wonderwhy

2012-01-20T01:00:00.000-08:00

Hoian kätt pulsil? No kus ma siis ei hoia, eksju. Vahekokkuvõte. Võtsin vastu otsuse, et tuleb tagasi farmi minna. Ja mitte lihtsalt farmi, vaid suisa Loxtonisse. Naer jätta!! Esiteks, minu olukorras tuleb kõik hädaabinõud kasutusele võtta. Teiseks, Loxtonis olin ma suisa õnnelik.Ühesõnaga otsus tehtud. Samal päeval saan maili spordiklubist, et nii, pakume sulle su oma Combati tundi. Ja palun asenda see nädal ka spinningut. Kui tagasiside on hea, saad selle tunni ka omale. Mis te nalja teete nüüd või? Ma just nagu otsustasin jalga lasta! Hea küll. See 2 trenni nädalas mind niikuinii ei päästa. Ja Melbourne mulle tõepoolest ei meeldi nii palju, et teha lisaks mõnda mõttetut tööd ja vegeteerida ja ots otsaga kokku tulla. Tõmban ikkagi minema. Asjad pakitud ja autosse lükatud. Pappi on täpselt bensu jagu ja pole päris kindel kas esimese nädala üüriks jagub. Mis teha. Tuleb Papa Joele kutsikasilmi teha. Peab mulle tööd leidma. Ühesõnaga asjad autosse ja hakkame mehed minema. Või siis mitte. Kõne Kerstile kus pakutakse tööd kahele tibile. 3 päeva sel nädalal ja 3 järgmisel. Väike sull. Nomaitea nüüd. Mis töö? Promo. Australian Openil ühe firma promomine. Ohh! Kle, see küll sobib. Suva see promomine, suva see väike sull, aga krt vat see üritus. Et saangi minna Openile ja mänge vaadata ja lihtsalt ilutseda? Olen käpp. Peab ju meeldima. Lendame kohale. Antakse nänn kätte. Tuleb promoda ühte online poodi...www.fashionzoo.com.au. Õnneks mitte tavalisi paberlipikuid jagades. Vaid släppides. Mhm. Tuleb noori peksta. Käepael näeb välja nagu plastikust joonlaud. Laksad piki rannet ja asi kerib ümber käe ennast.Edev. Lihtne ju. Asi hakkab meeldima. Kuni lauseni, et teeme seda väravate ees. See tähendab mitte üritusel sees. Oot oot. Asi hakkab vähem meeldima. Seletus. Minge sissepääsu väravatele võimalikult lähedale ja kukkuge släppima. Peamiselt 15-22 aastaseid noori. Eriti tüdrukuid. Ahsoo. Noh hea küll. Peab ju meeldima. Lähme siis kohale ja kukume laksima. Suhteliselt kiirelt on turvad ligi, et oot oot kenad tüdrkud, te ei tohiks siin sellise asjaga tegeleda. Mismõttes nagu? Kahjuks jah. Meile väga meeldiks kui te seda siin teeks, aga tuli kõne, et kikkige välja tibid. No selge pilt. Firma pole üldse mingit luba sebinud promomiseks. Turvad juhatavad meid alale kus neid enam ei koti millega tegeleme. Võtame kõne. Öeldakse, et oii, aga minge siis sinna tänavale ja sinna väljakule jne. Nohhh hea küll, mott küll maas, aga kui juba siin olla ja jubinad kaasas. Tegeleme siis oma ebaseadusliku üritusega edasi. Kohtame kutte, kes tegelevad sama ebaseadusliku üritusega sama firma jaoks. Hakkame võidu laksima. Põnevus. Läbi jokutamiste päev tehtud. Järgmine hommik. Suurejoonelised plaanid. Täna võtame suurelt ette. Jagame mega koguse släpakaid laiali. Vähemalt oleme leidnud koha kus rahvas liigub (kõik teel Openile). Raske kott kaasa ja tööle. Trammiga linna (pilet 4audi - meie hetkeolukorras palju...10 pakki nuudleid). 15min jalutamist räigeraske kotiga. Kohal. Pargis. Paneme koti maha ja võtame hoogu släppimiseks. Plaan järgmine. Jätame koti siia posti taha ja liigume veidi ringi. Kohapeal seistes ei edene asi nii hästi. Rahvas haistab halba juba kaugelt kui tibid seisavad instrumendid näpus. Juu hakkavad midagi müüma. Liikumise pealt ei saada aga arugi. Aga mis värk sellega on, et Melbournis ainult halvad otsused sünnivad? Juba eemalt kahtlustame prügiautot. Sellepärast ei peida kotti prügikasti taha, vaid posti taha. Blondid. 100m eemalt näeme kuidas päss korjab koti autosse ja rallib minema. Asume prügiautot jälitama. Ja mitte ükski prügiauto pole mitte kunagi mitte kuskil maailma otsas niii kiiresti sõitnud ja haihtunud. Kaks eriti nutust nägu vahivad üksteisele otsa. Mis saab? Fakk. Kas see on võimalik? On. Aga kas on võimalik nii mitu valet otsust ühe päeva jooksul? No mitu siis? Päris mitu. Esiteks, võtsime hommikul kasti kraamiga Carlose autost välja ja panime panipaika. See tähendab, et tuleb koju tagasi minna, sest tüüp on juba linnas ja tööl. Raisk. Teine vale otsus, garaazi võti kaasa võtta. Mis tähendab, et ka Signe ei saa kraamile ligi, et seda meile linna ära tuua. Raisk. Ja noh siis see otsus, et kott posti taha panna, kust prügipäss selle ära varastada saab! Raisk. Noojahhh. Koju tagasi. See tähendab tund aega sõitu trammiga. Peab ju meeldima.Olgu, seekord võtame siis seljakotiga. Ehk kergem. Mott juba muidugi sajaga maas. Luba tegutsemiseks ju pole ja siis ka pannakse kraam piistu. Jagame kraami päris kiirelt ära ja koju tagasi. Jälle trammipilet! Sest nohh meie vedamise juures vist ei maksa riskida piletita sõiduga? Õhtul trenni minek. Spinni asendus. Mott on kahetuhandega maas. Peas ainus küsimus, et mis krdi asi veel trennis pekki minna saab? Sest noh alati ju saab. Ja eiii ole tuju kedagi motiveerida. Ja tead, enam ei huvita kah...uut trammipiletit ei osta! Trenn superkõva! Tagasiside veel kõvem. Pärast trenni võtavad klubi omanik ja manager mind letti, et kule tüdruk, kliendid armastavad sind. Me anname sulle su combati ja saad selle spinni kah ja äkki siis veel midagi. Oehhh. Mul on otsus tehtud, et lasen jalga ja Cairnsis pakub sama klubi ju ka trenne. Kiire vastus, me pakume siis rohkem. No pressure, aga jäääää ikka siia! Seebitavad mind moosiste juttudega jupp aega. Lõpuks näitan kätt, et stopp mehed, ma nüüd lähen koju mõtlema. Adminnist mööda minnes hakkab see ka veel halama, et kle sa oled nii lahe ja inimesed armastavad sind ja mina ka ei taha, et sa ära läheks. Kle, olge parem vait kõik. Ma ei jää paari trenniga ellu ja Melbs sakib. Raske südamega trammi peale. Mis te nüüd pakute kas järgmises peatuses tulevad kontrollid peale?? Ma isegi ei hakka vastama. Õnneks saan ülejärgmises peatuses maha enne kui minuni jõuavad. 45min jalutamist koju...Kas ma nüüd peaks tundma, et ebaõnn on pöördunud? Well...Muud ma ei tahtnudki öelda.

2012-01-11T01:38:00.000-08:00

Long time no seen uh? Shit happens. Jaa jaa, kõik tahavad hirmsasti teada, et mis värk siis on nüüd. Et elad palmi all ja päike ja papp ja asjad. Mhm, nii siin on jah. Oli. Enne Melbournei. Ja mis ma siin linna ikka süüdistan, lihtsalt ise olen perses. Tahate, et räägin sellest? Ja kuidas veel tahate! Austraalia on ju tõotatud maa. Sinna minnakse rikkaks saama ja päevitama jne. Noh, nagu ma ka varem olen korduvalt öelnud, et paradiisi pole olemas ja pingutama peab igal pool. Bla bla. Vana kama. Olgu. Teenisime 6 kuud Loxtonis rutsi. Oiii kõiki huvitas pangakonto seis meeletult. Hea küll. Reisisme pärast seda 4 kuud. Nüüd võin teile vabalt pangakonto seisu avaldada. Mitte et varem poleks võinud. Aga nüüd on asjaolud vürtsikamad. No ühesõnaga. Austraalia läbi reisitud - lõunast põhja, põhjast itta ja tagasi lõunasse..või nohhh Melbournei. Hetkeolukorrast? Oen siin olnud alates 16.nov. Töötanud olen kokku 8 päeva ja andnud 3 asendustrenni. Pea poole ajast haige olnud. Hetkel totaalselt haige. Jaa jaa, kohe tuleb jutt, et no misss Austraalias oled ju ja soe ja värki, mis haige? Valgustan. Melbournei ilm: 30 kraadi sooja, 30min hiljem sajab kahesajaga. Järgmine päev 20 kraadi ja tuul puhub ajud välja. Järgmine päev 40 kraadi - higistad nigu loom ja paned kliima põhja. Järgmine päev 17 kraadi ja sajab ja tuul. Vabalt et asi on minus, et Melbourne mulle lihtsalt ei meeldigi. Aga kuidas saakski sellise ilmaga? Ja siin on suvi. Hea küll. Haige olen ühesõnaga. Kopsutükke lendab köhides. Ajud välja tatistanud. Palavik. Missa hing veel oskad tahta. Oi oskad ikka küll. Näiteks seda, et otsid tööd ja ei leia. Veel midagi? No ikka. Lisaks töötusele ja haigusele lõhkusin oma arvuti ära. Ei saa nüüd ilma elatud? Pmts ei saa...kogu mu elu on selles. Esmajoones muusika, mida trennide andmisel kasutada. Ka see pole veel kõik. Allakäigu trepist üles mineku boonusena saad kaasa miinuse. Mis miinuse? Rasvase miinuse sinu pangakontol. Nüüd on see koht kus kõrvad kikki lõid onju? Kohaliku pangakonto arvel istub mugavalt miinus 38,8 AUDi. Homme oleks tarvis maksta renti 165 AUDi. Eesti arvel vaba raha 80 EUR. Rahakotis 26AUD. Very naaaaiss onju. Mis ma virisen. Kapis on 3 pakki nuudleid ja külmkapis 3 muna. Ausalt öeldes on mul puhas sportlik huvi hetkel, et mis saab? Kuidas antud olukorras ellu jäädakse...Mhm, nüüd tuleb sõim, et alati saab hullem olla. Mõtle positiivselt. Ja kohe küsingi, et hullem kuidas? Aa, et ei pea ju paadi all elama. Noh, samas vaimus jätkates kohe peangi. Aafrikas lapsed nälgivad. Hm, nädala pärast mina ka nälgin, siis saavad nuudlid ja munad otsa. Ole tänulik oma tervise eest...khm khm...selle tervise eest, mis hetkel perses on jah? Aga eks vist saab jah alati hullem olla (no näiteks võib arvuti tuksi minna...oihhh...ongi ju)...Ütleme nii, et adreka laks on päris tugev - mis järgmiseks!? Püsige lainel

2011-10-11T04:13:00.000-07:00

No tähendab, palun vabandust! Sain ise ka aru. Olen hakanud blogima reisikirjeldusi....eeemm, et nagu not really my style?! Paranadan kohe ära. Tahate reisikirjeldusi, siis ostke vastavad raamatud või lennake ise kohale. Tahtsin ainult öelda, et midagi nagu väga erilist pole sündinud vahepeal. Noh Sixmanni taheti noaga põõsasse vedades ära vägistada, mina tegin uue tätoka, käin ülepäeviti politseis päti profiili kokku panemas (pmts teen koostööd csi vendadega),käin korra nädalas rikkurite maju koristamas ja teenin nädala elamise sellega tasa...ma ei teagi, pole nagu midagi erilist! Palmid, meri küljeall,vihmamets 300m kaugusel, mäed paari kilta kaugusel, esplanaad tasuta trennidega, spordiklubi eriti proffide treeneritega, endiselt odav ja hea vein, bassein hoovis, 33 kraadi väljas, ilusad mehed linnas...noh, ei midagi erilist! Jõudu teile!

2011-09-29T17:23:00.000-07:00

Nüüdseks oleme ringi kolanud 3 nädalat. Hetkel istun Cairnsis basseini ääres ja mõtlen, et mis ma teiega teen? Kas kirjutan kõigepealt reisist VÕI ajan teil harja punaseks hetkeolukorraga? Peaks vist algusest alustama onju? Heasti. Jäin vist Barossa juusrde viimase üllitisegas. Esimene ööbimine telgis (pärast 2 ööd voodis – kusjuures ei oska voodis magamist enam hinnata, telk ON mõnusam) Mount Remarkable National Park. Emud jalutavad üle tee pohhuilt ja kängud vahivad põõsas. Hommikul väike 20km matk Hidden Gorge Hike. Mis ma neid miljonivaateid ikka ülistan, vahtige pilte või veel parem, tulge kohale. Järgmine telkimiskoht ..eeemmm.... Plaan oli Flinders Ranger National Parki jõuda, aga see krdi Carmin (meie beaaatch GPS....selgelt naine) juhatas meid valele teele ja tuli ööbida suht põõsas. Hommikul võtsime kohalikku pässi kuulda ja tõmbasime Sixuga Black Caps Hike. Olevat rada, mida turismiinfo ei soovita. See siis tähendab, et mitte eriti hästi tähistatud rada (mis selgus hiljem). Oleks vaja olnud kaarti ja kompassi jne. Ühesõnaga. Rada algas kenasti noolega, et sinna tuleb minna. Jupi maa pärast, et follow the creek. Lihtne. Või siis mitte. Päris jupi maa pärast hargnes see creek kaheks. Hmm...no võtame natsa loogilisema, st laiema. Veel jupi maa pärast jällegi kaheks. Hmm, mis me siis nüüd teeme? Tagasi pole mõtet minna, Gerti sõitis autoga minema. Noh, kohta kus me peaks olema 3 tunni pärast (rada peaks kulgema otse, autoga minnes tund aega). Telefonil levi siin pole pmts kuskil (heal juhul linnades ja hästi vähe). Tuleb edasi minna. Kui creek uuesti kolmeks jagunes, siis tuli targaks hakata. Leidsime outroadi. See peab ju ikka kuhugi välja viima. Mööda jeepidele mõeldud rada 2h mägede vahel ja leidsimegi kruusatee üles. Olime juba suht valmis põõsas ööbima. Ainus mure, et riideid pole piisavalt ja öösel langeb temp alla 10 kraadi. Kruusateel tuli teha otsus. Kuhu poole minna? Vale otsus oli minna paremale. 5km kõndi ja siis tuttav koht. Et jõuda Gertini tuleb minna tagasi. See tähendab veel 15km kruusa ja 30km peateed. Hmm. Tuleb teha! Peateele jõudes kell juba peaaegu pime. Aga siin ei võeta ju hääletajaid peale. Kas tõesti veel 33km jala? Õnneks hakkas ühel vanapaaril meist kahju ja võtsid peale. Toimetasid ilusti nutva Gertini (jah, juba ässitas pargivalvureid meid otsima...no sest ta teab, et mina ei eksi ära tavaliselt, ju peab mingi tõsisem jama olema kui 3h asemel juba 7h kadunud). Korras sellega. Järgmine hommik uus matk. Noh kahe päevaga 50km tehtud, vähe! Sixmann jäi oma meeletuid ville lappima ja mina Gertiga uuesti mäkke. No seekord aind 2,5h ronimist. Jätsin Gerti poole mäe peale ja lubasin 10min tagasi olla (sest noh see tipp ei saa ju kaugel olla). No läks tund. Seekord tal veel paanikat ei tekkinud, sest noh minust võib kõike oodata. Next destination Alice Springs. Näis, kas saab otse kohale VÕI jääb teele midagi. Ikka jääb asju teele. Ayers Rock näiteks:P Aga sellest juba järgmisel korral...esiteks, te ei viitsi liiga pikka juttu niikuinii korraga lugeda ja teiseks, mul on natsa palav ja see bassein siin on liiga ahvatlev. Head aega!

2011-09-29T16:53:00.000-07:00

No ei ole lihtne aega leida kirjutamiseks. Tegusad. Täna sõitsime 800km maha näiteks. See selleks. Alustame siis algusest. Või mis algusest. Adelaidest. Ööbimine Backpack Oz´is. Juba tuttav koht. Soovitan küll, odav ja mugav. Saime Sixmanniga kahepeale suure laia voodi näiteks. Kadestage nüüd. Reede õhtu (no päev läks shoppamisele). Ööklubi HQ kodukas läbi surfatud ja otsustatud, et pidu tuleb nii reedel kui laupäeval. Reede siis minu jaoks – dnb laks. Rohkem sõnu pole vaja kui, et elu parim pidu! USA punt Evol Intent pani mind armuma. Ma lubasin suisa ühega sealt pundist ära abielluda (tema ei tea sellest veel midagi). Gigantor. Tema pulti hüppas, siis maailm haihtus minu jaoks. Ainult muss. Six istus ja ilutses nurgas ja ilastas ühte kobedat tüüpi taga. Selgelt diskorite sõps. Kui pärast pidu poole hommikuni punti googeldasin ja hommikul Sixu teavitasin, et USA punt ja täna esinevad juba Auclandis, siis see pidi silmad peast nutma. Miks ikka ei läinud tüübiga asja ajama? Vat seal me nüüd oleme onju. Laupäev poolpohmas jälle shoping ja sõõrikud ja asjad ja missioon Gerti segi jootmine. Õnnestus. Jälle pidu. Hirmus noore liha odavmüük. Copy Paste kleidid. Ausalt. Vahet pole kui pikk või pilbas või jäme sa oled, aga on MUST see minikleid selga ajada. Ja kui te arvate, et olete seda kõike (alaealised ja poolpaljad ja purjus jne jne) juba Atlantises näinud, siis oiii te pole midagi näinud. Ja no mina ausalt ei tea, mis musta-mehe-magnet mina olen. Punt niggasid ümber pool õhtut. Jah, pool õhtut, sest kell 1 ilusti kodus kotil.
Pühapäeval roadtrip alga. Esimene missioon Barossa Valleys nosu veinist täis tõmmata (noh mina kui kaasreisija antud hetkel) ja edasi põrutada. Natuke ajalugu antud viinamarjakasvatuse ja veinitootmise piirkonnast tuli ka kuulata ja noh testida sai julgelt. Shirazi taaskord, mhm.

Vahekokkuvõte

2011-09-14T14:56:00.000-07:00

Ääägüll siis, teeb siis nii, et te ise siia tulema ei pea. Annan lühiülevaate olukorrast ja vaadetest. Ma ütlen, et mina pean olema see musta töö tegija onju, et teil hiljem lihtsam oleks sihtpunkte valida eksole.
No Loxtonist teate te juba kõik kõike. Las jääb. Liigume edasi. Känguru Saar. Esimene peatuskoht võsa. Või siis mitte. Kohale jõudsime kottpimedas, aga kohe sai selgeks, et pleiss on vapustav. Märgin ära, et pildid lisan hiljem.Koha nimi Brown Beach. Eelmise blogi pilt samas kohas tehtud. Järgmine päev jalutuskäik Island Beachil. Assa krt milline rand. Aga eks te kujutate ise ka ette, valget liiva ja selget vett jne. AGA, sinna randa viib tee, millest ühele poole jääb soine ala (no Endla raba on poisike) ja teisele poole Hiiuma mändidega võsa. Päris hirmus eks? Meeletult ilus! Mhm, ka mina oskan selliseid sõnu kasutada.Next stop Prospect Hill (mine muffffiii vaatega)ja Pennington Bay. Jah, see on surfirand. Kauneid sõnu on imelik kasutada - assa vanaraisk on täpsem väljend selle ranna kohta. Jumal paraku, et surfarid olid seekord vaid teismelised kutid (a noh hetkel pole päris hooaeg kah veel). Järgmine ööbimine Stokes Bay´s. Vat see oli koht, kus telgi lööd püsti aias, milles kängurud ringi töllerdavad ja meri külje alla loksub. Kablutasin mäkke (noh pigem kaljunukk), kus leidsin oma järgmise lemmikkoha/vaate. Istud kivale, känguru peesitab 10m eemal, ja vaatad alla helesinisesse vette. Sinna täitsa soovitan minna...no kui veel polnud aru saada, et kas on väärt pleiss. Järgmine päev trip Flinders Chase National Parki ja esimene matkarada - Snake Lagoon Hike. See koht, kus ma kätt sodiks tahtsin kukkuda. A missa hädaga teed, ma kivisid ja kaljusid näen, siis on MUST turnima minna. Edasi kiire põige Admiral Arch´i hülgeid vaatama. Jällegi koht, mis pani ka mind sõna otseses mõttes õhku ahmima. Noh, sest tuul oli niii kõva...aga no need lained ja vaated! Ööbimine Western K.I. Caravan Park´is.Järgmine päev Hanson Bay Hike. Lubati 6h matka, saime 4h-ga hakkama. Mhm, sesalt on pärit meie legendaarne vihmakeepide pilt! Rajal sai päikest (palaaavv onn), tuult, vihma, kängurusid ja vaateid. Järgmiseks põige Point Ellen´isse. Sellest ei taha ma rääkida...pisar tuleb. Kiljusin ja kargasin nigu plika lainete peale...Gerti ja Six olid juba valmis mind sinna maha jätma.Ööbimine Vivonne Bays.Seda kohta peetakse saare tõmbenumbriks, aga olgem ausad, vähemalt sellel aastaajal polnud seal midagi teha. Jah, atv-de rent ja liivalaudade rent jne jne. Nomaitea. Viimasel päeval jalutuskäik Little Saharas ja tagasi Brown Beachi aega parajaks tegema. Et võimalikult odavalt läbi saada, siis tuleb võtta saarele sõiduks õhtul kella 18:00 praam ja tagasi õhtul 19:30ne (vahet pole mitu päeva saarel viibid). Edasi-tagasi pilet natsa üle 100AUD. Toit suht kallis, aga kui nuudlid sobivad, siis normull. Ööbimine odav kui omal telk olemas.
Aitab küll. Pildid tulevad hiljem või vaadake feissist! Seiklustest Adelaides ja sealt edasi juba järgmisel korral (püsige lainel) Pean kodinad kokku pakkima, sest prouad juba ootavad...peame ju kunagi Alice Springsi ka jõudma (paar päeva veel minna).

2011-09-08T00:55:00.001-07:00

Tead, ei hellita! Te kõik oleks valmis nii mõndagi andma selle vaate eest, mida mina hetkel oman. Istun oma mugavas matkatoolis kalju serval vaatega helesinisele merele, kus üks hüljes lihtsalt chillib. Sry, kellele ekslikult ütlesin, et jälgin vaala (aga selles lahes pidada ka neid olema). Jah, need vaated, mida postkaartidelt näeme, ikka on päriselt ka olemas ja photoshopimata kujul! Kuidas ma siia sattusin? Lihtne. Panime reedel hüvastijätupeo püsti ja tõmbasime pühapäeval Loxtonist lesta (laupäev oli liiga helesinine). Võtsime Gerti Adelaidest peale ja kruiisisime Kangaroo Islandile. Viies ja viimane päev siin. Mis ma oskan öelda, kõik me teame, et minusugust on raske kiljuma panna. No tuim tükk ja asi. Aga see saar on ülesandega hakkama saanud. Kui eile mitmemeetriseid laineid vastu kaljut peksmas nägin, siis kiljusin kui plika. Gerti juba arutas Sixmanniga, et ei tea kas siin telkida ka saab, sest tundub, et Egle sellelt kaljult enam ära ei tule. Mind ei eruta just paljud asjad, aga hiiglaslikud lained, mägimatkad ja ...ja...ja rohkem ei olegi... võtavad ikka põlvist nõrgaks.Mis me siis siin teinud oleme? No saarele ringi peale noh. Tundub juba tavaline, et telgid kohas kus ühel pool on ülivõrdes võimas merevaade ja teisel pool aas kängurudega. Nähtud on hülged ja muud kohalikud pudulojused. Tehtud 18km matk (lubatud 6h asemel 4h-ga), mille jooksul sai päikest, vihma, kängurusid, siile ja jällegi awsome merevaate. Paljud sellest aru ei saa, aga mina kaifin igal õhtul uue telkimiskoha otsimist, nuputamist kus ja kuidas süüa saab ja kohvivee soojaks, mis päeval dushi alla trehvab ja kui matka jooksul ka sahmaka vihma kaela saab – ausalt! Ühesõnaga, täisrindel elunautimus hetkel! Aind õng on puudu. Täna poes ühte roosat nägin, aga proua ei lubanud osta... Ühel matkal oli tarvis minna ronima kividele kuhu ronima minna pole eriti soovituslik eksju ja käsi peaaegu sodiks kukkuda. Õhtul oli väike hirm, et järgmine päev tuleb lahas abiks võtta ja arstiounu juurde manguma minna, aga Gerti imetabased valuvaigistid ja põletikurohud abiks ikka! Hea küll, lähen nüüd ära Adelaide laaberdama...

