Sunday, June 12, 2011


Ma nüüd viimased nädal aega lappisin paigastlöödud lõugu. Noh, mille ma sain teie käest selle eest, et kirjutanud pole. No ei tule vaimu peale noh. Või kui vaim on hullult seljas, siis on vaba ajaga täpselt nii, et poodi jogurti järelegi ei jõua.
Milline siis meie päev välja näeb nüüd? Lihtne. 6:30 äratus. 7:50 tööl sisse logimine. Pang näppu ja masinaid pesema. Lased lappi elu eest pool tundi. Liinid läikima. Siis laod 10h apelsine või sidruneid kasti (valetan, üks päev tegime greipe kah). Longid koju. Ärritud köögis Prantsusmaa asumaa peale. Ohkad toas võimust võtva Hiinalinna peale. Ja keerad magama. Lihtne. Onju? Või siis äkki detailsemalt?
No ühesõnaga. Hommikul ärkamine oleks kordades kergem kui ei peaks tekkidest laotud müüri alt välja kangutama ennast. Fuck hell jahh. Külm on siin. Mina isiklikult magan 5 tekiga. Miks? Sest sooja sisse lülitada ei saa. Kõik me oleme maal käinud ja kuulnud mis häält traktor teeb, onju? Vada, korruta see meeldiv sound kahega ja siis saad õige tümmi alles kätte. Õnnelik oled siis kui see traktor seal seinal vabsee ei plahvata ükspäev. Mhm, öösel on väljas alla 10 kraadi ja päeval 15 kanti. No talv ikkagist. See selleks. Jõuame nüüd kööki. Seisad õnnetu näoga piimapakk ja pudrukott näpus köögiuksel ja otsid kohta kuhu oma taldrik sokutada. Tuumasõda on iga jumala õhtu köögist üle käinud. Ja seda alates sellest sajast kui maja vallutasid prantslased. Noh tegelikult on sõjas alati kaks osapoolt onju. Vastasleerides on siis kilid (ehk kogu aasia – tai, hiina, korea jne) ja prantslased. Õnnetud 2 eestlast, 1 sakslane, 1 usa mees ja 4 inglast ei mahu sinna sõtta niikuinii. Prantslaste sõda näeb välja nii, et teed oma 10 panni ja potiga söögi valmis. Koguned kogu Prantsusmaaga kööki (sest väljas on ju külm ja rõdu kasutamine kogunemispaigana selgelt ebameeldiv), sööd, lällad ja jätad kogu selle pannikuhja pesemata kujul vedelema. Ja lällad edasi. Kui sul on arvuline ülekaal, siis miks peakski mõtlema sellele, et äkki keegi tahab veel süüa sama laua taga. Või, et äkki keegi tahab neid nõusid kasutada. Või, et äkki keegi tahab seda kööki kasutada. Või, et äkki üldse keegi tahab süüa. No nii. Kilide sõda on vähe teise taktikaga. Nemad suudavad prantslaste vahele ennast ära mahutada. No selgelt on nad kordades väiksemad ja võitlustaktika veidi hiilivam ja märkamatum. Või siiski? Märkad sa neid siis kui neil toidukauss ees on ja söömaks läheb. Ei, see kui sa matsutad ja luristad ja lürbid, see ei näita seda, et toit sulle maitseb. Sul lihtalt pole lauakombeid. Küsisime just ühe Tai kuti käest üle (tema oma tibiga on siin ainsad normaalsed pilud – kusjuures eriti normaalsed. Kutt muide hetkel istub minu vastas, kidra näpus ja laualb eheda Kurt Cobaini häälega....krt, pean nüüd kirjutamise pooleli jätma hetkeks...jestas, tüübil ON annet). Tüüp kinnitas, et need olematud lauakombed häirivad paljusid nende endi maalgi. Teine köögivallutamise taktika on piludel ka siiski massiga löömine. Või noh kui massi pole, siis hiinamüüri ehitamises on nad igal juhul vilunud. Nimelt, ehitad müüri pliidi ette endast ja oma kaasmaalastest. Kas see loeb, et kasutad ühte pliidiplaati ja 3 on vaba? Kas see tähendab, et keegi võiks neid 3 vaba mulku kasutada peale sinu? Mkm. Sest see pott selle riisiga seal ühel augul on nii oluline, et sa seisad ja valvad seda seal ise ja korjad oma 3 ihukaitsjat enda ümber. Et need siis kindlustaks, et sinu elu poleks ohus ja veel hullem kui riisipott peaks ohtu sattuma. Ja oi kurat kui sa siis katsud müürist läbi murda ja oma panni sinna kõrvale sokutada. Kiaiii...Vat see sõjatander vaatab sulle hommikul otsa kui kohvi keetma lähed. Siiski on köök olnud peaaegu korras kõva 2 päeva juba. Sest Leslye riputas üles ähvarduse. Et tasuta kohvi, teed, suhkrut ja riisi enam ei saa enne kui korda ei hoia. Mõikas. Aga näis kauaks. Sest hetkel on teiste järel koristajad needsamad Tai paar, meie ja pilude pealik isiklikult. No pealik on ta kilide kohta ebaloomulikult suure kasvu pärast. Tema vajab tasuta kraami hommikul.
