Ma ei jää mitte kunagi moepärast koju, et nüüd võiks natuke haiglane olla ja trennid asendusse anda. Kui ma kodus suren, siis ma EI taha suhelda. Ausalt! Ma tahangiii omaette olla. Msn-is suhtlen ka max 3 inimesega. Ma ei taha mõelda asjadele, mida tegema hakkan või pean hakkama siis kui terveks saan. Las ma enne saan terveks! Ma pole mitu aastat haigusega koju siruli jäänud - no las ma nüüd siis ühe korra olla. Mul ei ole seagrippi! Mul ei ole kopsupõletikku. Mul oli külmetus ja nüüd on räme köha ja lihtsalt sitt olla...pliiiiiis ärge spekuleerige ja pookige mulle rasedusi, grippe,ülekoormusi ja muid kunagi avastatud haigusi ja seisundeid külge. Ju mul on vaja puhata! Ja teeme nii, et kui ma hullupööra tahan suhelda, siis ma suhtlen ise exole. Merka, Erik, Coiz võivad ise msn-i hüpata ja küsida kuidas läheb. Nemad teavad olukorda. Aga üldiselt ma ei viiiitsiiiii enam üle rääkida kuda mul on, mis kell ma terveks saan, kas ma saan terveks, millal tööle lähen, kas ma elan veel jne jne...Mai ole voodihaige enam ja võin väljas liikuda, terveks saan esmaspäeval kell 13:00, tööle lähen järgmine nädal, ma elan veel.
Ja perearsti suhtumise ja teenuste üle mina küll inguda ei saa. Noh, nagu enamus seda hirrrmsasti teha tahavad ja teevad. Kutsuti kohale imikute päeval, et ikka üle vaadata mind, saadeti kohe kopuspilte tegema ja vereanalüüsi. Vastused sain 15minutiga. Töö kiire ja korralik. Sööge normaalselt ja tehke trenni ja arsti polegi vaja ja jauramist ja sitahädaldamist ka kõvasti vähem.

Oot, ja mismõttes maci suur eine on sama suur kui keskmine, aga maksab rohkem??? Hea, et klaasigi kaasa saab. Suur võiks ikka suur olla siis juu. Ümisen kergelt galuboi vagoni ja ujun selle saatel voodisse...

Nuvatt siis. Triin ja Andres astusid just uksest välja. Kell on 5 hommikul. Noh, et minna selle mitteabielus ja üksiku suhteliselt ilusa taksojuhiga koju. Noh sellega, kes meid just Maci viis ja mintsa tõi.Tal oli tööpäev veel lõpetamata ja seega tema ei saanud minu juurde veini tarbima tulla. Me olime täiesti normaalsed kliendid. Tema on jätkuvalt meie sõber. Aga nii mõnigi pole enam meie sõber. No nii ei saa rallit sõita. Kui sa lepid kokku, et lämme kõik Triinu poole, aga siis korjad pundi kokku ja paned suvalisele poole ajama, siis nii see ralli ei käi.
Ma poleks uskunud, et räppida on nii lihtne. Anname suvel albumi välja. Tänase õhtuga tuli vähemalt 3 lugu. Triin ulgus, mina lohutasin, siis me räppisime ja tegime üksteisele selgeks, et inimesed ei peagi meile meeldima. Eriti Triinu naabrid.
Natuke kurb on nüüd see, et pean kell 9 ärkama. Aga natuke naljakas on see, et kuidas ma siis kindlasti veel ebakainena tantsutrenni lähen ja tuhat lubatud asja ära teen ja korda ajan. Õudsalt naljakas kohe!
Kõik sarved ja kuulid ..... õujee...

Kell saab kohe pool kaks öösel. Ja millega mina tegelen? Lugesin just üle tunni oma vanu postitusi. Selgelt olen hakanud igavamat eu elama kui varem. Või ma lihtsalt ei viitsi enam? Kui enam käed jalad ja muud asjad rakkus tööd ei raba ja suure osa päevast niisama diivani sisse auku istun. Et siis kaob viitsimine ka kirjutada? Tundub nii. A noh ainest on ka kõvasti vähem. Klubituure kordades vähendanud ja pole enam ka vajadust vinguda iga asja üle. Imestan ise ka praegu oma viimase lause üle, ärge segage! Ju siis vanatüdruku elu sobib mulle päris hästi. Kassi ma siiski ei võta ja veinist ning ilusatest poistest loobuda ei kavatse...Aga midagi ärevat ja meeldivat võiks nüüd küll tulla mu ellu üle pika aja. Lähen odavmüügist otsima.