2011-08-27T03:55:00.000-07:00

Ja ehitasimegi. Sõjad said maha peetud. Karjusime, vaidlesime, ütlesime halvasti, natuke ka hästi...aga toast välja tõstetud nad said. Ja uued Eesti tibid asemele. Enam ei peagi võõraid rinnahoidjaid, kilekotte, käterätte, rahakotte ja suitsupakke oma voodist ja voodi alt ära koristama. Viinapudeleid (enamasti pool täis või peaks ütlema pool tühjad), musti nõusid, toitu, võtmeid, münte, riideid, kaarte, tablette ja käekotte põrandalt üles korjama. Ela nigu paradiisis. Aga nädal aega inglastega ühes toas ja taipad kui normaalsed võivad isegi kilid olla. Sest noh kui su toanaabrid ikka hommikul ärgates esimese asjana pudelist klõmaka puhast viina panevad ja öösel vähemalt 2-ni telekat vahivad, siis norskavad prantslased ja lesbilised kilid on ikka amatöörid. No mis ma nüüd siin räägin, tibid käisid kaks päeva siiski tööl kah. Apelsine korjamas. A siis lasti lahti. Aeglased. Üllatusmoment eksole.
Pärast nädalast puhkust hakkasin ka tööinimeseks. Puhastasin mandlipõllul (jap, samas kohas kus alustasin tööd sellel mandril) veevoolikuid. Ja korjasin 2 päeva oliive (jap, samas kohas kus viinamarju korjamas käisin). Võin meeletu farmi-cv kokku panna juba. Nüüd jälle puhkan. Või noh. 2-3 trenni päevas ja päikesevõtt. Ei ole kerge ma ütlen. Sixmann käib veel 2 päeva tööl. Nädala lebotame ja planeerime. Jah, ja uskuge või mitte...tõmbame tuld Loxtonist! No ega siin nüüd nii halb kah ei olnud. Oskan vähemalt ropendada päris mitmes keeles.

here we go again

2011-08-15T20:21:00.000-07:00

Kus me siis nüüd oleme omadega? Mina isiklikult näiteks tulin töölt ära ja kavatsen järgmised paar nädalat puhkamise ja trennidega tegeleda. Sest noh viimast korda jooksmas käisin 16 juuni...et siis 2 kuud ilma. Mis te arvate, mis tunne on? Pask. Nüüd olen 4 päeva jälle trennimaitset tunda saanud. Meeldib! Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 15 tunniste tööpäevade lõpp paraku tähendab aga jällegi akoholismi uut algust. 3 kuud ilma kraaditeta vedeliku joomist...kefa. Nüüd piisab poolest pudelist veinist ja hitte hakkab tulema ühte jutti. Reede õhtul sain töölt tulema 18ish. Otsejoones poodi ja otsejoones veiniletti. Sixmaster laekus tunni pärast koju...ja nii ta läks. Terve õhtu lauldes ja mängeldes nagu unenägu. Kaks pudelit veini kahepeale, paar tequilashotti vahele ja.... Ja muru. Mhm, Sixmaster sõi muru. Kutid keerasid endale plärusid ja pakkusid meile ka. Mina, kui tuntud korralikkus ise, loomulikult keeldusin. Piff aga leidis, et miks raisata kallist kraami suitsetamisele. Võttis karbist käpaga muru ja tuppis suhu. Edasine on juba ajalugu. Öösel kell 5 ärkasin selle peale, et piff pani tule põlema ja..“õu fakk“ olid ta esimesed sõnad. Öös on asju. Järgmine päev enam nii lauldes ja mängeldes ei läinud. 5km jooksu (mis muidu on rohkem soojenduseks) tundus maratonina jne jne. Teate isegi.
Nii, joogiga sai liialdatud (või noh, arvestades varasemaid võimeid, siis nüüd natsa amatööri tunne), liialdame siis söögiga kah. Kõigepealt rõõmustan kõiki infoga, et olen kosunud 3kg. Egle on ju nii kondine ja teda on ju hea raamiga õnnistatud jne. Mitte-trennid ja palju-magus on oma töö teinud. Ei õnnista mind enam keegi. Rasvumine on järgmine samm. Ja, et asi täiuslik oleks, siis tuleb ette võtta söömaorgiaid. Töökaaslased (noh Costi sorteerimis- ja pakkimiskaader) korraldasid rahvustoitude õhtu. Mis õhtu. Rohkem nagu päeva. Kohal olid eestlased, prantslased ja taikad (noh väikesed inimesed, kes Tais elavad) ja kuti-kuti kanad olid ka kohal. Igaüks pidi oma rahvustoidu kaasa võtma. Kokku oli seda kraami PALJU. Ja kui sööki on palju, siis on see selgelt Exmasteri ja Sixmanni paradiis. Siis hakkad sööma päeval kell 16 ja lõpetad heal juhul 22 paiku. Nonstop. Veini ja viina vahele ja rohkelt toidukraami peale. Jah, täpselt kuni valus hakkab ja sealt edasi veel kuni eriti valus hakkab. Puhkad 5min. Enam eriti jõhkralt valus pole. Siis paned peale nii, et retsilt valus on. Ja veel. Piinled valudes. Ei loe. Ega alla ka ei anna. Toitu ju veel on. Paned peale. Siis miilustad teiste naistega ja ajad prantsuse kutid kettasse ja tõmbad minema. Koju jõudes piip piip..sms. Hei, olen Thomas...meil on veel õlut järel, tuleme Patrikuga teie juurde hosteli edasi jooma...sobib eks? Wtf? Kus ta mu numbri sai? Ja otseloomulikult ei sobi. Ei vasta. Põhku. Rõdul pidu käib (no pühapäeva õhtu ju...nagu esmaspäeva õhtu või teisipäev). Mingi kolin. Pohh, tavaline ju. Järgmine päev Kerli räägib: „Poisid läksid siin nii kettasse kui te minema tõmbasite. Tahtsid hullult järgi tulla. Erki küll ütles, et te lähete magama. Aga nad ikka tahtsid. Ja läksidki. Tulid tagasi mingi kell ja rääkisid, et Patrik ronis mööda seina üles rõdule. Noh, olen ju õppinud tuletõrjuja, ma oskan küll ronida. Thomas ootas õlledega all, et härra Canada üles jõuab, siis teeb ukse lahti. Paraku võeti härra Canadal kratist kinni ja visati välja.“ Jälle ikaldus!
Nii ja nüüd vingumist kah. Suutsime norskava Prantsuse kuti oma prutaga toast välja süüa. Saime jälle omas toas kahekesi olla 3 päeva. Saime isegi Leslyelt lubaduse meie tuppa mitte kedagi juurde panna nii kaua kui vähegi võimalik. Pakkisime asjad juba vabasse kappi ära ja kõik oma käe järgi korraldatud. Mõnus. Eile aga laekub uudis, et neljapäevast tulevad 2 uut tibi tuppa. Futsk! Aga noh hostel ju, peab leppima. Vähemalt saan paar päeva veel privaatsust nautida. Saan ve? Eile keerasime poole kümne ajal magama. 22 paiku uks lahti ja kaks tibi lendavad sisse. Vada kui ma muidu iga päev kõrgemaid võime palunud olen, et pange tuppa kas Aasia lesbid või norskavad prantslased või kes iganes, aga ärge ainult inglasi tooge. Siis, mis te nüüd pakute, kes laekusid? 3 korda võib arvata ja 2 viimast vastust on valed. Joovad poole ööni. Jõlguvad kümneid kordi toast läbi. Ja kui magama keeravad, siis....kes oleks osanud arvata, et keegi kuskil maailma otsas kõvemini norsata suudab kui minu vanaisa! Jah, need tibid suudavad. Mõlemad. Traktor on amatöör. See on USKUMATU. Noh, ühesõnaga pool ööd magamata. Ei aita siin ei kõrvatropid ega ussi- ei püssirohi. A ja siis käivad ja sädistavad, et oi see tuba lõhnab nii hästi, mitte nagu poiste oma. Daaaaaa...me krt oleme siin 5 kuud elanud...see on MEIE tuba. See on KORRAS tuba. Ma natsa huviga juba ootan, mis saama hakkab. Mhm, eided vedasid ennast just maast lahti. Kell on pool 12. Ma nüüd lähen ja ehitan neile...kes siin on peremees, krt! Noh, aga ega see nende süü pole, et nad majas uued on ja ei tea veel, et siin kehtivad kahe Eesti tibi reeglid ja hirmuvalitsus! Natuke murettekitav on aga, et nad on KORDADRES suuremad meist...

veits värskem lugu

2011-08-06T20:47:00.000-07:00

Üks kaks kolm...ja nüüd kõik koos...Egle ja Signe raha lugemist alga! Meie ju nüüd miljonärid oleme onju...NOOT! Ja kui isegi oleks, siis kuidas see kõigi teiste asi on? Ei, ega tegelikult jah paluks soovitusi kuidas kogu see rutsikoorem ära kulutada! Soovitajaid ja õpetajaid on järsku rohkem kui karvu peas. Esiteks, see papp on juba kulunud auto ostmisele ja tuleb veel vaeva näha, et reisi jaoks ka midagi kõrvale panna. Noh, nii infoks kõigile. Ja teiseks, kes keelab suurtel juhtidel ja õpetajatel endil 15h päevas tööd teha? Mina isiklikult küll kedagi kinni ei hoia. Jah, vähemalt 15h iga päev ja nii 6 päeva nädalas! Ausalt! A ja mulle hullult meeldivad küsimused nagu näiteks, et mis siis vabal ajal teete? Eemm..mõtlete selle 9 järelejäänud tunniga? Söön hommikust näiteks ja riietun 1h. Kõnnin töölt koju ja käin dushi all kokku 1h ja siis kui tohib, magaks need 7h! Küsimus, et noh jooksmas ka ikka käid veel ja trenne annad...õudsalt meeldib. Muidugi käin ja muidugi annan, sest see on ju antud olukorras üsna loogiline onju. Kas inimesi tegelikult ka huvitab, et kuidas mul läheb ja millega tegelen? Või on minu papi countimine ainus mõte? Sest kuidas muidu üldse saavad sellised küsimused tekkida. See nats nagu tähendab, et kuulatakse diagonaalis juttu mitu h ma tööd teen, aga numbrid hakkavad silme ees jooksma küll kohe...ja need pole töötundide numbrid. Jah, raske on...aga kes ütles, et kõik kerge peab olema. Meil vähemalt on eesmärk. Ja see pole kauniste hilpude ostmine ja korteriraha korjamine. Me tahame Austraaliale ringi peale teha...noh vada kui siin juba oleme onju, ja selleks ON palju pappi vaja. Eks igaühel on elus omad eesmärgid ja no sorry kui meie omad teistega ei ühti. Minu omad hetkel pole pere loomine ja konto suurendamine 2- korruselise maja ostmiseks. A ja kes arvab, et noh Austraalias on ju lihtne see papi kokku ajamine. Lähed, teed paar kuud tööd ja siis elad Eestis laia elu mitu kuud. Noh jah. Esiteks kui sa ei viitsi juba Eestis tööd teha, siis miks peaks siin viitsima? Aga siin ka PEAB viitsima. Teiseks, hea töö leidmine pole kuskil kerge. Tuleb ennast tõestada. Ja kolmandaks, miks keegi seda järele ei proovi? Käed jalas otsas ja tahtmist on, miks mitte? Tuld!
Ja tänx sõbrad, kes mu rutsi lugema pole hakanud veel...neid on umbes kaks – Merka ja Coiz.

kõvasti hilinenud lugu

2011-08-06T20:44:00.000-07:00

Ei maksa minust suurt midagi loota. St ei ole mõtet iga jumala päev antud lehte külastamas käia. Panustagem pühapäevadele. Sest noh eelmine nädal 72 töötundi ja sel nädalal 78. Kes üle paneb, saab 5 pakki Laima sefiiri. Mhm, ja hakkame nüüd kõik koos raha kokku lugema. Et noh miljonid ju. Ära elab, aga mis elu see on? Reisida tahad, siis präänikut ei saa, küll aga saab piitsa. Ja mina tahtma reisida, seega valin piitsa. Sellest räägime edasi ehk augustis kui rahulikumaks läheb...
Hostelis rent tõusis. Aga mõnel õhtul sooja vett näiteks pole..noh kui 23 paiku töölt laekud ja elu unistus on saada kuuma dushi alla. Vingumine jätta. Selleks ma ju siin olengi, et edaspidi luksulikumat elu kõrgemalt hinnata oskaks. Ja vein on ju endiselt odav!
Nüüd aga kõige tähtsamast. Ma olen lõpuks ometi tädi. Seega laps olemas ja ise enam vaeva nägema ei pea. No ausalt. Mul poleks aega 24/7 kodus istuda ja nn kinni olla 18 aastat oma elust. Nain nain nain. Nii on palju lihtsam, et õde kasvatab mulle järeltulijat. Kindlustatud on ka tulevikus noored kavalerid. Lootma peab vaid kuti heale maitsele sõprade osas. Minu poolt on talle piffid. Oli nii, et nädal tagasi pühapäeva hommikul ärkasin mõttega, et ma saan ju kohe varsti tädiks. Vedelesin voodis poolteist tundi ja ainult selle mõttega tegelesingi. Lubadus oli, et kui maast lahti vean ja netti lohistan ennast, siis kohe kirjutan õele ja küsin järgi, et millal see tähtaeg nüüd täpselt ongi. Mälu järgi vähemalt nädal kuni kaks veel aega. Sõnum. Fred kirjutab, et tema on sündinud ja tervitab oma ainsamat tädi. WTF? Ma teile ütlen, et see kutt juba tahab minuga suhelda! Mis tal üle jääb...minu pandud nimega peab ju terve elu hakkama saama. Novot siis. Hommikusöögiks vein ja shokolaad. Lõunaks maasika shampus! Elagu Freddi!

2011-06-20T22:18:00.000-07:00

No ei läinud ju kaua, eksju? Kõigest 7 päeva jutti tööl. Eile 14h näiteks. Ja järgmised 7 päeva peaks samasugused tulema. Aga kuhu ma jäingi? Mhm, 2 pilu pandi meie tuppa, aga sellega täideti ära vaid üks voodi. Jap, magavad ühes voodis. Alguses tundus, et ehk on tegu lihtsalt memmekatega, et vaja pidevalt üksteise kaisus viibida...Mkm. Tegemist siiski paariga. Ei, meid nad ei häiri. Noh. Niikaua kuni nende sõbranjed meie toas ei ela, aga üldiselt elavad. Seega 4 kili ja meie. Toas, kus ruumi on reaalselt ühele. Ah, vahet pole. Kodus me niikuinii ei viibi. Leidsime maja. Jah, siin maja rentimine tuleb üldiselt odavam kui hostelis elamine. Kui seda teha umbes 4 inimesega. Aga, maja on kahe magamistoaga ja keskusest ikka liiga kaugel ja Sixmanniga kahepeale võttes ei tule väga odavam. Ja igav hakkab ka kahekesi. Ja netti ei saa siis enam kunagi ja öösel poodi shoksi järgi minna ka ei saa enam kunagi ja ja ja...Ühesõnaga jääme lesbilistega ühte tuppa edasi. Äkki saab meist ka vabameelne paar kunagi nii...haha...lootke aind. Meessugu kaotaks liiga palju:P
Mis veel juhtunud on siis? Minuga? Imelikke asju, ma ütleks. Ma olen kokkamisega peaaegu sinapeale saanud, no natsa nagu. Mhm, nuudlid teen igaks lõunaks suisa ise endale kaasa. Tegelt olen suht kohalik shushimaster... Irnumine jätta! Ja minu omlett on ka suhteliselt masterkoka käe alt tulnud. Liisile lubasin känguruliha retsepti. Noh tegelikult ei ole retsepti. Siin müüakse seda liha nii valmis kujul, et pane pannile ja küpseta mõlemalt poolt 4min ja valmis. Mine pekki, kui hea see on. Pakis on 3 tükki maailma kõige puhtamat tailiha. Selles 3 tükis on 30g valku ja 0,1g rasva! Ja ükski teine liha ei saa olla nii kuradi hea maitsega. Lihaga on nüüd nii. Et on känguru, siis tükk tühja maad...veel jupp tühja maad ja siis ehk hästi tehtud veis ja siis ülihästi tehtud kana. Ja kui sinna kängu juurde teha pruuni riisi, oliiviõlis kuumutatud hiinakapsast seente ja tomatitega..noh siis võib jalapealt maha surra õndsasse surma. Täna õhtul ootab mind see nirvana ees jälle. Ahjaa, need 3 tükki maksab miski alla 6AUD. Minu jaoks 2 toidukorda.
Mida ma teile veel kokku lubasin? Hiir. Mai taha sellest rääkida. Selle faking elaja jaoks ostsin ma igatahes lõksu valmis. Teine variant on ta lihtsalt ära kägistada. Või mis ma sellega võidaks? Terve hostel on neid änimale täis. John ärkas näiteks üks öö selle peale, et hiir jalutas tal pohhuilt peas ringi. Mina olin valmis üks öö ära kägistama selle hiire koos lesbilistega. Hiir lammutas mul voodi all ja igal pool mujal ja vabsee ei kottinud, et taga ajamas käisin öö jooksul kaks korda teda. Samal ajal norskasid pisikesed pilud suhteliselt võidu kahekesi koos selles ühes voodis. Aga kuivõrd kägistamisega pidi päris surm saabuma alles 8 minutiga, siis hakkas mul sellest 24 minutist kahju, mis nende kõigi peale kulunud oleks...uneaeg ikkagist. Mitte, et ma magada oleks saanud selle aja.
Pidin õlinäpust (boss ehk mannekeen ehk kruvikeerajamees – heal lapsel mitu nime) ka rääkima, onju? Tead, ei viitsi. Järgmine kord. Head aega!

2011-06-12T23:26:00.000-07:00

Ma nüüd viimased nädal aega lappisin paigastlöödud lõugu. Noh, mille ma sain teie käest selle eest, et kirjutanud pole. No ei tule vaimu peale noh. Või kui vaim on hullult seljas, siis on vaba ajaga täpselt nii, et poodi jogurti järelegi ei jõua.
Milline siis meie päev välja näeb nüüd? Lihtne. 6:30 äratus. 7:50 tööl sisse logimine. Pang näppu ja masinaid pesema. Lased lappi elu eest pool tundi. Liinid läikima. Siis laod 10h apelsine või sidruneid kasti (valetan, üks päev tegime greipe kah). Longid koju. Ärritud köögis Prantsusmaa asumaa peale. Ohkad toas võimust võtva Hiinalinna peale. Ja keerad magama. Lihtne. Onju? Või siis äkki detailsemalt?
No ühesõnaga. Hommikul ärkamine oleks kordades kergem kui ei peaks tekkidest laotud müüri alt välja kangutama ennast. Fuck hell jahh. Külm on siin. Mina isiklikult magan 5 tekiga. Miks? Sest sooja sisse lülitada ei saa. Kõik me oleme maal käinud ja kuulnud mis häält traktor teeb, onju? Vada, korruta see meeldiv sound kahega ja siis saad õige tümmi alles kätte. Õnnelik oled siis kui see traktor seal seinal vabsee ei plahvata ükspäev. Mhm, öösel on väljas alla 10 kraadi ja päeval 15 kanti. No talv ikkagist. See selleks. Jõuame nüüd kööki. Seisad õnnetu näoga piimapakk ja pudrukott näpus köögiuksel ja otsid kohta kuhu oma taldrik sokutada. Tuumasõda on iga jumala õhtu köögist üle käinud. Ja seda alates sellest sajast kui maja vallutasid prantslased. Noh tegelikult on sõjas alati kaks osapoolt onju. Vastasleerides on siis kilid (ehk kogu aasia – tai, hiina, korea jne) ja prantslased. Õnnetud 2 eestlast, 1 sakslane, 1 usa mees ja 4 inglast ei mahu sinna sõtta niikuinii. Prantslaste sõda näeb välja nii, et teed oma 10 panni ja potiga söögi valmis. Koguned kogu Prantsusmaaga kööki (sest väljas on ju külm ja rõdu kasutamine kogunemispaigana selgelt ebameeldiv), sööd, lällad ja jätad kogu selle pannikuhja pesemata kujul vedelema. Ja lällad edasi. Kui sul on arvuline ülekaal, siis miks peakski mõtlema sellele, et äkki keegi tahab veel süüa sama laua taga. Või, et äkki keegi tahab neid nõusid kasutada. Või, et äkki keegi tahab seda kööki kasutada. Või, et äkki üldse keegi tahab süüa. No nii. Kilide sõda on vähe teise taktikaga. Nemad suudavad prantslaste vahele ennast ära mahutada. No selgelt on nad kordades väiksemad ja võitlustaktika veidi hiilivam ja märkamatum. Või siiski? Märkad sa neid siis kui neil toidukauss ees on ja söömaks läheb. Ei, see kui sa matsutad ja luristad ja lürbid, see ei näita seda, et toit sulle maitseb. Sul lihtalt pole lauakombeid. Küsisime just ühe Tai kuti käest üle (tema oma tibiga on siin ainsad normaalsed pilud – kusjuures eriti normaalsed. Kutt muide hetkel istub minu vastas, kidra näpus ja laualb eheda Kurt Cobaini häälega....krt, pean nüüd kirjutamise pooleli jätma hetkeks...jestas, tüübil ON annet). Tüüp kinnitas, et need olematud lauakombed häirivad paljusid nende endi maalgi. Teine köögivallutamise taktika on piludel ka siiski massiga löömine. Või noh kui massi pole, siis hiinamüüri ehitamises on nad igal juhul vilunud. Nimelt, ehitad müüri pliidi ette endast ja oma kaasmaalastest. Kas see loeb, et kasutad ühte pliidiplaati ja 3 on vaba? Kas see tähendab, et keegi võiks neid 3 vaba mulku kasutada peale sinu? Mkm. Sest see pott selle riisiga seal ühel augul on nii oluline, et sa seisad ja valvad seda seal ise ja korjad oma 3 ihukaitsjat enda ümber. Et need siis kindlustaks, et sinu elu poleks ohus ja veel hullem kui riisipott peaks ohtu sattuma. Ja oi kurat kui sa siis katsud müürist läbi murda ja oma panni sinna kõrvale sokutada. Kiaiii...Vat see sõjatander vaatab sulle hommikul otsa kui kohvi keetma lähed. Siiski on köök olnud peaaegu korras kõva 2 päeva juba. Sest Leslye riputas üles ähvarduse. Et tasuta kohvi, teed, suhkrut ja riisi enam ei saa enne kui korda ei hoia. Mõikas. Aga näis kauaks. Sest hetkel on teiste järel koristajad needsamad Tai paar, meie ja pilude pealik isiklikult. No pealik on ta kilide kohta ebaloomulikult suure kasvu pärast. Tema vajab tasuta kraami hommikul.
Liigume nüüd siis tööle. 7:49 seisad sisselogimis masina juures ja ootad rõõmsalt kella kukkumist. Vajutad kaardi läbi. Segad pangetäie puhastusvedelikku kokku ja lähed liine nühkima. Kõik 14 liini läikima. 8:20 paiku lastakse viljad peale. No kui kõik sujub niii nagu peab. Aga seda juhtub ehk nädalas korra. No siis kui masin parasjagu katki pole. Kui viljad ikka kohale jõudnud on. Kui on otsutatud mida täna üldse pakkima peab jne jne. Mõnikord logid ennast peale küürimist uuesti välja. Lähed puhkeruumi ja ootad 2h (jah töötunnid ei jookse, seega tasuta ootad), siis tuleb supervisor ja ütleb, et aind 30min veel ja siis korras. Ja oh imet, saadki tööle hakata. Või siis juhtub nii, et oih...täna võite ikka koju minna. Teeme homme 7:50 uuesti. Kui esimesel nädalal tegime tööd 60h siis peale seda on olnud 30 ja 40 jne. Siiski siiski lubatakse iga järgmise nädala kohta kiiret nädalat. Et oii te hakkate veel vabu päevi igatsema. No, eks see nii ka läheb, aga hetkel on ilmad sellised, et korjajad korjata ei saa külma pärast ja meil siis pakkida ka pole miskit. Aga kui kõik sujub, siis seisad liini taga kella 8:20st kuni 10ni. Udupasuna peale tuleb suitsupaus 10min. Siis 10:10-12:00 paned liini ja udupasuna peale tuleb tunnine lõuna (selleks tunniks logid sa selgelt ennast välja..pole ju töötunnid). Siis 13:00-15:00 paned liini ja saad 10min suitsukat. Viimane suitsukas on 17ish. Ja rõõmsalt 20 paiku saad koju. Või siiski? Tuleb Fab (lemmik supervisor...minu ja Ave issi...no tegelt ka...sama napakas kui meie...ja mis seal salata, sama lahe kui meie) ja küsib, et ega ei ole täna midagi pikema päeva vastu. Loogish, et pole. Siis saad õhtusöögi pausi 17-18 ja paned 22ni liini jälle. Mis see liini panemine siis tähendab? Et laod apelsine kasti? No pmts küll, aga mitte päris. Igat vilja ikka kasti ei topi. Enne sinu liini teevad oma töö ära sorteerijad, aga see ei loe. Sinad oled ka sorteerija rollis. Võtad apelsini ja otsustad poole sekundi jooksul kas see on esimese klassi vili ja paned õige asetusega kasti, või on see siiski teise klassi vili ja asetad teisele liinile, või on see composite ja paned siiski kasti, või on see mahlamaterjal ehk sitt ja viskad ämbrisse. Teen jah siinkohal teile mõtlemispausi. Kõik me teame ju hästi, et joome parimatest esimese klassi viljadest pressitud mahla. Äääk. Vale vastus. Mahla saate te sõbrad sellest sitast, mis kasti pakkida ei kõlba. On kas päikesekahjustusega, auguga, lõikega, saja muu erineva kahjustuse või plekiga või mis kõige hullem äkki isegi albido. See on suisa sõimusõna. Mhm, see on see õige apelsinikoor meie mõstes (no tselluliit), kui see kastist leitakse siis ai ai. Ja khm khm, neid ON palju. Ja kui Jaapanisse kaste pakid, siis veel sada muud erinevat asja, mida pead nägema poole sekundiga ja otsustama kuhu see vili panna. Ja kui sa poole sekundiga ära ei otsusta ja jääd vahtima, siis kõrvalliinil upub pisike kili kergekujuliselt apelsinikuhja alla ära. Jah, on ka kiiremaid pilusid, aga üldiselt mitte. Tuleb enda liin kontrolli all hoida ja pilusid päästa samaaegselt. Reegel on, et kui kellegi liinil on rohkem vilju kui sul, siis lähed appi. Ehk, siis oled abis poole ajast. Ahjaa, kui sidruneid pakid, siis kõik muu on sama, aga lisaks kõigele sellele eelnevale pead sa ka mustrit laduma viljadest. Vili peab õiges suunas otsaga vaatama jne. Kuueni lugemine on super selge igatahes. Laod 6 vilja kasti, järgmine rida 5 ja nii siis 5 rida ja 5 kihti. Ei, segi ajada ei tohi. Siis teed uuesti, sest ei klapi noh. Esimeses kihis paned ühe sidruni valepidi, siis hakkad peale 3 kihti otsast peale näiteks. Kast koos. Kleepekas kastil peal. Ja paned aga kasti kinnipakkimisse teele. Või noh kui Caroline seda vahjepeal liinilt maha ei võta ja ümber ei lao ja sinu juurde 3 viljaga tagasi ei tule, et hea kast oli, aga ära selliseid pane. Või, et 2 koledamat oleks võinud veel sees olla (liiga hea kast). Jah. 5% sitemat vilja peab sees olema, et firma edukas oleks. Keda kotib, mis klient tahab. Teise klassi liinilt korjatakse tihtipeale sületäis vilju ja tullakse pakkijate juurde...meni meni guud fruit aut...no no no. Vat selline on lihtne pakkija tööpäev. Ahjaa, Fabolous Fab pani mind veel GP (käsitsi pakkimise liinid) kleepekamasinat ka jälgima, mis on enamus ajast perses ehk umbes ja tuluke vilgub. St meni meni fruit läheb ilma kleepsuta teele. Kui poes näete ilma kleepsuta apelsini, siis teadke, et juu selle vilja pakkimise tehases oli kleepsumasin jälle perses. Meie muidugi Euroopasse hetkel ei paki, aga Jaapanis ja USAs võite meie marju leida küll. Järgmine kord aga räägin teile meie suurepärasest kõige suuremast bossist. Noh tõenäoliselt siis kui ma seal enam ei tööta ja palju vaba aega oman. No kui sellele mehele mitte meeldida siis järgmise päeva töögraafiku nimekirjas võib sinu nime taga pikk kriips olla tööletuleku kellaaja asemel...
Järgmine kord peaks teile ka pikemalt pajatama meie tos elutsevatest lesbilistest piliudest ja hiirest. Kuidas rentimiseks maja otsime või siis ei otsi ja jälle otsime. Kuidas känguru liha valmistada (Jah, Liis see tuleb sulle varsti, aga ära pikka juttu oota:D). Ja kuidas sellel sõjatandril selle külma juures siiski kõigega rahul olla....