Liigume nüüd siis tööle. 7:49 seisad sisselogimis masina juures ja ootad rõõmsalt kella kukkumist. Vajutad kaardi läbi. Segad pangetäie puhastusvedelikku kokku ja lähed liine nühkima. Kõik 14 liini läikima. 8:20 paiku lastakse viljad peale. No kui kõik sujub niii nagu peab. Aga seda juhtub ehk nädalas korra. No siis kui masin parasjagu katki pole. Kui viljad ikka kohale jõudnud on. Kui on otsutatud mida täna üldse pakkima peab jne jne. Mõnikord logid ennast peale küürimist uuesti välja. Lähed puhkeruumi ja ootad 2h (jah töötunnid ei jookse, seega tasuta ootad), siis tuleb supervisor ja ütleb, et aind 30min veel ja siis korras. Ja oh imet, saadki tööle hakata. Või siis juhtub nii, et oih...täna võite ikka koju minna. Teeme homme 7:50 uuesti. Kui esimesel nädalal tegime tööd 60h siis peale seda on olnud 30 ja 40 jne. Siiski siiski lubatakse iga järgmise nädala kohta kiiret nädalat. Et oii te hakkate veel vabu päevi igatsema. No, eks see nii ka läheb, aga hetkel on ilmad sellised, et korjajad korjata ei saa külma pärast ja meil siis pakkida ka pole miskit. Aga kui kõik sujub, siis seisad liini taga kella 8:20st kuni 10ni. Udupasuna peale tuleb suitsupaus 10min. Siis 10:10-12:00 paned liini ja udupasuna peale tuleb tunnine lõuna (selleks tunniks logid sa selgelt ennast välja..pole ju töötunnid). Siis 13:00-15:00 paned liini ja saad 10min suitsukat. Viimane suitsukas on 17ish. Ja rõõmsalt 20 paiku saad koju. Või siiski? Tuleb Fab (lemmik supervisor...minu ja Ave issi...no tegelt ka...sama napakas kui meie...ja mis seal salata, sama lahe kui meie) ja küsib, et ega ei ole täna midagi pikema päeva vastu. Loogish, et pole. Siis saad õhtusöögi pausi 17-18 ja paned 22ni liini jälle. Mis see liini panemine siis tähendab? Et laod apelsine kasti? No pmts küll, aga mitte päris. Igat vilja ikka kasti ei topi. Enne sinu liini teevad oma töö ära sorteerijad, aga see ei loe. Sinad oled ka sorteerija rollis. Võtad apelsini ja otsustad poole sekundi jooksul kas see on esimese klassi vili ja paned õige asetusega kasti, või on see siiski teise klassi vili ja asetad teisele liinile, või on see composite ja paned siiski kasti, või on see mahlamaterjal ehk sitt ja viskad ämbrisse. Teen jah siinkohal teile mõtlemispausi. Kõik me teame ju hästi, et joome parimatest esimese klassi viljadest pressitud mahla. Äääk. Vale vastus. Mahla saate te sõbrad sellest sitast, mis kasti pakkida ei kõlba. On kas päikesekahjustusega, auguga, lõikega, saja muu erineva kahjustuse või plekiga või mis kõige hullem äkki isegi albido. See on suisa sõimusõna. Mhm, see on see õige apelsinikoor meie mõstes (no tselluliit), kui see kastist leitakse siis ai ai. Ja khm khm, neid ON palju. Ja kui Jaapanisse kaste pakid, siis veel sada muud