Vatta hell?!

No vähe sellest, et tõusmiseks lükkasin hommikul äratust 40 minutit edasi jupikaupa - pole mingi erakorraline juhtum muidugi. Siis pidin veel paksult riidesse ka toppima keset südasuve, sest pehmelt öeldes on ....ilm. Sain teada, et mehed vahetaks mind 12 supermodelli vastu. Noh kes ei teeks seda! Sain vähemalt tõestust oma teooriale, et raha eest saab kõike, ka õnne ja rahulolu - MOTT. Kukkusin oma vihmavarju poollombakaks ja sain käpa korralikult mudasse pandud. Kurat, ma olen juba ammu mõelnud, et selle ehitusplatsi kõrval ennast mõni kipsi kukub. Kuulasin pangas kuidas üks penskar tellerile oma kehva elu kurdab ja head telefoni osta tahab ja et praegu saab helistada ta pojale ja et ta võtab ikka selle kolm kilo kõik välja et telefoni osta ja tahab seda tehingut ikka tasuta teha, sest pank röövib ju ikka iga liigutuse eest jne (sai siis teada, et pensionärid saavad tasuta rulli välja võtta). Neelasin ühe aspika oma kõigi pea ja seljavalude vastu. Ning mille kuradi ärast peab kokteilsalat suitsukanaga koosnema suures osas kapsast? Pangu siis kohe peale, et kapsasalat kahe suitsukana tükiga! Kurat küll!

Manipulatsioon

...väga paha, aga mõjuvõimas asi. Kahjuks on mul au (või pigem ebaõnn) tunda paari eriti osavat manipuleerijat.

Need on inimesed, kes püüavad jätta mulje, et nad tahavad sulle vaid parimat ja kõik teised ümberringi on ekstra halvad tegelased ja jätised. Nad on sisuliselt sinu päästjad, kaitseinglid ja toitjad. Tegelikult on tegu aga lihtsalt inimestega, kes ei häbene sulle süütute silmadega otsa vaadates valetada. Kõigil nn teenetel, mis nad teile osutavad, on taga omakasu. Manipuleerija peab kindlasti ise sellest midagi saama ning tal peab tekkima tunne, et sa oled talle tohutult tänulik iga pisiasja eest. Need samad tegelased on ka eeskujulikud delegeerijad. Kõik oma kohustused lükkavad nad edasi ülehelikiirusel ja kui midagi jääb tegemata, siis on nemad ilmselgelt kõige süütumad asjaosalised.

Manipuleerija jätab alati mulje, et tema on vaid süütu kõrvalseisja kui midagi on halvasti. Kui midagi on aga veidigi hästi läinud, siis eksta suurt tänu tuleb just talle avaldada, sest tema rebestas ju endal naba paigast, et asjad korda ajada. Just tema lõpetas Teise Maailmasõja ja just tema andis Bill Gatesile nõu äri alustamiseks. Tema annaks küll koerale terve kondi, aga näe kahjuks tuli kõrgemalt käsk anda vaid veerand. No ja siis ennastohverdavalt kauples see manipuleerija välja ikka pool konti ja koer peab nüüd tänulik olema, et niigi palju sai. Ei ole oluline, et hiljem selgub, et antud kaitseingel ise vahelt selle teise poole võttis või kõrgemale võimule selgeks tegi, et näe rääkisin koerale augu pähe ja ta ei tahagi rohkem kui vaid poolt konti. No kaval peab ju olema. Manipuleerid ühe poolega, siis pugema peab ju ka teisele. Omakasu jääb ju muidu saamata. Jube kahju on kui selline tegutsemine on aga läbipaistvam kui Fairyga läikima löödud veinipokaal. Siiski on üldjuhul tegu osavate provokaatoritega ja nende läbinägemine on juba kõrgem raketiteadus. Õnneks küll kaotavad antud tegelased kiiresti inimeste usalduse, aga ega see ei heiduta. Leidub ju järgmisi lolle, kelle saab oma tiiva alla võtta ja neile "teeneid osutada".