2011-05-07T20:21:00.000-07:00

Mis siis juhtunud on vahpeal? Viinamarja hooaeg on läbi. Ave on pmts mehele pandud. Brent ja Adam kolisid teise linna ära (said parema tööotsa). Parim viinamarja korjamis-team sõitis minema Perthi. Hosteli on jäänud ilgem kamp kilisid ja prantslasi, kes oskavad öelda vaid sõna „okey“.

No see viimane postitus ootas nüüd päris mitu päeva.Ja ei läinudki üles. Nett jebib. Arvuti jebib. Blogspot jebib eriti. Aega pole. Aga muidu on lood sellised, et Gerti kolib ära Renmarki täna. Sai tööd farmis, kus Brent ja Adam. Meie rügame juba apelsinide pakkelaos. No esialgu on 2 nädalat katseaega, aga pärast seda 12h päev ja 6 päeva nädalas. Seega järgmist postitust võite oodata miski 4 kuu pärast:p Viinamarjad said otsa ja ühe mandlipõllu lõpetasime ka täna ära, homme ehk teise ka. Ja siis kaome ära keldrisse mitmeks kuuks. Eemale internetist, päiksest, toidupoest. Lähemale kilidele. No juhul kui katseaja läbime. Tegu on sõjaväega. Tööpäev 12h, seal sees 10min pause iga paari tunni tagant ja tund lõunat. Kõik pausid käivad udupasuna peale. Töö käib täpselt nii kiiresti kui kiiresti lint sulle apelsine ette söödab. Ja seda teeb ta kiiiiresti. Täiesti talutav oleks asi kui peaks seisma ainult ühe liini taga. Ei. Teed oma liini ja jälgid hädaolukordi. Kui mõnel kilil kuhi ees on ja apelsinid mööda põrandat laiali, siis pead appi hüppama. Kili kuhja seest välja kaevama ja oma liini juurde tagasi minema või siis järgmist kili päästma minema. Asi oleks ka siis okei kui peaks neid kuradi apelsine ainult pakkima, see on kiiresti tehtav töö kui tehnika selge, aga sa pead neid ka sorteerima. Üks juhendajatest ütleb, et jah see apelsin on esimese klassi jaoks okei, teine tuleb samasuguse apelsiniga ja ütleb, et kle sellel on ikka liiga palju plekke või liiga roheline või liiiga krobeline koor või see on teise klassi jaoks liiga sügava lõikega jne. Pidev confusion. Töötad näiteks tund aega teise klassi liiinil ja võid suht sitta sisse pakkida, siis pead hüppama esimese klassi liinile ja nuputama hakkama, et kas kõik ühesugused apelsinid ikka on ühesugused. Ja kõik see on veel täiesti tehtav ja talutav, sest tasu on ju hea. AGA tõelist piina valmistab suu kinni hoidmine. Viinamarja vagude vahel kogusime Sixmanniga kuulsut hommikuraadiot tehes. See tähendab, et me ei jäänud sekundiks ka vait. Bossid käisid ja irnusid ja imestasid. Aga mis olukorras me nüüd oleme??? Esiteks ei ole üldse tihti kõrvuti liinidel ja teiseks need kuradi masinad undavad nii kõvasti, et kui supervisor röögib esimese liini juures midagi, siis viimaseni seda kindlasti kuulda pole. Siiski oleme me kõvad eided ja elame selle üle ja saame hakkama. Leslie ütles ka, et kui meie vastu ei pea, siis ei ole teistel võimalustki:P Ja bossid on muhedad vennad. Ja juba ma olen ühe supervisori lemmik. Piisas vaid jalaga vastu maad löömisest ja vihjest, et ma nägin küll, et sa selle apelsini sealt võtsid ja ära süüa kavatsed...Järgmisel hommikul mulle otsa vaadates põrutas oma forkliftist mööda (see oli antud hetkel tema töövahend). Aga teie kõik olge kõvad ja jääge järgmist hädakisa ootama. Eestisse tagasi ma ei tule ja vaatamata sellele, et siin on sügis ja töö sakib natsa nigu....ma siiski NAUDIN siin olemist!

2011-04-24T19:26:00.000-07:00

Mhm, sel õhtul ma ronisingi kell 20 voodisse...aaga järgmine õhtu läks jälle käest ära. Peab vist ikka tagasi koju tulema, et puhkusest puhata. Nooot! Plaan oli kohalikku ööklubi külastada. Sellest oli jutt juba nädal aega varem, et Sandra sünnipäev jätkub laulu-ja tantsupeoga laupäeval. Tuunisin siis Ave Pugatsovaks ja Sixmanni vaadatavaks. Endast tegin kah enam vähem roogitava räime. Pudel veini näkku ja 21:30 klubi poole ajama. Ei ole vaja irnuda. Jah, siin pannakse klubi juba 1 ajal öösel kinni. Või nohh. Mis te arvate, mis oligi juba kinni? Mhm, õige vastus. Öeldi, et lähim hetkel lahtiolev öökliubi on Berrys (u 20km). Ahsoo. Tuleb teha plaan B. Kõige tähtsam on leida buss. Autosse me ju 10kesi ei mahu. Tuleb Karlsson maast lahti peksta ja kaineks juhiks kupatada. Nii, aga kes seda tegema peaks? Nooh, Egle näeb ju pomm välja ja tal käivad nööbid nabani lahti. Oehh. Siiski siiski saime kõik korvi ja mina hommmikul vabandada selle halva nalja pärast Karlssoni ees. Käiku läks plaan C. Kohalik pubi. Viin ja rumm. Miks kõigil naljakas oli kuidas ma baarman Roryt ahistasin? Rory, wee need some better music. Rory, how old are you? Rory, Rory come back, how old are you? Jne. No mul oli lihtsalt paremat muusikat vaja. Kust tuli idee Johniga (Big John, meie must mees) särgid ära vahetada? No mul oli lihtne, see suur T-särk sobis hästi, aga minu särk jäi talle veits väikseks...huvitav huvitav. Kust tuli idee tagasiteel murukastjate all ennast leotada keset küla? Sinisena ja väriseva lõuaga hosteli tagasi jõudes. Kuivad riided selga ja pidu läheb edasi. Egle DJ pulti. Kella poole 3 paiku pistab Karlsson pea uksevahelt sisse, vaatab Brentile otsa: „Ise tead mees, hommikul kell 6 panen suitsualarmi tööle!“ Ja kaob. Aga vanadus teeb oma töö. Mina pakkisin oma kodinad juba 3 ajal kokku ja magama...Eile oli naaatsa slow päev. Wonder why? Hetkel Ave õitseb siin sajaga...aga sellest me ei räägi:p

2011-04-22T03:06:00.001-07:00

Kuidas see kõik nüüd siis alguse sai? Toimub vist pöördumatu muutumine. Nüüd olen mina see, kes poole ööni rahvale muusikat mängib ja hosteli vara lõhub. Koostöös Adamiga saime eile õhtul lahti EXIT valgustist laes. Ise nad tahtsid Johniga minuga kakelda ja peksa ei saanud mitte ainult nemad kaks, vaid kahjustatud sai ka maja vara. Olin hirmus asjapulk seda fiksima, aga nad ei tahtnud lasta mul Mäkaiverit mängida. Karlsson siis fiksis ise hommikul asju ja ähvardas edaspidised peod südaööl ära lõpetada. Loodetavasti olen mina ingel edasi ja ta ei teagi, kes põhisüüdlane on. Osaliselt olen vastutav ka selle eest, et Ave hommikul Brenti voodis ärkas. No ma lihtsalt valasin oma rummikoksi tema klaasi ümber. Ennast säästes (ei tahtnud rummi ja veini segi lürpida) panin vaesekese silmad klaasistuma. Kuidas see kõik siis juhtus jälle? Brent kukutas minu veiniklaasi koos minuga maha (mhm, küünarnukk jälle marraskil) ja patu lunastamiseks keeras eri kange rummikoksi kokku. Võtsin lonksu, üritasin koksist kohe vabaneda, Ave jäi ohvriks. Nii lihtne see oligi. Piff hakkas ju eile juba poole päeva ajal oma pohmakat ravima veiniga ja jumal paraku on täna tal uus pohmakas. Kui mina öösel kella 1 paiku tuppa laekusin, siis Sixmann juba magas. Laksasin tule põlema, et taaskord hambapasta asemel näokoorijaga hambaid mitte pesta üritada. Vannitoast tagasi jõudes oli tuli jälle surnuks löödud. No krt, kaua mul siis läks nende hammastega? Keegi ei tea. Üritasin siis pimedas riideid seljast saada ja voodi üles leida. Võttis aega. Kohmnerdamine selgelt ei teinud Sixmanni uinumist kergemaks. Kukkus itsitama kui ma aru ei taipand kas panin sokid või stringid tossu sisse. Käskis tule põlema panna. Ja kui ta mind siis nägi, oli sekundiga voodist maas, kaamera käes ja filmis. Mai saa öelda, et see naljakas oleks onju kui purjus inimene vett juua tahab ja külmkapis siis vorstid avastab. Selle vorstiga oli mul tarvis millegipärast Gerti voodisse ronida (tema tilkus ikka veel rõdul) ja suurematest vorstidest rääkima hakata inglise keeles. Voodi rüvetatud, üritasin pea ees sealt alla tulla Sixmanni poolikut õhulendu imiteerides (oli kord, kus piff oleks lülisamba pooleks kukkunud, aga suutis varvastega seinast haarata ja ellu jääda). Edasine plaan nägi ette rõdule purjus Avet filmima minna. Six arvas, et püksid tuleks jalga panna. Mina keeldusin (Six alandlikult küsis, et kas peaks püksid jalga panema ja minu otsekohene vastus oli: „Eiii pane pükse jalga“). Jah kõige selle kohta on meil videosüüdistus olemas, aga seda te jube kahjuks ei näe. Lippasin siis oma nunnus lühikeses roosas ööriides rõdule. Ave pilk seisis täpselt ühel kohal ja oli vaid aja küsimus kui ta tooliga siruli käis (jah, saime videosse). Piff ei suutnud sõna Hiiumaa grammatiliselt õigesti kirjutada ja Leedu sokutas kaardil Venemaale. Vabsee aru ei saanud, et miks ta teisel pool Lätit peaks olema. Tsikk ärkas hommikul 9 paiku Brenti voodis, aga hämmastaval kombel mäletas kõike ja suutis omal jalal oma tuppa ronida! Mina ronisin voodisse poole 2 paiku öösel ja lubasin, et kes järgmine päev combatit teha tahavad, need peavad ise hakkama saama kahjuks. Siiski siiski, minu plaanid vabsee vett ei pea. Täna andsin trenni kell 12 juba. Anomaalia kuidas tsikid hommikul nii virged on. Aga noh osalisi oli tavalise 10 asemel 4, selgelt. Neil läheb täna õhtul pidu edasi. Aga minu lubadus hetkel on kell 20 voodisse ronida...

2011-04-21T01:00:00.000-07:00

No ei ole aega asjadega kursis hoida. Katsu ise päevast päeva süüa ja magada. Ma ei leia aega isegi tukastamiseks enam. See nädal oleme ühe päeva tööl käinud. Esmaspäeval korjasime 3h viinamarju ja pärst seda see leboland lahti läks. Hirrmus. Asjad on muutunud. Kui varem oli nii, et me kell 20 voodis olime ja värdjateks sõimasime kõiki, kes 2h kauem üleval olid. Ja lausidiootideks neid, kes poole ööni pidu panid. Siis nüüd on nii, et Eesti tsikid lahkuvad viimastena rõdult. Laupäeval oli grillipidu Karlssoni poolt. Pühapäeval Saksa tibide ärasaatmispidu. Esmaspäeval töönädala lõpu tähistamine. Teisipäeval maleõhtu veiniga. Kolmapäeval grillipidu viinamarja-võllide poolt. Täna Sandra sünnipäevapidu. Homme lihtsalt reede (sest noh meeletult kiire nädal on olnud ju), ehk siis nädalavahetuse vastuvõtupidu. Laupäeval tuleb kohaliku klubi ülevaatamine (ehk siis kerge laulu-ja tantsupidu). Ma teile ütlen, et raudne tervis peab olema, et sellele kõigele vastu pidada. Mis sai plaanist Austraalias kaine olla ja tööd teha? Kainet päeva ple juba 7 päeva näinud. Ave käib närviliselt ringi ja tahab peale võtta, sest kell on 12 juba ju. Eilne koduvein on oma töö teinud.Erik saatis paki Kalevi shokolaadi ja isetehtud leivaga. Pakkusin siis Adamile ja Brentile kah leiba, mille eest olen ise valmis suuri sõdu ja lahinguid maha pidama. Ja mida nemad tegid? Sülitasid selle välja. Kasssa saad aru? Aru ma eitaipa, mis neil aussidel viga on. Sõidavad valel pool teed. Päike käib valepidi. Verivorsti ja leiba ei söö. Aga muidu täitsa normaalne rahvas. Katsun oma loppis näo nüüd kokku võtta ja jooksmas ära käia. Muidu hakkab veel minu taguots ka täiskuud meenutama äkki...

2011-04-15T03:34:00.000-07:00

Asi kisub käest ära. Jälle kergelt vine all. Karlsson vedas taaskord veini ostma. A mis siin muud teha. Tööl pole käinud juba 3 päeva ja enne ülehomset pole lootustki. Kuivõrd tegevusplaan ei näe ette muud kui magamist (eile lasin 13h jutti) ja söömist (eile õhtul kell 22 kloppisime köögis mune vahule – magusavajadus ajas koogelmoogelit keevitama), siis võtsin ette ja värvisin Gerti blondiks.

2011-04-12T21:12:00.000-07:00

Ma ütlen, et pätiks me siin hakkame. Just õppisime poistelt kuidas pesumasinat vatitikkudega käima panna (muidu on see 3AUD). Ja päääris palju pesu sai pestud!

Toitume surnuks

2011-04-09T01:31:00.000-07:00

Esimest korda tegin silmad lahti kella 6 paiku. Olgu ära öeldud, et täna on laupäev. Eilne õhtu läks vähe pikemalt. Shirazi süü! Isegi Gerti kukkus jooma ja ajas pool klaasi Shirazi piljardilauale. Vat vaga vesi, sügav põhi. Teist korda tegin silmad lahti 8 paiku kui Sixmann seisis mu voodi ees kohvitass näpus. Kassa kujutad pilti teenindust?! Ütles, et mõtles mu vastu hea olla täna...hommikul. Aga noh öösel tuli teda ka magama peksta. Eit lihtsalt jauras ja taidles ja mölises. Tahtis kõik külmkapid tühjaks teha, aga mina ei võtnud vedu. Hommikul oli kogu hosteli rahval kerge mälumäng. Või noh neil polnud, kes pole veel magama saanudki. Üks Ben´idest sai 8 paiku teada, et peab tööle minema (1,5h und ja põrand kõigub, aga noh peab ju meeldima). Ja teine Ben tegi teatavaks, et mul on kõige sinisemad silmad mida tema üldse näinud on. No järgmine lause oli muidugi, et tema pruta on rootslanna. Jälle ikaldus. Hiljem teavitas meie maailma kõige ilusama naeratusega John, et mina olen tema favourite. Aga järgmine lause oli, et Ave (kah meie masti Eesti tibi) is the best. Jälle ikaldus.
Sixmann tegi meile kuhja pannkooke vahtrasiirupiga hommikusöögiks. Algus on paljutõotav. Pärast hommikusööki saime nädala palga kätte. Eriti meeldiv. Nüüd lõunaks teeb Adam meile shushit ja puuviljasalatit ning õhtul on jälle Karlssoni poolt grill. Tähendab, asi hakkab mulle järjest enam meeldima! Hetkel on kerge segadus, et kas minna jooksma enne lõunasööki või võtta järgmine Shiraz lahti...Võtsin Shirazi.
Ja Bakery House tõi just saiakesi, kukleid ja MUSTA leiba jälle tasuta. Ma teile ütlen, et elu siin ON raske!
Kassa kujutad pilti! Mina tegin shushit, noh elus teist korda. Põdesin hullult, sest teadsin, et Natsuki (Japsi tibi) on ka lauda oodatud. Ja ta kiitis. Oli suisa üllatunud. Vat see on tänase päeva higlight! Oodakem siis nüüd veel õhtust grilli.

2011-04-08T02:29:00.000-07:00

Oeh oeh oeh! Tööpäevad 8h ja trennid otsa. Sry Katre, eiiii ole aega kirjutada! Mis siis siin vahepeal selgunud on? Ütleme nii, et asju. Adam ja Brent (jah, kutid, kes meid toidavad ja kohaliku eluga kurssi viivad) on valgustajateks. Tuli välja mitu tõsiasja. Esiteks, et keegi ei julge meiega siin hostelis suhelda, sest me olevat liiga ilusad. Teiseks, et kõik on nüüd Adami ja Brenti peale raskelt kadedad, et nemad meiega suhtlevad. Käivat suisa jutud, et me sebime nendega ja värki. Noh külajutud, millega mina harjunud olen. Pole oluline. Põnevam on hoopis see, et oleme siin tibidele eeskujuks. Kõvem sportimine läks lahti umbes sellest ajast kui meie siia jõudsime. Tsikid teevad nüüd juba rohkem trenni kui mina. Mind pandi 4 korda nädalas neid juhendama ja „minuvabadel“ päevadel käivad jooksmas. Nii mõnigi on paari nädalaga 2kg alla võtnud. Tundub, et algatusel on aktsioon, kus teavitatakse ka kohalikke Loxtoni elanikke toimuvatest trennidest ja meile eraldatakse äkki isegi suurem treeningruum. Näis.
Viinamarjadest olen ma igatahes umbes. Igal hommikul kell 6 äratus ja hakkab jälle otsast peale. Ühelt põllult teisele. Päike üleval (mhm üle 30C), takjad all ja viinamarjad kusagil vahepeal. Aga meeleolu on koguaeg üks. Klahvid kõrvuni. Hommik algab „Tere hommikust põllumehed!“ lausega ja ühtlane möla õhtani välja. Gerti teeb põllul kiirusrekordeid korjamise alal, aga puhtalt tänu meile. Ta lihtsalt eiii suuda meie möla taluda. Silmi peast häbenenud on juba tuhandeid kordi. Meie olem aga parandamatud. Eile hommikul bussis leiutasime uue sõna, mis tekitas Gertis tahtmise meid kohapeal maha lasta. Jutt oli töömehe kätest. Nimelt, meie käed ei näe välja enam eriti naiselikud. Rakkus ja mustad ja tuimad. Asjad ei püsi käes. Tahtsime väljamaalastele selgeks teha väljendit „näpud on nagu lehma nisad“. Aga kuidas on inglise keeles sõna nisa? Seletame siis, et nohh cow ja teeme lüpsmisliigutusi. No ei tule. You know like cow nipples? We have nipple-fingers! Kapish? Kanada kutt kujutas seda elavalt ette ja ütles, et ok rohkem ta saellele mõelda ei taha.
Teate kuidas maitseb känguru liha? Üüüüber hea! Adami näol on meil olemas master-kokk. Natsa kefa on see, et kui ma kunagi veel peaks restorane külastama, siis minust saab neile karm klient. Toiduga on juba raskelt ära hellitatud. Ise teen muidugi jätkuvalt nuudleid. Harva.
Üks asi on kidel, et siin ma õpin profiks sigareti-keerajaks. Peale meie kolme ja Kandada kuti (Aleks) suitsetavad siin kõik. Ahelas. Poest nad suitsu ei osta. Lihtsalt materjali. Hinnavahe olevat vähemalt kolmekordne. Vabal ajal tegeletakse suitsude meisterdamisega ja kui aega üle jääb, siis suitsetamisega.
Tänase päeva highlight oli taaskord veini ostmine. Jah, jälle 12 pudelit 35AUD eest. Tavaline eks? Asja teeb pisut erilisemaks see, et põllul ma vandusin, et seda krdi Shiraz veini ei joo ma kordagi oma elu jooksul. Nende marjade korjamine on tegevus, mis võiks olemata olla. Jaa need bladi shirazid on kallid. Kutid saavad kasti eest 25AUD. Meie saame kasti (umbes 15kg) korjamise eest 2AUD. Ja ma eiii taha teada, mis see pudel poes maksab. Kim (töödejuhataja) tõmbas kildu (mis võib ka vabalt mitte kild olla), et kui nende marjade kastid pole piisavalt täis korjatud, siis tulevad relvad mängu. Marjad lähevad nimelt mingitele Itaalja tüüpidele, kes nalja ei mõista. Röögivad ja vehivad relvadega. Shirazid korjates korrutame meie Sixmanniga vaid ühte lauset „nurgad täis, nurgad täis, kuhi peale, kuhi peale, mehed saavad surma, mehed saavad surma!“. Mis ma aga öelda tahan, on see, et täna ostsime 12 pudelit Shirazi ja vanaraisk kui hea see on! Ei imesta, et mehed surma saavad kui meie tööd ei tee.

2011-04-01T18:57:00.001-07:00

Olukord järgmine. Oleme kõva 4 päeva viinamarjades rüganud ja mandlivoolikuid otsa teinud. Pole paha. Rutsi tuleb. Vähe küll (maksud maha exole), aga tuleb. Vähemalt hoiame latti kõrgel ja püsime stabiilselt esiviisikus käbeduse osas (paar kutti suudavad ära teha eesti maanaistele). Krdi mafiosside värk ma ütlen. Esimesel päeval saadetakse punt matse põllule ja siis vaadatakse, et kes kiiremad on ja valitakse neist põhitiim välja. Meie oleme õnneks nende 8 esi-matsi seas. See tagab meile mõneks ajaks igapäevase töörügamise võimaluse kindla viinamarja-bossi juures. Teised jõlguvad erinevate farmerite vahet. Eile oli korjamis-master Gerti (esikohal Kanada robot-korjamismasin Alexiga), täna võtsin juhtimise üle. Selge on aga see, et tulevikus õpetatakse siin ajalootunnis Exmaster ja Sixmanni (hirmu)valitsemisajastut.
Eile andin siin hostelis esimese Combati tunni. Osalisi oli 10 ja pealtvaatajaid teine sama palju. Asi meeldis ja olin sunnitud tunniplaani kokku panema. Kõik tahavad hirmsasti maksta ka selle eest ja ei saa ju kätt ette panna kui kommiraha pakutakse. No näis kauaks rahval tahtmist jätkub. Üks kutt kinkis huuleläike mulle tunni eest! Vat sellist tasu pole veel varem saanud. Tahab homme koos jooksma minna, noh et need musklid jälle välja tuleksid, mis tal 4 kuud tagasi Inglismaal veel olid hirmus head olnud. Vaatame, mis teha annab. Käisin ise ka täna kaalu peal ja no jumal paraku 3kg vähem kui kuu aega tagasi. Vat see on kui enam trenni ei tee looma moodi ja süüa ei taha tuhandete kilode kaupa. Ja pappi ei raatsi kulutada muu kui nuudlite peale. Hirmuga sõin hjuuudz tahvli shoksi korraga sisse. Greete, palun saada nüüd see kast nuudleid meile siia ära!
Täna on reede onju, seega palgapäev, seega joomarluse õhtu. Ilmselgelt oleme meie vanaks jäänud. No ei oska enam noortega koos pidu panna. Suudame kella 22ni seltskondlikud olla, veini lonksata ja mõned ringid kaarte mängida. Sealt edasi voodilaks. Noored jäävad võidu peale alksi-mänge mängima. Hetkel toimub koridoris väike lööma moodi tegevus jälle ja selge on see, et enne hommikut see pull otsa ei saa. Tuleb minna näod meelde jätta ja vaatame siis, kes hommikul bussi peale astuma peab!