alexei (coiz) ütleb:
Tunne naist tema alkoholivaliku järgi

Viin - viina valivad naised, kes on tahtejõulised, otsustavad ja konkreetsed, nad eelistavad kõiges selgust: öeldud – tehtud. Selle joogi armastajatel on reeglina hea tervis, tugevad närvid ja suurepärane isu – hea viina juurde kuulub ka rikkalik suupiste. Praktiliselt purju ei jää, salasoove ei varja, õhtusöök lõpeb tavaliselt paljutähendusliku fraasiga: «Noh mees, kas läheme?»

eku ütleb:
noh detailideni õigus ju

Pühade vahe, kas mu viimane postitus oli tõesti sünnipäeval? Et nagu sajandeid tagasi?! Nojah. Ega mul nüüd ka suurt midagi öelda ei ole. Kui, et ärge jätke võtmeid koju. Maksate Lukueksperdile viis sotti, et koju saada. Ma oleks selle eest 6 mojitot rohkem saanud...No ja siis oleks muidugi segi peaga lukumehe ära sebinud ja tasuta tuppa saanud, aga pean kõrgemaid vägesid tänama, et nii ei läinud (5 koksi mind veel lollusi tegema ei pane). Läheb ikka liitreid selleks, et netist googlit otsima hakkaksin ja eriti kiiresti ei leia. Noh põhiliselt googlit selleks otsima, et sealt youtube edasi otsida. On ette tulnud...
Ega ma muud ei tahtnudki öelda, et kui ei taha naabrimehe diivanil magada, siis ei maksa võtmeid koju jätta. A kui tahad, siis võib jätta küll.

Trenn parandas tuju! Ja kuidas veel!! Tänan kõiki kinkide ja üllatuste eest. Aga jooma hakkasin ikkagi:P No palun vabandust.

No selles suhtes, et...käes on see äärmiselt mitteoodatud päev. Mind ei lohuta see "ära põe, oled oma vanuse kohta täitsa pandava väljanägemisega". Vaieldav muidugi, aga las jääb.

Ema kinkis eile mulle suure lillevaasi. Savist. Kui mulle üldse lilled meeldivad, siis just suuremat sorti. Aga võite kolm korda arvata, kas ma lõhkusin selle kohe ära? No autos läks ümber ja korras. Vaas oli pooleldi sefiire täis (mõni ikka teab millest ma toitun:P). Lömastatud. Vat ja see kõik lisaks mu niigi süvenevale tujutusele ja sitale olemisele. Lambikas muide.

Vaasi liimisin küll kokku, aga kui tänane trenn ka tuju ei paranda, siis nahhui... hakkan jooma, ausalt!

Tyhikargaja kodujuustusalat

Omg! Kokkmaster olen. Võta 250g karp kodujuustu (võib olla see hapukurgiga - no minul on), 2 tomatit, pool suurt kurki, pool karpi füüsaleid, 3 keedetud muna, kolmandik lillkapsapead, 3 keedetud porgandit. Lõigu tükkideks ja sega kokku. Kõrvale joo lahjendatud sidrunimahla. Ulme, ma tegin süüa. Kes mulle medali kingib?

No siin ma nüüd siis olen. Lõpetasime just kabanossid Statika ees äärekivil istudes Triinuga. Keset ööd. Promille ei oska peast mõõta, aga üle ühe. Klubis ei olnud peaaegu mitte ühtegi ilusat meest. Halb. Mis meist saab nii? Lakkekrantsid! Kes mu auto Coizi juurest ära toob??