Siinkohal ei hakka ma aretama teemat pealt näha naiivsetest tibidest, kes imeosavalt mehi puusakondi ümber keeravad ja sellega kõik saavutavad -tuleb ju õiged nupud üles leida ja siis on juba suunamine ja ärakasutamine imelihtne. See on looduse loomulik käik ja kiviajal paika pandud, et ilu maksab. Kui sul seda ilu pole ja sa laiskusenoolega juba sündides pihta oled saanud, siis ei jäägi ju muud üle kui kavalus mängu tuua ja oma geeniuse ajudega ja süütute silmadega inimesi oma tahtmist tegema panna.

A ma olen selle aja inimene, kus veel arvati, et valel on lühikesed jalad ja need kes teisele auku kaevavad, pidada ise sinna ka sisse kukkuma. No annaks jumal, et vanarahvas tark oli ja need ütlused vett peavad. Sest sellele lokkavale ebaõiglusele võiks ju kunagi lõpp tulla ja üleüldse võiks kõigile manipuleerijatele, provotseerijatele ja muidu troppidele Statoli stardipaketi kinkida...

RR AS

Täna lõime merkaga uue firma - Rämedad Rikkurid AS. Nüüd otsime sinna töötajaid. Ainus eeldus on, et palju peab pappi olema. Töö seisneb meie raha lugemises. Palka ei saa, sest rikkad ei vaja pappi juurde. Oluline on ju eneseteostus. Töö on 8h päevas. Lubatud on lugeda kogu meie raha ja oma raha sinna juurde lugeda, no juurdearvestuse põhimõttel. Heal töötajal on võimalus saada juhatuse liikmeks. Seega hiljem hakatakse ka tema raha lugema...tuleb see vaid meie rulliga ühte seifi heita. Huvilistel palun teha ülekanne meie firma kontole ja saata meile oma CV. Võtame ühendust ja kutsume vestlusele. CV-l peaks olema märgitud vaid tel number ja isiklik kontoseis ning aasta puhaskasum.

Meeldivat koostööd soovides,

Rämed Rikurid AS juhatus

...praegu kõõlusin uue ultra-moodsa ergonoomilise tooliga endal südame pahaks. No see on see, millel seljatoe saab kiikuma panna...vastik igatahes.

Aga tegelt hakkas mind hoopis vaevama tõsiasi, et nalja ei saa vist rahaga osta. Kõike muud mumeelest küll saab. No saab saab tervist ka osta, piisavalt rulli on vaja lihtsalt. Armastust saab ka osta. Tahate ma näitan teile naisi, kelle armastuse elu-koledad aga varakad mehed on endale "ostnud"?! Aga tõsiselt head huumorit nagu ei saa vist osta? Nalja oskavad teha üldse väga vähesed inimesed ja nende naljad on ka sellised, millest enamus inimesi aru ei saa. Peenele huumorile lihtsalt tuleb pihta saada. Teinekord aga pole üldse lõuapoolikuid ja udupeent huumorit tarvis, vaid naerma võib ajada ka näpu püsti tõstmine. Itsitad omaette mingi tobeda killu üle nii, et silmad märjad ja tilk püksis. Mõnikord aga ei suuda isegi härra Homer Simpson isiklikult muiet näole kiskuda.

