Tehtud! Jah, minu elu esimene "sport massidele" üritus on läbitud. 10km jooksumaratoni (no arumaisaa miks see just maratoniks on ristitud?) ühtse loomakarjana tuhande hullunuga on läbitud. Üllatavalt meeldiv. Elus olen. Üllatavalt elus. Järelikult ei pingutanud veri-ninast-välja-ja-pilt-taskusse pingutusega. Seega jäi midagi veel kõvasti üle. Ületasin oma illusioone pea 10 minutiga. Vat mis tähendab massidega koos hullumine. Arvestades oma jooksmise vihkamise astet ja selle tegevuse normaalse läbiviimise suutmatust, siis eesmärk oli lihtsalt ellu jääda. Järgmine eesmärk oli veri ninast välja pingutada ja ajaliselt tunni ajaga hakkama saada. Sain hakkama 53 minutiga. I did it! Polnud üldse piinlik, et 10- aastased poisid mööda tõmbasid nagu si...vast kassist ja viimasel 500-l meetril pässid aastast 1940 kergel sammul pmst minu ette astusid. Järgmine aasta ma neile ehitan, raisk!

Sealt edasi siis tööle veel kahte trenni läbi viima. Ja täna olen juba kell 8 maast (voodist) lahti. Kust saab Eesti naine oma energia? Laima sefiiridest!