2011-03-28T02:26:00.000-07:00

Pidusöömaaeg toimus. Ja oi milline, kahemilline. Vähid, liha, salatid jne. Vastutasuks isegi veini ei pidanud andma, kuttidel oli enda õlu. Te siiski pole valetanud Austraalia kuttide kohta. Päris pooleks petetud meid ikka pole. Tüübid on sõbralikud ja eriti abivalmid. Kokkavad, viskavad kildu ja pesevad nõud ka ära. Olgu olgu, on Eestis ka selliseid mehi. Kutid said suhteliselt kiiresti selgeks, et me oleme totaalselt orjadeks ostetavad lihtsalt shokolaadi eest. Toodi shoksi varud toast välja ja igavene sõprus sai alguse (isegi täna hommikul pisteti hommikusöögi ajal lagrits pihku mulle). Kui nende varudega lõpetanud olime, siis ajasime umbes 4 Nutella saia veel otsa kumbki. No ja pudel veini. Parajate lõvidena oli meil Sixuga vaja veel internetti minna keset ööd. Noh me peame minema üle tee parki selleks. Aga kuivõrd mina olin oma arvuti aku tühjaks mixinud, siis oli seda vaja ju laadida. Pistikupesa on suhteliselt kõrgel katuse all pargis. No tuleb ronida. Pingile. Ei ulata. Teeb siis Sixmann pätikat mulle, aga mis teha, käed lödiks joodud ja nali peal. Seisame mõlemad pargipingil ja mina ronin Sixule otsa oma juhtmega. Piffil tuleb räme nali peale ja nii ta mu jala lahti lasebki ja nii ma sealt kogu oma suure kehamassiga alla lendan. Astun arvutile peale ja maandun külili pingile. Hüppab piff arvuti juurde, et fuck kas jäi ikka terveks. On mats! Minult vabsee ei küsi, kas mina ellu jäin! Hakkame siis minu vigastusi tuvastama. Näpp puruks ja lahmab verd natsa. Jalg marraskil ja pool külge valus. Elus ühesõnaga. Arvuti kah. Tuleme tagasi ja räägime, et Six lõhkus mu ära. Tüübid ei saanudki asjast aru ja veel hommikul arvasid, et käisime öösel pargis peksmas üksteist!
Gertil me päris korralikult magama jääda ei lasnud õhtul ja kättemaks oli magus hommikul. Tema pidi 6 ajal tõusma, et tööle minna. Hüppab 6:45 tuppa uuesti ja kamandab, et kuulge kumb teist tööle tulla tahab. See peab 5 minutiga valmis olema. Üks koht on veel vaba. Vean pea padjalt lahti ja üritan aru saada kas valutab ja kas tervis on enam vähem või ei. Pea on korras, aga näpp valutab raibe. Mõtlen mõned sekundid. Kle mul käsi nats haige, ma vist eriti ei saa korjata viinamarju täna. Six sai taha minna ve? Ahhh, mida? Eiii, ma magan. No olgu, ma siis tulen ikka ise. Topin ennast ülehelikiirusel riidesse ja hakkan näpu jaoks plaastrit otsima. Tuleb Gerti uuesti uksele. Kle, ei ole ikka vaja, nad ajasid midagi segi. Vanaraisk!
Plääzipäeva pani ka madu tuksi maivõi! Vedeleme hambad laiali jõeääres ja järsku Sixmann kamandab, kle vaata vaata sinna. Vend lihtsalt ujub piki jõge meie poole, roomab kaldale ja meie suunas. Minu esimene liigutus kotti fotoka järgi ja klõpsima. Madu jääb vedelema ja tõstab pead ähvardavalt. Olgu. Kodinad kokku ja minek. Ei tule sellest vedelemisest midagi välja...Just saime teada, et tegu on selle pruun-maoga, noh, et kui laksab, siis poole tunniga oled küpse! Kui tüüpi näed, siis pead liikumatult seisma, et ta sust mööda läheks. A mis meie tegime? Trampisime jalgadega, et noh vibratsioon ja värk, et äkki läheb ära või midagi!

2011-03-26T19:20:00.000-07:00

Nagu näha, siis välja meid ei visatud. Isegi korrale kutsuma pole tuldud. Miks? Sest võtsime paari klaasi veiniga ennast ilusaks, tegime mõned koduvideod ja keerasime magama! Perthi kuttidega oli diil, et nemad püüavad kala ja vein on meie poolt. Aga nad said hoopis vähke ja neidki liiga vähe, seega jäi pidusöömaaeg ära. Juba kolmandat päeva koguvad külmikusse neid sõralisi. Hullu moodi tahaks loota, et täna lõpuks saame ikka süüa.Siiani oleme siis ainult joonud, noh oma veini. Hetkel on kell 11 hommikul ja mida meie Sixmanniga teeme? Mhm, õige vastus. Tatistame lakke. Sest nohh, meid on jällegi petetud. Eile rügasime päev otsa mandlipõllul nende kuradi voolikutega. Jah, saime eelmise mandlikuti isa juurde tööle. No need puud on umbes sama vanad vist kui meie ise (seega sajandite vanused) ja oiii vana raisk kui jube möll nendega on. Sõna otseses mõttes kibuvitsapõõsastes taidlemine (riided ribadeks ja kolmveerand niigi mu hõredast juuksepahmakast okstes). Ja need fucking konksud on tal kah nii pehmest traadist, et kui oled just rõõmsalt või vähem rõõmsalt ühe rea ülespaneku lõpetanud, siis sajab terve see kuradi voolikute rida alla. Ja hakkab jälle see j....i otsast peale. 6h jutti inglise-, vene-, ja eestikeelseid roppusi. (Vahemärkus: Sixmann tuletas just meelde, et täna on jälle üürimaksmise päev ja sai kuulda kui vana l...s ta on.) Aga lustlikum osa päevast oli see, et sõime tüübi ploomipuu tühjaks. No ise ta ütles, et siit võite võtta. Ja otseloomulikult ladus Sixmann minu seljakoti ploome täis. 5kg vähemalt. Tagajärgedest on veel vara rääkida...või noh neid õnneks veel pole. WC külastused on endiselt regulaarsed (puudulikud, no saia söömisest). Vana kutsus meid tuppa lõunale ka. Saime jälle talle ja ta prouale rämedalt ja udupeenelt pugeda. Hullumaja kuidas me siin kohalikele juba meeldime. Nad olid suisa kaardilt Eesti asukoha järgi uurinud ja puha. Põõsastes ragistamise vahel saime ise endale konkse juurde meisterdada. Traati lõikuda ja väänata. Hullud sepad ma ütlen. Leppisime vanaga kokku, et homme hommikul kell 9 oleme platsis ja läheb möll edasi. Pole paha, sest tunnitasu on kõvem kui viinamarja korjamisel. Helistab siis päss õhtul üle ja ütleb, et tegite täna jube head tööd ja tänab. Ei no suurepärane jah. Aga lisab, et tulge homme kella 12ks, sest ta ei jõiua kiiremini uusi puid raputatud. Noooh hea küll. Krt viinamarju oleks saanud juba hommikust peale korjata (jah, meil on juba valikuid tekkinud, et kuhu põllule minna...pugemise värk). Magame siis mitu tundi kauem ülejäänud hosteli rahvast (kõik viinamarjades täna) ja lohiseme niisama ringi. Helistab päss uuesti ja ütleb, et nad asjadega natuke hiljapeale jäänud, tulge kella 14ks. Vat, sellepärast me nüüd lakke tatistamegi. Lombakatega jutlema minna ka ei viitsi. Jah, mõlemal korrusel on oma ametlik lombakas olemas. Üks mängis jalkat ja väänas jala välja ja tööl ei käi. Teine (meie korruse lombakas) sõitis rulaga ja väänas jala välja. Mõlemad limpavad karkudega ringi. Rula kutt on see, kes mind pidevalt kossu mängima kutsus. Lähen ma jee nendega mängima, tahaks ellu jääda või nii.
Täna õhtul peaks uut rahvast tulema siia. Noh tuleb vist näitama hakata, kes siin boss on ja mis on lubatud ja mis mitte.Ilmselgelt on lubatud ainult oma toas istumine ja vait olemine. Hommikul pugesime jälle Lesliele ja saime teada, et tulemas on üks kutt...mmmm. Koos tibiga...damit. Keegi Susanne ja 2 prantsuse tibi. No krt, nagu neid naisi siin vähe veel oleks. Siiani oleme küll meie üle küla eided, aga kui peaks laekuma mõni 2 meetrine modell, siis kahjuks võib juhtuda täbar olukord tema jaoks ja buss läheb 20min pärast järgmisel hommikul!

2011-03-25T00:41:00.000-07:00

Kõik sai alguse sellest, et eile saime tööd teha. Kutt nimega Anthony võttis vist asja isiklikult, et eided tast rohkem marju korjavad ja hakkas võitu taga ajama. Korjamistehnikast me muidugi ei räägi ja juurde valetatud numbritest kah. Aga see selleks. Tüübil on maailma kõige hullem aktsent üldse. Pärit inglismaalt, aga ka inglased ei pidavat temast aru saama. Enamus inimesi hostelis väldivad pikemat jutuajamist temaha. Mida sa ikka küsid 4x WHAT? Küsib siis kutt päeva lõpus minult, et palju korjasid? Mina, et ahh 104 täna ainult. Tüübil tuleb kunni nägu ette, pff ma panin 124. Bastard, ütlesin otse näkku. Ja milleks seda kõike vaja oli? Õige vastus on, et jooma hakata! Küsis vagude vahel Sixmannilt kah, et noh kas reedel ikka jooma hakkate?
Pärast õhtusööki pesen nõusid ja Perthi kutt pakub viskit. Ma, et ei oi seda ma küll ei taha...paku viina või veini, siis on teine asi. Jättis meelde. Viskasin veel kildu (nagu ma seda teha oskaks), et kas panite seda liha peale kah (tegid ahjus eriti hõrgutavat liharooga)? Kutid jäid üksteisele otsa vahtima tummalt ja kui köögist lahkusin, siis oli kuulda, et kuule pääris hea idee ju. Loomaliha viskiga...jaikss! Sealt see pidu alguse sai.
Edasised sündmused arenesid öösel. Nimelt poole kahe paiku toimus koridoris selline trall ja tagaajamine, et Whitney Huston oli ka poisike selle kõrval eelmine reede. Kutt käis ja lõugas täiest kõrist ja tagus rusikatega ustele. Teised tüübid üritasid rahustada ja magama vedada, aga nu tolku maala. Karlsson käis öö jooksul 3 korda tüüpi korrale kutsumas. Kuulda oli nõude lõhkumist ja sõimu ja noh igasuguseid asju, mis eriti purjus nolgiga kaasas käib. Päeval saime lisainfot, et kjutil oli nuga taskus ja tema korralekutsumine seega suhteliselt ohtlik tegevus. Hommikul enne kella 7 koputas Leslie tüübi uksele ja ütles, et paki asjad, buss läheb 20min pärast. Jah, tegu oli meie Anthony´ga. Sai kinga. Üks joodik ja rahurikkuja jälle vähem. Nüüd on selgelt meie kord. Karlsson viis mind ja Sixmanni täna kahte veinivabrikusse. Tagasi tulime 12 pudeli veiniga (35AUD). Seda võimalust ta teistele polevat pakkunud ja ülejäänud hosteli rahvas ei teagi, käivad poes kalli alko järel. Huvitav, mis meid sellisesse eelistatud seisusesse on viinud? Kas see pugemine? Ühesõnaga on nüüd reaalne võimalus, et homme hommikul koputatakse meie uksele: „Buss läheb 20min pärast“!

2011-03-23T01:06:00.000-07:00

No ei lastud ka täna lakke sülitada. Peksti viiamarju korjama. No mis see 850kg viinamarju näkku 5 tunniga siis ikka on. Eesti naiste jaoks lihtsus. Loomulikult tegime meie kolmekesi kõige suuremad numbrid. Perthi kutid nimetasid meid masinateks. Kus mas siis ei ole masin kui kutt korjab 90 pange ja mina 107 sama ajaga. Näpp on villis. Ja selg on pekkis. Nagu see loeks.
Sixmann lasi ennast emasel koeral karata. Ja Whitney Huston kolis täna välja hostelist oma sõbrannaga. Naaiss. Sõime välja. Tegelikult on enamus peoloomi jalga lasnud. Varsti oleme meie siin vanad kalad ja kehtestame uutele reegleid. Kunnid in da house.
Lähen jooksen nüüd viieka peale!

2011-03-22T01:31:00.000-07:00

Hommik. Kell 9. Luugid lahti, ei viitsi ärgata. Paneme päevaplaani paika. Sööme hommikust ja siis sülitame lakke võidu terve päeva. Edasi lähme veini järgi. Eile Karlsson (hosteli onu, kes lihtsalt näeb välja Karlsson...noh muidu on ta Ungarist pärist elu muhe vana...Jo) pakkus, et viib meid kohalikku farmi kus saab 35 AUD eest 12 pudelit veini. Lõpuks ometi, 24.veeb oli viimane päev kus tilga alkot saime. Selle maa pinnal pole keel promilli tundnud. Mõeldud, mõeldud. Loivame kööki, teeme kaerahelbeputru (mhm, tervislikud jah). Lendab Leslie (hosteli proua) sisse ja küsib, et viinamarju tahate korjata? Ehh noh muidugi tahame, et mis päeval? Nohe kohe praegu kui valmis olete. Õuu jee. Tööd jätkus 1,5h. Noh veini raha vähemalt teenib tagasi. Kahju on muidugi natuke sellest, et järgmine aasta need põõsad enam vilja ei kanna kust Sixmann üle käis. Viinamarju korjatakse nii, et tõmbad kobara põõsast lahti ja viskad pange. Sixmann tõmbas tavaliselt pool põõsast korraga välja. Ja pooled kobarad maandusid tema makku pange asemel. Olgu olgu Six, ma katsun sind mitte mõnitada iga jumala blogi sees:P Ajasime farmi peremehega veel juttu ja pugesime nagu ikka. Kogu tööpäev. Uurisime, et siin põllul madusid ka on? Oiii küllalt jah. Khm khm, thanks man! Ja redbellyga on nii, et kui kohe haiglasse ei saa, siis 15min viskad ilusti luisika nurka. No selge, jõuab vähemalt koju heistada, et hiad aega siis nüüd!
Veini järgi kah täna ei lähe. Karlsson lükkas homsele selle. Noh ongi tegevust, sest muidu oleks homme AINULT lakkesülitamise päev. Ei taha küll ära sõnuda, aga esmaspäevast pidi korralik viinamarjade korjamine lahti minema. Parem oleks. Mind see papp ei kotigi eriti (noh nats ikka), aga tegevust oleks vaja. Kuna siin 2 päeva jälle sadas, siis Bretti (mandlite-päss) paps pole ka helistanud, et printsess-äässad vedage ennast tööle. Eile sain teise raamatu („The World is full of married men. The World is full of divorced women“) läbi ja alustasin kolmandat. Vahelduseks õudukat jälle. Muud tööd ei saa, siis raamatu- ja filmikriitikuks võin iga kell hakata.
Siiski siiski on meil tänase päeva tippsündmus veel ees. Kohalik pagariäri toob igal teisipäeval kandikute ja kottidega saiakesi, sõõrikuid, kreemitaskuid, lihtsalt saiu ja kooke tasuta siia. See tähendab et lõunast saati peame valvet ja käime iga poole tunni tagant kööki üle kontrollimas. Mhm, sellepärast me ülepäeviti 5-7km ringe jooksmas käimegi:P Ühel ümbermõõt kasvab, teisel kahaneb.
Jutlesime täna ühe Perthist pärit tüübiga imetabasest Perthi rannast. Oh ilus rand on jah meil seal, aga iga paari aasta jooksul paneb hai seal mõne supleja kinni. Aga sellest pole midagi, seal rünnakuid vähje. Adelaidei rannas on neid rohkem. WTF?? Minu Adelaides? Kas ma sellist Austraaliat tahtsin? Jah, tahtsin küll!!!

Kuidas me eile tööl käisime ja öösel ei maganud!

2011-03-20T00:56:00.000-07:00

Katre nõuab igal hommikul uut blogi. No ei saa lubada. Pean vähemalt nädala koguma materjali. Sest mis ma sellest ikka kirjutan, et oleme Loxtoni klounid ja käime pervaritest kohalikke lõbustamas jõeääres. Vähemalt sisustavad mehed lõunapause asjalikult ja ei toitu, vaid käivad „jõge“ imetlemas ja muruplatsil suitsu tegemas. Ega nad kahte bikiinides tsikki ikka tähele ei pane. Seega räägin parem meie tööst. Noh kui seda on, eksole.
Eile oli selles mandlifarmis meil viimane tööpäev. Noh kõva 4 poolikut päeva ja tehtud! Korjasime hommikul tunniga konksud maha ja tundus, et valmis. Kahju. Nii me ei rikastugi ju mitte kunagi. Aga kui ei anta võimalust rikastuda, siis kõhu peab vähemalt täis saama. Mõeldud, mõeldud! Tuleb Sixmann viinamarjaraksu saata. Sai selleks ju ekstra kilekott kaasa võetud. Mina olin juba pool seljakotti mandleid täis ladunud. Teeme siis näo, et lähme voolikuid üle pingutama. No loomulikult viinamarjapõllu poole. Üllatusena tuleb avastus, et oi üks rida konkse veel korjamata. Six, sina mine toitu koju tooma, ma lähen korjan konksud ära. Tehtud. Vaatan, et peremees ka juba ootab. Lähen siis juurde ja küsin, et noh tundub, et tehtud? Kutt noogutab, ja jah see osa tööst jah, aga nüüd teine osa ees. Juhhuu. Silmad löövad särama. Dollari märgid pupillide asemel. Kutt: „Kus Signe on?“ Mina, et sealpool, no pingutab voolikuid üle. Näitan julgelt suuna ka kätte. Kutt: „Ahah, lõpetab veel, hästi!“ Noogutan. Jääme siis mõlemad käed puusas ringi vahtima. Tüpm tü tüüü. Imelik juba. Küsin siis, et aga mis me edasi teeme. Kutt: „Ahah jah, käite kogu põllu uuesti läbi ja korjate kõik oksad kokku, mis ma just maha lõikasin, ja veate nendesse vahedesse ja panete niipid, et saan masinaga ära korjata!“ A, no selge, lihtne. Sixmann ilmub põõsast välja ja hooopis teisest suunast, punnis kilekott näpus. Topib selle kähku mu seljakotti, endal nägu punane ja suu kõrvuni kunstnaeratusest. Okste korjamise käigus käime maha kõva 10km, lihtsate arvutuste järgi. Alguses tundub, et easy money. Jaluta ja papp tilgub. Aga krt tunni pärast on taguots haige ja jalad lödid. Mõtteid mõlgutades ja kilomeetreid kokku arvutades lohisen puude vahel. Sixmannn kuule, känguru minu real!!! Ei kuule raibe. Sixmannnn, kängulut tahad näha või eiii?! Minu real on üks otse ees. Ilmub tibi puude vahelt ja vahib mulle otsa. Ahh? Duhh, vaata teisele poole. Assaraisk, on jah. Tsau kängu. Tüüp passib eriti kurjakuulutava pilguga. Liigume lähemale. Kle, ega ma eriti lähemale ei julge minna. Ma ka ei julge. Aga oota siin, ma toon fotoka. Sixmann känguruvalves ja mina tuiskan fotoka järgi. Loom ootab mu ilusti ära ja laseb kaugelt isegi klõpsida. Luurame lähemale, aga tüüp muutub ähvardavamaks. No kuule, ma pean ju selle rea läbi käima. Tüüp tõuseb tagajalgadele. Okkoo, animal on minust korralikult pikem ja suurem. Ma vist pean ikka teisest reast edasi minema ah? Ah, tead ma lähen lähemale ja kui midagi on, siis hüppan puu taha. Six: „Jah, nagu siin neid palju oleks“. Aga selge on see, et mina suudan ka kõige ohtlikumad metsloomad ära ehmatada. Noh mehed eesotsas. Mis see üks kängu siis ära pole. Ja kutt tõmabki uttu. Tegelt võis ta female ka olla. Nii lähedale ma ei saanud ikka, et täpsemalt järgi uurida. Aga pidi ikka munadega olema kui minema jooksis, eksju.
See töö tehtud, pani kutt meid veel väetisetünne rohu seest välja rohima. Noh, siin võib olla madusid ja asju, olge ettevaatlikud. Okkey, see info polnud nüüd just vajalik. Jupp aega ragistamist, roppusi, palju takjaid ja pinde ja ongi tehtud.
Natuke väsitav päev seljataga, vajume juba 22 ajal voodisse. No nagu sellest hullult tolku oleks. Hostelis juba kolmandat õhtut järjest räige joomine ja pidu. Pooled tüübid pilves ja teised lihtsalt sigalakku täis, aga see on asja leebem pool. Nad on vähemalt vait. Noh peaaegu. Eriti hellalt hakkavad närvidele käima eided. Üks uutest (üleeile tuli ja kohe ilmutas oma ülbet olekut köögiuksele ujudes) kujutab ette, et on vähemalt Whitney Huston. Kui ma poole kolme ajal veel kordagi silma kinni polnud saanud, läksin peldikusse ja jätsin iga fucking näo meelde seal rõdul. Jah, peod toimuvad rõdul, mis on pmts meie toa kõrval. Terve punt möirgab laulda. Noh kui seda nii saab nimetada ja kohalik Whitney lihtsalt röögib üle kogu mudilaskoori nagu solist ikka. Pidu kestab vähemalt 5ni. Koridoris käib keele kõrva ajamine ja tagaajamine võidu röögatuste ja irvetega. Noh, noored tahavad peret luua selgelt. Topin tropid kõrva ja haun mõrvaplaane. Jah, kui tahaks vaikust, siis tuleks võtta hotell onju. Mul pole pidude vastu midagi. Eks ole isegi vähe müratud nooruses...noh, mitte ainult, ka hilises vanurieas veel. Aga krt kolmas öö järjest on juba veits palju. Esimene mõte on solistile üks mõrtsuk-piloot toidu sisse poetada. Ärgu ta parem oma toitu valveta jätku kui mina läheduses olen. Teine mõte on neid piloote terve kastitäis neile tuppa poetada. Kolmas mõte on hommikul esimese asjana see kitarr pooleks lüüa. Noh kogemata.
Saabub hommik. Hostel täis pohmas nägusid ja enamus ei ilmutagi ennast veel. Selget magavad. Kogemata kombel hakkavad meil köögis potid kolinal maha kukkuma. Uuups, kohmakad kuidagi täna. Kööki ilmudes karjun rõõmsalt „Tere hommikust põllumehed“! Sixmann jookseb mööda koridori nagu emane mammut. Uksed vajuvad meil kinni heleda litiga täna millegipärast ja köögikapi uksed ei taha ka kinni jääda. Tuleb 3 korda pauguga enne lüüa. Ja tuba on ka kohutav mess. Peab koristama. Tolmuimeja välja, uks lahti ja läheb aasta suurpuhastuseks. Iga pisemgi tolmutera saab ära imetud. Igasuguseid asju võib veel juhtuda....

2011-03-13T00:15:00.000-08:00

Mis me siis teinud oleme vahepeal? Ausalt? Sittagi. Perthist panime lennukiga Adelaide ja olime öö seal hostelis. Muidu tip top, aga Saksa tibi sakkis. Oli ühte meie voodisse roninud, et oi me arvasime, et rohkem kedagi ei tule ja ma tahan sõbrannaga ühes toas olla. Peksime voodist maha ja pidi sõbranje kõrvale ronima. Siis veel pahurdas ka, et miks tule põlema panete jne. Ei taha tuld, siis võta hotell, piff! A Adelaide on linn, kuhu mina äkki isegi elama kolin (kunagi). Bussiga Adelaidest Loxtoni 3,5h. Elusad ja kutud kängurud teeääres. Kohalik aktivist bussis. Tädi rääkis kõik külauudised paugust ära ja jagas umbes 2 miljon soovitust. Et ärge kraanivett keetmata jooge (uskuge mind, seda ei taha ka keedetuna juua...kohvisolkija), ostke kohe sääsetõrje, ärge kohe kindlasti jõkke ujuma minge (eriti dangerous värk), põllul pange kindlasti müts pähe, jah punaselg ämblikke on siin kah jne jne. Ja kui te hostelis ellu ei jää,siis otsige mind üles ja võtan teid enda juurde. Meeldiv, aga miks me ei peaks ellu jääma? Hostelisse sisse astudes vahib adminni letilt vastu Mõrtsuk-Piloot putukas enne adminnitädi. Täidame oma paberid ära ja plekime nädala papi ette. Sisse astub kohalik ülemeelikuks joonud noormees ja tutvub käteldes, endal sama mõrtsuk putukas särgil. Näidatakse maja. Toas puudub lubatud telekas, aga suva see. Köögis söövad noored õhtust ja üks tibi kargab kiljudes püsti, sest mõrtsuk-putukas hüppas just tema toidu sisse. Okkkei, vahime Sixmanniga tõtt – kas me sellist Austraaliat tahtsime? Hõõrume käsi kokku, jah tahtsime küll! Toas käitume nagu printsessid ennemuiste. Nõuame teipi ja teibime aknavahed kinni, sest sealt tuleb lademetse piloot-putukaid sisse. Noh tegelt on nad kõigest pöidlasuurused rohutirtsud, kes kisendavad, lendavad, ronivad ja hüppavad! Ütleme ette ära, et nüüdseks oleme harjunud, et vannituba on neid paksult täis õhtuti (liialdamata) ja toas saab enne magamaminekut korralik tapatöö tehtud. Sest no mulle ikka eriti ei meeldi kui nad öösel näkku lendavad ja juustesse kinni jäävad (jah, nii on olnud). Dushi all toimub kino siis kui piloodid sind ründama kukuvad. No nemad põgenevad vee eest singu jalgadele ronides. Eile öösel oli neid majas nii palju, et saksa tibid võtsid tolmuimeja ja käisid terve korruse üle. Me ka koristasime täna laipu vood ialt. Tänavd kubisevad pilootides õhtuti. Neid pole aind siis kui sajab. Ja päeval päiksega ka pole (tulevad hämaras sooja ilmaga).
Passisime 5 päeva ilma tööta. Selgus siis mis? Et ega siin tööd eriti polegi. Kohalikelgi pole. Üle 10 aasta nii ikalduslik suvi, et tööst on puudus. Varem oli pidevalt töötajate kriis. Mõned teevad 2 päeva tööd ja siis nädala passivad tühja. Nukker natsa. Mis teha? Käime jooksmas (5km ringi on raske välja nuputada, sest see on umbes linnakese ümbermõõt), sööme, magame, sööme, loeme, magame, sööme, magame, sööme. Reedel aga tuli tädi ja küsis, et no olete homme valmis? Me saime esimese laksuga aru, et hosteli koristama. Jah oleme, muidugi oleme. Peaasi, et pappi saaks või tasuta elamist või mida iganes. Hommikul siis selgub, et ei, põllale tuleb minna hoopis. Ja ainult meie Sixmanniga kahekesi. Viiakse siis kohale ja onu küsib, et no kas olete seda tööd varem ka teinud? Me, et aaammm, vist mitte...kui see on viinamarjade korjamine, siis noh Eestis meil neid pole. Onu ütleb, et njah, tal ka pole! Sõidutab meid autokastis mööda oma põldu ringi (puude vahel) ja näitab, et vat kui teil juurde on vaja siis neid konkse saate siit. Enne seda tõi kuuri alt jupi nööri kah, millepeale meil silmad suureks läksid ja temal naeratus näole tuli. Hmm, kas tibi võõra onju juures farmis. Järgmiseks võtab raudkonksud (traadist kokku keeratud haagid) ja viskab kasti. Okkei, nüüd hakkab juba naljakas. Nöörid ja konksud ja möllud. Näitab siis ette, et mis meid ees ootab. Võtab puude alt kaks veevoolikut ja sikutab täiega ja haagib need konksuga puu külge kinni. Läheb kaks puud edasi ja teeb sama. Olgu, pilt selge. Voolikud tuleb maast üles tõsta, et masin saaks saagi maast ära korjata. Pool päeva me isegi ei tea, et tegu oli mandlitega. Hakkame siis tööga pihta. Puude read on 400m pikad. Esimesed 2 rida on kuulda ainult kahe piffi roppusi ja sõimu ja vingu, et krt mai saa ju. Siis tekib vilumus. Päss ise ka ei tea kuidas asja lihtsam teha on. Tekitame omad nipid ja töö lippab.Küüned nullis, pluus puru, ise üleni nagu mudakäi ja pooled juuksed puuokstes. Aga õnnelikud! 4h ja töö tehtud. Vahepeal jõuame naabri põllal viinamarju söömas käia. No mine pekki kuiii head! Onu tuleb tagasi ja kiidab, et hea töö ja saate 21 dolts tund (paljud on erikuradi rahul kui 18 saavad oma viinamarjade korjamisega, enamus 13-15 kätte saavad) ja tulge homme jälle. Suunurgad kõrvuni ja koju minek. Täna siis pidime need konksud jälle ära korjama ja edasi panema. Aga kuivõrd 2 Eesti piffi on nii kiired, et masin ei jõua nende eest saaki maha raputada puudelt, siis saime aind 2h tööd teha ja onu kutsus homseks tagasi. Lubas isegi oma isale meid soovitada (noh tööd tegema...noh seda sama tööd). Aga see töö ongi vaid paar päeva ja näis, mis meist edasi saab. Püsige lainel.

