Ja ehitasimegi. Sõjad said maha peetud. Karjusime, vaidlesime, ütlesime halvasti, natuke ka hästi...aga toast välja tõstetud nad said. Ja uued Eesti tibid asemele. Enam ei peagi võõraid rinnahoidjaid, kilekotte, käterätte, rahakotte ja suitsupakke oma voodist ja voodi alt ära koristama. Viinapudeleid (enamasti pool täis või peaks ütlema pool tühjad), musti nõusid, toitu, võtmeid, münte, riideid, kaarte, tablette ja käekotte põrandalt üles korjama. Ela nigu paradiisis. Aga nädal aega inglastega ühes toas ja taipad kui normaalsed võivad isegi kilid olla. Sest noh kui su toanaabrid ikka hommikul ärgates esimese asjana pudelist klõmaka puhast viina panevad ja öösel vähemalt 2-ni telekat vahivad, siis norskavad prantslased ja lesbilised kilid on ikka amatöörid. No mis ma nüüd siin räägin, tibid käisid kaks päeva siiski tööl kah. Apelsine korjamas. A siis lasti lahti. Aeglased. Üllatusmoment eksole.
Pärast nädalast puhkust hakkasin ka tööinimeseks. Puhastasin mandlipõllul (jap, samas kohas kus alustasin tööd sellel mandril) veevoolikuid. Ja korjasin 2 päeva oliive (jap, samas kohas kus viinamarju korjamas käisin). Võin meeletu farmi-cv kokku panna juba. Nüüd jälle puhkan. Või noh. 2-3 trenni päevas ja päikesevõtt. Ei ole kerge ma ütlen. Sixmann käib veel 2 päeva tööl. Nädala lebotame ja planeerime. Jah, ja uskuge või mitte...tõmbame tuld Loxtonist! No ega siin nüüd nii halb kah ei olnud. Oskan vähemalt ropendada päris mitmes keeles.