Naer tuleb lihtsalt kuskilt seest. Tean inimesi, kes suudavad lause esimese sõnaga juba kõkutama sundida. Aga tean ka inimesi, kes vaid ise oma naljade üle naeravad. Eriti piinlikud tegelased. Nõme nali on aga üks piinlikumaid asju üldse. Siis ei jää muud üle kui muigega pilk maha lüüa ja ise häbeneda, häbeneda selle üle kuidas naljamees ise ei häbene oma totrusi. Aga tegelt saab sellistest olukordadest lõpuks alati silma märjaks, sest hiljem tõmmatakse ju antud mõttetu kild päevakorda ja naerdakse taga seda inimest ja situatsiooni.. No selles olukorras ma ei pea kohatuks väikest klatshi - mis teha kui inimene lihtsalt on huumorivaene, aga usub, et naerutab seltskonda, andmata endale aru, et tegelikult naerab üksi. Vat neist inimestest on mul küll kahju. Just selliste jaoks võiks ju nali müügiks olla. No kas või turupeal, no mustalt noh, maksuvabalt...Lähed ostad liitrise purgiga nagu lahtist hapukoort. Ma isegi sebiks omale mõne liitri.

Täna naersin ma siiralt paari täiesti tavalise olukorra peale. Noh, et müüjal oli ka huulel tuulevill nagu minulgi, aga palju suurem - tal lihtsalt oli suurem kui mul. Mõtlesin küsida, et kas tal oli ka alguses sama väike kui mul. Siis liftis mingi peeglipõrkega musisaatmise üle jne...Lihtsalt iga asi ajabki naerma.

A vat täiesti tõsised inimesed mulle ka ei meeldi. No kes kohe üldse nalja ei mõista. Nii ei saa ju elada. Vat mina olen see sapise huumori austaja, aga no jumal paraku, et paljud seda peent huumori värki ei mõista või kohatuks peavad. A no samas kui normaalsed on ka need tegelased, kes iga labasemagi Kõlu nalja peale sooled sees sõlme irnuvad?

Nalja peab saama, aga nali peab hea olema... Kui keegi trakatsijuhist Vello oma naise Elfriide augu ümber nalju rebib, siis see pole huumor, vaid labasus. Siiski suudab ta sellega veel karja intelligente hambad laiali irnuma saada....labasus pole huumor. Samas millegipärast just labasus müübki....