2011-03-02T03:56:00.000-08:00

Kellel mis head küljed on. Kuala Lumpuri lennujaamas jäi Exmaster näiteks otse lennule minnes magama. Väravast lasti läbi ja tuli oodata veel välisukse avamist, et lennule astuda. Sai toetada ennast veidi mugavamatele pinkidele ja Exmaster siruli ja hambad laiali ja tatt ripakil ja korras. Pilditu. Teised valmis spurtima lennule. Ja nii ongi. Mõni lihtsalt jääb jalapealt magama. Noh sõna otseses mõttes. See on sama nagu Sixmanni tuleb magusa letist eemale kangutada. Tema peale tuleb kärkida. Tuleb vägivalda kasutada. Tuleb üle poe karjuda „ja pärast on jälle – mul on kõht niiiiiii tääiissss...aapiiiii, miiiks ma sõin seda??!!“, siis tal hetkeks meenuvad tema elu piinlikumad momendid ja saab 10 sekundit aru, et pähh ei tohi. Kassasse jalutab ikka õndsa näoga muffin näpus. Parandamatu. Marianne näiteks tõmbab ligi koledaid ja tüütuid ja vägivaldseid. Korduvalt räägitud sellest, et aborigeenid on vägivaldsed kui suuremas pundis liiguvad. Täna siis üks selle nn rassi esindaja astub Mariannele juurde ja küsib, et kust pärit. Õnneks tappa ei andnud, aga palus lahkelt oma maad kasutamiseks.
Päevad pole vennad. Ja kui on olemas selliseid päevi kus tõesti mitte miski ei kordu, siis üks asi ikka kindlasti kordub. Sixmann Exmasteri vaheline vestlus – Six: „Kle, sa mulle massaazi ei taha teha?“ Ex: „Sa tuksi ei taha minna?“
Kaua Gerti meid veel talub? Ausalt? Ta küll ütleb, et meiega on täiega lõbus. Aga tegelt on nii, et meie saabumisega on ka ikaldus igal pool kohal. Kui ühel hommikul Gerti voodi tühi on ja tema kodinaid ka enam nurgas pole, siis on selge...mõõt sai täis. Selliseid matse ikka annab ka otsida muidugi. Taltsuta neid, et nad palja taguotsaga mööda hosteli ringi ei laseks. Et nad linnapeal kuttide ees ennast ja kõiki samal tänaval olevaid naisi ei häbistaks. Et nad natukenegiiii vaiksema häälega irnuks. Et nad toitu kurku ei tõmbaks. Et nad üksteise hambavahesid ei puhastaks fooris rohelist tuld oodates. Et nad toauksi ei lukustaks nii, et teine peldikust tulles kolkima ja manguma peab uksetaga. Et nad natukenegi välja näeks jne jne...
Paar päeva tagasi ostsin uue suure dushigeeli ja eile lasin selle juba ära tõmmata.
Sixmannil on joodikupäevitus konkretselt!
Täna hostelis kaks kleenukest tibi ajasid endale krõpse näost sisse. Kadedus tuli. Leidsime, et njah meie ei saa seda endale lubada. Mitte, et me paksud oleks või midagi. Küürakat parandab aind haud. A meil ple lihtsalt pappi, et seda endale lubada. Krdi Saksa rikkurid rsk. Aga kui Gerti lubaks, siis oleks meie ka juba rikkad – nimelt, tantsiks ühe eriti stiilsete riiete poe aknal hiphoppi räige raha eest. Siis saaks ka endale igat sorti krõpse lubada ja magusat peale määrida.
Pikk Siim ja tema veel pikem sõber rääkisid täna farmitööst. Noh, et ämblikud ikka hammustavad. Suured teevad täiega haiget, aga muidu on korras kõik. Väiksed hammustavad haiglasse või päris kotti. Meeldiv. Ja et ikka pikki pükse vaja, muidu meie kaunid kõverad jalad on pärast puruks. Meeldiv. Ja loomi on igasuguseid ja ära põleb kindlasti ja raha saab rahuldavalt. Me vist hakkame nüüd Eestisse tagasi tulema!

2011-03-01T01:57:00.000-08:00

No ühesõnaga...kõik sai alguse sellest kui Exmasteril ja Sixmannil tuli idee minema tõmmata. Austraaliasse. No kuhu siis veel. Seal lubatakse ju ilusaid poisse, head ilma, loodust ja pappi. No ei hakka sellele kõigele kätt ette panema. Tööd on ka siin vähem kui teha tahaks, seega kaotada pole ju midagi. Tuld! Piletid bronnitud, mõni rubla raha krvale pandud ja räme lahkumispidu peetud.
Esimest korda tundub, et asi on perses ALLES Tlna lennujaamas. Easyjeti lennukil otsustab paak kinni külmuda ja kütust mootorisse mitte lasta. Ahso, ei no selge. Lend jääb ära. Või no mis ta ära jääb, lükatakse kõigest järgmisele päevale. Meie suurepärane lend pidi kõva paugu ja paraadiga toimuma 24.veeb...aga no kuna teatud põhjustel härra president ei saanud meid saatma tulla (pidi mingeid matse hoopis vastu võtma), siis selgelt see takistus. Pandi ilusti Ülemiste hotelli magama ja anti süüa kah. Nagu sellest ilgelt tolku oleks? London-Perth lend läks ju ka 24.veeb. Aga ega masterid pilli põõsasse ei küta. Tuleb minna kindlustusse lamenti lööma (see käib nii, et taod jalaga vastu maad ja ütled LAMENT) ja uued piletid bookida. Kindlustuse tädi lubab kõik kinni plekkida kui me vaid uued piletid teeme ja kui me vaid siit Eestist minema tõmbaks. Piletid saime kallimalt kui varem, aga mis teha. Staaridel ju pappi on. No tähendab, plaan on minna Aussi staariks!
Tarc pani masterid ilusti lennukile (no siis on pandud kah) ja minek. Kõigest paarkend tundi lendu ja piina, aga kohal. Punase vaibaga küll vastu ei võetud, aga anname andeks, kell oli ju ka 5:20 hommikul kõigest. Selle eest oli bussijuht eri kuradi kino vend. Kilid oskavad ka nalja teha, mhm.
Vastu võtab masterid 30 kraadi leitsakut ja Gerti. Meie suur juht ja õpetaja. Ausalt! No ei kujuta pilti kuda temata hakkama saaks. Paari päevaga tehtud tel number, pangakonto, tfn number jne jne. Masterid on nagu kaks tölli tal sabas.
Muidugi üks asi on imelik. Et kuidas võetakse staare nii vastu, et neile kohe tööd ei pakuta? Viinamarjad tahtvat korjamist 3 nädalaga ja see periood olevat juba läbi. Ei taipa. Mis teha, tuleb minna parematele jahimaadele. Aga see on juba tulevane peatükk.
Rannas on korra käidud. Isegi rante ei saanud, sest no kohalike nõudel sai 30se kreemiga sisse möksitud ja tolku maala plääzipäevast. Või nohh... Perverdi ikka nägime ju ära (vaata fb pilte) ja ujuda saime kah. Ja no Sixmaster sai oma mullid vees tehtud. Teine suur juht ja õpetaja on meil siin Marianne. Võttis oma pereisalt auto käest ja vedas mastereid mööda linna. Meeldiv! Toidukohtade vallas on juht ja õpetaja Kaja eriti pikk poeg Siim oma veeel pikema sõbraga. Sushit sõi punt Eesti jorsse (masterid oma juhtidega) pargis kus oli toimunud roim. Noh ega iga päev laiba kõrval lõunastada ei saa. Exmaster räägib et kuulge, ega sin see ala niisama piiratud pole ja mente terve persetäis poleks ja maskidega mehed põõsas. Ma räägin teile, et siin on maha löödud mõni. Teised irnuvad ja tõmbavad, et ära enam peale võta ja mis maskides mehi sa nääd, et päris kange kraami peal oled ve? A kui Sixmann läheb võmmilt küsima, et nu mida siin ka toimuma siis ja öeldakse, et kuritegu on toime pandud. Siis jutt muutub. A plaan oli küll minna ninapidi juurde, et kulge ma unustasin oma koti siia põõsasse. Õlled olid sees. Mis nuga? See nuga minu käes?? Ei sellega ma sõin just, aga palun andke mu õlled tagasi, peaks seal laiba külje all olema.
Aitab kah! Hoidke seiklustel silma peal ja kätt pulsil:P

2010-07-15T16:29:00.000-07:00

Ma saan aru, et kõiki kindlasti huvitab minu puhkuse käik. No eks ma katsun kursis hoida...nohh, nii palju kui võimeline olen. On puhkuse esimene päev ja kell on pool kolm öösel ja siit see kõik algab. Muuseas käiku on läinud ka aktsioon "leidkem tyhikargajale mees"...palju edu algatajatele! Ma olen selle sees olnud ja võin öelda, et ei saa kerge olema. Klassikaline küsimus on, et no mis sa siis puhkuse ajal teed? (Täna oli päike pool päeva, 7km jooksu ja pidu. Ja nii hakkabki olema.) No dsiiisas kraist, puhkan nohhh... ja teen trenni eksju. Hoidkem siis kätt pulsil.

2010-07-02T12:52:00.001-07:00

Seniilsus. Hakkan asju unustama. Asju, mida tahan poole maailmaga jagada, aga olen mälukaardile liiga tihti tühjendusi tegema hakanud. Olulised failid diliitinud. No asju, mida võib näha ainult ööklubides. Ja ainult ööklubide kolmnurga märgiga naiste ruumides. Oli see siis kui Kristiga viimati Maasikas lammutamasime elu eest. Noh istusime nurgas ja vahtisime hämmeldudes möödatuigerdujaid.

Ikka juhtub see, et kui suukaudu midagi mittetahket sisse manustad, siis mingi kell (suhteliselt varsti) see väljuda soovib. Teist kaudu. See pole enam ammu saladus, et kõige suuremaid läbusid ja tülisid ja pisaraid ja asju näeb ainult ööklubide naiste restroomides.

Külastab siis Kristi seal puudriruumis ühte boxi ja jään mina huuleläikega mökerdama. Astuvad sisse kaks esmapilgul mitte eriti sügavas joobes neiut. Pannakse üks neist seinaäärde seisma ja teine teda fotokaga sihtima. Jah, just nii need peldikuseina-tapeedimustriga-ratepildid sünnivadki. Tütarlaps sätib käed puusa ja manab häbeliku naeratuse näole. Minul muidugi juba natuke suurem naeratus ja veel suurem muie näos kinni. Astuvad sisse veel kaks esmapilgul juba üle keskmise joobes tibi. Jutt käib loomulikult meestest. Noh, et kuidas üks tüüp teda ikka vahib ja kuidas temal ikka siiber sellest on jne. Ja kuidas mehi ikka nii jalaga segada on. No see selleks. Üks prouadest sokutab oma siidriklaasi kraanikausi äärele ja külasatab ka ühte boxi. Teine lärmab kõva häälega talle järgi, noh...et ikka kuulda oleks läbi boxi ukse. Mulle siis ütleb, et kuulge, ärge mu sõbranna jooki ära jooge onju. Mul on juba väääga naljakas. Luban, et ma jah ei joo tema sõbranna siidrit ära. Peamiselt selle pärast, et ma ei joogi siidrit. Lakin oma huuli edasi ja üritan mitte hambaid ära määrida, sest selle irvega pole võimalik hambaid peidus hoida. Üritab proua siis ka järgmist boxiust avada, aga talle jäävad silma fotosessioonil olevad tütarlapsed. Astub modelli juurde ja nõuab: "Kuule, tohib ma annan sulle nõu natuke?" Jube emalik lähenemine. No selline, et kle tütar, mul on kogemusi, usalda mind. Modell on hämmingus. Proua ei lase ennast segada, võtab modelli kleidi vööst kinni ja tõmbab selle lahti. Ütleb: "Pane nüüd üks käsi siia sisse ja tõsta üles!" Tütarlaps on juba oimetuks jahmunud, aga aegamööda täidab käsku. Paneb käe dekolteesse. "Nii, ja nüüd pane teine käsi siia sisse ja tõsta üles". Samal ajal astub Kristi oma boxist välja suuurte silmadega ja suhteliselt paanikas. Seda nägu oleks pidanud jäädvustama kuidagi. Miljoni dollari pilk. Tormab minu juurde, et kle mis toimub? Mina ei suuda enam olla ja irnun juba lohutamatult. Tõmban Kristi ruumist välja ja räägin asja visuaalse poole ka ära. Tema nimelt oma boxist kuulis ainult, et pane oma käsi nüüd siia alla ja tõsta üles...??! Ja esimene pilt boxist väljudes on, et ühel tibil käsi oma dekoltees ja teine pusserdab tema rindade all mingi katkitõmmatud paelaga....

Jah, ma tean, et ma oleks pidanud ennast taltsutama ja etenduse lõpuni vaatama. Aga noh vahet pole, selliseid etteasteid võib igal nädalalõpul igaüks ise esiritta vaatama minna.

Nõuanne

2010-07-02T11:05:00.000-07:00

Väike nõuanne minusugustele. Kui sa lähed näiteks bodypump trenni üle väga mitme kuu. Ja kui sa siis järgmised paar päeva valutad oma lihaseid nii nagu sa pole oma lihaseid kunagi valutanud. Kui sa siis ei saa kõndida, kui sa siis ei saa trepist alla, kui sa siis ei saa istuda ja eriti kui sul on ekstra valulik külastada vee cee märgiga tuba. Siis mine poodi ja osta suur arbuus ja söö see korraga ära!

Parimad

2010-06-19T12:16:00.000-07:00

Tavaliselt tahan ma viriseda ja õiendada ja kritiseerida. Või asjadest aru saada. Aga nüüd juhtub imelugu. Ma tahan kiita ja rahul olla. Lihtsalt on vaja öelda kui maailma kõige paremad asjapulgad mind ümbritsevad. Näiteks on mul maailma parimad naabrid, kes tõid mulle just värskelt küpsetatud leiba ja vahvleid. Tnx Raul. Siis on mul nüüd veel parim hambaarst, kes teatas mulle täna, et mul ei ole selles hambas auku, kus ma arvasin, et on. On hoopis tarkusehambas ja see tuleb niikuinii välja tõmmata. Ja siis tegi ta mu suu hambakivist puhtaks. Seda ei viitsi ükski teine arst ette võtta. Tnx Eva-Liisa. Juba mitu aastat on mul parim juuksur. Ta ei lõika kunagi palju kui ma ei taha palju lõigata ja ta värvib nii nagu tegelikult pole võimalik värvida. Sest mina tahan nii ja nii peab saama. Tnx Katrin. Mul on parimad kolleegid. Nende pärast ei taha ma kunagi töölt koju tulla. Ma lihtsalt pean veel letis töllerdama peale trenne ja jutustama ja kõkutama. Tnx kogu Fittesti tiim. Mul on parimad endised klassiõed. Nad viitsivad mõnikord pundi kokku ajada ja lammutama kukkuda. Tnx Kristi, Krissu, Merle (ma jätan näo meelde ja sa maksad, et sind seekord polnud) ja Margit (sama jutt). Parim väljamaa-sõber. Kes ikka hüppab msn-i uudistega Austraaliast, noh et kuidas seal kõik niiii lahe on. Tnx Enn. Mul on maailma kõige kõige parem vanaema. Ta suudab mu totaalselt punnis kõhule veel toitu peale pressida (parim omlett, parimad pannkoogid, praekartulid, leib, klimbisupp, ühepajatoit, tikrikompott, kaneelisaiad jne) ja ta suudab kõigi vastu koguaeg niiiii hea olla! Tnx vanaema. Mul on parimad joodik-semud. Nad ei jäta vahele ühtegi pidu kui minul on tahtmine pidu panna. Nad ei jäta vahele ühtegi välitrenni kui minul on tahtmine rattaga 70km sõitma minna. Tnx Coiz ja Leps. Mul on parim sõbranna. Ta kuulab öösel kell 4 mind ära kui vaja peaks olema. Ta lihtsalt saab minust aru. Tnx Merka. Suhteliselt normaalne õde on mul kah. Laenab mulle piduriideid (peamiselt laenab minult neid) kui vaja ja täidab käsku, mõnikord. Tnx Punnpaabu. Mul on parimad võõrustajad. Kes teevad just minule mõeldud kartulisalatit ja kutsuvad alati veini jooma ja liha sööma kui grill soojaks on aetud. Tnx Riks ja Katre. Mul on parimad kliendid. Nad siiralt naudivad trenni ja tänavad mind vilega ja suure aplausiga peale tundi. Tnx kõik Fittesti klubiliikmed, eriti Greete, Kaia, Heili, Maarja, Jaanika, Anu, Kairi (koos Sannuga) ... . Ka parimad meigi-kliendid. Nad on alati rahul ja tulevad tagasi. Tnx Triinu, kes sa mind soovitad. Ja mul on veel igasuguseid maailma parimaid asjapulkaid! Huhhh, ma ei tea mis hellushetk see nüüd oli!

2010-06-11T19:30:00.000-07:00

Plaan oli järgmine. Minna Kaisa soolaleiva peole ja võtta paar kerget napsi ja koju magama. Noh, et homme jõuda ilusti meiki tegema (jah, halturts) ja siis emmega vanaema juurde maale. Plaan on hetkel nihkes nii palju ainult, et paarist napsist sai vein, shampa, rumm ja mingid asjad veel ja ööklubi ja nüüd on kell pool kuus. Järgmine plaan on olla kangelane ja minna vana plaani kohaselt edasi. No näiss, päev on ju alles poisike! Ja miks krt ma ei või oma maja ees halada oma elu üle kell viis hommikul? Miks on vaja sellel kõigi lemmiktädil esimesel korrusel nina aknast välja pista ja näidata, et tema ka ei maga kui mina ei maga. Mingu ma arutagu teemasid kuskil mujal. Tähendab, esiteks on need elulised küsimused ja teiseks, igasugused üle 50-aastased võiks hommikul magada. Ja üldsegi kui ma kell 11 jalgu alla ei saa, siis on terve maailm selles süüdi...mis teil viga on??

Bestikad

2010-06-04T18:31:00.000-07:00

Mulle hullult meeldib üks reklaam, mis justkui näitab ideaalseid sõprussuhteid. Või noh tundub, et tegu on parimate sõbrannadega. Hüppab üks tsikk uksest sisse ja kukub sõimama: "Mul on tunni aja pärast kohting ja sa vaata seda toppi, mille sa mulle disanisid. See on välja veninud ja luitunud!" Vidin näpib toppi ja vahib virila näoga teisele otsa. Disainer hakkab siis olukorda päästma. Et no proovigu sõbranje ikka seda vahendit ja värki. Ma kohe nagu ei saagi aru, et kas antud vahend annab värvi tagasi ja tõmbab väljavenimise kokku vms? No vahet pole. Aga fuuria saab hoogu juurde ja teeb näo, et disainitibi on ikka kõiges süüdi ja selle asemel, et uut toppi osta võtab teise samasuguse kaasa ja nõuab ka pesuvahendit endale! Kas siis sellised sõbrad ongi, et üks disainib sita topi ja teine peseb valede vahenditega ja sõimab esimest tropiks ja suheterikkujaks?

Kell viis hommikul selliste teemade lahkamiseks pole selgelt õige aeg. Head ööd mudilased!

2 blondi

2010-05-25T12:09:00.000-07:00

Nuumasime Merkaga endid täna sigadeks ja shoppasime vaeseks. See selleks. Kott täis juuksekasvu soodustavaid imeampulle ja vitamiine ning hädavajalikke sada paari sexikat pesu (sest noh mõlemal ju eraelu lausa lämmatab hinge) astume poest välja ja shokk. Autot pole. Koht, kuhu auto parkisin, on tühi. Tegu ei ole suure parklaga, vaid sõidutee äärega, kus on 10 parkimiskohta. Ja no autot pole! Okey, tuleb võmmid kutsuda. Hakkan juba numbrit valima. Vaatan veel ringi, et pole ju parkimiskeelu märke, et võmmid ise ei saanud mu autot minema vedada. Tähistatud parkimiskohad olemas ja pole tegu ka eraparklaga vms. Silmanurgast näen, et ühe auto tuuleklaasi all on mingi silt. Äkki tõesti tasuline parkimisala ja selle 15 minutiga suudeti mu auto minema vedada?? Lähen siis kaema, et mis lipikuga tegu on. Noh ei olegi vaja teada saada, sest minu auto seisab selle auto ees! Kuda kurat me mõlemad niiiii veendunud olime, et mu auto just SELLE koha peal seisma pidi??? No jaanitulele lisas õli vist see, et ei saanud enne autot kohe lukku. Vat mõne poe juures mõned kohad kohe ongi sellised kus mu autole signa peale ei lähe. Kohe pilt selge, et nii, et keegi passis, et ma ei saanud autot kinni (ja äkki ei saanudki siis) ja oli kohe platsis ja nüüd on mu nunnu Läti poole teel. Õnneks oli see vale vastus. Aga ega blondid hetked sellega läbi ei saa. Istun rooli ja hakkan siis välja nikerdama nunnut kahe auto vahelt ja otseloomulikult panen suuna asemel kojamehed tööle! Sest no kui ma tahan paremale pöörata, siis miks ma peakski vasaku käega suunakangi näppima?? Loogiline, et parema käe juures on ju parema suunatule kang kah. Jah, just nagu eilane! No Merka blond hetk oli see, et restos arvet makstes teeb tema avalduse, et kuna meil mõlemal on 500sed, siis tema praegu maksab arve ja siis pärast annab raha mulle!

2010-05-09T22:35:00.000-07:00

Tehtud! Jah, minu elu esimene "sport massidele" üritus on läbitud. 10km jooksumaratoni (no arumaisaa miks see just maratoniks on ristitud?) ühtse loomakarjana tuhande hullunuga on läbitud. Üllatavalt meeldiv. Elus olen. Üllatavalt elus. Järelikult ei pingutanud veri-ninast-välja-ja-pilt-taskusse pingutusega. Seega jäi midagi veel kõvasti üle. Ületasin oma illusioone pea 10 minutiga. Vat mis tähendab massidega koos hullumine. Arvestades oma jooksmise vihkamise astet ja selle tegevuse normaalse läbiviimise suutmatust, siis eesmärk oli lihtsalt ellu jääda. Järgmine eesmärk oli veri ninast välja pingutada ja ajaliselt tunni ajaga hakkama saada. Sain hakkama 53 minutiga. I did it! Polnud üldse piinlik, et 10- aastased poisid mööda tõmbasid nagu si...vast kassist ja viimasel 500-l meetril pässid aastast 1940 kergel sammul pmst minu ette astusid. Järgmine aasta ma neile ehitan, raisk!

Sealt edasi siis tööle veel kahte trenni läbi viima. Ja täna olen juba kell 8 maast (voodist) lahti. Kust saab Eesti naine oma energia? Laima sefiiridest!

Kurjategija

2010-05-08T07:47:00.000-07:00

Mulle meeldib mu korter. Mulle meeldib mu maja. Mulle meeldib, et mu korter asub just maja selles küljes kus ta asub. Hommikul vara päike pähe ei paista, küll aga hakkab paistma lõunast. Mis mul sellest hommikupäikesest kasu olekski kui ma poole lõunani magan. Täna aga on selline ilm, et enamus ajast lõõmab päike, aga käivad korralikud vihmahood. Ühesõnaga meeldiv on võtta kohvitass, lohistada kott-tool rõduuksele, varbad rõdule lükata ja peesitada. Lugeda, kirjutada. Olla. Jah, vaba päev. Ise ka ei usu. No loomulikult ma jookseks või pedaaliks ratast või harjutaks kepingut või teeks mida iganes ilmakohast. Aga homme on ju katsumus. Ellujäämiskursus. Jah, maraton. 10km valu ja piina. Miks? Ei tea. On vaja teha asju, mis ei meeldi, aga asju, mis peavad hakkama meeldima. Tegelikult mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, et kuidas mulle mu maja ja korter ja asjadmeeldivad, aga mitte kõik selle juurde kuuluv ei meeldi. Jah, see parkimiskeelumärk seal maja ees ei meeldi. Varem ei kottinud vabsee. Sest noh vaatamata märgile kõik majaelanikud seal ikka pargivad. Aga vat nüüd on ahvid platsis. Rahateenimisvõimalus. Käisin mina siis ükspäev kahe trenni vahel kodus söömas ja jätsin auto maja ette. Sest noh ega keset päeva ongi ju jube liiklus meie maja ees ja garaazi nikerdada mulle ka jubedalt meeldib mitu korda päeva jooksul. NOT. Ühesõnaga kui uuesti autosse istusin, siis esiklaasikl ilutses roosa-kollane lipik. No selge. Viskan kõrvalistmele ja kiirustan tööle. Sõidu ajal veel üritan leida trahvikviitungilt summat. Et mitu miljonid see surmapatt mulle nüüd maksma läheb. Ei leia numbrit. Ja selgub, et ei olegi trahv. Udupeene nimega lipik on hoopiski. Teade väärteomenetluse alustamise kohta. WTF? Ühesõnaga kutse Tartu Linnavalitsuse poolt Linnakantselei menetlusteenistusse. Neljapäeval kell 14. Põlema ei taha ennast panna keegi koos selle lipikuga? Mina tahaks.