erinevat asja, mida pead nägema poole sekundiga ja otsustama kuhu see vili panna. Ja kui sa poole sekundiga ära ei otsusta ja jääd vahtima, siis kõrvalliinil upub pisike kili kergekujuliselt apelsinikuhja alla ära. Jah, on ka kiiremaid pilusid, aga üldiselt mitte. Tuleb enda liin kontrolli all hoida ja pilusid päästa samaaegselt. Reegel on, et kui kellegi liinil on rohkem vilju kui sul, siis lähed appi. Ehk, siis oled abis poole ajast. Ahjaa, kui sidruneid pakid, siis kõik muu on sama, aga lisaks kõigele sellele eelnevale pead sa ka mustrit laduma viljadest. Vili peab õiges suunas otsaga vaatama jne. Kuueni lugemine on super selge igatahes. Laod 6 vilja kasti, järgmine rida 5 ja nii siis 5 rida ja 5 kihti. Ei, segi ajada ei tohi. Siis teed uuesti, sest ei klapi noh. Esimeses kihis paned ühe sidruni valepidi, siis hakkad peale 3 kihti otsast peale näiteks. Kast koos. Kleepekas kastil peal. Ja paned aga kasti kinnipakkimisse teele. Või noh kui Caroline seda vahjepeal liinilt maha ei võta ja ümber ei lao ja sinu juurde 3 viljaga tagasi ei tule, et hea kast oli, aga ära selliseid pane. Või, et 2 koledamat oleks võinud veel sees olla (liiga hea kast). Jah. 5% sitemat vilja peab sees olema, et firma edukas oleks. Keda kotib, mis klient tahab. Teise klassi liinilt korjatakse tihtipeale sületäis vilju ja tullakse pakkijate juurde...meni meni guud fruit aut...no no no. Vat selline on lihtne pakkija tööpäev. Ahjaa, Fabolous Fab pani mind veel GP (käsitsi pakkimise liinid) kleepekamasinat ka jälgima, mis on enamus ajast perses ehk umbes ja tuluke vilgub. St meni meni fruit läheb ilma kleepsuta teele. Kui poes näete ilma kleepsuta apelsini, siis teadke, et juu selle vilja pakkimise tehases oli kleepsumasin jälle perses. Meie muidugi Euroopasse hetkel ei paki, aga Jaapanis ja USAs võite meie marju leida küll. Järgmine kord aga räägin teile meie suurepärasest kõige suuremast bossist. Noh tõenäoliselt siis kui ma seal enam ei tööta ja palju vaba aega oman. No kui sellele mehele mitte meeldida siis järgmise päeva töögraafiku nimekirjas võib sinu nime taga pikk kriips olla tööletuleku kellaaja asemel...
Järgmine kord peaks teile ka pikemalt pajatama meie tos elutsevatest lesbilistest piliudest ja hiirest. Kuidas rentimiseks maja otsime või siis ei otsi ja jälle otsime. Kuidas känguru liha valmistada (Jah, Liis see tuleb sulle varsti, aga ära pikka juttu oota:D). Ja kuidas sellel sõjatandril selle külma juures siiski kõigega rahul olla....

1 comment:

coiz said...

A ma lissalt niisama heameelega panen siia kirja, et meil oli 30-kraadine nädal, kuum, päike, nigu vahemeres :P
Aitähh tähelepanuks. Ja kängurulihategemiseõpetus paluks koos rohkete detailidega, et mul oleks ikka hea näpuga järge ajada. Aitähh! :)