Huviobjekt nr 1

Ei ma tõesti ei suuda ära imestada, millega ma sellise huvi olen ära teeninud. No tõesõna. Kõik linna kõlakad ja uudised on ikka minust. Mai teagi kohe kas seda võtta nüüd komlpimendina või vihastada? Hetkel muidugi olen vihastunud!
Ma tõesti ei tea hetkel inimest, kelle elu minu omast kedagi rohkem huvitaks. Ma usun, et Paris Hiltonile teen praegu mõne kiloga ära küll. Temal on vähemalt sexivideo netis rippunud, aga näe minust niisama selliseid kõlakaid levitatakse. Suht üle Tartu libu peaks ma hetkel olema. No never maind, et oma suhte kõrvalt isegi kellegi teise poole mitte vaadata ei taha, aga jumal paraku on päääris mitmeid inimesi, kes näevad mind iga nurga peal erinevate meestega. Olen see siis mina või mitte, aga minust on vähemalt huvitav rääkida. Krt, rahvas ikka upitab mu ego täiega, sest mis mul muud jääb arvata kui, et kadedad on inimesed minu peale. Ma täpselt ei teagi miks...ehk sellepärast, et ma saan endaga ise hakkama, käin pidudel kui ise tahan, olen ehk maailma kõige koledamast naisest nõksa kenam ja sexikam (noh puhtalt mu enda arvamus)...või kurat teab mis see põhjus on. Igatahes näeb üle ühe naise, et ma semmin just tema mehega ja üle ühe vaba mehe (keda ma ise ei taha ka siis mitte kui ta oleks viimane mees Maal), et virutan ära abielumehi jne. Inimesed, mis teil viga on?
Kas mulle vähe on tulnud ettepanekuid armukeseks hakata? On tulnud ja on tulnud kohe s....a kanti, aga kõigi külamooride kurvastuseks pean ütlema, et olen viimasele kui ühele ära öelnud. Isegi ettepanekute tegijate naistele rääkima läinud!
Nüüd kulla inimesed võtke palun teatavaks, et tol õhtul ei läinud mina Jaanusega mitte kuhugi, vaid jäin enda autosse magama ja ÜKSI!!! Selle tunnistajaks on ehk jah ainult auto ja Jaanus ise (aga no vaevalt, et tedagi keegi usub). Ühesõnaga küsimuste korral võib täiesti vabalt minu poole pöörduda ja ma võin detailselt seletada kuidas autosse koperdasin ja hommikul seal ärkasin!
Siis veel kõik kulla isnimesed, kes te arvate, et üks teatud lahutus tuli minu pärast, siis võtke teadmiseks, et ei tulnud. Ma pole selle meesterahvaga isegi mitte käest kinni hoidnud kunagi, kõigest muust rääkimata. Me oleme olnud väga head sõbrad, aga nüüd ma väldin seda inimest 100ga, sest ma EI SUUDA neid kõlakaid enam taluda! Elage palun oma elu ja kui on küsimusi, siis palun tulge küsige! Ma ei ole kade inimene, alati olen valmis aitama ja vastama kõigi peakesi vaevavatele küsimustele.
Ma praegu ei teagi, kas suuremad kõlakate levitajad on mehed või naised, aga hetkel tundub, et siiski ikka veel mehed. Ja miks? Sest ise ei saa mind kätte? Nüüd tuleb kohe, et psähhh kes sind ikka tahab? Aga näe vähemalt pooled linna mehed tahavad, nagu ma kuulen! Imelik aga on see, et mehed vaevlevad samamoodi kõlakate küüsis ja peavad seletama, et minuga pole neil midagi, aga samas suhtlevad minua edasi. Krt, sul on probleeme kodus minuga suhtlemise pärast, siis jumala eest ära tiksu minuga kaasas...minuga ehk on äge suhelda või midagi, aga mulle tõesti pole neid jutte ja probleeme vaja. Ma üldse ei pahanda kui kodurahu hoidmiseks minuga vähem või üldse mitte ei suhelda!
Ma ei saa aru, miks ma pean ennast siin praegu välja vabandama? Inimene, kelle arvamus mulle korda läheb, teab täpselt kui truu ma talle olen! Aga vaevalt, et temalegi sobivad kellegi haiglased fantaasiad minust ja teistest meestest....
Inimesed võiksid enne ikka fakte kontrollida kui plärama hakkavad!
Ma olen meelitatud, et ma nii ihaldusväärne uudisteobjekt olen, aga äkki keegi viitsiks midagi positiivset ka A4le trükkida minust ja kuulutustepostile kleepida? Või noh milline kade inimene neid positiivseid asju ikka näeb....saaks aind tõmmata ja teematada ja intriige punuda. Kas inimestel oma elu puudub täiesti või on see tõesti niii kuradima igav, et muust pole rääkida kui Eglest, kes lõhub kõik linna idüllilised abielud? Palun tekitage see elu endale või noh võin abikätt pakkuda ja ka suva teemasid linnas tõmbama hakata, et kes kellega käib ja mida teeb!! Vahet pole siis mis see inimene tegelikkuses teeb või mis elu elab, aga huvitav on ju intriige punuda...
Kes nüüd siin üli-keerulisest ja vihjeterohkest jutust aru ei saanud äkki, siis ma tõlgin ära ka igaks juhuks, et "mul on suhe, ma ei peta oma partnerit ja ei lõhu abielusid"!!!