Ma just praegu avastasin, et mu sünnipäevani on vähem kui kuu jäänud. Nimelt 21 päeva. Ja noh sünnipäev on ju tore päev. Ongi! Aga AINULT lapsena. Alates 20-ndast eluaastast on sünnipäev asi, mida ei tohiks tähistada. Sealt edasi jääb inimene vanaks. Jaa jaaa, inimene on nii vana kui vanana ta ennast tunneb ja blaa blaa. No vaatame ikka tõele näkku onju, ma saan 28!!! Ja ma ei taha rääkida sellest, et laupäeval oli klassi kokkutulek ja selgus, et ainult mina ja Krissu oleme päris vallalised ja lastetud. Kolme ringiga maas. Paljudel juba 1-3 last pluss abielud või peigmehed ja kihlused ja asjad. Kas ma olen tõesti liiiiiga valiv? Või mis mul häda on? Samas! Ma still ei näe ennast pereemana. Ja ma ei saa öelda, et ma antud staatusega rahul pole. Täitsa olen ju. Ole värd normaalsete keskel, aga ole sellega rahul. Pohh see vanadus. Vein läheb ka ajaga paremaks.

Lokkidest läbi balleti McDonaldsini

No vot siis. Eilne päev pidi olema täpselt nii tühi, et jõuaksin oma hallid juuksejuured üle värvitud ja terveks hooajaks uued trennikavad tehtud. Nii kõrgelennulised plaanid. Mõeldud mõeldud. Sest järgmine lüke oli küsimus Merkale, et kle kas meie finantsolukord elaks ühe kohvi üle? No ikka, sest kui on miinus kontol, siis olgu see juba korralik. Kui juba siis juba. Selgelt näha, et on tulemas meeletuste päev. Kindel on see, et kui Merkaga kohvikust austame, siis seal me ei lõpeta. Minu meeletused algasid sellega, et juuksuritooli istudes ütlesin, et teadsamiss, täna teeme peale värvimise mulle päevasoengu kah. Olgu ära öeldud, et Katrin on harjunud sellega, et tulen tooli ja lasen pikad juuksed maha lõigata või lasen tuka ette monteerida või siniblondid juuksed süsimustaks värvida või mida iganes veel, aga sõna päevasoeng kuulis küll esimest korda minu suust. Pigem oleks oodanud, et teeme need süsimustad nüüd siniblondiks jälle ja mind suht vähe huvitab kuidas. Katrinikene on muide selleks päevaks suht valmis. No ühesõnaga sain endale udupeened tangilokid ja uue shampooni ning juuksemaski. Need lokid on tänaseni peas ja pole olnud asja minu peas, millega ma rohkem rahul oleks. Kordaläinud meeletus igatahes.

Raudpoldist kindlam oli ka see, et kohvikus tuleb cappucino kõrvale ka söödav kraam. Järgmine meeletus oli tavapärase pasta asemel salat võtta. No ei tea, kas need meie ülevoolavad lisakilod on meie ajule ka kohale jõudnud või mis, aga tervislikuma valiku me igatahes tegime. Etteruttavalt võin öelda ja lohutada, et päev pole lõppenud ja päris kindlasti asi nii tervislikuks ja saledat joont hoidvaks ei jää.

Kui juba miinus siis laskem edasi. Suund raamatupoodi Maiki värskelt ilmunud kokaraamatu ostungile ja sealt naistepesu maailma. Jumal paraku, et viimane mu nõrk koht on (jah, mulle kui mehelikule mehele) ja et juba mõnda aega üks ultrailus megasex komplekt silma jäänud on. Ostetud! Sest mina pole süüdi, et see mulle selga valatud oli.

Pole mõtet põnevil olla, et kas järgmine meeletus on kojusõit ja trennikavadega tegelemine? Loomulikult mitte. Kõjusõit küll, aga selleks, et tikk-kontsad madala papu vastu vahetada ja balletigalale minna. Poest läbi, et üritusele juua kaasa osta. Hmmm...Jäime endisele klassivennale vahele täpselt saiakeste letis. Ei teagi kas ta ostis juttu, et teeme turu-uuringut saiakeste hindade kohta, aga igatahes on tema sportlane ja jäi samas letis vahele. Ühed neegrid kõik. Ole sportlane, treener või direktor, aga oma isude ohver oled ikkagi. Ostukorvi sisu: 3 Kinderi maiust, saiakesed, Mentosed, 2 pudelit vett ja 2 pudelit veini. Selgelt saiakesed Merka jagu ja veinid minu. See pole meeletuste osa, vaid argipäev.