Lähen siis ontlikult kohale ja kahetsen kõiki surmapatte ja annan põhjaliku seletuse. Loomulikult esitan ka küsimuse, et miks see märk sinna üldse pandud on? Tütarlaps ei oska vastata (ei peagi oskama), aga annab mulle ilusti kontaktid kuhu selle küsimusega pöörduda. Näitab mulle siis arvutist ilusaid minu autost tehtud pilte kuriteopaigal. Vaatab ise ka ja jääb mõttesse ja tunnistab, et tõepoolest pole arusaadav miks see märk seal on. No tänava kõige laiem koht jne jne. Vahime tõtt ja nuputame siis trahvisummaks 300 eeku. Jah, märk ju on ja väärtegu ju on ja karistama ju peab. Võin ka kohtusse kaevata. Lähme sõpradena laiali. Ei, mis. Enne tuleb mõned ankeedid täita ja õigusi ja kohustusi lugeda ja ports allkirju anda. No nagu päris pätt kohe. Jap, nüüdsest siis ametlikult kriminaal.

Helistan siis onule Linnavalitsusse selle märgi asjus. Selgelt pole ma esimene helistaja antud küsimusega ja kindlasti mitte ka viimane. Onu seletab, et vaadake, et tegu on ohtliku alaga, et seal on kurv ja nähtavus pole hea kui maja ette pargitud on jne. Ammm kus see kurv on? A no ju onu teab. Meil maja ees jah kiirtee suisa ja kohe kurvi peal täitsa kohe. Noh selgub, et asi siiski lasteaia laste emmedes ja issides. Nemad ei pääse hommikul ja õhtul kiirelt meie maja ees liiklema, et kõrvalmajja lapsi ära visata ja õhtul peale korjata. No olgu. Seletan onule ka oma teist muret, et ma ei saa kõrvalmaja aia pärast ohutult oma garaazist välja sõita. Kui ei taha ette sõita mõnele emmele või issile, siis pean aialippide vahelt jupp aega piiluma, et ega mõni ruttav emme-issi mulle otsa sõitmas pole. Ja kui olen veendunud, et pole, siis pean tegema kiire manöövri, et eluga pääseda. Siiani on joppand. Nimelt, et kui juba piisavalt palju aia tagant välja olen sõitnud, et näha kas keegi tuleb, siis olen juba ette sõitnud. Onu ei saa olukorrast päris hästi aru, aga ütleb, et seda peab vaatama tulema. Ja minu ettepanek peegel paigaldada sinna nurgale teda ei rahulda. Kogemus näitavat, et peeglid ei tööta. No selge. Ja siis muuseas küsib, et aga kuidas teile see talvine lahendus meeldis, et tänav oli ühesuunaline. Leiame sõpruse ja oleme ühte meelt, et see olekski hea lahend sellele tänavale. Mitte mingid krdi parkimmiskeelud ja peeglid. Kokkuvõttes on süüdi arendaja, kes pressis maja liiga kitsasse kohta. Ja mina siis nüüd maksku onju. (Tr)ahvipoisid aga teevad oma tööd küll korralikult, pole viimastel päevadel maja ees sõiduteel ühtegi parkijat näinud enam. Küll aga on kõnnitee ja trepiesine kinni pargitud. Lahendus missugune. Minu ettepanek on nüüd kõigi suuremate majade ette parkimiskeeld teha, et elanikud saaks oma autod eramajate aedade taha parkida!

Tänan tähelepanu eest!

Preili Pätt (lihtsalt pätt)

Mida ma siis nüüd uskuma pean?

2010-04-27T23:06:00.000-07:00

Mul on jällegi tekkinud küsimusi. Hästi lihtsad ja ehk lapsikud. Aga keegi võiks neile siiski vastata. Mina ei ürita midagi tõestada, vaid lihtsatest asjadest aru saada. Nimelt loen ma aegajalt ühe oma tuttava blogi, kus käib arutelu teemal, et kas me kõik pärineme ahvidest või siiski Aadamast ja Eevast. Tähendab, enam arutelu ei toimu, sest kommentaarid on keelatud. Aga minul, rumalal, on ju siiski küsimusi. Alustame siis algusest (piiblit ma lugenud pole, küll aga tatina piiblilugusid vms). Ühesõnaga on olemas Jumal eksju. Noh keegi ei tea milline ta on ja kust tema alguse sai, aga see pole ka oluline. Nimetagem teda siis Loojaks. Loojal hakkas üksi igav ja tüüp hakkas maailma ehitama. Möllas 6 päeva. Selle ajaga sai valmis maad ja mered ja vaalad ja molluskid ja tuvid ja rotid ja konnad ja lõpuks ka inimese. Ta tegi selle inimese oma näo järgi? Ah vahet pole. Inimesel oli kohe olemas õigete nõgususte ja kumerustega lülisammas ja ta käis kahel jalal ja oskas kohe rääkida. Vahet pole mis keeles. Aga kõikidel loomadel olid paarilised, kellega paljuneda, siis oli inimesele ka seda vaja. Kuti küljeluust (vms) meisterdati naine. Nõksa lühem ja suuremate tissidega. Hakkasid nemad siis paljunema. Sündis 2 poega. Oli vist nii? A vahepeal löödi nad paradiisiaiast välja ühe krdi ussi pärast. Esimene küsimus on mul nüüd see, et kuidas see paljunemine edasi toimus? Kes kellega lapsi sai? Ja mis värvi need lapsed olid? Mustad, kollased, valged? Aga ma saan aru, et sugulased siis omavahel sigisid. Olgu, terve maa sai inimeste ja loomadega kaetud. Aga kuivõrd kõik need omavahel suguluses olevad tegelased ei olnud normaalsed ja pöörasid ära, siis tuli neid korrale kutsuda. Ehk ära uputada. Sest eks see ole ju normaalne, et sa 6 päeva rabeled ja siis kustutad ja lammutad kõik ära.

Siit tulevad minu järgmised küsimused. Noh, asjad siiski on ebaselged minu jaoks. Valiti välja järgmine kutt, nimega Noa. Tüüp hakkas laeva ehitama. No jumal teab kaua ta seda ehitas, aga laev sai suur. Kohe nii suur, et KÕIKIDEST maailma loomaliikidest mahtus paarike sinna ära. Astusid siis liblikad ja hobused ilusti kõrvuti sinna laeva. Või pidi neid sinna ajama? Noa käis siis terve maailma läbi, et igast liigist ühte paari saada? Noh ühesõnaga mahtusid need loomad sinna laeva ja kuti perekond samuti. Hakkas sadama. Meeletult ladistas. 40 päeva, kui ma ei eksi. Kõik uppusid ära. Loomad ja linnud ja inimesed jne. A kalad vist ei uppunud, aga sellepärast neid praegu nii palju ongi. Noh kükitasid siis need loomad ja Noa pere seal laevas. Toitu pidi neil ka päris korralikult olema. Noh, et lõvi sai vabalt kitse kõrval vedeleda ilma teda kinni pistmata. Ja Noa pidi päris spets zooloog olema. Noh, et kes mida sööb jne. Kandis siis terved päevad loomadele kraami ette, et liigid ikka säiliksid. Ühel päeval, siis viskas tuvi välja laevast, et näha, kas saab see ka surma (ja tuvid oleks välja surnud) või tuleb tagasi. Tuli tagasi. Tõi tükikese rohelistki kaasa. Jumal teab kust ta selle sai. Aga noh ju siis pidi uputus läbi olema. Jäi siis Noa laev Ararati mäele kinni. Imelik, et mõne kõrgema mäe külge kinni ei jäänud. Või siis oli nii, et aind Ararat oli vee alt natuke väljas, aga muu maa ikka vee all? Või ei jäänud ükski kõrgem mägi (mis oli juba vee alt välja kuivanud) talle teele ette? No igatahes kuivas kõik see vesi ära lõpuks. Kaua sellega läks huvitav muidu? Ja loomad ja linnnud jooksid kõik mäest alla ja mööda maad laiali. Või tähendab, Noa vast paigutas loomad ära kuidagi. No viis kängurud üle mere Austraaliasse ja karud Siberisse jne. Igale maale ühe paari igast liigist. Ei teagi mille järgi ta otsustas, et just see kliima sellele loomale sobib? Noh ja siis hakkas operatsioon paljunemine. Jubeda mühinaga hakkasid loomad sigima. Õnneks jõudsid nad kiiremini sigida kui üksteist ära süüa. Kull ootas ilusti hiirepojad ära enne kui hiirepapa kinni pistis. Ja nii nad siis paljunesid ja mööda maad laiali jooksid. Noa tuli ka laevast välja, kõik kohad olid laipu täis. Uppunud loomad ja inimesed. Kohutav. Pidi kiirelt tegutsema, et inimesed päris välja ei sureks. Ja nüüd mul jälle küsimus, et kas siis Noa pere paljunes omavahel, et inimkond saaks jätkuda? Ja kuidas nad need eri rassid veel välja nikerdasid? Või oli kutt ise valge ja naine must ja poeg tuli kili? No kuidagi igatahes see asi töötama pidi.

No ja hiljem siis sündis Jeesus ja inimesed tapsid ta ära. Mis sellel Loojal viga on? Loob ja siis hävitab ja teeb poja ja laseb ära tappa jne. Hitleri muidu lõi ka Jumal ve? Ja Vaido kah?

Selle jutu eest ma vist taevasse ei pääse on ju? Aga need on lihtsalt küsimused, mis minu, poolemeelse, peas tekkinud on. Ja äkki oskab keegi mulle asju ära seletada?

pühad, kus lind ka ei lenda (aind tuvid, lollakad)

2010-04-02T06:21:00.000-07:00

Klassika. Olen juba paar kuud oodanud ühte täiesti vaba päeva. Et vahtida terve päev telekat ja magada ja mitte midagi teha! Käes. Isegi kaks. Selgelt tõused sel päeval kell 10 ja kell 11 hakkad kõigile msnis vinguma, et igav on. Jah, peast käib läbi ka mõte trenni minna, aga jumal paraku klubi on kinni. No selge, sporti teha ei saa, siis tuleb piiramatult süüa. Käed jalad igavusest värisemas sõidad poodi, shoppad kokku paari soti eest stuffi ja kukud küpsisetorti tegema. Süda paha sellest kondenspiimast, kohupiimast, shokolaadikreemist, küpsistest ja maasikatest, kahetsed seda kõike ja hakkat uue trennikava jaoks muusikat otsima. Jah, mina olengi normaale..NOT! Kristi ütles ka eile, et mul (meil) on iga päev 1. aprill. Meid ei usu enam mitte keegi. Noh mis normaalsusesse puutub eksole.

Aga vähemalt eile olid kõik meie lollused õigustatud. 7:30 trenni alustasin jutuga, et käisin koolitusel ja tagasi hakkavad tulema teooriad mille järgi trennis juua ei tohi ja peale trenni süüa ka mitte. Süvavenitustundi õhtul alustasin Combatiga ja ehmatasin algajad shokki. Ristol võtsime keset teist tundi elektri ära. Esimest tundi pidi ta aga ilma sadula ja lenksuta rattaga alustama. Enne teist tundi võtsime tema spinni nimekirjast kõik nimed maha (noh moepärast 3 jätsime). Heikki suutsin korraks endast välja viia jutuga, et jõusaalis lõhkus üks tüüp just 2 masinat totaalselt ära.

Kas täna muidu pidu on kuskil? Mai suuuuda enam niisama istuda. Jah, ma pean elu otsima endale!

geniaalne seriaal

2010-03-20T04:23:00.000-07:00

Huvitav, kas meil päriselt ka mõni Kättemaksukontori taoline asutus olemas on? Kui ei, siis ma oleks nõus asutama. Kes kampa lööb? Uurimine, nuhkimine, googeldamine on ju minu alad onju. Mehed on ju sead ja naised vajavad ju abi eksole! Teeme ära...

2010-03-20T04:04:00.000-07:00

Ülikõva video ja lugu!!!! Olen totaalses lummuses.

http://www.youtube.com/watch?v=LmImGFtDKJA

2010-02-24T11:42:00.000-08:00

Lembitu Kuuse klassikat "No kuidas saab prantslane nii kukkuda??? Aga kukkus näed!" , "No selle kohta saab ainult öelda, et laastu tuli ja vormileib ei kesta kaua!", "Nüüd on lumesadu tihedaks läinud, lumeräitsakad on nagu kanada dollarid, siukesed latakad tulevad alla!"

Aga üldiselt saame jälle mõnusalt lutti. Mõni mees suutis meeste teatesõidus 2min maha jääda liidrist. Mis muud kui suusk sitt. Määrdemehed kukkusid jooma. Aind, et seekord olid määrdeta suusad.

2010-02-14T11:19:00.000-08:00

Vaata, õige sõbrapäev on ikka see kui teed 5h trenne, sest nohh muud elu sul ju pole. Ärkad kell 8, et kella 11st 2 asendustrenni järjest teha. Tuled koju, et potitäis tatraputru valmis keeta ja selle kõik ära süüa ja jooksed kohe oma 3 trenni tagasi. Jõuad koju kell 21 ja passid telekat, sest vaata, elu sul ju pole! Head seda krdi töö- ja üksiolemispäeva mulle! Ei, kogu maailm pole selles süüdi, et mul nii asjad on nagu nad on. Ma lihtsalt olengi kloun, kes päevad läbi teisi lõbustab ja ootab, et lõbuländ ka ükskord minu majja jõuab.

Hakkab pihta!

2010-02-08T23:41:00.000-08:00

Mõned ööd võiks olemata olla. No näiteks sellised, kus sa poole kahe paiku peavaluga ärkad. Avastad, et normaalsed valuvaigistid on ära söödud ja oled sunnitud lahustuvat tabletti sisse jooma. Öäkk. Kui sa siis seal voodiäärel istud ja mahlaga lahjendatud abimeest sisse vägistad, avastad, et unega on tänaseks ööks korras. Pole. Võtad ühe oma nn öökapiraamatu ja hakkad ootama. Päris mitu peatükki hiljem proovid. Jah, jääd magama küll. Aga mis magamine see on? Mis sul muud ikka näha on kui tööd. Jõusaal. Kolleegid ja kliendid. Katkised riidekapid ja jalgadesse takerduvad toolijalad. Üritad elueest pesema minna, aga kõigepealt hoiab sind kinni rekkajuhist klassiõde, mille üle sul loomulikult hea meel on. Aga siis hakkad taustal kuulma Heikki häält. Aru ei saa millest räägib. Nagu loeks teksti maha jubeda kiirusega. Tekst muutub ühtlaseks pobinaks. Äkrad. Kuuled seda häält edasi. Keha väriseb. Ei mis, vappub. Või on see voodi, mis liigub? Hääl kaob, aga kuuled seljataga krõbinat. Teisel padjal. Üritad meeleheitlikult pead pöörata ja liigutad. Oled sada prosa kindel, et teisel padjal on hiir. Tahad rapsida, et elukat minema peletada. Eii saaaaa. Silmad lahti, aga keha ei allu. Ja vat siis sa ärkad tegelikult. Täpselt samas asendis silmad lahti. Üleni higine. Küsimus. Kas sa julged või tahad liigutada ja pead pöörata? Vat vabatahtlikult nigu mitte. Mõtled minuti. Sõimad ennast lollustes ja hakkad uuesti proovima. Ei, sellest ei tule midagi, et uuesti magusasse unne vajuda. Tuli põlema ja raamat ette. Mõned peatükid hiljem uus katse. Õnnestub. Und enam ei mäleta, aga ärkad suhteliselt sama stsenaariumi järgi, mingi teise hääle peale. Vat siis võtad asja juba külma närviga. Pohhui. Jääd uuesti magama. Ärkad kella peale ja tahad kogu maailma persse saata!

2010-02-04T15:43:00.000-08:00

4.veeb. ja juba olen läbi kukkunud. Kommid, kringlid, shokolaadid, coca. Teeb siis nii, et proovime alates 6.veeb. uuesti. Ikaldus.

2010-01-29T17:21:00.000-08:00

Täna toimus siis viimane võtukas Coizi ja Lepsiga. Nimelt mul on plaan. Suurejooneline. Terve veebruari kuu ei joo tilkagi alkoholi (no klaas punast veini on äärmiselt väike tilk), ei söö ühtegi mäki einet, loobun shokolaadist, popkornist ja sefiiridest ning krõpsudest. Selle nädalaga hävitasin maailmast ära päris suure hulga krõpse, burgereid, komme ja alkot. Et need mind hiljem segama ei jääks. No selles suhtes, et kui ma juba 2.veebruaril kirjutan, et ikaldus, siis pole midagi parata, olen lihtsalt nõrk. Allaandja. Näis mis saab. Aga keegi ei saa öelda, et ma pole proovinud!

2010-01-26T00:09:00.000-08:00

Ja mis ma siis täna öösel unes nägin. Täditütar (see, keda ma kunagi ühegi kutiga koos pole näinud) teeb kahele kutile strippi. Esmaklassiline liikumine ja metsikult ilus pesu. Vaatan asja läbi akna pealt (hmm, ise olen teises toas?). Äkki aga on ta jäänud üksi tuppa ja viskab voodile pikali. Mööda voodit vudib ringi hiir. Suht napilt ei maandu nägu ees hiirele peale. Nähes röövlooma linade vahel hakkab tsikk täiest kõrist kiljuma. Vaene hiir ei oska paanikahoos muud teha kui tema poole jooksma hakata. Kõik see toimub vanaema juures. Ei oska öelda miks, aga teen ka häälepaelad lahti ja möirgan täiest kõrist. Jooksen toast välja trepile. Ja mis ma näen?! Tädi itsitab ja loobib hiiri mööda õue laiali. Tema ees maas on karbitäis närilisi. Ta ei saa hästi pihta, et miks neid nunnusid karta. Paanika. Silmanurgast näen, et täditütar on ka rahunenud ja silitab sabapidi näpuvahel kõlkuvat hiirt. Korraks suudan isegi mõelda, et nojah need pole ju need suured rõvedad rotid, aga ikkaaagiiiiii mismõttes nagu??! Karjun edasi...
Teises unes kaklen. Sõna otseses mõttes. Ei mäleta kõiki vastaseid, aga pole ka oluline, sest võidan neid kõiki. Ei suuda ära imestada, et mismõttes nagu. Ma pole ju poksimisega tegelenud, aga ilma ühegi sinikata minu kehal langeb vastaseid nigu loogu. Sätin oma punaseid käesidemeid. Lahti tulevad raisad koguaeg. Käes finaal. Ja vastaseks Rix. Kohati tundub, et keegi teine, aga vahet pole. Käte löögid lõuga, jalalöögid põlvedesse ja selga. Punktid tulevad. Paus. Vaatan seisu. Ei saa aru, kas mul on 15 ja tal 19 või vastupidi. Aga tean, et 20 peab täis saama ja võit kodus. Madin läheb edasi ja selgub, et temal on 19. Pfff...rebin mööda ja võidan!

2010-01-25T23:51:00.000-08:00

Leidsin ühe äärmiselt hea pinget maandava blogi. Ma luban, et teen sellest kunagi kuuldemängu. Tuled õhtul koju, oled kurgumulguni väsinud ja tüdinud ja närrrvis. Paned kuuldemängu peale, võtad klaasikese veini kõrvale ja uni tuleb.

http://www.vaidoneigaus.blogspot.com/ ja palun vabandust kui see teie jaoks juba vana uudis on, aga mina olen alles avastamas seda maailma.

Alles me siin Merkaga arutasime, et mida poolemeelsem sa oled, seda kõvemaks staariks saada võid Eesti tähtedemaastikul. Mina pole kas veel täislaks ullike või puudub ambitsioon. Kas me sellist Eestit tahtsime?

2010-01-12T04:22:00.000-08:00

Minuga on midagi lahti. Pean ära tegema asjad, mida kõik teised teinud on. Esiteks see Mihkel Raua raamat ja nüüd siis Avatar. Jahhh, käisin vaatamas. Sest no pidi minema millegipärast. Kõik on ju käinud ja näinud ja kõigile on niiiii hullult meeldinud. Tegelikult on nii, et kui kõik teevad ja kiidavad, siis ei saa see midagi head olla. Ja eks suhteliselt suur hirm oli ka seekord sees, et no ei saa olla jalustrabavalt muljetavaldav kui KÕIGILE meeldib. Pihtas põhjas. Ajaraisk. Jah, jäin isegi korraks magama kinos. Vaevalt, et kõik käivad kinos vaatamas imetabast filmi ja 3D graafika koostööd. Keda see tehniline pool peale mind ja mõnda veel huvitab? Või paljud lähevad vaatama filmi, mis on läbi aegade suurima eelarvega tehtud? Keda see huvitab? Inimene kiidab filmi siis kiidab sisu. Või vähemalt siiani olin nii arvanud. Jah, graafikud käivad efektide pärast kah. No mis ma oskan öelda. Oli jah efekte, aga millises tänapäeva filmis seda pole? Sisu polnud. Oli film-multikas. Ja olgem ausad "Kosmilist kossumatsi" vaatan ma ülihea meelega. Noh multikas-film. Aga Avatar oma siniste Shrekide ja sõdalastega jättis täiesti külmaks. Mis seal siis oli? Wonderland/Neverlandis kohtuvad Sinine-Fiona ja jalutust printsist digimoondunud Sinine -Shrek (3D). Möllavad mööda Neverlandi ringi, lendavad ja ratsutavad Dinosaur Story tegelaste seljas ja õpivad Winnetou keelt ning kohalikke tavasid. Kui digimoondunud prints on nn valmis, siis puhkeb sõda. Nagu ikka. Taevast lendavad kohale Airwolfid pahalastest sõjarditega ja hakkavad Wonderlandi maatasa pommitama. Plahvatused, kuulid, tulekahjud. Hävitavad siniste sookollide püha puu ja mõrvavad pealiku. Nüüd on kohalikud eriti pissed ja tuleb sütitav kõne Siniselt-Shrekilt. Kogutakse kokku kõik Maleva klannid nii Saaremaalt kui Karupersest ja appi tuleb ka Alien-Lady (Sigourney Weaver) ning kiire ja vihane Vini pruut Letty. Nemad saavad lõpus surma. Ka kõik pahalased saavad surma. Ja jalutu prints muutub elu lõpuni Siniseks-Shrekiks. Ja nad elavad Sinise-Fionaga siiani kui vahepeal ära surnud pole.

Ma vaatan thrillereid, multikaid, õudukaid, indiaanifilme, sõjafilme ja komöödiaid ning draamasid. Aga kõik see ühes potis koos ei ole söödav supp.

2010-01-11T08:08:00.000-08:00

Ja tahtsin bussijuhtidest ka rääkida. Ma tahan rääkida asjadest mis mind närvi ajavad. Nagu te kõik teate. Nimelt linnaliinibussijuhtidest. Ma ütlen, et pole kaugel see päev kui mats ära tuleb. Suurem või väiksem plekimõlkimine. Ma krt ALATIII vaatan peast väljaulatuvate punnsilmadega peatuses seisva bussi suunatuld enne kui mööduda julgen. Et kas hakkab väljuma või saan ohutult mööduda. Juba kauugeeeelt vaatan, et kas vilgub või ei. No ei vilgu. Ju kohe ei välju. Aga niipea kui oled möödumist alustanud, vat just siis see raibe sulle ette/sisse keerab. Eiii, ta ei pane suunda enne sisse kui liikuma on hakanud. No milleks onju?! Loogiline, et enne sooritad manöövri ja siis muuseas näitad, et sul on see kang ka olemas, mida näppides läheb suunatuli sisse. Isssand maivõi. Oleks see siis harukordne nähtus. Ma ei teagi mitu plekimõlkimist ma olen suutnud ära hoida oma parema jala ülikiire võimega pidurit tallata. Alles see siin oli üleeile kui bussile lähenesin ja hinge kinni hoides suunatuld jälgisin. Ei miskit. Vastu tuli ka rohkem kui üks auto. Ja vat just siis kui hakkad oma auto esiotsaga bussi tagaotsa kohale jõudma, siis ta litsub 200ga gaasi ja keerab sulle ette, nagu see oleks tema elu eesmärk ja ainus lõbu siin ilmas. Sa tallad kahe jalaga pidurit, et mitte vastutulevale sisse keerata ja mitte bussilt matsu saada. Vat kui siis bussijuht näeb, et sa oled roolis higiseks võimlend ennast, et autot pidama saada enne matsu, vat siis leiab ta, et on paras aeg suund sisse lükata. Ja vat nüüd soovitan ma linnal teedehoolduseks pappi võtta bussijuhtide palgast. Ime ka, et tänavate olukord on nagu ta on. Sitt ühesõnaga. Kui ma oma naelrehvid paar korda päevas blokki pean tõmbama, siis ei saagi teed piltsiledaks jääda. Ma foobiliselt kardan juba bussidest möödumist. Bussistmöödumisfoobia!

Musta pori näkku

2010-01-11T07:11:00.000-08:00

Sain just Raua kurikuulsa romaani läbi. No piinlik oli juba, et olen ainus endast lugupidav eestlane, kes seda lugenud pole. Mis ma oskan öelda. Ma ei ütle, et see oli aja raiskamine. Aga ei üllatanud mind selles romaanis küll ükski fraas. Siiski olen nii mõnegi fakti võrra rikkam nüüd, mis puudutab selle aja, kui mina sipukates olin, muusikamaailma. Aga see, et muusikud ja kultuuriinimesed üldse lakuvad nagu loomad, no see on asi mis ei üllata. Seda enam, et tunnen ja tean ise päris mitmeid tegelinskeid, kes ise samasugust elu elavad. Nimelt tööle jõudmiseks on neil tarvis vähemalt pudelit kangemat õlut, et elule ärgata ja üleni pohmakatevärinas ennast rahateenimisele vedada. Mu enda isagi on pea terve elu olnud nii tugev padujoodik, et isegi tööl ei käinud mitmeid aastaid. Nüüd on tänu jumalale mõistus kodus.
Raua romaanis väljatoodud tugevate kultuuritegelaste ja kõigile tuntud staaride enda lapsed on nii mõnedki samas seisus nagu staarid tol ajal. Või isegi hullemas. See, et Raud ühel hetkel suutis teha otsuse, et aitab meelemürkidest, on äärmiselt kiiduväärt. Küll tuli selleks enne kooma ukselävele astuda. Mu enda isagi on arstid korduvalt maoloputuse ja süstide teel surmasuust elule tagasi toonud, aga otsus loobuda tuli ikka mitmekümneid aastaid hiljem.
Mis teeb selle raamatu eriliseks? Paljastused tolleaja staaride elust? Või roppused? Või miks seda raamatut kiidetakse ja ostetakse? Ma ei saagi tegelt aru. Staaride elu oli selline nagu kindlasti paljud meist niigi teavad. Või äkki iva ongi selles, et paljude jaoks oli see ikka ülemõistuse elu? Ontlikemale tegelastele. Või lihtsalt julgus välja tuua asju, mida staarid nostalgiliselt vaid valitud seltskonnas meenutavad? Nomaitea. Või siis tõesti see ropendav kirjaviis? No suguleundeid erinevate nimedega oskame me kõik kutsuda ja kui vaja sidesõnadena kasutada. Aga selgelt müüb ikka teiste elu, alkohoolsed-koomalaksud, seks ja roppused. Miks siis mitte seda ära kasutada! Iga kaubahalli ees viinaraha kerjav ja tõelist elu näinud päss lihtsalt ei oska oma elulugu nii kirja panna. Kui oskaks, siis oleks analoogseid joomahullu päevaraamatuid poeletid täis ja Raua oma ei tahaks enam keegi osta. Andkem au neile, kes oskavad. See ongi oskus elus läbi lüüa!