Iseenda oma

No mis värk toimub? Kõik abielluvad, kolivad kokku või saavad lapsi. Pingutan ja mõtlen, aga peale enda ja Merka ei mõtle küll ühtegi sõbrannat välja, kes elaks üksi, ei peaks plaane abielluda, poleks rase või juba lapsega. Kas tõesti iga on juba selline, et täiesti vältimatu on hakata peret looma? Krt ei tahaks uskuda. Helistasin isale, et õnne soovida ja niisama juttu ajada ja otseloomulikult läks jutt sinna, et nooohhh millal siis sinu pulma ka saab?? No mida? Noh, et vanust juba ju on, et võiks nagu, et tahaks juba lapselapsi nunnutada...Õu ää...ma olen veel noor! Noh kõlab nagu vana kibestunud ja üksijäetud naise jutt. Aga ei, ma ei ole üksi. Mul on palju sõpru ja kena suhe. Mis ei tähenda aga seda, et ma peaksin hommepäev alatri ette astuma ja mudilasi vorpima hakkama. Mulle meeldib mu elu! Ma teen tööd, ma annan trenne, ma käin väljas, ma vaatan nädalavahetusel hommikuti multikaid ja joon kohvi, ma istun kohvikus ja kirjutan, ma käin sõpradel külas, ma olen kodus üksi iseendaga, ma teen täpselt seda mida ma ise tahan. Mul on piisavalt suur ego, et seda kõike endale mitte lubada. Ja ma ei saa uskuda neid, kes väidavad, et noh seda kõike saab ju lapsega ka teha. Ei saa ikka küll! Ma teen selliseid asju, mis ei nõua teistega arvestamist. Ma niigi arvestan teistega tööl ja trennides jne..jumal hoidku selle eest, et kogu oma aja peaksin pühendama arvestamisele ja kellegi eest hoolitsemisele. Mul endagagi piisavalt tegemist.
Mis paneb inimesi noorelt kokku kolima ja peret looma? Kas tõesti suur armastus? Või hoopis hirm üksi jääda? Või arvamus, et koos on kergem hakkama saada kui üksi?
Millal see esimene ja suur armastus ikka püsima on jäänud – noh vanaemadel vanaisadel ehk. Tänapäeval vahetatakse partnereid tihedamini kui hambaharju ja kui see keegi jääbki natuke kauemaks püsima, et siis kohe tuleb ta endaga ära siduda ja jumala eest mitte minema lasta?
Hakkasin mõtlema, et minu jaoks on kõik see värk liiga vara. Ma tahan areneda. Ma tahan olla inimeste moodi, kes pidevalt arenevad, on mitmekülgsed ja ei küsi kelleltki luba. Nad on iseenda moodi ja iseenda omad! Perekond nõuab vastutust, aga ma ei taha vastutada kellegi eest peale iseenda. Kas noortel inimestel puudub see suur ego, nad ei julge ja ei tahagi olla iseenda omad? Või olen lihtsalt mina see, kes ennast jäägitult siduda ei taha? Aga tegelikult on asi alati õiges ajas ja õiges kohas – minu jaoks pole lihtsalt õige aeg....
Ma ei usu, et iseseisvad naised on õnnetumad kui õnnelikus abielus olevad naised. Kindlasti mitte. Iseseisvad naised on õnnelikumad – nad on vabad ja vaba naist ei käsuta keegi. Vaba naist ei saa keegi sundida peret looma. Vaba naist ei saa keegi piirata. Vaba naine on sõltumatu...
Ehk tõesti on kogu mu tutvusringkond praegu just selles õiges ajas ja õiges kohas. Äratundmisel, et nüüd on aeg siduda – abielluda, kokku kolida, laps saada. Minul aga on seega natuke teine ajaarvamine...