Nüüd siis Vanemuise balletigala. No ütleme nii, et ma pole balletitundides kunagi käinud ja tegelikult ei tea sellest suurt midagi, AGA no kui pannakse ühele lavale Vanemuise baleriinid ja Moskvast tulnud priimabaleriin ning Rootsi ja USA tantsijad, siis nohhhh. Ühesõnaga ei pea ekspert olema, et näha mis tase on Tartus. Ja nüüd on siis selge, et Vanemuise ja Estonia tantsijate tasemevahe on sama hjuudz kui saamade sümfooniaorkestrite vahe. Ja miks ma räägin Tartust? Kõik solistid on sisse ostetud kilid või venelased. Ei ole rassist. Aga me isegi ei saa öelda, et Tartus on kehvemad tantsijad, sest nad polegi Tartlased. Estonia solistide pealt võib näha, et eestlased tantsivad vägagi hästi. No see selleks. Kes olen mina, et tantsijaid kritiseerida. Üritus ise suurepärane.

Aga päev pole veel läbi ja nii kultuurselt see ka läbi ei saa. Meeldivad 3h varvaskingi vaadates õõnestavad magu. Äärepealt oleks juhtunud midagi tõeliselt meeletut ja me oleksime mäci minemata jätnud. Õnneks olen ma informeeritud ja Merka ettekääne, et tal pole sularaha, ei lähe enam arvesse. Nüüdsest saab ka mäcis kaardiga maksta. Ei midagi meeletut. Ja ei ole vaja silmi pööritada, et treenerid ja kokaraamatute autorid sellist saasta söövad. Sai ju räägitud, et oma isude ohvrid oleme kõik. Ja isegi Maik kiitis oma mäci eine heaks.

Üks meeletus enne päeva lõppu siiski veel tuli. Nimelt, ma ei korkinudki oma veinipudeleid lahti koju jõudes. Paneme nüüd oma lahtivajunud suukesed ilusti kinni tagasi ja alustame uut meeletusterohket argipäeva eksole!

Teate, single olemise juures on kohe mitu plussi. Üks ja kõige suurem on see, et kõvasti rohkem asju on tehtud ja jõudlus kordades suurem. No näiteks on hetkel laupäeva hommik, ma olen ärganud, dushi all käinud, lilled on kastetud (jah need 2 tükki), kuiv pesu on kokku lapatud ja kapis, kohvi on valmis...kell on 9:41. Ühegi peika juurest ju nii vara hommikul üles ei saaks. Nojah, otseloomulikult on asjas süüdi ka see, et eile pidustuste ja joogivaba olin. Ühesõnaga tuleb püsida single ja kaine. Kuigi just eile mulle öeldi, et kle su blogis pole ammu sissekannet, et võta uus mees või midagi ja kirjuta siis sellest. Haa haaa

rannaklatš

Käisime eile Merka ja Marjega rannas. Ma tean, et mehed kommenteerivad rannas igat tibi ja mittetibi, igat ilusat ja koledat, paksu ja saledat. Eesmärk selgeks teha, et milline on naine, kelle nad võtaks. Noh, et kes neist on kõige roogitavam räim. Las ma nüüd avaldan saladuse. Ka naised tõmbavad kõik mehed pilkude ja sõnadega läbi. Noh kui naisi on pundis rohkem kui üks. Üle vaadatakse IGA rannapiirkonda astuv meessugutunnustega isend. Eriti ei jää märkamata võrguplatsil liigutavad isiksused. Ja no selgelt on asi minus, et mitte üks neist heas mõttes silma ei jää. Mul on selgelt liiga tugevad võrdlusmaterjalid. Enamus seal rannas siis on kas liiga ebasportlikud, suitsetavad, vanad, alaealised (jah, alla 18 on alaealine ja ma ei taha vangi minna...vahet pole, et Merkal on raha koos, et mind välja osta...ta on selle nimel kõvasti säästnud) või rullnokad. Ja need, kellele isegi pilk heas mõttes pidama jääb, on koos naistega. Ei, see mõte, et raudselt õega ja õe sõbrannaga, ei toida enam. Pehmelt öeldes on meestel võimalus rannast midagi head leida kordades suurem kui naistel. Ma ei räägi siin Miami rannast muidugi.