2009-12-31T17:15:00.000-08:00

No tähendab, et...Ühesõnaga. Head uut ja vana onju! Kell on 3 läbi hommikul ja ma olen kodus tagasi ja õgin ema tehtud rosoljet. Mida muud sa uusaastaööl ikka teed? Merka reetis mind onju ja Triin reetis ja pidin Lepsi juures täis joodetud Coiziga kahekesi peole minema. Kuivõrd ei tahtnud 2 reedet tagasi juhtunud koomalaksu (suht konkreetselt ja totaalselt) korrata, siis piirdusin seekord ühe pudeli shampaga (või natuke rohkem) ja olin suht kaine, st olen. Või noh SEDA piiri pole ületanud. No igatahes sellises seisus, et tundub, et kõik peale sinu on maani lakku täis ja trügivad ja elavad seljas ja muusika on saast jne jne. Nii, salat sai otsa.

Coiz naist ei leindnud klubist. Oleks leidnud küll, sest materjali oli, aga pealehakkamist polnud. Oli aind kõva hääl ja tugev tuul. See selleks. Mehi polnud jälle ühtegi normaalselt. Nii me siis ära tulime tühjade pihkudega. Ja Triin, sellest mai oleks niikuinii kirjutanud, millest sai tahtnud, et ma kirjutaksin:D

Tegelikult on päris hästi, et elan. Ilutulestikku vahtides (mida te kõik teate, et ma väldin ja mõttetuks raha taevasse laskmiseks pean) oleks napilt ühe raketi vähemalt kuklasse ka saanud. Aga päästis kiire tegutsemine ja auto taha varjumine. Suht nagu 4 luurekaaslast hüppasime Lepsi auto taha kui naabrimehe ilutulestiku purk esimese pauguga pikali läks ja kogu kupatus meie suunas tuld andma hakkas. Te nüüd kujutate ette jah, mina oma tikk-kontsadel ja shampapokaal näpus sööstan auto suunas ja hüppan poolkäpuli varjendisse. Kata veel karjub Lepsi peale, et ära näpista niiii kõvasti. Noh mees hoolib naisest ja karjub vastu, et pikali nüüd, kohe pikali!!

Hästi on ka see, et kõik sõbrad tuttavad on aru saanud, et mulle on mõttetu helistada ja sõnumineerida selliste sündmuste puhul nagu uue aasta saabumine jne. Raha raiskamine! Ei ole telefon umbes silmakirjalikest sõnumitest (mis lähevad automaatselt üks sõnum kõigile). Või on siin masu käsi mängus?

Nüüd ma olen neljale inimesele lubanud hommikul nendega Mäkki minna. Aga arvatavasti kõik eri ajal seda teha tahavad. Hmmm, 4 mäkktsikkenit friikate ja koolaga? Pole paha!

Ja aina paremaks läheb. Coizi horoskoobi järgi on armuelu sellel aastal päris eduline. Nimelt 27 . jaanuari paiku peaks naabrimees tulema auto asju klaarima ja siis ma lõpuks saan... Aga jumal paraku ei näe tähed rohkem aasta jooksul meest ette. Ja just sai taksos paika pandud see, et ma olen liiga normaalne ja selliseid pidavat ikka enamus mehi kartma. Võta nüüd näpust ja kõrvust. Hakkan sellest aastast ebanormaalseks. Pean ju ka mina midagi lubama (5kg maha võtta ei taha ja joomist ka päris maha jätta ei kavatse). Seega lubadus ebanormaalseks hakata! Küsimata jäi, et mis tähed raha kohta ütlevad mulle. A mis seal peale ikaldust ikka tulla saab? Jaanus ütle nüüd veelkord, et ära ädalda koguaeg!

Tulgu mis tuleb, ega ta tulemata ei jää...

2009-12-28T08:05:00.000-08:00

Lugesin just paari tunniga läbi raamatu - Milana "Eesti modelli päevik". Paari tunniga, sest kirjutis on sorav ja lihtne. Elamus? Polegi. Ostsin selle oma jõuluvanalt saadud Apollo kinkekaartide eest, sest lootsin saada intriige, põnevust, glamuuri, midagi õõvastavat ehk. Noh emotsioone. Ei saanud. Enda elust kirjutavad raamatud paljud onju. Aga loetavad on ikka kirju eluga tegelaste üllitised. Ma ei ütle, et selle modelli elu pole kirju olnud, kohe kindlasti on. Aga ehk jäi see kõik minu jaoks liiga korralikuks. Selline suhteliselt viperusteta kulgev targa noore inimese elu. Minu elus on olnud asju, millest kirjutades peaksin ehk oma nime varjama. Siiski ei ole elanud just meeletult pöörast elu ja ei leia (mitte veel), et minu elulugu pakuks huvi. Noh nii palju huvi, et osta raamatut ja kulutada paar tundi oma elust selle lugemisele. Sellest raamatust ei leidnud ma aga midagi, mille tõttu oma nime varjata või tegelaste nimesid muuta. Ei ole seksi USA välisministriga, ega nurgatagust narko tõmbamist. Isegi mitte kooma joomist. Ei midagi häbenemisväärset. No vähemalt minu jaoks. Ma ei pea seda paari tundi mahavisatud ajaks oma elust, mida ma kunagi tagasi ei saa. Sest ega ma midagi targemat niikuinii teinud poleks. Aga no tõepoolest, varsti pole meie riigis enam inimest, kes pole enda elust raamatut üllitanud (noh peale minu ja Oja Petsi). Mul lihtsalt pole nii palju raha, et seda väljastada ja ma pole ka nii palju staar, et keegi mind kirjastamiseks piisavalt sponsoreerida tahaks.
Vaatan edasi oma Home and Awayd ja pusin trennimiksi kokku. Põnevus.

2009-12-16T23:13:00.000-08:00

Kuulasin STAR FMi hommikul TV6-st. Noh maruvara hommikul näeb sealt pilti kuidas Pille, Allan ja Peeter mölisevad. Ja maruvara olen üleval, sest trenn on kell 7:30. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, et sain Oja Petsilt idee. Nimelt, tõsilugu on see, et Eestis pole enam palju inimesi, kes pole välja andnud mõnda albumit, singlit või raamatut. Oja Pets pole veel andnud, aga lubas kirjutada raamatu "Kuidas oma eluga perse käia" ja siis teine osa "Kuidas oma eluga perse käia, kapitaalselt". Väga hea idee. Muidu tuleb raamatuid, õpetusega kuidas olla õnnelik ja kuidas saavutada edu, nigu luumurde pärast esimest lund. Siit siis minu idee, kah raamat välja anda. Ma olen ka suhteliselt hea ekspert allakäigu alal. Õpetussõnad "Kuidas alla käia". Peatükkide kaupa teemad: kuidas olla vaene ja rikastumiseks mitte midagi ette võtta, kuidas kõik vastassugupoole esindajad eemale peletada, kuidas alustada parmu elu, kuidas perset laiaks istuda, jne jne. Oo seda menu, mis antud raamatut ees ootaks. Kes ei tahaks oma hea elu pealt maha saada? Ütleme nii, et hakkan juba kotte pakkima, et müügiga teenitud papi eest Miamisse lennata ja Palm Beachile villa osta. Sest no kõik, kes midagi vähegi välja on andnud, on sirgjooneliselt staariseisuse kiirteele astunud. Uhhh, mul juba hakkas kiire - interviuud ja fotosessioonid ja telesaated juba ootavad mind. Raamatud hakkn homme kirjutama. Järg tuleb juba jaanuaris "Kuidas allakäiguteelt mitte kõrvale astuda".

2009-12-14T12:29:00.000-08:00

Krt, rsk, pts....AUSALT! Ma ei tea kust alustada. Raiiissskk. Ühesõnaga kui on jõulud ja kõik niigi lolliks peast läinud ja väljas liikuda on mõttetu, siis on ka kodus olemine sitem kui muidu. Väljas on külm ja siis köetakse ja siis on õhk niiiii kuiv, et ööd jäävad juba sellepärast magamata, et nina ja kurk kuivavad kokku ja kukuvad küljest ära. Aga see kõik on köömes. Kuivõrd kõik juba nii imeline on, siis on loogiline, et su auto aku ütleb üles. Sul on trennini 30min aega ja sa ei saa autot käima...Siis sa ootad väljas selle kuradi värdja poolpakasega, et sulle järgi tullakse ja selle ajaga suudab naabrimees oma kuradi mega jeebiga su auto esiotsalt värvi maha sõita. Ja seda kõike soojustatud garaazis, mille uks JÄLLE ei tööta. Seda lisaks sellele lõbule, et garaaziuks on kuus kaks korda katki ja sa oma autot sealt kätte ei saa (suht pohhui ju, et käima ei lähe) ja sa maksad iga kuu garaazi hooldustasusid ja oled tänulik, et soojustatud ju ikkagist. Vahet, et ole, et seal on miinuskraadid ja nii mõnigi teine mees oma autot käima ei saa. Käima lähevad aind kolakad jeebid, millega saab kõigist kökatsitest üle sõita. Ja eriti rõõmsaks teeb sind see, et sulle pole ikka veel palka üle kantud ja kirss tordil on, et eelmisest kuust 2 näd olid kodus haige siruli ja palka niikuinii sittagi ei saa. Lõbu lisab päeva ka see, et autokindlustus (noh selle auto, mis ei sõida enne kui oled tonna aku peale pannud) ootab maksmist ja muud arved ja laenud ja maksud ja asjad. Ja tööle sa ei saa taksoga minna, sest sul on arvel 26,90 eeku ja rahakotis 28 eeku. Heaks teeb veel asja see, et oled kuu kaine olnud tänu sitale tervisele ja ka jõulupeol lampi kakkuda ei saa ennast, sest järgmisel hommikul asendad trenni. Ei, kõik on hästi, sest olen ju elus. Aga MIS elu see on.??!Paluks püssi!!!

2009-12-12T18:00:00.000-08:00

No ühesõnaga. Ei, kahe sõnaga. Kas ma tõesti suudangi kirjutada ainult siis kui olen klubist tulnud ja ootan kainenemist??? No selles suhtes, et kell on 4 hommikul ja...noh kõik juba teavad, et mis "ja"...
Vat kui seda trenni kell 12 ees ei oleks (J.Liiv)
Mis must saab nii? Olen haige, siis olen peaaegu terve, siis teen trenni, siis joon - see on kogu mu elu. Millal tuleb see, et õuu jeeee ma olen häppiiii?? See, kui ma irnun pisarsilmi tööl Heikkiga kildu vistaes, see pole veel õnn, see on puhas lõbu. Või see, kui ma kaifin igat sekundit oma trennides, ka see pole õnn, see on boonus. Kas ma pean enne saama 50 ja võtma 25- aastase ilusa mehe ja lapsendama 2 last, et öelda, et vat nii, nüüd ma olen rahul? Ju vist... Mis ma öelda tahtsin üldse? Pekki, magama minek (silmad kinni hammaste pesemine peaks nats nagu midagi tähendama).

2009-11-24T02:48:00.000-08:00

Krt, haige olemine ei ole ikka midagi mulle. Lääbakil jalad laiali diivanil vedeleda ja olla olekus, kus isegi silmade pilgutamine on ebameeldiv...sitt. Miks kõik arvavad, et noh saadki rahus raamatuid lugeda ja puhata?? Ma ei loe ei raamatuid, ei tee uusi trennikavasid, ei õpi uusi kavu pähe ja ei arenda ka mingeid äriplaane.Saage aru, kui ma olen haige, siis ma seda ka olen. Ma ei jää mitte kunagi moepärast koju, et nüüd võiks natuke haiglane olla ja trennid asendusse anda. Kui ma kodus suren, siis ma EI taha suhelda. Ausalt! Ma tahangiii omaette olla. Msn-is suhtlen ka max 3 inimesega. Ma ei taha mõelda asjadele, mida tegema hakkan või pean hakkama siis kui terveks saan. Las ma enne saan terveks! Ma pole mitu aastat haigusega koju siruli jäänud - no las ma nüüd siis ühe korra olla. Mul ei ole seagrippi! Mul ei ole kopsupõletikku. Mul oli külmetus ja nüüd on räme köha ja lihtsalt sitt olla...pliiiiiis ärge spekuleerige ja pookige mulle rasedusi, grippe,ülekoormusi ja muid kunagi avastatud haigusi ja seisundeid külge. Ju mul on vaja puhata! Ja teeme nii, et kui ma hullupööra tahan suhelda, siis ma suhtlen ise exole. Merka, Erik, Coiz võivad ise msn-i hüpata ja küsida kuidas läheb. Nemad teavad olukorda. Aga üldiselt ma ei viiiitsiiiii enam üle rääkida kuda mul on, mis kell ma terveks saan, kas ma saan terveks, millal tööle lähen, kas ma elan veel jne jne...Mai ole voodihaige enam ja võin väljas liikuda, terveks saan esmaspäeval kell 13:00, tööle lähen järgmine nädal, ma elan veel.
Ja perearsti suhtumise ja teenuste üle mina küll inguda ei saa. Noh, nagu enamus seda hirrrmsasti teha tahavad ja teevad. Kutsuti kohale imikute päeval, et ikka üle vaadata mind, saadeti kohe kopuspilte tegema ja vereanalüüsi. Vastused sain 15minutiga. Töö kiire ja korralik. Sööge normaalselt ja tehke trenni ja arsti polegi vaja ja jauramist ja sitahädaldamist ka kõvasti vähem.

2009-10-30T20:13:00.000-07:00

Oot, ja mismõttes maci suur eine on sama suur kui keskmine, aga maksab rohkem??? Hea, et klaasigi kaasa saab. Suur võiks ikka suur olla siis juu. Ümisen kergelt galuboi vagoni ja ujun selle saatel voodisse...

2009-10-30T19:50:00.000-07:00

Nuvatt siis. Triin ja Andres astusid just uksest välja. Kell on 5 hommikul. Noh, et minna selle mitteabielus ja üksiku suhteliselt ilusa taksojuhiga koju. Noh sellega, kes meid just Maci viis ja mintsa tõi.Tal oli tööpäev veel lõpetamata ja seega tema ei saanud minu juurde veini tarbima tulla. Me olime täiesti normaalsed kliendid. Tema on jätkuvalt meie sõber. Aga nii mõnigi pole enam meie sõber. No nii ei saa rallit sõita. Kui sa lepid kokku, et lämme kõik Triinu poole, aga siis korjad pundi kokku ja paned suvalisele poole ajama, siis nii see ralli ei käi.
Ma poleks uskunud, et räppida on nii lihtne. Anname suvel albumi välja. Tänase õhtuga tuli vähemalt 3 lugu. Triin ulgus, mina lohutasin, siis me räppisime ja tegime üksteisele selgeks, et inimesed ei peagi meile meeldima. Eriti Triinu naabrid.
Natuke kurb on nüüd see, et pean kell 9 ärkama. Aga natuke naljakas on see, et kuidas ma siis kindlasti veel ebakainena tantsutrenni lähen ja tuhat lubatud asja ära teen ja korda ajan. Õudsalt naljakas kohe!
Kõik sarved ja kuulid ..... õujee...

2009-10-19T15:20:00.000-07:00

Kell saab kohe pool kaks öösel. Ja millega mina tegelen? Lugesin just üle tunni oma vanu postitusi. Selgelt olen hakanud igavamat eu elama kui varem. Või ma lihtsalt ei viitsi enam? Kui enam käed jalad ja muud asjad rakkus tööd ei raba ja suure osa päevast niisama diivani sisse auku istun. Et siis kaob viitsimine ka kirjutada? Tundub nii. A noh ainest on ka kõvasti vähem. Klubituure kordades vähendanud ja pole enam ka vajadust vinguda iga asja üle. Imestan ise ka praegu oma viimase lause üle, ärge segage! Ju siis vanatüdruku elu sobib mulle päris hästi. Kassi ma siiski ei võta ja veinist ning ilusatest poistest loobuda ei kavatse...Aga midagi ärevat ja meeldivat võiks nüüd küll tulla mu ellu üle pika aja. Lähen odavmüügist otsima.

2009-10-19T01:35:00.000-07:00

alexei (coiz) ütleb:
Tunne naist tema alkoholivaliku järgi

Viin - viina valivad naised, kes on tahtejõulised, otsustavad ja konkreetsed, nad eelistavad kõiges selgust: öeldud – tehtud. Selle joogi armastajatel on reeglina hea tervis, tugevad närvid ja suurepärane isu – hea viina juurde kuulub ka rikkalik suupiste. Praktiliselt purju ei jää, salasoove ei varja, õhtusöök lõpeb tavaliselt paljutähendusliku fraasiga: «Noh mees, kas läheme?»

eku ütleb:
noh detailideni õigus ju

2009-10-18T13:41:00.000-07:00

Pühade vahe, kas mu viimane postitus oli tõesti sünnipäeval? Et nagu sajandeid tagasi?! Nojah. Ega mul nüüd ka suurt midagi öelda ei ole. Kui, et ärge jätke võtmeid koju. Maksate Lukueksperdile viis sotti, et koju saada. Ma oleks selle eest 6 mojitot rohkem saanud...No ja siis oleks muidugi segi peaga lukumehe ära sebinud ja tasuta tuppa saanud, aga pean kõrgemaid vägesid tänama, et nii ei läinud (5 koksi mind veel lollusi tegema ei pane). Läheb ikka liitreid selleks, et netist googlit otsima hakkaksin ja eriti kiiresti ei leia. Noh põhiliselt googlit selleks otsima, et sealt youtube edasi otsida. On ette tulnud...
Ega ma muud ei tahtnudki öelda, et kui ei taha naabrimehe diivanil magada, siis ei maksa võtmeid koju jätta. A kui tahad, siis võib jätta küll.

2009-09-21T15:24:00.001-07:00

Trenn parandas tuju! Ja kuidas veel!! Tänan kõiki kinkide ja üllatuste eest. Aga jooma hakkasin ikkagi:P No palun vabandust.

2009-09-21T07:20:00.000-07:00

No selles suhtes, et...käes on see äärmiselt mitteoodatud päev. Mind ei lohuta see "ära põe, oled oma vanuse kohta täitsa pandava väljanägemisega". Vaieldav muidugi, aga las jääb.

Ema kinkis eile mulle suure lillevaasi. Savist. Kui mulle üldse lilled meeldivad, siis just suuremat sorti. Aga võite kolm korda arvata, kas ma lõhkusin selle kohe ära? No autos läks ümber ja korras. Vaas oli pooleldi sefiire täis (mõni ikka teab millest ma toitun:P). Lömastatud. Vat ja see kõik lisaks mu niigi süvenevale tujutusele ja sitale olemisele. Lambikas muide.

Vaasi liimisin küll kokku, aga kui tänane trenn ka tuju ei paranda, siis nahhui... hakkan jooma, ausalt!

Tyhikargaja kodujuustusalat

2009-09-08T03:32:00.000-07:00

Omg! Kokkmaster olen. Võta 250g karp kodujuustu (võib olla see hapukurgiga - no minul on), 2 tomatit, pool suurt kurki, pool karpi füüsaleid, 3 keedetud muna, kolmandik lillkapsapead, 3 keedetud porgandit. Lõigu tükkideks ja sega kokku. Kõrvale joo lahjendatud sidrunimahla. Ulme, ma tegin süüa. Kes mulle medali kingib?

2009-09-04T17:53:00.000-07:00

No siin ma nüüd siis olen. Lõpetasime just kabanossid Statika ees äärekivil istudes Triinuga. Keset ööd. Promille ei oska peast mõõta, aga üle ühe. Klubis ei olnud peaaegu mitte ühtegi ilusat meest. Halb. Mis meist saab nii? Lakkekrantsid! Kes mu auto Coizi juurest ära toob??

2009-08-31T13:23:00.000-07:00

Ma just praegu avastasin, et mu sünnipäevani on vähem kui kuu jäänud. Nimelt 21 päeva. Ja noh sünnipäev on ju tore päev. Ongi! Aga AINULT lapsena. Alates 20-ndast eluaastast on sünnipäev asi, mida ei tohiks tähistada. Sealt edasi jääb inimene vanaks. Jaa jaaa, inimene on nii vana kui vanana ta ennast tunneb ja blaa blaa. No vaatame ikka tõele näkku onju, ma saan 28!!! Ja ma ei taha rääkida sellest, et laupäeval oli klassi kokkutulek ja selgus, et ainult mina ja Krissu oleme päris vallalised ja lastetud. Kolme ringiga maas. Paljudel juba 1-3 last pluss abielud või peigmehed ja kihlused ja asjad. Kas ma olen tõesti liiiiiga valiv? Või mis mul häda on? Samas! Ma still ei näe ennast pereemana. Ja ma ei saa öelda, et ma antud staatusega rahul pole. Täitsa olen ju. Ole värd normaalsete keskel, aga ole sellega rahul. Pohh see vanadus. Vein läheb ka ajaga paremaks.

Lokkidest läbi balleti McDonaldsini

2009-08-23T00:40:00.000-07:00

No vot siis. Eilne päev pidi olema täpselt nii tühi, et jõuaksin oma hallid juuksejuured üle värvitud ja terveks hooajaks uued trennikavad tehtud. Nii kõrgelennulised plaanid. Mõeldud mõeldud. Sest järgmine lüke oli küsimus Merkale, et kle kas meie finantsolukord elaks ühe kohvi üle? No ikka, sest kui on miinus kontol, siis olgu see juba korralik. Kui juba siis juba. Selgelt näha, et on tulemas meeletuste päev. Kindel on see, et kui Merkaga kohvikust austame, siis seal me ei lõpeta. Minu meeletused algasid sellega, et juuksuritooli istudes ütlesin, et teadsamiss, täna teeme peale värvimise mulle päevasoengu kah. Olgu ära öeldud, et Katrin on harjunud sellega, et tulen tooli ja lasen pikad juuksed maha lõigata või lasen tuka ette monteerida või siniblondid juuksed süsimustaks värvida või mida iganes veel, aga sõna päevasoeng kuulis küll esimest korda minu suust. Pigem oleks oodanud, et teeme need süsimustad nüüd siniblondiks jälle ja mind suht vähe huvitab kuidas. Katrinikene on muide selleks päevaks suht valmis. No ühesõnaga sain endale udupeened tangilokid ja uue shampooni ning juuksemaski. Need lokid on tänaseni peas ja pole olnud asja minu peas, millega ma rohkem rahul oleks. Kordaläinud meeletus igatahes.

Raudpoldist kindlam oli ka see, et kohvikus tuleb cappucino kõrvale ka söödav kraam. Järgmine meeletus oli tavapärase pasta asemel salat võtta. No ei tea, kas need meie ülevoolavad lisakilod on meie ajule ka kohale jõudnud või mis, aga tervislikuma valiku me igatahes tegime. Etteruttavalt võin öelda ja lohutada, et päev pole lõppenud ja päris kindlasti asi nii tervislikuks ja saledat joont hoidvaks ei jää.

Kui juba miinus siis laskem edasi. Suund raamatupoodi Maiki värskelt ilmunud kokaraamatu ostungile ja sealt naistepesu maailma. Jumal paraku, et viimane mu nõrk koht on (jah, mulle kui mehelikule mehele) ja et juba mõnda aega üks ultrailus megasex komplekt silma jäänud on. Ostetud! Sest mina pole süüdi, et see mulle selga valatud oli.

Pole mõtet põnevil olla, et kas järgmine meeletus on kojusõit ja trennikavadega tegelemine? Loomulikult mitte. Kõjusõit küll, aga selleks, et tikk-kontsad madala papu vastu vahetada ja balletigalale minna. Poest läbi, et üritusele juua kaasa osta. Hmmm...Jäime endisele klassivennale vahele täpselt saiakeste letis. Ei teagi kas ta ostis juttu, et teeme turu-uuringut saiakeste hindade kohta, aga igatahes on tema sportlane ja jäi samas letis vahele. Ühed neegrid kõik. Ole sportlane, treener või direktor, aga oma isude ohver oled ikkagi. Ostukorvi sisu: 3 Kinderi maiust, saiakesed, Mentosed, 2 pudelit vett ja 2 pudelit veini. Selgelt saiakesed Merka jagu ja veinid minu. See pole meeletuste osa, vaid argipäev.

Nüüd siis Vanemuise balletigala. No ütleme nii, et ma pole balletitundides kunagi käinud ja tegelikult ei tea sellest suurt midagi, AGA no kui pannakse ühele lavale Vanemuise baleriinid ja Moskvast tulnud priimabaleriin ning Rootsi ja USA tantsijad, siis nohhhh. Ühesõnaga ei pea ekspert olema, et näha mis tase on Tartus. Ja nüüd on siis selge, et Vanemuise ja Estonia tantsijate tasemevahe on sama hjuudz kui saamade sümfooniaorkestrite vahe. Ja miks ma räägin Tartust? Kõik solistid on sisse ostetud kilid või venelased. Ei ole rassist. Aga me isegi ei saa öelda, et Tartus on kehvemad tantsijad, sest nad polegi Tartlased. Estonia solistide pealt võib näha, et eestlased tantsivad vägagi hästi. No see selleks. Kes olen mina, et tantsijaid kritiseerida. Üritus ise suurepärane.