Sain siis nüüd aega. Aga mis siin tegelt rääkida, sest mida mina ka asjast tean. Pole ju ühegi mehe ego piisavalt palju kiitnud, et teda kogu eluks maha rääkida. Ma lihtsalt ei viitsi. Ma lihtsalt ei viitsi valetada. No palju on mehi, kes tõesti vääriksid igal sammul kiidusõnu? Kõigil meil on vead. Ja ei aita see mehe ego upitamie midagi. Vähemalt mitte minu maitsele vastavate meeste. Mees, kes teab oma väärtust, see ei põe ka komplekse ja selle ego on niigi piisavalt suur ning ei vaja lisa upitamist. Jah, selle mehe räägiks vast jah maha kogu eluks, kellel ego vabsee puudub ja kes lihtsalt tossike on. Sellisele tuleb pidevalt selgeks teha, et „ei ole lapse pea kandiline, ei ole”. Tuleb võidelda tema komplekidega ja kiidusõnadega üle valada nagu kartulid jahusoustiga. Siis polegi palju vaja ja mees ongi luuüdini sinu. Selliseid mehi on kah kahte sorti. Ühed need, kes väliselt asjadga eriti hakkama ei saa. Ei oma suurt maja ja tutikat mersut. Elavad ema juures ja omavad vähe sõpru. Ei saa asjadega hakkama kuna ei viitsi või lihtsalt ei oska. Emme on ju kõik alati ära teinud. Vot neile ongi vaja naist, kes pead silitaks ja ütleks, et oled küll ilus ja tark mees ja noh siis saabki mees endale teise ema. Teine sort on aga need, kellel on tegelikult ego ja on liigagi suur ego. Ning see liiga suur ego vajab veel suuremaks puhumist – ühesõnaga pole kunagi küll. Need on mehed, kellel väliselt on kõik olemas ja rohkemgi veel. Mõned korterid, paar suvilat ja igal hooajal uus auto. Kuid selle kõige nimi on võlg ja liising ja hea sõber aita. Sellisele mehele on tarvis naist, kes kõike seda luksust naudib, aga ei esita liigseid küsimusi. Kes kergitab kulme ja kiidab takka, et küll sa oled tubli mees ja omad võimu. Kiidusõnadega saadki selle mehe kogu eluks, aga väikse lisaarvestusega, et kogu eluks on selle mehe veel mõned naised saanud.
Jumal paraku, et mulle meeldivad mehed, kes endaga ise hakkama saavad. On piisavalt isepäised ja teavad oma väärtust. Need mehed ei vajagi ego upitamist, aga neid mehi ei saa ka kogu eluks endale. Need mehed valivad ise, keda tahavad ja mida teevad. Ja kui nende eluviisi juures naisele miski ei sobi, siis on naisel vaba voli parem otsida või lihtsalt minema kõndida, sest mees ei kaota sellega midagi. Ta ei tunne kaotusvalu, sest ta saab endaga suurepäraselt ise hakkama.
Aga see lause esimene pool on seotud ilmselgelt meeste verevarustusega. Kui sa juba mehe nii kaugele saad, et pääsed silumiseni, siis on üheks ööks garanteeritud jah. No mis teha, kui veri ajudest kohe tunduvalt allapoole valgub ja mõtlemine käib kupliväliselt...

Käisin eile kinos ja filmis öeldi maha lause, millest tuleb varsti üks pikem kirjatükk kui ma vaid aega saan..."Silu mehe riista, saad ta üheks ööks. Kiida mehe ego, saad ta terveks eluks"!

Ärge teie kunagi nii tehke, et korraldate pruudile tüdrukuteõhtu pulmapäevale eelmisel õhtul. Nii, et pruut jääb oma tulevase mehe ülemusele viina müümisega vahele. Teie ise jõuate koju kella 5 ajal ja järgmisel päeval on pulmad, kus te joote kahe mehega võidu ja laua alla sisuliselt mõlemad ja jääte enamusest üritustest ilma ja pulmatorti isegi mitte ei näe. Ärge nii tehke, sest kui pruut selle kõik isegi ilusti läbi ja üle elab, siis teil võib päris raskeks minna.

Aga ühte ma teile ütlen, korraldage kõik ikka korralikud Eesti pulmad. Pika lauaga, mis on lookas. Kus on viina ja mulgiputru! Vat just sellises talurahva stiilis pulmas ma käisingi. Vanas talumajas. Reheall kaks pikka lookas lauda. Külalised ja pruutpaar talurahva riietes. Oksjon, millest mina paraku ilma jäin, ja muud põnevat. Suured tänud pruutpaarile unustamatu pulma eest (või noh selle osa unustamatu eest, mida ma üldse mäletan)! Kiiibee