Seega, mina annan jummala vabalt meestele andeks need kommentaarid, mis iga tsiki pihta visatakse. Sest no kas ma ise jätan nende pihta viskamata? Jah kutid, teadke, et ka teid jälgitakse ja ka teie olete jututeemaks;)

Pühapäeva hommik kell 9. Jah, mai maga, ma vaatan multikaid. Eksole onju. Walter Disney sünni eest tänan ma jumalat sama palju kui Diana Kralli loomise eest (no Merka on ka äge). Ma pole just maailma kõige lapsesõbralikum tegelane. See tähendab, et ideaalne emamaterjal just mitte. Aga mulle kohutavalt meeldib multikaid ja lastefilme vaadata!!! Peale magusa saab mind ideaalselt ka multadega ära osta. Kui nüüd veel pannkooke oleks...

Ja palun vabandust! Shoppasin ikka midagi asjalikku kah täna. Leidsin lõpuks Diana Kralli selle albumi siit kah, mis Miamis ostsin, aga ära kinkisin. Ütleme nii, et Diana, vein ja jäätis on kokku loodud! Koristatud elamine kah. Pagana päike võiks veel uttu tõmmata, et saaks lõhnaküünaldele tule otsa panna.

Tahaks rõhutada, et need neli miilinkid pole mulle siiani trenni jõudnud. Hõiskasin enne õhtat. Asjaosalised, palun siiski ennast kokku võtta eksole...

Kõiki kindlasti huvitab minu, kui meeletu staari, elu ja tegevused. Või no kui ei huvita, siis siin lehel te ka ei surfaks. A no ma võin rääkida küll. Eile näiteks oli selline päev, mis mulle totaalselt rahuldust pakub. Peaaegu! Sain magada nii kaua kuni luugid ise lahti tulid. Noh, et ei pea lahti kangutama. Peale hommikusööki ja seebikaid läksin ühte pulmameiki tegema. Peale seda kohe fotoshootile. Päris talutav on juba paar tundi modelliks olla. Üldiselt on nii, et mina ja kaamera läbi ei saa ja tapatalgud tulevad sel hetkel kui keegi pildistada üritab. Peale seda aga tuli elu üks jubedamaid trenne, sest vahetult enne seda suudeti ahvi osavusega mu tuju 100lt nulli tõmmata. Kes on proovinud teiste meelt lahutada olekus kus ise tahaks ulguda ja karjuda? Näitlejad ei lähe arvesse. Aga noh, treeneri töö ei erine näitleja omast muu poolest kui, et vormis peab ka olema kõigele muule lisaks. Päev lõppes rämeräige peavaluga. Mis me sellest järeldame? Et kui minusuguste päev ka meeletult rahuldavalt algab, siis imetabaselt lõppeb see ikka peaga vastu seina tagudes. Kas ma olen hüsteerik või sitahäda? Selgelt mõlemat. Aga ka selliseid on tarvis, et lillelapsed saaksid öelda: "võta elu nii nagu ta on!" Noh need, kes hõbelusikad suus ja bmw-d garaazis sündinud on.

Tänane päev on sulaselgelt mõistlikum. Oleme Merkaga taaskord Kaubamaja läbi kamminud. Selgeks saanud, et ka Terranovast on kallis asju osta. Aga Dedis pastat ja pannkooke ja asju iga päev süüa on selgelt normaalne. Sest noh, mis me muud oleme kui sündinud gurmaanid. Sestap ka toidupoe tühjaks shoppasime ja kumbki omas kodus hetkel veini larbime, süüa juurde tassime köögist teleka ette ja täis kõhule kraami peale topime. Jumal karistaks meid kui me ka sellest mõnust loobuksime!!!

Minu elu ajaloos nüüd vist esimene kord kus ärkan meigiga. Teksad on diivani ees maas, maika keset põrandat. Mahl on hea, aga püsti ja istuv asend pole hea. Oli seda nüüd siis jälle vaja?!
Aga õnneks ma mäletan, et homme on mul 4 sõpra trennis kohal nigu miilinkid!

Kell on 5 hommikul ja ma põhimõtteliselt ootan! Ootan, et ma naaaaatukenegi kainemaks saaks. Ma ei julge nii magama minna, sest ma ei julge nii hommikul ärgata. Plaan oli Coiziga väike snaps võtta, aga läks käest ära ja jõudsin just ööklubist. Neid lauseid olen kirjutanud 5min, sest ei tule välja ästi. Mööööda läheb. Kõik vilistab. Miks?? Kes meigi maha võtab? Halb. Päris selline seis võis olla ehk 3 a tagasi või midagi nii...Ei maksa loota, et ma normaalne oleks või midagi, mitte niipea...