...praegu kõõlusin uue ultra-moodsa ergonoomilise tooliga endal südame pahaks. No see on see, millel seljatoe saab kiikuma panna...vastik igatahes.

Aga tegelt hakkas mind hoopis vaevama tõsiasi, et nalja ei saa vist rahaga osta. Kõike muud mumeelest küll saab. No saab saab tervist ka osta, piisavalt rulli on vaja lihtsalt. Armastust saab ka osta. Tahate ma näitan teile naisi, kelle armastuse elu-koledad aga varakad mehed on endale "ostnud"?! Aga tõsiselt head huumorit nagu ei saa vist osta? Nalja oskavad teha üldse väga vähesed inimesed ja nende naljad on ka sellised, millest enamus inimesi aru ei saa. Peenele huumorile lihtsalt tuleb pihta saada. Teinekord aga pole üldse lõuapoolikuid ja udupeent huumorit tarvis, vaid naerma võib ajada ka näpu püsti tõstmine. Itsitad omaette mingi tobeda killu üle nii, et silmad märjad ja tilk püksis. Mõnikord aga ei suuda isegi härra Homer Simpson isiklikult muiet näole kiskuda.

Naer tuleb lihtsalt kuskilt seest. Tean inimesi, kes suudavad lause esimese sõnaga juba kõkutama sundida. Aga tean ka inimesi, kes vaid ise oma naljade üle naeravad. Eriti piinlikud tegelased. Nõme nali on aga üks piinlikumaid asju üldse. Siis ei jää muud üle kui muigega pilk maha lüüa ja ise häbeneda, häbeneda selle üle kuidas naljamees ise ei häbene oma totrusi. Aga tegelt saab sellistest olukordadest lõpuks alati silma märjaks, sest hiljem tõmmatakse ju antud mõttetu kild päevakorda ja naerdakse taga seda inimest ja situatsiooni.. No selles olukorras ma ei pea kohatuks väikest klatshi - mis teha kui inimene lihtsalt on huumorivaene, aga usub, et naerutab seltskonda, andmata endale aru, et tegelikult naerab üksi. Vat neist inimestest on mul küll kahju. Just selliste jaoks võiks ju nali müügiks olla. No kas või turupeal, no mustalt noh, maksuvabalt...Lähed ostad liitrise purgiga nagu lahtist hapukoort. Ma isegi sebiks omale mõne liitri.

Täna naersin ma siiralt paari täiesti tavalise olukorra peale. Noh, et müüjal oli ka huulel tuulevill nagu minulgi, aga palju suurem - tal lihtsalt oli suurem kui mul. Mõtlesin küsida, et kas tal oli ka alguses sama väike kui mul. Siis liftis mingi peeglipõrkega musisaatmise üle jne...Lihtsalt iga asi ajabki naerma.

A vat täiesti tõsised inimesed mulle ka ei meeldi. No kes kohe üldse nalja ei mõista. Nii ei saa ju elada. Vat mina olen see sapise huumori austaja, aga no jumal paraku, et paljud seda peent huumori värki ei mõista või kohatuks peavad. A no samas kui normaalsed on ka need tegelased, kes iga labasemagi Kõlu nalja peale sooled sees sõlme irnuvad?

Nalja peab saama, aga nali peab hea olema... Kui keegi trakatsijuhist Vello oma naise Elfriide augu ümber nalju rebib, siis see pole huumor, vaid labasus. Siiski suudab ta sellega veel karja intelligente hambad laiali irnuma saada....labasus pole huumor. Samas millegipärast just labasus müübki....