Aga päev pole veel läbi ja nii kultuurselt see ka läbi ei saa. Meeldivad 3h varvaskingi vaadates õõnestavad magu. Äärepealt oleks juhtunud midagi tõeliselt meeletut ja me oleksime mäci minemata jätnud. Õnneks olen ma informeeritud ja Merka ettekääne, et tal pole sularaha, ei lähe enam arvesse. Nüüdsest saab ka mäcis kaardiga maksta. Ei midagi meeletut. Ja ei ole vaja silmi pööritada, et treenerid ja kokaraamatute autorid sellist saasta söövad. Sai ju räägitud, et oma isude ohvrid oleme kõik. Ja isegi Maik kiitis oma mäci eine heaks.

Üks meeletus enne päeva lõppu siiski veel tuli. Nimelt, ma ei korkinudki oma veinipudeleid lahti koju jõudes. Paneme nüüd oma lahtivajunud suukesed ilusti kinni tagasi ja alustame uut meeletusterohket argipäeva eksole!

2009-08-21T23:38:00.000-07:00

Teate, single olemise juures on kohe mitu plussi. Üks ja kõige suurem on see, et kõvasti rohkem asju on tehtud ja jõudlus kordades suurem. No näiteks on hetkel laupäeva hommik, ma olen ärganud, dushi all käinud, lilled on kastetud (jah need 2 tükki), kuiv pesu on kokku lapatud ja kapis, kohvi on valmis...kell on 9:41. Ühegi peika juurest ju nii vara hommikul üles ei saaks. Nojah, otseloomulikult on asjas süüdi ka see, et eile pidustuste ja joogivaba olin. Ühesõnaga tuleb püsida single ja kaine. Kuigi just eile mulle öeldi, et kle su blogis pole ammu sissekannet, et võta uus mees või midagi ja kirjuta siis sellest. Haa haaa

rannaklatš

2009-08-09T01:39:00.000-07:00

Käisime eile Merka ja Marjega rannas. Ma tean, et mehed kommenteerivad rannas igat tibi ja mittetibi, igat ilusat ja koledat, paksu ja saledat. Eesmärk selgeks teha, et milline on naine, kelle nad võtaks. Noh, et kes neist on kõige roogitavam räim. Las ma nüüd avaldan saladuse. Ka naised tõmbavad kõik mehed pilkude ja sõnadega läbi. Noh kui naisi on pundis rohkem kui üks. Üle vaadatakse IGA rannapiirkonda astuv meessugutunnustega isend. Eriti ei jää märkamata võrguplatsil liigutavad isiksused. Ja no selgelt on asi minus, et mitte üks neist heas mõttes silma ei jää. Mul on selgelt liiga tugevad võrdlusmaterjalid. Enamus seal rannas siis on kas liiga ebasportlikud, suitsetavad, vanad, alaealised (jah, alla 18 on alaealine ja ma ei taha vangi minna...vahet pole, et Merkal on raha koos, et mind välja osta...ta on selle nimel kõvasti säästnud) või rullnokad. Ja need, kellele isegi pilk heas mõttes pidama jääb, on koos naistega. Ei, see mõte, et raudselt õega ja õe sõbrannaga, ei toida enam. Pehmelt öeldes on meestel võimalus rannast midagi head leida kordades suurem kui naistel. Ma ei räägi siin Miami rannast muidugi.

Seega, mina annan jummala vabalt meestele andeks need kommentaarid, mis iga tsiki pihta visatakse. Sest no kas ma ise jätan nende pihta viskamata? Jah kutid, teadke, et ka teid jälgitakse ja ka teie olete jututeemaks;)

2009-08-01T23:12:00.000-07:00

Pühapäeva hommik kell 9. Jah, mai maga, ma vaatan multikaid. Eksole onju. Walter Disney sünni eest tänan ma jumalat sama palju kui Diana Kralli loomise eest (no Merka on ka äge). Ma pole just maailma kõige lapsesõbralikum tegelane. See tähendab, et ideaalne emamaterjal just mitte. Aga mulle kohutavalt meeldib multikaid ja lastefilme vaadata!!! Peale magusa saab mind ideaalselt ka multadega ära osta. Kui nüüd veel pannkooke oleks...

2009-08-01T08:26:00.000-07:00

Ja palun vabandust! Shoppasin ikka midagi asjalikku kah täna. Leidsin lõpuks Diana Kralli selle albumi siit kah, mis Miamis ostsin, aga ära kinkisin. Ütleme nii, et Diana, vein ja jäätis on kokku loodud! Koristatud elamine kah. Pagana päike võiks veel uttu tõmmata, et saaks lõhnaküünaldele tule otsa panna.

2009-08-01T08:09:00.000-07:00

Tahaks rõhutada, et need neli miilinkid pole mulle siiani trenni jõudnud. Hõiskasin enne õhtat. Asjaosalised, palun siiski ennast kokku võtta eksole...

2009-08-01T07:32:00.000-07:00

Kõiki kindlasti huvitab minu, kui meeletu staari, elu ja tegevused. Või no kui ei huvita, siis siin lehel te ka ei surfaks. A no ma võin rääkida küll. Eile näiteks oli selline päev, mis mulle totaalselt rahuldust pakub. Peaaegu! Sain magada nii kaua kuni luugid ise lahti tulid. Noh, et ei pea lahti kangutama. Peale hommikusööki ja seebikaid läksin ühte pulmameiki tegema. Peale seda kohe fotoshootile. Päris talutav on juba paar tundi modelliks olla. Üldiselt on nii, et mina ja kaamera läbi ei saa ja tapatalgud tulevad sel hetkel kui keegi pildistada üritab. Peale seda aga tuli elu üks jubedamaid trenne, sest vahetult enne seda suudeti ahvi osavusega mu tuju 100lt nulli tõmmata. Kes on proovinud teiste meelt lahutada olekus kus ise tahaks ulguda ja karjuda? Näitlejad ei lähe arvesse. Aga noh, treeneri töö ei erine näitleja omast muu poolest kui, et vormis peab ka olema kõigele muule lisaks. Päev lõppes rämeräige peavaluga. Mis me sellest järeldame? Et kui minusuguste päev ka meeletult rahuldavalt algab, siis imetabaselt lõppeb see ikka peaga vastu seina tagudes. Kas ma olen hüsteerik või sitahäda? Selgelt mõlemat. Aga ka selliseid on tarvis, et lillelapsed saaksid öelda: "võta elu nii nagu ta on!" Noh need, kes hõbelusikad suus ja bmw-d garaazis sündinud on.

Tänane päev on sulaselgelt mõistlikum. Oleme Merkaga taaskord Kaubamaja läbi kamminud. Selgeks saanud, et ka Terranovast on kallis asju osta. Aga Dedis pastat ja pannkooke ja asju iga päev süüa on selgelt normaalne. Sest noh, mis me muud oleme kui sündinud gurmaanid. Sestap ka toidupoe tühjaks shoppasime ja kumbki omas kodus hetkel veini larbime, süüa juurde tassime köögist teleka ette ja täis kõhule kraami peale topime. Jumal karistaks meid kui me ka sellest mõnust loobuksime!!!

2009-07-25T03:25:00.000-07:00

Minu elu ajaloos nüüd vist esimene kord kus ärkan meigiga. Teksad on diivani ees maas, maika keset põrandat. Mahl on hea, aga püsti ja istuv asend pole hea. Oli seda nüüd siis jälle vaja?!
Aga õnneks ma mäletan, et homme on mul 4 sõpra trennis kohal nigu miilinkid!

2009-07-24T18:53:00.000-07:00

Kell on 5 hommikul ja ma põhimõtteliselt ootan! Ootan, et ma naaaaatukenegi kainemaks saaks. Ma ei julge nii magama minna, sest ma ei julge nii hommikul ärgata. Plaan oli Coiziga väike snaps võtta, aga läks käest ära ja jõudsin just ööklubist. Neid lauseid olen kirjutanud 5min, sest ei tule välja ästi. Mööööda läheb. Kõik vilistab. Miks?? Kes meigi maha võtab? Halb. Päris selline seis võis olla ehk 3 a tagasi või midagi nii...Ei maksa loota, et ma normaalne oleks või midagi, mitte niipea...

2009-07-24T02:37:00.000-07:00

Ikka on nii. Teed hommikul silmad lahti, vaatad aknast välja. Helesinine taevas. Pilvitu. Ideaalne. Selge, tuleb rannapäev! Jood kohvi ära, klikkad Postimehe kinni, vaatad aknast välja. Pilved. Vabandust! Vihmapilved! Ma ütlen, et asi ON minus...

2009-07-21T12:04:00.000-07:00

aaa ja sa andke mulle andeks mu suuvärki hetkel. See on periood..küll läheb üle ja saan ropendamiseta hakkama.

Masu ja täpe

2009-07-21T11:48:00.000-07:00

Ei no hakkab pihta raisk. No see on selge ja loogiline, et mees jätab su maha majanduslikult kõige raskemal hetkel. Ka see on normaalne, et televisioon ei jaksa normaalseid filme sisse osta enam. Vahi seda vana kräppi. Aga kas minu elu on vaja raskemaks teha sellega, et odavamate veinipudelite korgid on ka kümme korda raskemini pealt tõmmatavad?? Veinipudeli avamisele kulutasin kõva 10 minti, MINA! See ei kõlba küll enam kuhugi, et halvema alkoholiga pean leppima hakkama. Tule taevas appi!
Ja niipea kui single bellsi laulma hakkad, on kohe mingid tondid platsis..keda sa elus näinud pole, aga nemad leiavad, et on su südamesõbrad. Ühiseks jooneks nende gentlemanide juures on noorte iluste üksikute tibide kollektsioneerimine. Jumal paraku, et ma oma poolmeheajuga kõike pakutut vastu ei võta. Hähhh, süüdistage veel mind hooramises onju.
Ei maksa mind nüüd päris poolemeelseks ka pidada. Ma olen lihtsalt sitaks valiv...

...ja nüüd mõttetera meestele

2009-07-21T03:06:00.000-07:00

Kui naine viriseb liiga palju, siis on naisel midagi viga:D

Aga tegelt, seda lehte siin loevad mõned mehed kah...jaa ma tean. Mehed, kui te tunnete, et teie kohustuste hulk hakkab üle pea kasvama, siis rääkige sellest naisega. Kui naine viriseb, et shampoon on otsas ja tampoone oleks ka vaja, siis te kas annate abikäe ja ostate vajalikud asjad koos piimaga õhtul poest VÕI räägite naisele, et see kohustus nüüd küll teile kuuluma ei peaks. Kui teate, et naisel selleks raha pole, siis kas annate selle talle või käsete tööle minna. Aga ärge korjake enda peale asju, mida te tegelikult ei taha. Kui te asjadest koheselt ei räägi, siis naine jääbki virisema ja kellel seda jama vaja on? Lahendus tuleb siis kui on liiga hilja? Kaks eite majas head jahu ei jahvata! Lõpuks on ikka naised süüdi oma vingumiste ja ükskõiksusega. Teil on vaja seksikat tibi koju? Siis ärge laske naisel kiisust maazaks muutuda...Kiisudele meeldib kui kodus on peremees. Kiisud muutuvad maazaks kui peavad ise pidevalt mehe rollis olema. Rääkige naisega, lööge kord majja...ärge olge eided!

Järgmine kord jagan õpetussõnu naistele.

2009-07-20T13:58:00.000-07:00

Ja asi läks nüüd halvaks. Nimelt asi on hapu kui kodus on alla 2 pudeli veini ja mul oli aind pool. Päris viina peale üle minna oleks ka imelik. Kuigi olen oma isa tütar ikkagist. Kõigi maade eided ühinegem ja lämme ära magama.

2009-07-20T13:28:00.000-07:00

Teate, mul on üks väike hirm. No kõigi mu suurte hirmude kõrval onju. Nimelt meeldib vein mulle liiga palju. No mis selles ikka halba kui kaaluprobleeme pole eksole? Aga kuivõrd ma niigi pole eredaim pirn lühtris, nagu me kõik teame, siis alkoholism võib viia mu rosinalaadse aju päris ära. No paps suutis paarkend aastat alkohoolik olla, asi mul see siis järgi teha pole. Aga tema sai trakatsi uksega vastu pead ja sattus haiglasse ja võttis mõistuse pähe. Ma pean nüüd põldu kündma minema, et pauk kirja saada ja inimeseks hakata? No way. Wonder why mind naiseks loodi? Et alalhoiuinstinkt oleks kõrgemal levelil? Mkmmm, mind õnnistati ju meeste mõtlemisega. Jah, mehed on sitapead ja mina kah. Vahe on vaid selles, et nemad eelistavad õltsi ja mina veini. Ja kui keegi kobisema tuleks praegu, et miks sa larbid, siis ma ka vastaks, et vait eit! ei nääguta! Eided mulle ei meeldi. Segi peaga ma rooli ei lähe, õllekõhtu ette ei kasvata ja lakku täis peaga norskama ei hakka. Milles siis probleem? Pole ilus kui naine joob? Psähhhh. Klõmm...Proska! Ja üleüldse vingun ma ülemäära ja austajaid on mul kah liiga palju...kõlab nagu nõutud eit:P

2009-07-19T14:01:00.000-07:00

Kas ainult mulle tundub ebaõiglane kogeda ülekohut asjade eest, mida teinud pole? Saada karistatud asjade eest, mille eest ennast kaitsta ei oska, sest sa ei tea neist midagi. Sulle pole neist lihtsalt räägitud. Aga noh elu ongi ebaõiglane. Ja lõpuks võib see ju ometi isegi õiglaseks osutuda. Aeg pidi haavad parandama...iga õppetund sillutab teed uute ja paremini kaitsutud asjade poole.

2009-07-19T00:47:00.000-07:00

Kõik halb on millekski hea. See hea tuleb vaid ära oodata.

2009-07-16T00:48:00.000-07:00

Mulle meeldib päevas vaid 2 osa sellest. Hommik, ärkamine ja hommikukohv koos müsli ja jogurtiga teleka ees. Victoria ja Kodus ja võõrsil. Jaa jaaa seebikad! Ärkamine ei tohi olla kellapeale muidugi. No see on see, et teed silmad lahti ja mõtled, et kas tahan tõusta või on naaatukene und veel. Siis ringutad, lohistad ennast vannituppa ja sealt kaalu peale. See viimane muidugi pole meeldiv osa. Tass kohvi ja kerge eine läppar süles ja seebikad taustaks. Ma armastan oma kott-tooli. Ainus ese, mis suudab mu kehaga sobituda kaalust ja mõõtudest olenemata. Läpparit armastan ka. Sest kuidas ma muidu maailma asjadega kursis suudaks olla? Orkut, hot, postimees, facebook, seb, google jne. Kuidas inimesed ilma internetita elada suutsid? Lugesid EDASI läbi ja elasid teadmisega, et uudised on juba hapuks läinud.

Teine meeldiv osa päevast on trennid. Vahet pole kui mitu ja kui rasked. Trennis ma olen rahul. Ülejäänud osa päevast sakib.

2009-07-15T05:10:00.000-07:00

Mul on jälle küsimus. No ma lihtsalt ei saa maailma asjadest aru. Või on mul igav? Midaiganes. Igatahes ei saa ma aru sellest, et miks tehakse avalikesse portaalidesse kontosid, aga varjatakse seal oma pilte? Noh, et kõik teaks, et mu nimi on Mari Maasikas, aga hea on kui te ei tea milline ma välja näen. Või äkki ei tea sõbrad päris täpselt miline ma olen? Sest no sõpradele ma ikka näitan oma ülisalajasi paljastusi. Maailm on ikka staare täis. Sest no mõtle ise kui Mari Maasika pilt lekib Kroonikasse. Sõbrad aga on kõik selgelt lojaalsed ja vaatavad kodus omaette seda top secret kraami, ega mõtlegi pilte lekitada ja meeletut pappi kokku ajada sellega. Ja ega on nats piinlik jah kui keegi veel peale 300 sõbra näeb kuidas ma pargis murul jalg üle teise lösutan. Samas, kõige kavalam on siiski mõned pildid kõigile avalikuks teha, aga meeletut varjamist vajavad portreed on vaid sõpradele nähtavad. Ei tea miks ma seda värki ei taipa, aga lihtsalt ei taipa. Aga võimalik, et kunagi olen ka ise nii meeletu staar, et vaid lillede ja liblikate pildid avalikuks teen massidele ja viinaklaasiga pilte vaid sõpradele näitan. Peigmeestega pilte vabsee aind ise vaatan. Neid staare juba terve Eestimaa nii täis, et ei usu, et mina enam sinna sekka mahun.

2009-07-09T12:09:00.000-07:00

Lubadused lubadused lubadused! Kas on nagu ilmselge patt ära solvuda kui sulle lubatud asjadest kinni ei peeta? Appppiii kui palju võib ühest ja samast asjast rääkida??? Kuni lahutuseni?? Tõeliselt ära solvunud olen!

2009-07-07T05:55:00.000-07:00

Haahhh..ilmselgelt kargan hetkel nii meeletult tühja, et pole sõnu. Olin kuu aega Miamis ja mul ikka pole sõnu. Poleee. Selgelt olen tagasitulemise sunnist nii löödud, et taguotsa laiaks istumine ja tühja pilguga ringi vahtimine on ainus asi mida teha suudan. Kurb nats nagu. Ei, nomiss, täna suutsin vannitoa ära koristada. Kõik pole veel kadunud. Küll ma terveks saan ja üllitama hakkan. Aga ei luba midagi!

saabumine

2009-05-25T06:19:00.000-07:00

Ühesõnaga. Kersti ja Triin magavad hambad laiali ja mina kella 8st üleval. Tüüpish.

Kõik see algas nii. Madriidi hotelli bussijuht lõhkus mu kohvri jala ära ja nüüd on kohver lombakas ja püsti ei seisa. See pole kusjuures minu kohver isegi. Halb. Lennujaamas pidime minema letti, kus meie kohvrid lihtsalt vastu võetakse, sest check in tehti juba eelmisel päeval Stockholmis ära ka Madriid Miami lennule. Mugav onju? Khmmm, seda letti oli võimatu leida, sest iga spets juhatas eri suunas meid. Samas polnud check in-i järjekord pikk ja saime kohvrid seal ära visatud. Alla 1,5h lennuni, et nagu küllalt onju? Silt - U väravasse 22min! Ähhh?? Hakkame siis noolte suunas liduma. Selgub, et teatud vahemaa tuleb metroorongiga läbida. Silt seletab, et 22min. Me peame 22min rongiga sõitma ja siis veel õige värava leidma?? Pardale minekuni 30min. Selgub, et väravani jõudmiseks antud punktist 22min, sest rongist väljudes on silt, et väravani 10min. Järgmisel nurgal et 7min. Hispaanlased on ikka aeglase liikumisega. Tollist ammu läbi ja veel üks passikontroll. Ok. Nüüd tuleb leida värav U 74. Otseloomulikult on see viimane värav piiiiika lennujaama lõpus. Veel üks passikontroll ja küsitlus, et miks USAsse ronin. Siiski enne pardalepääsu oleme kohal.

Triin jõuab veel pissilegi minna. Kersti jõuab ka, aga mitte päris. Ootame Triinuga ja kuuleme, et meie kolme nime hõigatakse üle lennujaama. Wtf? Et pöörduksime kohe värav 74 juurde. Krt, Kersti ju peldikus. Torman siis järgi ja käsen kusemise lõpetada. Jookseme väravasse, kuhu selle paari minutiga on kilomeeter järjekorda tekkinud. Trügime kohe letti, et sry meid kutsuti. Võeti siis passid ja piletid ette. Selgus, et Rootsi lennujaama tibi oli midagi valesti sisestanud ja neil segadus. Klõbistas tädi jupp aega arvutis, andis piletikontsa kätte ja ütles, et minge. Nii, me siis saimegi äriklassi väravast otse lennukile ilma järjekorrata:P Jah, turistiklassil ja äriklassil oli eraldi värav ja sissepääs lennule. Noh kohad olid muidugi turistiklassis. 3 peale 4 kohta. Minu jalad laiasid vabal kohal terve lennu. Vat vipid. Ja muide eelmise päeva Madriidi lennul anti meile mingeid äriklassi pähkleid, mida teised ei saanud.

USA piiril lasti ilma suurema piinamiseta üle. Takso ja korterisse. Siin me nüüd oleme juba viiendat päeva South Beachi ookeanivaatega korteris! Tahate sellest rääkida?

2009-05-23T00:16:00.001-07:00

Haaahh...mis teil on kell 10:15? Me jõudsime just peolt koju:P

2009-05-19T14:01:00.000-07:00

Kiire ulevaade. Tapitahti pole, sest Madriidi hotellis saab netti aind kohaliku lappariga ja paris neil on oigeid tahti. Iiiik kui haiget keelt ma raagin.
Blondid hetked. Tallinna sadamas uritasin pardale paaseda soogikaardiga - hea, et lamenti looma ei hakanud. Laeval otsisime poest joogitopse ja mahla asemel olime sunnitud laste shampat ostma. Topsid olid muide kajutis olemas ja Malibu on superhea lasteshampaga. Stokis maksime taksojuhile 860 rootsi raha sadamast lennujaama soidu eest, sest vaatasime, et lennujaamast linna on 500, seega on ka teistpidi sama hind - loogiline onja. Kohapeal selgus, et napilt kallim:P Madriidi lennujaamas ootasime hotelli transat nagu kolm bondi muiste. Hea, et hotelli helistama pidi ja transa tellima! - samas oleme hotellis nuud nigu kompud. Seega oleme hakkama saanud. Hotellituba on muide eeskujulik - aga meie vanamoodsad inimesed pole harjunud sellega, et peldiku uks on klaasist. Samas ei teki kusimust kas keegi ees istub. Oleme soonud, joonud, kammitud, kasitud ja hmmmm mitte ......nud.

2009-05-13T01:57:00.000-07:00

http://www.youtube.com/watch?v=LGkurWAXgZs

5 päeva veel ja minek. Miamisse. Kuuks ajaks ja puhkama. Peaks olema kõigile küsimustele vastatud nüüd. Aa ja kahe sõbrannaga. Mees sponsoreerib? Ei! Rikast meest mängus pole. Oma raha eest. Nüüd vist peaks olema ammendav vastus? Kussa sellega. Kas treenerid siis miljoneid teenivad? Ei. Nüüd peaks uudishimu mõneks ajaks rahuldatud olema?

Aga Miami just sellepärast, et oman tugevat tungi sinna minna vast juba 12-eluaastast peale. Miami Vice ehk mängib rolli mu tollase armastuse Don Johnsoniga. Enam ma ei looda Doni seal kohata, sest nüüd on ta juba vana mees, aga see selleks. Vajadus varbad rannaliiva lükata ja päikesele anduda on olemas. Samuti ka enesehävituslik vajadus eriti ilusaid ja eriti treenitud inimesi näha hordide kaupa.

Vabandused!!!!

2009-05-05T12:14:00.000-07:00

Ma ei tea kas mõni Arcticu klient seda blogi loeb, aga panen oma siirad vabandused ka siia kirja!!! Nimelt, kes olid tänases Combati tunnis ja kuhu treener kohale ei ilmunud, siis teadke, et see maailma suurim tropp olen mina! Ja mul ei ole mitte midagi enda kaitseks öelda. Ma lihtsalt unustasin ära:((((( Olen ise hetkel veel päris suures shokis, sest mul ei ole mitte kunagi sellist asja juhtunud. Ja ma saan täiesti aru kui nüüd vihavaen minu vastu tõuseb, sest olen selle ära teeninud. Tõesti vabandan!

See on mu elu suurim hirm siiani olnud ja nüüd on see siis käes!

2009-04-29T00:30:00.000-07:00

Teate mis nüüd teeme? Igaüks paneb mulle siia teema kirja - pead valutama panevad küsimused, kahtlased emotsioonid, arumaisaaa teemad jne. Käin ühel 5 päevasel koolitusel ära ja võtan teemad ette ja kirjutan. Nimelt on mul ainest vaja - lähen pikemale reisile (no kui kuu aega on pikk eksole) ja tahan teha ka midagi täiesti trennivälist. Mu elu vat on nii igav onju, et aju kärbub ja ei tooda teemat!

2009-04-24T00:40:00.001-07:00

Täna öösel nägin unes kahte luike, kahte jääkaru, kaks korda basseini (erinevad unenäod), vagude kõplamist, kasvuhoonet ja kurgitaimi, pikki keerulisi koridore, väljapääsu neist, jooksmist, sessesõidu keelumärke, klaasuksi, pooikut kollast tulpi, ülemust, näitlejaid, teatrit (seal need koridorid), treppe ja palju muud...

Koba

2009-04-22T04:44:00.000-07:00

Ma ei väida, et olen eredaim pirn lühtris, aga lisaks blondile ajule suhteliselt koba kah. Tegin just süüa. Ei ei, pole vaja valesti aru saada. Ma tegin sööki soojaks. Lahtivajunud karbi võite nüüd kinni tagasi lükata, sest noh mikrokasse toidu lükkamine on mulle jõukohane tegevus küll. Just jõukohane! Aga mitte lihtne. Võtsin külmkapist välja karbi praemaksaga ja kobatsesin selle põrandale. Korjasin ilusti kokku. Päris kõik õnneks laiali ei lendand. Kõlblik kraam mikrokasse. Järgmiseks võtsin mahla külmkapist ja samuti põrandale. Automaatselt kukkusin ropendama, sets no pool pakki apelsinimahla köögipõrandal peale maksa ajab ikka kopsu üle kõikide maksade. Ja nüüd olen mina süüdi, et põrand kleepub? See oli minu viimane katse midagi köögis teha, ausalt!!

2009-04-17T10:23:00.000-07:00

Ajad on nii kiired olnud, et isegi nina nuuskamine ajab närvi ja mõte puhkusest toob pisara silma. Täna võtame Triinuga aja maha ja võtame ette tema shampuse, mis juba pool aastat on minu kapis ootel. Just, aja maha! Vaata, kui aega on, siis teda on liiga palju ja kui pole, siis loeb iga sekund. Hakkad hiljaks jääma, siis iga minut ja iga sekund on maailma kõige tähtsamad asjad. Ja neid sekundeid ei saa tagasi. Kui aga pead kedagi või midagi ootama, siis on aeg sinu vaenlane number üks - teda on lihtsalt liiiga palju. Erinevas olukorras on ajaühik ikka jube erinev. 20 sekundit tähtsa koosolekuni on vägagi puudulik aeg kui sa otsid parkimiskohta. Aga 20 sekundid spinni trennis freez asendis on nagu sajand. Hetkel tunnen, et kuu aega puhkuse ja reisini on nagu aasta, aga kui see kord käes on, siis kuu aega Miamis on kindlati nagu 20 sekundid seal parklas enne koosolekut. Oehhh...Nädalavahetus on ees ja aeg võiks seisma jääda. Stresss. Pekki